Vaba eestlane , February 7, 1980

              lk. 2 ¥ Ä B A E E S T L A N E neljapäeval, 7. veebruaril 1980 — Thursday, February 7, Nr. 11
VABADE EESTLASTE HMLEMN®JA
VÄMÄÄNDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos
TOIMETAJA: Hannss Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.G, Toronto Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ia
veerandaastas $10.50, Mripostiga aastas $56.-5 poolaastas $30
ja veerandaastas $16.—
TELIilMISmNNAp väljaspool Kanadat: aastas $3S.
tas fel.— Ja i^eran |11.—. KirSpostigä USA-s:
istas $32.50 jä veerandaastad
ülemere-maadesse: aastas |72v—,
$36.—ja veerandaastas $19;—.
^ c. — ÜBsilmumbri liind 45 (g.
Püibli^ed by Free Estonian Publisher Ltd., 135
Toronto Ont. M6J 2H2^
„SiEa, vallatu!väike poiss, jää pigem Ikoju!"
T^rt&i rahu calysed:
: ühendriiMde• presMen4'^^^C sub faljmi- kdjmpMkatsIöome nii.snse-yimased
sammud välispolütilisel mssel kui välisel rindel. On ammii-areenil
vihjavad ilmse selgusega ne iode, et ameeriklased ei ole sõ­jakas
rahvas ja nad vihkavad sõ­da.
Esimesesse ja Teise
sõtta läksid Üheadriigid alles
kui saksa allveelaevad ; hakkasid
Ätlandii uputama Ühendriikide rei­sijaid
Ja kui jaapanlased sooritasid
oma hävitava rünnaku Peärl Har•
boürile. Vietnami sõtta siirdusid
ameeriklased vaštti tahtmist Ja
sealne kaotus andis sõja vastu agi­teerivate
radikaalide kätte veelgi
kõvemad trumbid. Ja Juba praegu
kostab Ameerikas tugevaid hääli,
mis tõusevad kutsealuste registree­rimise
kavatsuste vastu ja Carteri
rivaal demokraatlikus parteis
Järgmistel presidendivaliniistel se­naator
. Edward Kennedy katsub
neid vastuhääli ära kasutada oma
populaarsuse suurendamiseks ja
Carteri rangete; välispoliitiliste
sammude kritiseerimiseks, süüdis­tades
Carterit Afganistani sünd­muste,
suureks puhumises ja üle-dimemisoneerimises.
•suur­tele
muudatustele välispolütiliste
küsimuste lahendamisel Ja N. Lii­duga
suhtlemisel. Kui president
Afganistani okupeerimisel Ny Lii­du
punaarmee poolt oli ikka veel
oma idealistlike printsiipide vangis­tuses
Ja lootsi arendada tihedat
koostööd Ja sõbralikku läbikäimist
Kremlis võimul olevate meestega,
siis brutaalne sissetung väikesesse
Afganistani hävitas kõik need ilu­sad
lootused j a tÕi presideidi õhu-vallauMstustesü;
maapinna karmi
žõelisuse juurde tagasi. FõMiselt
siiras president .tunnistas ise; ava­meelselt,
et ta on Äfgamstani
siindmustega venelasi paremini
tundma õppinud kui kogu oma kol­me
presidendiaasta Jooksul.
Carteri suurte illusioonide puru-neriiine
on osutunud erakordselt
tnivustavaks teguriks "ühendriikide
suuna kiireks muut-milles
tMnduvalt kaasa on
aidanud meeleolude muutumine ka
Ühendriikide Kongressi lükmete
^hulgas. JKongresši tõhusal toetusel
on president otsustanud boikoteeri­da
Moskva olümpiamängusid, pan­nud
seisma teravilja ekspordi N.
Liitu 17 miljoni tonni suuruses
kvantumis, piiranud strateegiliselt
Ja tehnoloogilise^ tähtsate masina­te
ja kaupade väljavedu venelaste­le,
suurendanud Ühendriikide riigi­kaitse
eelarvet 142,7 miljardi doUa
riie, organiseerinud Pakistani abis­tamist
võimaliku N. Lüdu kallale
tungi tagasilöömiseks, ' otsinud
koostööd Hiinaga, võtnud päeva­korda
sõjaliste baaside loomise
Kesk-Ida õlipiirkonda ning tõst­nud
üles Ühendriikide kutsealuste
noorte registreerimise.
Need kõik on kaugeleulatuvad
sammud ning nende rakendamine
laseb järeldada, et ameeriklased
on üle saanud oma letargiast ning
hakkavad oma vahekordadele N.
I Luduga Ja maailma polütUistele
'sündmustele vaatama realistliku
puguga. Carteri uue polütikaga on
kolikambri heidetud kolm aastat
tagasi aktsepteeritud ÜSA välis-poUitika
põhialused, mis taotlesid
Inimõigiiste rakendamise propagee­rimist,
relvastuse kontrolli, riigi­kaitseliste
kulude kärpimist ja de-tente
poliitika Jatkaniist N.
.'.;ga. V.;
^. : T^^ et valu^ ärkamlni
mitte ainult Valges Majas vaid ko­gu
Ühendrükide rahva hulgas. Nii
president kui ka Ühendriikide rah­vas
on aru saanud, et pärast Viet­nami
lüüasaamist teostatud kiire
demobiliseerimine ja sõjaliste Jõu­dude
Vähendamine koos sundsõja-väeteenistuse
kaotamisega olid
suured eksisammud, millede pa
rändamiseks tuleb hakata kiirest!
tegutsema — kui see ei ole isegi
juba hilja. AmeeriMastele
geks saanud, et MaailmaproMee
mide lahendamisel ei aita aimuli
diplomaatiast, lubadustest Ja idea
ismist vaid kommunistlikku agres
siooni suudab peatada amult jõrad
— brutaalne Jõud, mida tuleb ra
kendada sama kiirelt, julmalt ja
Julgelt nägu seda teevad venelased
oma vallütusopeiratsioonide teosta
Enne rahuläbirääkimiste algust 191S).a. Tartus avaldas Jaan Tõnissoni
asjus (kirjaviis, muutmak):'.' .' .^v,
„Eesti rahvas on enam kui,terve j KÖHUSETÄITMIST ÄRGU
• LASTAGU LÕDVEMALE! ^
Asjad ei arene sujuvalt ka
Ühendriikide liitlaste kaasa tõmba­miseks
ja eriti suur apaatsus ja
vastuseis Carteri uuele rangemale
vältspolütikale ilmneb Lääne-Eü-roopas.
Prantslased argumenteeri­vad,
et Ühendriigid on venelaste
karistamisega Afganistanis hiljaks
Jäänud kuna nad oleksid pidanud
seda tegema Juba 1978. aastal kui
N. Liit organiseeris seal KGB agen­tide
abil legaalse rezhiimi kukuta­mise
ning selle asendamise kom­munistliku
valitsusega. See ette­kääne
tundub otsituna, kuid Prant­susmaal
arvatakse, et selle suitsu­katte
varjus on siiski võimalik
oma sõbralikke suhteid N. Liiduga
jätkata. Vastuseis rangemale po­liitikale
valitseb ka Lääne-Säksa-;
maal, kus teatakse, et võimaliku
sõja korral on Saksamaa vene tan­kide
esimeseks tallermaaks ning
et detente poliitka nurka heitmine
võib röövida Lä^ne-Saksamaalt te­ma
raudeesriidetagused turud.
Neid tunnusmärke arvesse võttes
väidavad poliitilised) eksperdid, et
rahvusvaheline poliitilise vastasrin­de
organiseerimine ja kujundamine
on erakordselt raske ülesanne, ku^
na siin tulevad mängu väga suu­red
ja mitmepalgelised lluvid
ärimehed, teadusemehed, kunstni­kud,
poliitikud Ja isegi sportlased
oma arvamiste Ja
aasta oma riiklise iseseisvute ja
julgeoleku, eest nõukogude Vene­maa
pealetungivate sõjavägede
mitmekordse 'üleviõimu vastu võit­lust
pidanild. Oma riigi ises'eisvuse
ja oma kodu kaitseks on Eesti vah­va
rahvavägi meie riiki sisse tun-:
ginud vaenlaste veristes võitlustes
iile piiri välja ajanud. Et vaenlase
uut pealetungi tagasi tõrjuda, on
Eesti sõdurid, isegi viimastel päe­vadel
kõige ägedamas võitluses
Vene riõukogude vastu seisnud, Va-bäriigi
valitsus on kindel, et nad
seda võitlust valmis, on jätkama
niikaua, kui meie riiki veel vaenla­se
hädaoht ähvardab.
Eõige selle juures ei või agjj^va-j
bariigi valitsus mitte ühtegi vSiba-^
lust kasutamata jätta, et ettepane­kut
tagasi lükata, mis võitluste 15-
petämise kohta meie riigile ja rah­vale
tuleb. Sellepärast astus ka va­bariigi
valitsus käesoleva • aasta
septembrikuus Asutava Kogu
heakskiitmisel läbirääkimistesse
nõukogude Venemaaga, kes meile
ettepaneku tegi rahuläbiräiäkimisi
algatada. Teatavasti arvas vabarii­gi
valitsus sel korral paremaks
läbirääkiniistele teiste Balti riikide­ga
üheskoos hiinna-
Neist eeldustest välja minnes on
vabariigi valitsus; otsustanud Pihk­vas
algatud rahuläbirääkimiste
jätkamisele nõukogude Venemaaga
Tartus 4. dets. s.a. asuda. Läbirää­kimistest
Võtab Eesti vabariigi
poolt osa iseäraline saatkond endi­se
välisministri J. Poska juhatusel.
Saatkonna; liikmeteks on hra-d
Julius Seljamaa, Mait Püümann,
Ants Piip ja kindral Soots.
Vabariigi; valitsus on kindel, et
meie vahva rahvavägi rahuläbirää­kimiste
algamise peale vaatamata
oma kangelasmeeüst kohusetäit-mist
riigikaitsefcsniitte' lõdvemale
ei lase, vaid tarbekorral igale Vae-^
nulikule pealetungimisele jälle nü-sama
julgesti ja kindlasti vastu as­tub,
kui seni ajani;
Meie ei taha kelleltki maid ega
vara. Kuid meie oleme valmis võit­lema
iga jalatäie koduse pinna pä­rast.
Ja tahame esimesel juhusel
jäile sõjariistad tuliseks võithiseks
kätte haarata, kui peaks tarvis tu­lema
meie riiklist iseseisvust ja jul­geolekut
kaitsta/'
riik, süs arvas tema kasulikuks ja
tarvilikuks^ et nõukogude Vejiemaa
ühtlasi ka nendele teistele riikidele
samasuguse rahuettepaneku teeb;
kui temale, ^^õukogude valitsus tuli
sellele soovile vastu, aga kahjuks
on teised riigid osalt hoopis ära
ütelnud, osalt aga kiili ettepaneku
vastu võtnud, seni aga konverent­sile
ilmumata. Eesti delegatsioon
loodab siiski Pihkvas algatud tööd
õnnelikule lõpule yüa."
Nõukogude Vene rahusaätkonna
juht Krassin vastas sellele vene.
keeles järgnevalt:
EESTI
ABILE
LOOTIS LÄÄNERIIKIDE
Kahtlemata ei ole uuele lünile
Nüüd on lõplikult selgunud, et
mõned teised riigid, mis endise Ve­nemaa
rajades tekkiriud, põhjus­mõtteliselt
nõus on nõukogude Ve­nemaaga
rahuläbirääkimistesse
astuma. Nü on põhjused, mis omal
ajal sundisid rahuläbirääkimisi
Pihkvas katkestama; kõrvaldatud.
Vabariigi valitsusel on põhjust
joletada, et liidu- ja Äendusriigid,
kes meie ülejõulist heitlemist meie
riiklise iseseisvuse ja julgeoleku
kaitseks senini On toetanud ja meie
enesekaitse ja rügiehitämise tööd
tähele pannud, seda sammu mitte
võõriti ei hinda, vaid. oma abi ja
toetust ka tulevikus saavad jätka­ma..
•.•
MAN POSKA AVAS
KONVERENTSE
Eesti delegatsiooni juhataja Jaan
Poska avas Tartu rahukonverentsi
5. detsembril 1919 kell 11 järgmise
eestikeelse kõnega:
,,Eesti vabariigi valitsus ei ole
kunagi Venemaa vastu agressiiv­seid
plaanisid sepitsenud, vaid on
ikka kaitsesõda oma riiklise rippu­matuse
Ja iseseisvuse eest pidanud,
Et Eesti' vabarügi valitsuse arva-niise
järele teised Eesti naabruses
olevad uued riigid Samasuguses
seisukorras olid ja on kui Eesti: rida."
' ,,Vene nõukogude valitsus tegi
omal ajal Eesti vabariigi valitsuse­le
ettepaneku rahuläbirääkimistele
asuda, miUele Pihkva rahuläbirää-kimised
järgnesid, mis aga õige
pea kätkesid. ISPõukogude valitsus
deklareeris veel kord, et tema nõus
on rahu tegema, sealjuures suurte
konts;essioomde peale valmis olles
Sõjaliselt bn riõukogude seisukord
hea: Koltshak on löödud, Denikinilt
algatus võetüdi Judenitsh on hävi­tatud.
Kuid kõige selle juures M
aja; nõukogude valitsus mingisugu-'
seid imperialistlisi püüdeid taga,
ning on välmis kõikide piiririikide­ga
rahu tegema majandusliste
ühenduste jalule seadmiseks. Nõu­kogude
valitsuse saatkond nimetab
Eesti vabariigi valitsuse teadaan­net
3. dets. 1919.; a., et Eesti vaba­riik
mitte ei, soovi Vene nõukogu­dega
rahu alal läbirääkimistesse
astuda teisel'^ngimusel, kui seda
teised liit- ja sõprusrügid teevad.
Meie soovime rahu järgmistel alus­tel;
enesemiääramine ja vastasti­kune
üksteise sisemistesse asjades­se
mittesegamirte. Ainult rahu nii­sugusel
alusel vÕib praegust mõt­teta
sõda püsivaks ajaks likvidee-
Kommentaarid
_ LäänemaaUma ajakirjanduses on
sageli märgitud, et Kanada Tehe­rani
saatkonna kangelaslik samm
metsloomadena tagaaetud Ühend­riikide
diplomaatide ja saatkonna-ametnike
päästmiseks on rahvus­vaheliste
seaduste rikkumine. Se-d$
toonitas eriti Iraani välisminis­ter
ning nüüd on ka kõigile välis­riikides
asuvatele Iraani saatkon­dadele
tehtud korraldus samadel
nootidel mängida. Põhjus selleks
oh sdge: selle propaganda abU ta-
" Iietakse näidata, et mitte ainult
Iraan ei riku Ühendriikide saat-konnaametnike
pantvangidena
kinnihoidmisega rahvusvahelisi
seadusi Vaid seda teevad ka teised
riigidt Lühidalt: pühkige enne oma
iikseesme puhtaks kui te tulete
meid süüdistama!
Küsimuse on võtnud Torohto
ajalehes Globe and Mail lähema
vaatluse alla Alberta Ülikooli rah­vusvahelise
Õiguse professor L. C-Green,
kes argumenteerib Iraani
süüdistuste vastu ja leiab; et ka-nadalased
ei ole Ühendriikide dip­lomaatide
abistamisega rikkunud
rahvusvahelisi seadusi. Ta väidab,
et need seadused, mis kindlusta­vad
diplomaatide puutumatust ja
julgeolekut kuuluvad kõige vane­mate
rahvusvahelise tunnustuse
saanud prmtsiipide hulka. Need
seadused katavad kõiki diplomaa­te.
Tänapäeval tunnistatakse neid
õigusi ^SL diplomaatide puutiüna-tust
Viini kokkulepetega, mis ra­kendati
Lütunud Rahvaste Orga-nisatsiobniäe
vahetalitusel. Nende
kokkulepete alusel mõistetakse
terrorism diplomaatide vastu
huldiä ja kaitstakse nende vääri­kust
ja nende elukutset. Kallale­tungi
i^he diplomaadi vastu vaa­datakse
kui kallaletungi kõigi sel­lel
alal tegutsejate vastu.
Sellest seisukohast lähtudes on
kõigüe diplomaatidele antud voli­tus
reageerida illegaalsetele akti­dele,
miš on sooritatud nende
ametivendade vastu ning katsuda
taastada nende õigusi. Kui Kana­da
saadik Teheranis võimaldas
peavarju oma kolleegidele, süs on
see täielikuJt kooskõlas rahvusva­heliste
seadustega. Rahvusvaheli­sed
seadused lähevad isegi siin
veelgi kaugemale, andes saatkon­dadele
volitused peavarju andmi­seks
isikutele, kes otsivad kaitset
poliitiliste terroristide kallaktim-
Kuid Carter on oma tee ja oma
diitka suunad valinud; Ta tahaÜ
ilmselt jõuda nü kaugel® ühend­riikide
sõjaliste Jõudude väljaaren­damisega
ja tugevdamisega, et
kui ta tulevikus tunnistab Kuubale
toodud veme sõjajõud ühendriiki­dele
„vastuvõtmatuk5"; süs neeS
jõud sealt ka Jõulisile repressaalide
kartusel kiiresti kaovad. Igatahes
U algus Ühendriikide välispolütili-se
s m a muutmiseks ja jõudude
organiseerimiseks Ja tugevdami­seks
on tehtud. Küsimused seisa­vad
ainult selles, kas ameerika
rahvas peab sellele uue ^olütika
pingele pikema ajal jooksul vastu
või alistub seda lõhestavatele jõu­dudele
Ja kas Ühendriikide liitla­sed
tulevad selle uue suunaga kaa­sa
JJaa aannnnaavvaadd sellele oma iga-e
toetuse.
MITTE RAEU, AINULT ^•
VAHERAHUr^^-
Rahust kõneldes ei ole vabariigi
valitsus mitte mõtelnud niisugust
seisükprda, et Eestis vabariigi ja
nõukogude Venemaa vahel maks­ma
hakkab barUik rahvusvaheline
rahuvahekord. Rahu all, mida meie
nõukogude Venemaa yalitsusega
peam'e kätte püüdma, tuleb mõista
kõige pealt sõjategevuse lõpeta­mist
ja mõlema poole vahel niisu­guse
vahekorra loomist, kus sõja­riistade
abi enam tarvis ei ole, il­ma
et selle juures läbikäimise koh­ta
Eesti vabariigi ja nõukogude Ve-
! nemaa vahel harilik rahukord
maksma hakkaks. Selle poolest
peavad mõlema maa vahel tarvitu­sele
tulema needsamad põhjusmõt­ted
ja seesama kord, mis. möödu-
Mõutakse vcibcadiist kõli
rahvastel©
Laupäeval, 9. veebruaril kell 2 päeval korraldatakse Toronto Rae­koja
ees seitsme kommu^smivastase rahvusgrupi poolt snnrem
protestidemonstratsioon Nõukogude Liidu fanperalistlike agressioo­nide
vastu Euroopas ja mujal. Protestikokkutulek toimub balti rah­vaste,
poola, tshehhošlovakMa, ntoraima |a ungari rahvusgruppide
koöstööL••••••••
Kuna Vene invasioon Afganistani
on praegu lülemaaümselt päevakor­ral,
tahetakse demonstratsiooniga
Kanada avalikkuse tähelepanu juh­tida
ka Nõukogude Ludu agressioo­nidele
Balti riikides, Ungaris,
Tshehhoslovakkias ja mujal.
Protestidemõnstratsiooml ön sõ­na
võtma kutsutud Kanada erakon­dade
esindajad. Konservatiivide
andvad saavad olema läbikäimise poolt on teatatud, et kõnelema tu-
K.Ao
kohta lütriikide ja nõukogude Vene­maa
lei) välisminister Flora MacDonald.
Teiste erakondade poolt sõnavõttu­dega
esinejad olid nädala algul
veel lahtised. P/ilvuse demonstrat­siooni
algul peab üks Toronto piis-
Kui Kanada saadik andis ühend­riikide
^diplomaatidele Kanada
passid, siis on see Kanada valitsu­se
asi ning sellega ei ole Iraani va­litsusel
midagi tegemist. Kui Ka­nada
valitsus tahtis anda Kanada
saatkonda saabimud ameeriklaste­le
Kanada kodakondsuse, süs kuu­lub
selle küsimuse otsustämme ai­nuüksi
Kanada võimude kompe­tentsi.
See ei ole esmakordne ju­hus,
kus mõni maä on andnud oma
passe tagakiusatud isikutele. Sõja
ajal praktiseeriti seda väga palju
põgenike ja riikkondsuseta isikute
abistamiseks.
Professori argumendid on põh­jendatud
ja kaaluvad. Tema väi­dete
Jfohaselt on Kanada rahvus­vaheliste
seaduste alusel õigel poo­lel
ning Iraani diplomaadid ja mi­nistrid
rabavad tühja õhku kui
nad süüdistavad Kanadat seadus­te
rikkuniises. ' '
Nüüd selgub, et venelaste küüsi
sattuvad eestlaste ja teiste Ida-
Euroopa rükidest pärit kanada-laste
pärandusummad ei tee mu­ret
mitte amult vastavatele rah-vusgruppidele
vaid ka Kanada
võimudele ja poliitikutele. Nü saa­bus
„yaba Eestlasele*' äsja kiri
Ontario liberaalide partei ja opo­sitsiooni
juhüt Stuart Smithüt,
müle märgitakse, et Ida-Euroo-past
pärit kanadalaste pärandus-summade
viimine Venemaale on
võtnud tohutud, mõõtmed ning et
(Järgjk. 3)
Frotestidemonstratsiooii juht­mõtteks
on „Vabadust kõikidele
Ikestatud rahvastele!"
Sissejuhatav s/õnavõtt on seitsme
rahvusgrupi koostöö komitee esi­mehelt
dr. L. Lukss'ilt. Teadusta­jaks
on EKN abiesimees L. Leivat!
Demonstratsioonil võetakse vastu
päevakohane ^resolutsioon, mis saa
detakse Kanada valitsusele ja era­kondade
juhtidele.
Bemonstratsiooni korraldajad
loodavad rahvusgruppide lükme­te
arvukale osavõtule.
Praegu, on aeg tuua ette Nõukogu­de
Liidu rohked vägivailaaktsioo
nid ja nõuda vabadust kõikidele
ikestatud rahvastele.