1980-02-07-05 |
Previous | 5 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANU neljapäeval, ?. veebruaril 1980 —Thursday, February 7,1980 Nr. 11
hindu, samuti ;5älti: ujumisvõistlustel.
Ta kuulub Markhami uju-misMubisse.
ROBERT VESSMANN
Eestlaste hulgast on alati kerkinud
silma/paistvaid rammumehi jt
maadlejaid, kes on saavutanud
maailmakuulsuse. Ka paguluses
sirgub nendele vägilastele järele-,
tulejaid, üks nendest on noor Toronto
maadleja Robert Vessmann,
kes õpib Ryersoni Instituudis ning
on suuire eduga- võistelnud ülikoolide
vahelistel maadlusvõistlustel.
Äsja Kingstonis, Ontarios, toimunud
Kanada ülikoolide vahelistel
võistlustel saavutas 210 naela kaaluv
Robert Vessmann ^dmedali
raskekaalus.
Male oli eriti populaarne ja laialt
levinud lemmiksport eesti koolides.
Paljudest omaaegsetest koöli-noortest
sirgus tugevaid eesti maletajaid
kes vüsid eesti maletege-vuse
kõrgele tasemele. Maletajad
Keres, Schmidt, Sarapii, Nei, Lav-rine,
Küttis algasid oma karjääri
koollpoistena.
Toronto maletegeviise edustämi-seks
Otsustas Toronto Eesti Male-klubi
korraldada L. Jöselini juhatusel
meie noortele malekursuse.
Kursus algab 15. veebr, ja kestab
neli õ;htut, lõppedes 7. niärtsü
(igal reedel, üks kord nädalas).
Kursus toimub ^Toronto Eesti Majas
ja algab kell 7.30 p.L, kestes
kaks' tundi. Kõik malehuvilised
poisid ja tüdrukud on kutsutud kursusest
osa võtma. Kavas on male
õpetamine ja harjutused ning kur^
susest osavõtjatele korraldatakse
omavahelisi võistlusi. Nendele, kes
varemalt ei ole mäletanud koj^rat
datakse , malekäikude õpetamine.
Kuna eäasijõudnute gruppidesse
jagamine toimub vastavalt osavöt
jäte oskusele ja vanadusele. Gümnaasiumi
õpilastele on ettenähtud
oma grupp;
T.E.M. jaanuarikuu turniiri võitis
juba kolmandat korda Jaan Järve
saades 7 võimalikust 6 punkti.
Teist ja kolmandat kohta jagasid
E .Talve j a L. Joselin (5 p.), neljas
oli V. Puna (4 p). Osa võtsid veel
järgmised maletajad: A. Eõresaar,
A. Mustel, V. Pikkand j a ' E . Šar-nak.
v
Toronto linna„CHESS 1980" ava-Ükulmalevõitlusel
võitis A. Kore-saar
,,Unrated Passis" esikoha jä
teda auhinnati. Ta võitis 5 punkti
5 võimalikust kolm päeva kestval
. , ^ . . turniirü. V. Pikkand jagas L. ^^H^^^^
J a ^ u a n lõpul peetud Ont^no vathiga teist kohta Etobicoke Male-
AA meeskonna võistlustel 10-aas- klubi kürmale vöistiusel.
>taste ja nooremate klassis tuili järgmine T;E.M. maleõhtu ja
kõigis vuel alal esikohale noor turmir peetakse 15, veebr. keU 7.30
eesti ujuja Valia Reinsalu. Ta sai ^ i Toronto Eesti Majas. Kõik ma
kuldmedalid/O m ja 100 m libbk lehuvilised on teretulnud,
ujumises, 200 j a 400 m vabaujumises
ja 200 m kompleksujumises.
Valia Reinsalu on teinud suuri
edusamme ujumisel ja oa saavutanud
mitmetel võistlustel esi-1 Uus-Meriemaal Aucklandis pee-kohti
või olnud 3—4 paremate tud kergejõustiku võistlustel jö^^^
hulgas Ontario ujumisvõistlustel, sis aasta tagasi rumeenlaniia Na
Oma ujuj a karjääri alustas ta talia Maracescu naiste miüiS uue
Jõekäärul eesti laste suvekodus, maaümarekordi ajaga 4.22,1. Nüüd
Ujudes suveti Jõekäärul on ta jooksis samal rajal ameeriklanna
korduvalt võitnud esikohti ja au-1 Mary Decker selle distantsi 0,4
3 4 " r r 0
-<¥— M H M B
// B 12 • 13 B M
M 17
19 20
ii • M 22 23 M , : M
B as 26 ::°°| • 1 H H
29 30 32 33 M
ä5 M H M
Li 37 • 38 • ü
39 40
M
42
•
ii
1 ,
myygil
J Ä i Ä iiSTLÄSE" TÄyTÜSiS
iPõikread; 1. TMie mets, 6. Nõelav
putukas, 10. Lapergune, lame,
11. Paguluses surnud tiMtüd eesti
kultuuritegelane, 12. Tehtud, lõpe^
tatud, 13. Mitu, mitmed— inglise
vaimulikke vaatlusi) ^
Estonian Scoüting:;
Eesti skautlus viiskümmend aastot
TERR KÜNGLA juubeHaUmm
(TE. Rahvatantsijad
J. kangur — V^im> võim ja vabadus
Hannö Kompus ^ Kastutamata nälg
3 . -
• 2 . - .
15—
35
1 . -
sekundi võrra kiiremini, aeg 4.21,7.
Teisek§ jäi Uus-Meremaa jooksja
Unden Wüde ajaga 4.36,6.
Äsja, Torontos sisevõlstlustest
osa võtnud ungarlanna Andrea
Matay, kes jäi neljandale kohale,
tiüppas enne siia tulekut Budapestis
kõrgust 1.93. '
MOSKVA - r Nõulkogude atleedid,
kes jõudsid USA-sse Lake Pla-cid'isse
taliolümpiaadile, on saatnud
Moskvasse kaebusi, süüdista^
des, et neüe aatud maijatamisvöi^
maiused oa allpool standardit.
Valentin Sygh, Nõukogude Liidu
spordikomitee esimees, kes valvab
nõuksogude olümpiameeskonia
iile ütles, et kontrollimatu ja äge
anti-nõukogulik kampaania USA-s
teeb käesoleva ikuu võistlused N.
Liidu sportlasile eriti raskeks, ega
ei „vasta olümpiamängude kõr-geile
ideaalidele".
Teiseks olevat olümpiaküla Lake
Placid'is itäielikult traditsioonid
liste sportlaste majutusvõimaluste
rikkumine. Igasse väiksesse küm-ne-
ruutmeetrilisse ruumi oleva;t
paigutatud kaks voodit, kuid pole
tpaletti ega pesuruumi.
keeles, 14. Eputaja, 16. T u i ^
kool inglismaal, 18. Viga masinas,
19, Kuju eesti niütok>ogias, 22. Mit- •
te seda, 24. Tasakaalustav koo^
rem, 25. Peatavad sõiduki, 27. Me-!
henimi, 29; Mõisaitöoline minevikus,
32. Elu sees, 35. Mehenimi,
36. Sodi, 37. Kuulus ninu hispäiania
kunsti ajaloos, 39. Elav, elurõõmus,
40. Kõige enne, 4 1 . . . . Jüri—
eesti seikleja, 42; Osa lünjstikust,
43. P e a t a Euroopas.
Püstread: 1. Tegdaae E . Born-höhe
„TasU!jas", 2. II maailmasõja
algataja, 3. KauEiis, 4. Eesti helilooja,
5. Võimaldavad sissepääsu,
7. Avameelne, 8. Ka, ühtiasi,
9. tsentraalne, 12. Teatud luuletus
või lühiproosa, 15. Riide liik, 16.
limustus, ohutus, 17. Ošmikud, 20.
; , , maa — ala PõlijarEuroopäs,
21. Teatud soojuisiihik, 23. Ifeale,
iüe, 26. Imetlust avaldama, 28. Is-tutustaimed,
29. Naiskuju PüWis,
30 Koht PÕhja-Eesti rannikul, 31.
Arv, 33. Ebapuhas, ebaselge, 34.
Sesti riigimees E.V. algaastaü, 37.'
Uss, 38. KeUa osa.
RISTSÕNA NR. 1018 LAHENDUS
Põikread: 1. Edmonton, 5. Bar-tok,
9. Tarantel, 10. Pikoüo, 12. Kasukas,
13. Maantee, 14. Isekas, 16.
Aamen, 19. Olion, 21: Laevur, 25.
Tujukas, 26. Priimus, 27. Bnnatu,
28. Ristieja, 29. Tõigas, 30. Manse-tid.
Püstread: 1. Eetika, 2. Marist,
3. Ninakas, 4. Oleks, 6. Abiraha,
7. Teostama, 8. Khomeini, 11.
Emaste, 15. Kaloss, 17. Kontsert,
18. Viljandi, 20. Nukitsa, 22. Unistus,
23. Omlett, 24. Issand, 26. Päi-sa.
••>^'-, • "V • . \ , v . .
5 . -
3.SÕ
3 . -
L. Wahtras — LUvaklass
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova— Marie
H. Michelson — Kodumaalft võõrsile
H. Michelson - Bkaatlikul leeJ '
H. Ähelson ---Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radarit
Triinu" üksiknumbreid
Estonian Of ficialGoidfe
Paul Laan - Mõttelend - Püte ja peegÄsl
K£U*ln Saarsen Lohengri!ü lal I n u ^
iierbert Salu ^ Utoopia > l o t a r » ^ ^
Eduard Kl ants — Lnmeliitlased Ouuletuskogu) 3..^
iona Laaman - Mis need s i ^
(luuletuskogu) S.-»
Ä. Eubja ^ Eadanod liodad ^ ina!estaš®<3 4.—
410
1.50
5 -
m
S5
A. Eubja — Minestas! kodnaaareXt
Ä Ku^ja — Palnkesed
E. Uuetalu ja R. Moora — SoonieiN^sld
426 lk. + 04 ^k. fotosid
Leho Liuiiiste — Alamuse Andres ^ blogms^-
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal
; k Lumiste lOUad kiilas
A. V(mmi^ Ristsõnad
A. Vomm — Ristsõnad H
A. Vomm—> Ristsõnad m
A. Vomm ^ Ristsõnad IV
Ants Vomm - r Minu hing (luul^us^
Ants Voinm— Varjud ( h i u l ^^
Eerme — Surnud laevad ja davad
žmälestnsed
E. Eerme - Päevata päevad ja ööta ööd D
S. Ekbaum — Ajatar (kraietu^ogu) l
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ^ Erzurõm
X Pltto Rajusõlnicd
A. Eäbin^ Vaim ja muld
Urve Eäniks Eodakondor (iuulem^ogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. OjaTunnete purdel (luuletuskogu)
A. Eüng — Mis toimub Soomes?
Aaf:and Roos — Juutide kuningas ttiUnnas
£. Sanden Loojangnl lahkumine Talliimaso
RAAMÄTIJIID LASTEtEs
Dmelvandi— Pargi
Ealevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel©
Õpeta inind lugema l — (Opp9 ja tööraamat
e^ooliealistele last^ vftiTllÄkis) ^
Õpeta mind lugema n --^Oppe^ |a tööraa^
^Ikooliealistele lastelö värvitrükis) ; ,
Eesti keele Earjntustiki
2.-
1.50
2.2S
2.25
2.25
f 20.-
1.50
4.-
. 4.-
4 -
40 '
40
40
20
20
20
5.-
6. -
tm
14—
0.-
16^
40
30
30
40
40
20
25
25
2.^
4.-
zma
26.
Võhikud, l a gu Lindsten Ja Vuo-tilainen
olid,,, võisid näha Märtsi
paljastatud käsivarrest, et haav
oli olnud paiia. Vuotilainen julges
siiski kuidagi kahelda:
— Kuidas nüüd seda pimesoolt
kohaliku tuhnendamisega lõigatakse?
— Meil alati. Mitu korda tekivad
põletikud kuna kõik on liiga liga-ne.
Selline, nagu soomlased ütlevad,
villakoerad liiguvad põrandal.
Ka on ravimeid raske saada. Lääneriikide
ravimeid saadakse ainult
retseptiga või siis, kui apteegis on
tuttav. Ka siis tuleb nende eest
ekstra maksta, seletas Mants.
Viimaseks külastuspäevaks oli
kokkuleoitud juba õhtuw)0likul
Helsindsse minek, et ka seda
saafeä natuke vaadata. Lindstenil
• ja
aga keskpäeval oli feoikku^^
lepitud kohtumine fenna keskel
asuva silla juures. Siis läheksid
nad kolme mehega lõunale, mille
järel Lindsten läheks
— Teil on siin tore sild, ütles
Märts sõprade saabudes.
— See on päris hea, tõdes Lind-sten.
— Vana oligi õige vilets. See
uus tehti alles möödunud talvel.
Selle ehitamine oli väga aihulaad
ne töö, kuna vana sild lükati hüd-rauliselt
kõrvale ja uus tuli ase-meie.
• , \
— Kas sa tead kui pikk j a l a i
see on? Kui palju liiklust on tunni
jooksul üle silla?
— Sellest on palju lehtedes kirjutatud,
äga ma ei mäleta enam.
Kas see oli nüüd 70 mi^trit
— Sina ei tea, kuigi sa asud siin!
Ma räägin sulle: silla pikkus on 97
meetrit. Sõidutee laius 14,5 m. Jalakäijate
teed mõlemal pool on
5 m laiad. Sild on tehtud eelpingu-tusega
plaatidest mille kandetuge-vuseks
on vähemalt 3Ü0 tonni.
— Kust in. ^t sina nü täpseid
numbreid ole . lugenud ja miks
need sind nii väga huvitavad?
imestas Vuotüainen.
— Ma olen tehnika ala mees, sellepärast
mõm neid minult ka küsib,
ütles Mai^ts suina pilgutades.
— Aga mul on halb mälu. Ma alat
i vähe unustan ja arvud muutuvad.
Mitte eriti palju, et küsija ei
märkaks. Võib-olla ongi parem
anda suuremaid kui väiksemaid
numbreid. Kuid selle vale üle tuleb
veel mõtelda.
Pealtkuulajad olid muutunud
tummadeks, sest ega soomlasedki
rumalad olnud. Vaikides suunati
sammud silla kõrval oleva restorani
poole, kus tuttav uksehoidja
võttis mehed sõbralikult koos nende
külalisega vastu.
-Lõunatamise ajal nveeste meeleolu
tõusis küresti, ka Lindstenil.
kuigi ta pidi eeloleva sõidu tõttu
olema kuiva suuga. Lauast tõusmise
ja jumalagajätmise aeg oli otse
ess.
Märtsil oli kokkulepe ol!a.>üles-tõusmispühade
ajal sõpradel laeva:
Tallinna jõudes vastas. Ilm oli
ball, kühn ja ebameeldiv, kui Viru
hotell lõpuks silmapiirile tõusis.
Taevas hibas selget 'ga^ltaM i l ma,
kuigi kevad oli juba alanud
lumerohke talve järel võrdlemisi
Lühike laevareis oli paljude reisijate
arvates maksuvabade hindade
tähe all möödunud liigagi
kih-esti. Tallinna laeva lääneriikide
sigaretid ja- alkohoolsed joogid
tundusid olevat paljude soomlaste
lemmikud, ^ a Lindsten j a Vuotilainen
tellisid söögi järel baaris
vodkat ja mahla. Lindsten märkis
tellimist tehes:
^ Igal maal maa kombel. Parem
on õ^el ajal harjutada, sest laev-gi
on juba N. Liidu maa^alal
Samasse lauda syiundus hetke
pärast juba söögisaalis' meeste
naabriks ohiud Suntinen.„Ma olen
Kalle", oli ta end teistele esitanud.
Vestluse ajal oli ilmnenud, et Kalle
oli automehaanik Tamperest,
omamoodi tõsine noorevõitu mees,
kes nüüd oli esimest korda matkal
oma vaimsete isade, maale.
Oma poliitilise vaate oli Kalle õnnestunult
sidunud oma leivatööga
selliselt, et ta parandas Nõukogude
Liidus yalmistatud autosid.
— Tööd bn küllalt, kinnitas Kal-
Kalle poliitiline maailmavaade
oli selgunud'söögilauavestluses juba
kohe eshnesist lauseist:
— Meie süsteemi kõige nõrgem
koht on elukorter. Igasugused ah^
nitsejad katsuvad ainult võtta
maksimaalselt, aga N- Liidus on
korteri hind üldiselt 10% palgast,
seletas Kalle baari laua ääres,
— See on tõesti meil kallis, liigagi
kallis, kinnitas Lindsten —
Aga seda ma olen alati imestanud,
et kuigi meil on neid niinimetatuid
üldkasulikke elamute ehitajaid ja
nende hulgas vasakpoolseid juhte,
siis nende korterid on peaaegu sama
kallid kui teistelgi. Ja .miks
kallidust, ise ei ehita odavamalt?
Meil võiks ju igaüks eeskuju näidata.
— pangad juhivad raha, ringvoolu.
Seida töölised ei saa, teadis Sun-tinen.
Kui me otsisime aasta tagasi
kaheruumilist Helsingist, siis käisime
läbi pika rea võimalusi. Üksikute
kapitalistide pakkumised
olid odavamad, kui vasakpoolsete
juhtide ettevõtete korterid j seletas
Vuotüainen. V
— E i tea just. Aga korter on
selline {Põhiline tarbevajadus, et
meiesugustele mingit oma-korter-igale
samast organisatsiooni ei
saa ollagi. Igaühel peaks oma perekonna
vajaduste kohane üüri-kcrter
olema odavalt kasutada, f i losofeeris
Kalle.
— Räägi nüüd millestki muust,
ühines vestlusse Lindsten. — Varsti
me võime kasvõi, köha peal käia
vaatamas just sellist igaühe vajaduse
kohaselt ettenähtud elamismoodust.
:,'
Lubavalt alanud vestlus korteri-poliitikas
lõppes laeval, kui lä-heneti
Soome lahe lõunarannale.
Juba varakult koguti reisijad
söögisaali. Selle eesosas oli jäetud
ruumi: Passikontrolli jaoks oli
toodud kais lauda, kummagi taha
istus KGB värve kandvas ameti-rüetuses
venelane. Teised kaks seisid
laudade taga valvates passikontrollide
tegevust. Läevä juhtkond
hoidis ootavat reisijatemüüri
vähemalt kohne meetri kaugusel
kontroUijaist.
Tegevus sujus aeglaselt Ja hoolikalt.
Saba eesotsas esimesena oleva
kuklasse hingav ametnik andis
märku, kui reisija kord oli pääseda
kult, vahepeal kontrollija heitis
pugu lauasahtlis olevaile paberei-le,
laskis siis lõpuks passi lauale
j a lõi templi sisse.
Lindsten j a Vuotüainen jäid oma
passidega j a maabumiskaartidega
koridori uste juurde Kallet ootama.
Kui ta saabus, läksid mehed
maale. Trepi üleval otsal kaks
kontrollijat uurisid süski veel pabereid.
Laskuti 7—8 m pikkusest
trepist aUa. AUotsas oli veel uus
kontroll. J
— Hoolikad mehed.^ Me oleksime
võinud vahetada veel siin trepil
paberid ja bumaagad ja laskuda
sulalt nõukogude mäapmnale vale
dokumentidega, ütles Vuötilainezi
Kall^e.-; •^-^r: ^
Eks mõi^i võiks seda muidugi
katsuda teha. Pabereid tuleb siiski
põhjalikult kontrollida, nõustus
Suntinöti.
Seda mina ei mõista, miks
rootslased ja soomlased on nii laia
ziiestiga, et kes tahes võib ühelt
maalt minna teisele kas laevaga
või üle püri, ega pole mingisuguseid
pabereid vajagi. Minad võin
millal tahes minna Stokholmi ja
nimetada ennast ükskõik missuguseks
Kalleks, ütles Lindsten.
sinna tulekski mingi^jusai-meä,
kes arvustavad bortefite laua äärde. Passi uuriti põhjaline
kord luua. Aga see, on selline
eralaevandüse massiturism, kus
katsutakse inunestelt rahad kätte
saada ega mingisugusest korrast
pole 'tähtsust, arvas Kalle.
Käru 'tuli reisikohvritega. Vähehaaval
leidis igaüks tunglemisel
oma kohvri ja pääsis toRiköntrolli
leti äärde.
(järgneb) ••
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 7, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800207 |
Description
| Title | 1980-02-07-05 |
| OCR text | VABA EESTLANU neljapäeval, ?. veebruaril 1980 —Thursday, February 7,1980 Nr. 11 hindu, samuti ;5älti: ujumisvõistlustel. Ta kuulub Markhami uju-misMubisse. ROBERT VESSMANN Eestlaste hulgast on alati kerkinud silma/paistvaid rammumehi jt maadlejaid, kes on saavutanud maailmakuulsuse. Ka paguluses sirgub nendele vägilastele järele-, tulejaid, üks nendest on noor Toronto maadleja Robert Vessmann, kes õpib Ryersoni Instituudis ning on suuire eduga- võistelnud ülikoolide vahelistel maadlusvõistlustel. Äsja Kingstonis, Ontarios, toimunud Kanada ülikoolide vahelistel võistlustel saavutas 210 naela kaaluv Robert Vessmann ^dmedali raskekaalus. Male oli eriti populaarne ja laialt levinud lemmiksport eesti koolides. Paljudest omaaegsetest koöli-noortest sirgus tugevaid eesti maletajaid kes vüsid eesti maletege-vuse kõrgele tasemele. Maletajad Keres, Schmidt, Sarapii, Nei, Lav-rine, Küttis algasid oma karjääri koollpoistena. Toronto maletegeviise edustämi-seks Otsustas Toronto Eesti Male-klubi korraldada L. Jöselini juhatusel meie noortele malekursuse. Kursus algab 15. veebr, ja kestab neli õ;htut, lõppedes 7. niärtsü (igal reedel, üks kord nädalas). Kursus toimub ^Toronto Eesti Majas ja algab kell 7.30 p.L, kestes kaks' tundi. Kõik malehuvilised poisid ja tüdrukud on kutsutud kursusest osa võtma. Kavas on male õpetamine ja harjutused ning kur^ susest osavõtjatele korraldatakse omavahelisi võistlusi. Nendele, kes varemalt ei ole mäletanud koj^rat datakse , malekäikude õpetamine. Kuna eäasijõudnute gruppidesse jagamine toimub vastavalt osavöt jäte oskusele ja vanadusele. Gümnaasiumi õpilastele on ettenähtud oma grupp; T.E.M. jaanuarikuu turniiri võitis juba kolmandat korda Jaan Järve saades 7 võimalikust 6 punkti. Teist ja kolmandat kohta jagasid E .Talve j a L. Joselin (5 p.), neljas oli V. Puna (4 p). Osa võtsid veel järgmised maletajad: A. Eõresaar, A. Mustel, V. Pikkand j a ' E . Šar-nak. v Toronto linna„CHESS 1980" ava-Ükulmalevõitlusel võitis A. Kore-saar ,,Unrated Passis" esikoha jä teda auhinnati. Ta võitis 5 punkti 5 võimalikust kolm päeva kestval . , ^ . . turniirü. V. Pikkand jagas L. ^^H^^^^ J a ^ u a n lõpul peetud Ont^no vathiga teist kohta Etobicoke Male- AA meeskonna võistlustel 10-aas- klubi kürmale vöistiusel. >taste ja nooremate klassis tuili järgmine T;E.M. maleõhtu ja kõigis vuel alal esikohale noor turmir peetakse 15, veebr. keU 7.30 eesti ujuja Valia Reinsalu. Ta sai ^ i Toronto Eesti Majas. Kõik ma kuldmedalid/O m ja 100 m libbk lehuvilised on teretulnud, ujumises, 200 j a 400 m vabaujumises ja 200 m kompleksujumises. Valia Reinsalu on teinud suuri edusamme ujumisel ja oa saavutanud mitmetel võistlustel esi-1 Uus-Meriemaal Aucklandis pee-kohti või olnud 3—4 paremate tud kergejõustiku võistlustel jö^^^ hulgas Ontario ujumisvõistlustel, sis aasta tagasi rumeenlaniia Na Oma ujuj a karjääri alustas ta talia Maracescu naiste miüiS uue Jõekäärul eesti laste suvekodus, maaümarekordi ajaga 4.22,1. Nüüd Ujudes suveti Jõekäärul on ta jooksis samal rajal ameeriklanna korduvalt võitnud esikohti ja au-1 Mary Decker selle distantsi 0,4 3 4 " r r 0 -<¥— M H M B // B 12 • 13 B M M 17 19 20 ii • M 22 23 M , : M B as 26 ::°°| • 1 H H 29 30 32 33 M ä5 M H M Li 37 • 38 • ü 39 40 M 42 • ii 1 , myygil J Ä i Ä iiSTLÄSE" TÄyTÜSiS iPõikread; 1. TMie mets, 6. Nõelav putukas, 10. Lapergune, lame, 11. Paguluses surnud tiMtüd eesti kultuuritegelane, 12. Tehtud, lõpe^ tatud, 13. Mitu, mitmed— inglise vaimulikke vaatlusi) ^ Estonian Scoüting:; Eesti skautlus viiskümmend aastot TERR KÜNGLA juubeHaUmm (TE. Rahvatantsijad J. kangur — V^im> võim ja vabadus Hannö Kompus ^ Kastutamata nälg 3 . - • 2 . - . 15— 35 1 . - sekundi võrra kiiremini, aeg 4.21,7. Teisek§ jäi Uus-Meremaa jooksja Unden Wüde ajaga 4.36,6. Äsja, Torontos sisevõlstlustest osa võtnud ungarlanna Andrea Matay, kes jäi neljandale kohale, tiüppas enne siia tulekut Budapestis kõrgust 1.93. ' MOSKVA - r Nõulkogude atleedid, kes jõudsid USA-sse Lake Pla-cid'isse taliolümpiaadile, on saatnud Moskvasse kaebusi, süüdista^ des, et neüe aatud maijatamisvöi^ maiused oa allpool standardit. Valentin Sygh, Nõukogude Liidu spordikomitee esimees, kes valvab nõuksogude olümpiameeskonia iile ütles, et kontrollimatu ja äge anti-nõukogulik kampaania USA-s teeb käesoleva ikuu võistlused N. Liidu sportlasile eriti raskeks, ega ei „vasta olümpiamängude kõr-geile ideaalidele". Teiseks olevat olümpiaküla Lake Placid'is itäielikult traditsioonid liste sportlaste majutusvõimaluste rikkumine. Igasse väiksesse küm-ne- ruutmeetrilisse ruumi oleva;t paigutatud kaks voodit, kuid pole tpaletti ega pesuruumi. keeles, 14. Eputaja, 16. T u i ^ kool inglismaal, 18. Viga masinas, 19, Kuju eesti niütok>ogias, 22. Mit- • te seda, 24. Tasakaalustav koo^ rem, 25. Peatavad sõiduki, 27. Me-! henimi, 29; Mõisaitöoline minevikus, 32. Elu sees, 35. Mehenimi, 36. Sodi, 37. Kuulus ninu hispäiania kunsti ajaloos, 39. Elav, elurõõmus, 40. Kõige enne, 4 1 . . . . Jüri— eesti seikleja, 42; Osa lünjstikust, 43. P e a t a Euroopas. Püstread: 1. Tegdaae E . Born-höhe „TasU!jas", 2. II maailmasõja algataja, 3. KauEiis, 4. Eesti helilooja, 5. Võimaldavad sissepääsu, 7. Avameelne, 8. Ka, ühtiasi, 9. tsentraalne, 12. Teatud luuletus või lühiproosa, 15. Riide liik, 16. limustus, ohutus, 17. Ošmikud, 20. ; , , maa — ala PõlijarEuroopäs, 21. Teatud soojuisiihik, 23. Ifeale, iüe, 26. Imetlust avaldama, 28. Is-tutustaimed, 29. Naiskuju PüWis, 30 Koht PÕhja-Eesti rannikul, 31. Arv, 33. Ebapuhas, ebaselge, 34. Sesti riigimees E.V. algaastaü, 37.' Uss, 38. KeUa osa. RISTSÕNA NR. 1018 LAHENDUS Põikread: 1. Edmonton, 5. Bar-tok, 9. Tarantel, 10. Pikoüo, 12. Kasukas, 13. Maantee, 14. Isekas, 16. Aamen, 19. Olion, 21: Laevur, 25. Tujukas, 26. Priimus, 27. Bnnatu, 28. Ristieja, 29. Tõigas, 30. Manse-tid. Püstread: 1. Eetika, 2. Marist, 3. Ninakas, 4. Oleks, 6. Abiraha, 7. Teostama, 8. Khomeini, 11. Emaste, 15. Kaloss, 17. Kontsert, 18. Viljandi, 20. Nukitsa, 22. Unistus, 23. Omlett, 24. Issand, 26. Päi-sa. ••>^'-, • "V • . \ , v . . 5 . - 3.SÕ 3 . - L. Wahtras — LUvaklass Enn Nõu — Vastuvett Anna Ahmatova— Marie H. Michelson — Kodumaalft võõrsile H. Michelson - Bkaatlikul leeJ ' H. Ähelson ---Noorsootöö radadel H. Michelson — Eesti radarit Triinu" üksiknumbreid Estonian Of ficialGoidfe Paul Laan - Mõttelend - Püte ja peegÄsl K£U*ln Saarsen Lohengri!ü lal I n u ^ iierbert Salu ^ Utoopia > l o t a r » ^ ^ Eduard Kl ants — Lnmeliitlased Ouuletuskogu) 3..^ iona Laaman - Mis need s i ^ (luuletuskogu) S.-» Ä. Eubja ^ Eadanod liodad ^ ina!estaš®<3 4.— 410 1.50 5 - m S5 A. Eubja — Minestas! kodnaaareXt Ä Ku^ja — Palnkesed E. Uuetalu ja R. Moora — SoonieiN^sld 426 lk. + 04 ^k. fotosid Leho Liuiiiste — Alamuse Andres ^ blogms^- line jutustus kirjanik Oskar Lutsust L. Lumiste — Atlandi aknal ; k Lumiste lOUad kiilas A. V(mmi^ Ristsõnad A. Vomm — Ristsõnad H A. Vomm—> Ristsõnad m A. Vomm ^ Ristsõnad IV Ants Vomm - r Minu hing (luul^us^ Ants Voinm— Varjud ( h i u l ^^ Eerme — Surnud laevad ja davad žmälestnsed E. Eerme - Päevata päevad ja ööta ööd D S. Ekbaum — Ajatar (kraietu^ogu) l Aarand Roos — Jumalaga, Ears ^ Erzurõm X Pltto Rajusõlnicd A. Eäbin^ Vaim ja muld Urve Eäniks Eodakondor (iuulem^ogu) H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) H. OjaTunnete purdel (luuletuskogu) A. Eüng — Mis toimub Soomes? Aaf:and Roos — Juutide kuningas ttiUnnas £. Sanden Loojangnl lahkumine Talliimaso RAAMÄTIJIID LASTEtEs Dmelvandi— Pargi Ealevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel© Õpeta inind lugema l — (Opp9 ja tööraamat e^ooliealistele last^ vftiTllÄkis) ^ Õpeta mind lugema n --^Oppe^ |a tööraa^ ^Ikooliealistele lastelö värvitrükis) ; , Eesti keele Earjntustiki 2.- 1.50 2.2S 2.25 2.25 f 20.- 1.50 4.- . 4.- 4 - 40 ' 40 40 20 20 20 5.- 6. - tm 14— 0.- 16^ 40 30 30 40 40 20 25 25 2.^ 4.- zma 26. Võhikud, l a gu Lindsten Ja Vuo-tilainen olid,,, võisid näha Märtsi paljastatud käsivarrest, et haav oli olnud paiia. Vuotilainen julges siiski kuidagi kahelda: — Kuidas nüüd seda pimesoolt kohaliku tuhnendamisega lõigatakse? — Meil alati. Mitu korda tekivad põletikud kuna kõik on liiga liga-ne. Selline, nagu soomlased ütlevad, villakoerad liiguvad põrandal. Ka on ravimeid raske saada. Lääneriikide ravimeid saadakse ainult retseptiga või siis, kui apteegis on tuttav. Ka siis tuleb nende eest ekstra maksta, seletas Mants. Viimaseks külastuspäevaks oli kokkuleoitud juba õhtuw)0likul Helsindsse minek, et ka seda saafeä natuke vaadata. Lindstenil • ja aga keskpäeval oli feoikku^^ lepitud kohtumine fenna keskel asuva silla juures. Siis läheksid nad kolme mehega lõunale, mille järel Lindsten läheks — Teil on siin tore sild, ütles Märts sõprade saabudes. — See on päris hea, tõdes Lind-sten. — Vana oligi õige vilets. See uus tehti alles möödunud talvel. Selle ehitamine oli väga aihulaad ne töö, kuna vana sild lükati hüd-rauliselt kõrvale ja uus tuli ase-meie. • , \ — Kas sa tead kui pikk j a l a i see on? Kui palju liiklust on tunni jooksul üle silla? — Sellest on palju lehtedes kirjutatud, äga ma ei mäleta enam. Kas see oli nüüd 70 mi^trit — Sina ei tea, kuigi sa asud siin! Ma räägin sulle: silla pikkus on 97 meetrit. Sõidutee laius 14,5 m. Jalakäijate teed mõlemal pool on 5 m laiad. Sild on tehtud eelpingu-tusega plaatidest mille kandetuge-vuseks on vähemalt 3Ü0 tonni. — Kust in. ^t sina nü täpseid numbreid ole . lugenud ja miks need sind nii väga huvitavad? imestas Vuotüainen. — Ma olen tehnika ala mees, sellepärast mõm neid minult ka küsib, ütles Mai^ts suina pilgutades. — Aga mul on halb mälu. Ma alat i vähe unustan ja arvud muutuvad. Mitte eriti palju, et küsija ei märkaks. Võib-olla ongi parem anda suuremaid kui väiksemaid numbreid. Kuid selle vale üle tuleb veel mõtelda. Pealtkuulajad olid muutunud tummadeks, sest ega soomlasedki rumalad olnud. Vaikides suunati sammud silla kõrval oleva restorani poole, kus tuttav uksehoidja võttis mehed sõbralikult koos nende külalisega vastu. -Lõunatamise ajal nveeste meeleolu tõusis küresti, ka Lindstenil. kuigi ta pidi eeloleva sõidu tõttu olema kuiva suuga. Lauast tõusmise ja jumalagajätmise aeg oli otse ess. Märtsil oli kokkulepe ol!a.>üles-tõusmispühade ajal sõpradel laeva: Tallinna jõudes vastas. Ilm oli ball, kühn ja ebameeldiv, kui Viru hotell lõpuks silmapiirile tõusis. Taevas hibas selget 'ga^ltaM i l ma, kuigi kevad oli juba alanud lumerohke talve järel võrdlemisi Lühike laevareis oli paljude reisijate arvates maksuvabade hindade tähe all möödunud liigagi kih-esti. Tallinna laeva lääneriikide sigaretid ja- alkohoolsed joogid tundusid olevat paljude soomlaste lemmikud, ^ a Lindsten j a Vuotilainen tellisid söögi järel baaris vodkat ja mahla. Lindsten märkis tellimist tehes: ^ Igal maal maa kombel. Parem on õ^el ajal harjutada, sest laev-gi on juba N. Liidu maa^alal Samasse lauda syiundus hetke pärast juba söögisaalis' meeste naabriks ohiud Suntinen.„Ma olen Kalle", oli ta end teistele esitanud. Vestluse ajal oli ilmnenud, et Kalle oli automehaanik Tamperest, omamoodi tõsine noorevõitu mees, kes nüüd oli esimest korda matkal oma vaimsete isade, maale. Oma poliitilise vaate oli Kalle õnnestunult sidunud oma leivatööga selliselt, et ta parandas Nõukogude Liidus yalmistatud autosid. — Tööd bn küllalt, kinnitas Kal- Kalle poliitiline maailmavaade oli selgunud'söögilauavestluses juba kohe eshnesist lauseist: — Meie süsteemi kõige nõrgem koht on elukorter. Igasugused ah^ nitsejad katsuvad ainult võtta maksimaalselt, aga N- Liidus on korteri hind üldiselt 10% palgast, seletas Kalle baari laua ääres, — See on tõesti meil kallis, liigagi kallis, kinnitas Lindsten — Aga seda ma olen alati imestanud, et kuigi meil on neid niinimetatuid üldkasulikke elamute ehitajaid ja nende hulgas vasakpoolseid juhte, siis nende korterid on peaaegu sama kallid kui teistelgi. Ja .miks kallidust, ise ei ehita odavamalt? Meil võiks ju igaüks eeskuju näidata. — pangad juhivad raha, ringvoolu. Seida töölised ei saa, teadis Sun-tinen. Kui me otsisime aasta tagasi kaheruumilist Helsingist, siis käisime läbi pika rea võimalusi. Üksikute kapitalistide pakkumised olid odavamad, kui vasakpoolsete juhtide ettevõtete korterid j seletas Vuotüainen. V — E i tea just. Aga korter on selline {Põhiline tarbevajadus, et meiesugustele mingit oma-korter-igale samast organisatsiooni ei saa ollagi. Igaühel peaks oma perekonna vajaduste kohane üüri-kcrter olema odavalt kasutada, f i losofeeris Kalle. — Räägi nüüd millestki muust, ühines vestlusse Lindsten. — Varsti me võime kasvõi, köha peal käia vaatamas just sellist igaühe vajaduse kohaselt ettenähtud elamismoodust. :,' Lubavalt alanud vestlus korteri-poliitikas lõppes laeval, kui lä-heneti Soome lahe lõunarannale. Juba varakult koguti reisijad söögisaali. Selle eesosas oli jäetud ruumi: Passikontrolli jaoks oli toodud kais lauda, kummagi taha istus KGB värve kandvas ameti-rüetuses venelane. Teised kaks seisid laudade taga valvates passikontrollide tegevust. Läevä juhtkond hoidis ootavat reisijatemüüri vähemalt kohne meetri kaugusel kontroUijaist. Tegevus sujus aeglaselt Ja hoolikalt. Saba eesotsas esimesena oleva kuklasse hingav ametnik andis märku, kui reisija kord oli pääseda kult, vahepeal kontrollija heitis pugu lauasahtlis olevaile paberei-le, laskis siis lõpuks passi lauale j a lõi templi sisse. Lindsten j a Vuotüainen jäid oma passidega j a maabumiskaartidega koridori uste juurde Kallet ootama. Kui ta saabus, läksid mehed maale. Trepi üleval otsal kaks kontrollijat uurisid süski veel pabereid. Laskuti 7—8 m pikkusest trepist aUa. AUotsas oli veel uus kontroll. J — Hoolikad mehed.^ Me oleksime võinud vahetada veel siin trepil paberid ja bumaagad ja laskuda sulalt nõukogude mäapmnale vale dokumentidega, ütles Vuötilainezi Kall^e.-; •^-^r: ^ Eks mõi^i võiks seda muidugi katsuda teha. Pabereid tuleb siiski põhjalikult kontrollida, nõustus Suntinöti. Seda mina ei mõista, miks rootslased ja soomlased on nii laia ziiestiga, et kes tahes võib ühelt maalt minna teisele kas laevaga või üle püri, ega pole mingisuguseid pabereid vajagi. Minad võin millal tahes minna Stokholmi ja nimetada ennast ükskõik missuguseks Kalleks, ütles Lindsten. sinna tulekski mingi^jusai-meä, kes arvustavad bortefite laua äärde. Passi uuriti põhjaline kord luua. Aga see, on selline eralaevandüse massiturism, kus katsutakse inunestelt rahad kätte saada ega mingisugusest korrast pole 'tähtsust, arvas Kalle. Käru 'tuli reisikohvritega. Vähehaaval leidis igaüks tunglemisel oma kohvri ja pääsis toRiköntrolli leti äärde. (järgneb) •• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-07-05
