1985-11-14-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
j.
V A M EEmAOT neljapäeval, 14 ^^^embrü 1985 - Thursday, November 14, 1985
Eesö jalgrattur laanus KUISIMJ keUest Wljuti (Vaba
Eestlaiiie nr. 82) avaldasime kirjutise, mis Ü B M U S USA spordiajakirjas,
võttis osa septembri lõpul korraldatud jalgrat-ihirite
võistlusest Austraalias» See ou pikem distants
Queenslandi „Gold Coasfist" Sydneysse.
' Sydney ajaleht „The Daily Te-ie^
aph" avaldas.kaheveerulise artikli
,,FreeSpirit Turns Wheel of
Success" (Vaba vaim paneb liikuma
edukuse rattad) ja alustab oma
• artiklit sellega, et nimetab jalgratturit
Jaanus Kuuma venelaseks,
mis aga oli olnud sportlasele ärritav,
kui härjale punase rätiku näitamine.
„Ma ei ole venelane", oli ta vas-
:tu vaielnud, mis näitavat, et kuigi
venelased on võtnud üle tema kodumaa
kui ühe 15-st nõukogude
vabariigist, millest N, Liit koosneb,
ei ole nad suutnud lüüa seda rahvast.
„Kes ütleb, et ma olen venelane?
Kes ütleb teile seda?"
20-aastane Kuum on Austraalias
Norra-Pacific Fair meeskonna liikmena
Commonwealth Bank jalgratturite
klassikust osavõtjana. Ta
sai äärmiselt ärritatud, kui teatati
et |ta on vene ärahüppaja.
,!,Ma läksin möödunud aastal
Norrasse liitumaks sealse Glamdal
jalgratturite klubiga," ütles ta.
„Aga.sel pole suurt tähtsust. Mu
vanaema ja vanaisa elavad Norras."
Ta on saanud Norra kodakondsuse,
mis on sammuks teel saada
maailma parimaks jalgratturiks.
Glamdal on üks juhtivaid klubisid
Skandinaavias, mille liikmed on
saanud palju võite rahvuslikel ja
iiiternatsionaalseil võistlusil. Kuuma
meeskonnakaaslasteks on Atle
Pedersen ja Jorn Skaane.
Ajaleht märgib, et Kuum, kes on
sõitnud juba üheksa aastat, on leidnud
suurt tähelepanu jalgratturite
maailmas, eriti võistlusi! Euroopas
ja USA's.
KaasavÕistlejad ja pealtvaatajad
esimestel 11 -st etapist koosnevas
seerias, veendusid selles. Kuum juhtis
üle 2 km ja oleks sõidu võitnud,
kui mitte eessõitja poleks langenud.
Kui ta jätkas olid võiduvõimalused
läinud. Aga ees on kümme
uut etappi; järgmine on 60 km
pikkune . Offs Harbor kriteeriumi-sõit
ümber Brelsford pargi.
liksd i ia n kdids,
$20.00,
TOETAGE POLIITYAM©!
^ub& Eestlase taÜtases «n
Eesli 7astnpannliikumise kr<
übsilckõite hind
I M Nikluse Ja Jüri Kuke mäSesMeos
,»KAks kes ei alistunud**
Mart Nikluse Ja Jüri Kuke mi
34 marid poogna§, poosm Mnd
Mart Nikluse kirjaümbrikud
tema sunnitödvangia aadressiga
Mart Nikime, Enn Tarto, Lagle PareM,
Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
^abastamisenõudega postkaardid saatmišdi»
ENSV asehaldurile Karl Vamöle Tallinnasse
NSVL ülcmvalitsejalc Mihhtü GOTbatshovile
• Moskvasse-
Tasuta telSimlstde fiaada $0.50 ssateksiba
$34.0®^ saatekidta 01.r^
E.MUS SUURTEOS
lESTS VABADUSRISTI KAVALERID
PÕikread; 1. Viimane sõna ühe
Tammsaare teose nimes, 7. Terava
otsaga ese, 9. Tulusa, kasuliku, 10.
Paguluses ilmunud mitme memu-aarteose
autor, 11. Endine Jugoslaavia
valitseja, 12. Mõistatama,
13. Kerge puuehitus, 15. Endine
Inglise peaminister, 16. Teineteisega
sarnased inimesed, 19. Usuga
liialdav Inimene, käändevormis. 21.
Helilooja , Hatshaturjani eesnimi,
Sebastin Coe 1981. a. püstitatud
m maailmarekord 1.41,73 on
pükinud möödunud aastani teistele
jooksjatele kättesaamatus ulatuses,
keegi pole suutnud alistada -1.43
piiri. Möödunud aastal brasiillane
JoaquimCruz jõudis sellele päris
lähedale, ka Sanmiy Koskei ja
Johnny Gray läbisid 800 m alla
! Djakartäs peeti Aasia kergejõus-tikumeistrivõistlused,
kus 19 kuldmedaliga
olid edukamad hiinlased.
India sai 10 kulda, Jaapan ja Põh-ja-
Korea kumbki 3. Edukaim
Sportlane oli India naisjooksja Us-hä,
kes jooksis 100 m 11,64-ga,
200 m 23,05-ga, 400 m 52,62-ga
ja sama pika tõkete distantsi
56,64-ga.
„Karude klass" TES Lasteaia äsjasel niardipeol sisenemas
Eesti Maja suurde saali kasvataja Linda Kuke juhatusel
23. Maa, müle vallutas Caesar, 24.
Välja tulla, 27. Alkohoolne jook,
28. Suu, lastekeeles, 30. Ebameeldivat,
31. Isa — mglise kõnekeeles,
32. õpetust, haridust andma.
Püstread: 1. Eessõna saksa keeles,
2; Vilja jahvatamise jääk, 3.
Praegu oma vabaduse eest võitleva,
rahva liige, 4. Puudub sõnadel eesti
keeles, 5. Naisenimi, 6. Eesti...
—. endine ajakiri, 7. . . . iva —
silmahaigus, 8. Käsutama, 13.
Rändrahvas Araabia maades, 14.
Jõgi Pärnumaal, 17. Eemal, 18.
Rootsi kuningate nuni, 20. Naiste
riietusese, 21. Mitte ülemat, 22.
Eesti ajakirjanik ja kodu-uurija,
25. Maapinnavormid, 26. Liiklusvahend,
29. Vanadus.
RISTSÕNA NR. 1262
LAHENDUS
PÕikread? 1. Lossis, 5. Lihula,
9. Urikivi, 10. Kuur, 11. Sarm, 13,
Noor, .15. Vite, 17. Ulm, 18. Alata,
21. Rot, 22. Kuiva, 23. Pärnu,
24. Katus, 25. Somme, 27. Ankur,
30. Aru, 31. Riist, 34. Uue, 35.
Adua, 37. Sure, 38. Kube, 40.
Kaup, 42. Latikas, 43. Ennatu, 44.
Avanss.
Püstread? 1. Lennuk, 2. Suur, 3.
Iru, 4. Sirel, 5. Liszt, ^. Iva,-7.
Hirv, 8. Armetu, 10. Komi, 12.
Mirr, 14. Olukord, 16. Tonsuur,
18. Aaker, 19. Astri, 20. Apsat, 25.
Saarde, 26. Muuk, 28. Kuup, 29.
Reetis, 32. Inetu, 33. Sekka, 36.
Aula, 37. Susa, 39. Bat, 42. Aav.
Kordustrükk samanimelisest tdc»est, niis Umus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade tJhenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide priginaalkujutused vÄrvi^
trükis. Teos sisaldab elulood koos pütidega kõige vapramatest
kangelastest ja poUitücutest, kea löid iseseisva Eesti Vabariigi^
samuti välismaiste ajalooliste isücute nimed, kes rahvusvahdi-selt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos pn tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnÜugu, mille omamine ikestatud
Eestis on polütüine kuritegu. i
Kiriastsis Välis-Eesti & EMP Stockholm
TelSimtoe saata VABA EESTLASE talitusele liimiaga $50.—
RAAMAT SAADETAKSE YÄUA ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
HANS MERErs
i s t oisiti niässgist, $6 jost, Berllinisfe
KZ-lc^cigrist jc8 muusf
272tt.a[öites wfflmat)
HEVD $25.— plass saatekoln $1.50
MARIE NEUMANN-o
mälestused
SIBERI TEEIJ PÄÄSENUD
liind $10.00, pluss saatdkulu $2.00
91 Lepajõe afääri iile tigedad. Süüdistused
kubisevad, et nad olevat solkinud
eestlaste head nime. Nali
naljaks, mis järgneb on ma usun,
huvitav profiil mee^est^ keda algul
koheldi pagulaseestlaste poolt
rahvuskangelastenia, aga kellede!
olid hoopis erinevad ideed ja kavatsused.
Roll, mida me tahtsime
neile sobitada, oli meie endi soovunelm
ja kui see ei teostanud ettenähtud
viisu siis oH ainult lobmn-lik,
et umbusk ja Mbedus järgne-
• vad.,
lo
Jüri Estamiga keSös
mitu tondi. Jutt on ära toodud nii
nagu ta helilindile võetud. Seda
on muidugi sün-seal pisut kohendatud
ja kõrvalised jutud ja mitte
olulised detailid on välja jäetud.
Olude sunnil on ka mõningad allikad
varjatud ja nimed jäetud aVal-damatab
Estam üritab praktilisuse
piirides säilitada mingisugust usaldust
ja konfidentsiaalsust tema ja
ta inf ormatlsiooniallikate valiel
Mii m sellegipoolest otsekohene.
MARGUS JUKKUM
Hildenbrant, Harry Qeldstem jä
Raivo Roosna. Need kohn on kõik
umbes 20-aastased. Nad On pöhüi-selt
palju tegelenud spordiga Eestis.
Igatahes see On nende legitüm-ne
maine. Kui sa hakkad arutama
nendega kes nad on, siis nad ütlevad
kohe, sporüased. Neist neljast
kolm, Geldstem, Roosna ja HÜdea-brant
ei ole just nii suured vaimsed
hiiglased. Aga Lepajõe, tal on
rohkem mõistust ja ta on ka kõige
vanem. Lepajõe mängis Eestis
korvpalli. Ta on abielus ja tal on
tütar. Roosna tegeles pommide
tõstmisega. Füüsiliselt võiksin lisada
nende kohta, et Lepajõe on
TänavBi viibis Kotkajärve Metsa-ülikoolils
Ameerika Yabadusraadio
korrespondent Jüri Estam. Elades
Ja töötades Münchenis, tal on VÕB-malus
jälgida oma tööasjus Eestit
Ja eestlasi puudutavaid küsimusi
Euroopa keskustes. Sel suvel ta
reisis korre!spondendina Balli Va-badusreisil
ja jälgis ka Balti Tribu-laali
Kopenhaagenis. Mt)'s andis ta
köitva ülevaate suvistest sündmustest
Euroopas. Arvasin et kasutan
Võimalust pärida hoopis erinevalt
sündmusest, mis toimus karakteri-iega,
kellega temal oli unikaalne
võimalus tutvuda pisut lähemalt.
Lepajõe pangaröövimise kollita, mis
toimus Helsingis. Pean pihtima, et
see lugu on juba ammu mind võlunud,
kuigi ma nendest tegelastest
üldse midagi ei tea. Olen tihti
mõelnud, et miks meed mehed alustasid
oma uut elu läänes kriminaalse
tegevusega. Ega nad ometi tulnud
läände rikkamaid põlde rüsu-ma
kriminaalidena? On siin tegemist
KGB provokatsiooniga või
olid nad lihtsalt seiklejad, kes avastasid,
et neil ei olnud vastavaid cfS"
kusi, et ennast ülal pidada vasta»
vait nende stiilile ja nõuetele? Tean
ainult, et mitmed vanema põlvkonna
pagulaseestlased on Roosna ja
; VEj . Ma -tahtsin Lepajõe |a
Roosna afääri kohta küsida, kima
sa oled nendega isiklikus kontaktid
olnud enne nende vahistamist.
Yõib-oIIa saaksid natuke seletada?
kuidas nad üldse sattusid läände ja
mida nad Isiit otsisid, valgustada
meid nende Iseloomude kohta. On
raske ettekujutada, mis sorti eestlased
:, nad on,, kes sellise tüldga
hakkama on saanud.
JE: Tegemist on nelja noormehega.
Kõige vanem neist on Aleksander
Lepajõe, kes on 23 või 24
aastat vana. Siis on veel Andre Jüri Estam
pikk ja sihvakas, tumedate juustega.
Tegelikult ainult Roosna näeb
välja nagu eestlane. Roosna on
veidi lühem, aga ta on massiivse
kehaehitusega, kuna ta tõstab
pcMnme.
Esunene kord kui ma neid: nägin
läksin Uppsalasse neid mter-
A/jueeruna mõni nädal pärast seda
kui nad olid läände tulnud. Nägin
Ropsnat kui ta tuli dushi alt ja
mees nägi enamvähem välja jiagu
väikene Arnold Schwarzenegger
(endme Mr. Üniverse-i kehaehituse
tiitü meister, kes töötab tänapäeval
Hollywoodis näitiejana). Teised
on tumedapäised. Geldstein
väidab, et tä ei ole juut ja et tal
on saksa verd oma perekonnas.
Hildenbrant on mees, kel oli sugulasi
Uppsalas ja mis põhjusel nad
Uppsalasse sattusid. Tema ja Geldstein
tegelesid motokrossiga.
ühel neist oh hambad enamvähem
välja löödud õnnetuse tõttu.
Tegelikult olen kuulnud, et nad
olevat Eestis olnud sellised kohnan-da
järgu sportlased, kuigi nad ennast
ise kiidavad. Väidetavasti —
mul ei ole kahjuks see nimi siin
käepärast — Lepajõe, kes on praegu
Soomes psühhiaatrilises vanglas,
ei ole tegelikult üldse eestia-ne.
Ta on pärit ukraina juudi vanematest,;
kes tulid Eestisse. Lepajõe
on Eestis üles kasvanud ja Lepajõe
ei ole isegi tema enese nimi.
Ta kasutab oma abikaasa nime.
Mul ei tule tema ukraina nimi
meelde. On isegi veel üks kolmas
nimi, aga kumbki ei ole eestipärane.
Kuna ta on üles kasvanud Eestis
ja oma hariduse ja kõik muljed
saanud Eestist, Siis ta annab kohe
eesti mehe mõõdu välja. Ei tule
selle peale, et ta võib-olla ei ole
etniliselt eestlane. Need mehed oa
niivõrd raha, materiaalsete ja
futiktsipnaalsete asjade peal väljas,
et küllap tal oli kasulik, et ta
sai oma naise nime kasutada ja
jätta mulje, et ta on eestiane. Ta
omamoodi on siiski eesti mees, sest
ta räägib laitmatult eesti keelt ja
kõik ta mõtlemine on Eestis ku-jundatud.
Geldstein ja Lepajõe, jna võin
siin öksida, aga igatahes kaks neist
neljast, tulid selle kummipaadiga
põgenemise ideele. Alguses kui nad
läände tulid koheldi neid mingisuguste
sangaritena või rahvuskange-lastena.
Tagantjärele tuleb välja, et
neil oli koha parast läände saabumist
juba palju tegemist musta
äritsemisega, spekulatsiooniga ja
selliste asjadega. Seda nad tegid
ilmselt ka-jiiba Eestis. Olen kuulnud,
et Lepajõel oli Viru Hotell
täiesti läbi töötatud. Kõik need
inimesed, kes seal ametis olid, did
na^u tema vestitaskus. Seal šai siis
pidevalt hangeldatud turistidega.
Põhjus miks ma kõike seda ütlesin
oii, et juba selles staazhis
vpib kuidagi neid iseloomustada
natuke enne, kui me hakkame rääkima
nende yäljareisist. Ja teiseks,
et seletada kuidas nad võibolla
siis oma asju hangeldasid.
Nüüd mõni mimene tagantjärele
— on hiõtisklenud, et võib-olla
nad tulid Georg Otsaga. Et kas
KGB. toimetas nad läände või isegi
mingisugune nõukogude „ma-fia",
mille juurde me ka võib-oUa
veel tagasi tuleme, sest see ämblikuvõrk^
on võrdlemisi eksootiline
ja seal on väga palju selliseid asju,
mis veel on hämaruses.
ADOH
HETHERnI
AdvokI
365 Bay St„
õhtuti 782-04^
. (Oi
TõnnTool
T001
Advoi
Yoriüdale Pi4
Toronto]
Tck
MAAM
JOHN
ISlUntTc
Torontc
H. L
7
DOCTOR
•;,',2i:
on
VABi
TOIMET
avati
reedel
TdefonidI
Kl
VAB]
on tasm
!t
Kuul
üks tõu
esiküljel
Kuulutul
nädala esil
esmasp. hj
nädala tei|
map. h(
tel
Väljs
Leida Mi
Postiaadi
9 Parravf
Willowdž
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 14, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-11-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851114 |
Description
| Title | 1985-11-14-06 |
| OCR text | j. V A M EEmAOT neljapäeval, 14 ^^^embrü 1985 - Thursday, November 14, 1985 Eesö jalgrattur laanus KUISIMJ keUest Wljuti (Vaba Eestlaiiie nr. 82) avaldasime kirjutise, mis Ü B M U S USA spordiajakirjas, võttis osa septembri lõpul korraldatud jalgrat-ihirite võistlusest Austraalias» See ou pikem distants Queenslandi „Gold Coasfist" Sydneysse. ' Sydney ajaleht „The Daily Te-ie^ aph" avaldas.kaheveerulise artikli ,,FreeSpirit Turns Wheel of Success" (Vaba vaim paneb liikuma edukuse rattad) ja alustab oma • artiklit sellega, et nimetab jalgratturit Jaanus Kuuma venelaseks, mis aga oli olnud sportlasele ärritav, kui härjale punase rätiku näitamine. „Ma ei ole venelane", oli ta vas- :tu vaielnud, mis näitavat, et kuigi venelased on võtnud üle tema kodumaa kui ühe 15-st nõukogude vabariigist, millest N, Liit koosneb, ei ole nad suutnud lüüa seda rahvast. „Kes ütleb, et ma olen venelane? Kes ütleb teile seda?" 20-aastane Kuum on Austraalias Norra-Pacific Fair meeskonna liikmena Commonwealth Bank jalgratturite klassikust osavõtjana. Ta sai äärmiselt ärritatud, kui teatati et |ta on vene ärahüppaja. ,!,Ma läksin möödunud aastal Norrasse liitumaks sealse Glamdal jalgratturite klubiga," ütles ta. „Aga.sel pole suurt tähtsust. Mu vanaema ja vanaisa elavad Norras." Ta on saanud Norra kodakondsuse, mis on sammuks teel saada maailma parimaks jalgratturiks. Glamdal on üks juhtivaid klubisid Skandinaavias, mille liikmed on saanud palju võite rahvuslikel ja iiiternatsionaalseil võistlusil. Kuuma meeskonnakaaslasteks on Atle Pedersen ja Jorn Skaane. Ajaleht märgib, et Kuum, kes on sõitnud juba üheksa aastat, on leidnud suurt tähelepanu jalgratturite maailmas, eriti võistlusi! Euroopas ja USA's. KaasavÕistlejad ja pealtvaatajad esimestel 11 -st etapist koosnevas seerias, veendusid selles. Kuum juhtis üle 2 km ja oleks sõidu võitnud, kui mitte eessõitja poleks langenud. Kui ta jätkas olid võiduvõimalused läinud. Aga ees on kümme uut etappi; järgmine on 60 km pikkune . Offs Harbor kriteeriumi-sõit ümber Brelsford pargi. liksd i ia n kdids, $20.00, TOETAGE POLIITYAM©! ^ub& Eestlase taÜtases «n Eesli 7astnpannliikumise kr< übsilckõite hind I M Nikluse Ja Jüri Kuke mäSesMeos ,»KAks kes ei alistunud** Mart Nikluse Ja Jüri Kuke mi 34 marid poogna§, poosm Mnd Mart Nikluse kirjaümbrikud tema sunnitödvangia aadressiga Mart Nikime, Enn Tarto, Lagle PareM, Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti ^abastamisenõudega postkaardid saatmišdi» ENSV asehaldurile Karl Vamöle Tallinnasse NSVL ülcmvalitsejalc Mihhtü GOTbatshovile • Moskvasse- Tasuta telSimlstde fiaada $0.50 ssateksiba $34.0®^ saatekidta 01.r^ E.MUS SUURTEOS lESTS VABADUSRISTI KAVALERID PÕikread; 1. Viimane sõna ühe Tammsaare teose nimes, 7. Terava otsaga ese, 9. Tulusa, kasuliku, 10. Paguluses ilmunud mitme memu-aarteose autor, 11. Endine Jugoslaavia valitseja, 12. Mõistatama, 13. Kerge puuehitus, 15. Endine Inglise peaminister, 16. Teineteisega sarnased inimesed, 19. Usuga liialdav Inimene, käändevormis. 21. Helilooja , Hatshaturjani eesnimi, Sebastin Coe 1981. a. püstitatud m maailmarekord 1.41,73 on pükinud möödunud aastani teistele jooksjatele kättesaamatus ulatuses, keegi pole suutnud alistada -1.43 piiri. Möödunud aastal brasiillane JoaquimCruz jõudis sellele päris lähedale, ka Sanmiy Koskei ja Johnny Gray läbisid 800 m alla ! Djakartäs peeti Aasia kergejõus-tikumeistrivõistlused, kus 19 kuldmedaliga olid edukamad hiinlased. India sai 10 kulda, Jaapan ja Põh-ja- Korea kumbki 3. Edukaim Sportlane oli India naisjooksja Us-hä, kes jooksis 100 m 11,64-ga, 200 m 23,05-ga, 400 m 52,62-ga ja sama pika tõkete distantsi 56,64-ga. „Karude klass" TES Lasteaia äsjasel niardipeol sisenemas Eesti Maja suurde saali kasvataja Linda Kuke juhatusel 23. Maa, müle vallutas Caesar, 24. Välja tulla, 27. Alkohoolne jook, 28. Suu, lastekeeles, 30. Ebameeldivat, 31. Isa — mglise kõnekeeles, 32. õpetust, haridust andma. Püstread: 1. Eessõna saksa keeles, 2; Vilja jahvatamise jääk, 3. Praegu oma vabaduse eest võitleva, rahva liige, 4. Puudub sõnadel eesti keeles, 5. Naisenimi, 6. Eesti... —. endine ajakiri, 7. . . . iva — silmahaigus, 8. Käsutama, 13. Rändrahvas Araabia maades, 14. Jõgi Pärnumaal, 17. Eemal, 18. Rootsi kuningate nuni, 20. Naiste riietusese, 21. Mitte ülemat, 22. Eesti ajakirjanik ja kodu-uurija, 25. Maapinnavormid, 26. Liiklusvahend, 29. Vanadus. RISTSÕNA NR. 1262 LAHENDUS PÕikread? 1. Lossis, 5. Lihula, 9. Urikivi, 10. Kuur, 11. Sarm, 13, Noor, .15. Vite, 17. Ulm, 18. Alata, 21. Rot, 22. Kuiva, 23. Pärnu, 24. Katus, 25. Somme, 27. Ankur, 30. Aru, 31. Riist, 34. Uue, 35. Adua, 37. Sure, 38. Kube, 40. Kaup, 42. Latikas, 43. Ennatu, 44. Avanss. Püstread? 1. Lennuk, 2. Suur, 3. Iru, 4. Sirel, 5. Liszt, ^. Iva,-7. Hirv, 8. Armetu, 10. Komi, 12. Mirr, 14. Olukord, 16. Tonsuur, 18. Aaker, 19. Astri, 20. Apsat, 25. Saarde, 26. Muuk, 28. Kuup, 29. Reetis, 32. Inetu, 33. Sekka, 36. Aula, 37. Susa, 39. Bat, 42. Aav. Kordustrükk samanimelisest tdc»est, niis Umus Tallinnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade tJhenduse Keskjuhatuse väljaandel. Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites, 405 lehekülge. Eesti Vabadusristide priginaalkujutused vÄrvi^ trükis. Teos sisaldab elulood koos pütidega kõige vapramatest kangelastest ja poUitücutest, kea löid iseseisva Eesti Vabariigi^ samuti välismaiste ajalooliste isücute nimed, kes rahvusvahdi-selt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos pn tegelikult Eesti iseseisvuse sünnÜugu, mille omamine ikestatud Eestis on polütüine kuritegu. i Kiriastsis Välis-Eesti & EMP Stockholm TelSimtoe saata VABA EESTLASE talitusele liimiaga $50.— RAAMAT SAADETAKSE YÄUA ÕHUPOSTIGA ROOTSIST HANS MERErs i s t oisiti niässgist, $6 jost, Berllinisfe KZ-lc^cigrist jc8 muusf 272tt.a[öites wfflmat) HEVD $25.— plass saatekoln $1.50 MARIE NEUMANN-o mälestused SIBERI TEEIJ PÄÄSENUD liind $10.00, pluss saatdkulu $2.00 91 Lepajõe afääri iile tigedad. Süüdistused kubisevad, et nad olevat solkinud eestlaste head nime. Nali naljaks, mis järgneb on ma usun, huvitav profiil mee^est^ keda algul koheldi pagulaseestlaste poolt rahvuskangelastenia, aga kellede! olid hoopis erinevad ideed ja kavatsused. Roll, mida me tahtsime neile sobitada, oli meie endi soovunelm ja kui see ei teostanud ettenähtud viisu siis oH ainult lobmn-lik, et umbusk ja Mbedus järgne- • vad., lo Jüri Estamiga keSös mitu tondi. Jutt on ära toodud nii nagu ta helilindile võetud. Seda on muidugi sün-seal pisut kohendatud ja kõrvalised jutud ja mitte olulised detailid on välja jäetud. Olude sunnil on ka mõningad allikad varjatud ja nimed jäetud aVal-damatab Estam üritab praktilisuse piirides säilitada mingisugust usaldust ja konfidentsiaalsust tema ja ta inf ormatlsiooniallikate valiel Mii m sellegipoolest otsekohene. MARGUS JUKKUM Hildenbrant, Harry Qeldstem jä Raivo Roosna. Need kohn on kõik umbes 20-aastased. Nad On pöhüi-selt palju tegelenud spordiga Eestis. Igatahes see On nende legitüm-ne maine. Kui sa hakkad arutama nendega kes nad on, siis nad ütlevad kohe, sporüased. Neist neljast kolm, Geldstem, Roosna ja HÜdea-brant ei ole just nii suured vaimsed hiiglased. Aga Lepajõe, tal on rohkem mõistust ja ta on ka kõige vanem. Lepajõe mängis Eestis korvpalli. Ta on abielus ja tal on tütar. Roosna tegeles pommide tõstmisega. Füüsiliselt võiksin lisada nende kohta, et Lepajõe on TänavBi viibis Kotkajärve Metsa-ülikoolils Ameerika Yabadusraadio korrespondent Jüri Estam. Elades Ja töötades Münchenis, tal on VÕB-malus jälgida oma tööasjus Eestit Ja eestlasi puudutavaid küsimusi Euroopa keskustes. Sel suvel ta reisis korre!spondendina Balli Va-badusreisil ja jälgis ka Balti Tribu-laali Kopenhaagenis. Mt)'s andis ta köitva ülevaate suvistest sündmustest Euroopas. Arvasin et kasutan Võimalust pärida hoopis erinevalt sündmusest, mis toimus karakteri-iega, kellega temal oli unikaalne võimalus tutvuda pisut lähemalt. Lepajõe pangaröövimise kollita, mis toimus Helsingis. Pean pihtima, et see lugu on juba ammu mind võlunud, kuigi ma nendest tegelastest üldse midagi ei tea. Olen tihti mõelnud, et miks meed mehed alustasid oma uut elu läänes kriminaalse tegevusega. Ega nad ometi tulnud läände rikkamaid põlde rüsu-ma kriminaalidena? On siin tegemist KGB provokatsiooniga või olid nad lihtsalt seiklejad, kes avastasid, et neil ei olnud vastavaid cfS" kusi, et ennast ülal pidada vasta» vait nende stiilile ja nõuetele? Tean ainult, et mitmed vanema põlvkonna pagulaseestlased on Roosna ja ; VEj . Ma -tahtsin Lepajõe |a Roosna afääri kohta küsida, kima sa oled nendega isiklikus kontaktid olnud enne nende vahistamist. Yõib-oIIa saaksid natuke seletada? kuidas nad üldse sattusid läände ja mida nad Isiit otsisid, valgustada meid nende Iseloomude kohta. On raske ettekujutada, mis sorti eestlased :, nad on,, kes sellise tüldga hakkama on saanud. JE: Tegemist on nelja noormehega. Kõige vanem neist on Aleksander Lepajõe, kes on 23 või 24 aastat vana. Siis on veel Andre Jüri Estam pikk ja sihvakas, tumedate juustega. Tegelikult ainult Roosna näeb välja nagu eestlane. Roosna on veidi lühem, aga ta on massiivse kehaehitusega, kuna ta tõstab pcMnme. Esunene kord kui ma neid: nägin läksin Uppsalasse neid mter- A/jueeruna mõni nädal pärast seda kui nad olid läände tulnud. Nägin Ropsnat kui ta tuli dushi alt ja mees nägi enamvähem välja jiagu väikene Arnold Schwarzenegger (endme Mr. Üniverse-i kehaehituse tiitü meister, kes töötab tänapäeval Hollywoodis näitiejana). Teised on tumedapäised. Geldstein väidab, et tä ei ole juut ja et tal on saksa verd oma perekonnas. Hildenbrant on mees, kel oli sugulasi Uppsalas ja mis põhjusel nad Uppsalasse sattusid. Tema ja Geldstein tegelesid motokrossiga. ühel neist oh hambad enamvähem välja löödud õnnetuse tõttu. Tegelikult olen kuulnud, et nad olevat Eestis olnud sellised kohnan-da järgu sportlased, kuigi nad ennast ise kiidavad. Väidetavasti — mul ei ole kahjuks see nimi siin käepärast — Lepajõe, kes on praegu Soomes psühhiaatrilises vanglas, ei ole tegelikult üldse eestia-ne. Ta on pärit ukraina juudi vanematest,; kes tulid Eestisse. Lepajõe on Eestis üles kasvanud ja Lepajõe ei ole isegi tema enese nimi. Ta kasutab oma abikaasa nime. Mul ei tule tema ukraina nimi meelde. On isegi veel üks kolmas nimi, aga kumbki ei ole eestipärane. Kuna ta on üles kasvanud Eestis ja oma hariduse ja kõik muljed saanud Eestist, Siis ta annab kohe eesti mehe mõõdu välja. Ei tule selle peale, et ta võib-olla ei ole etniliselt eestlane. Need mehed oa niivõrd raha, materiaalsete ja futiktsipnaalsete asjade peal väljas, et küllap tal oli kasulik, et ta sai oma naise nime kasutada ja jätta mulje, et ta on eestiane. Ta omamoodi on siiski eesti mees, sest ta räägib laitmatult eesti keelt ja kõik ta mõtlemine on Eestis ku-jundatud. Geldstein ja Lepajõe, jna võin siin öksida, aga igatahes kaks neist neljast, tulid selle kummipaadiga põgenemise ideele. Alguses kui nad läände tulid koheldi neid mingisuguste sangaritena või rahvuskange-lastena. Tagantjärele tuleb välja, et neil oli koha parast läände saabumist juba palju tegemist musta äritsemisega, spekulatsiooniga ja selliste asjadega. Seda nad tegid ilmselt ka-jiiba Eestis. Olen kuulnud, et Lepajõel oli Viru Hotell täiesti läbi töötatud. Kõik need inimesed, kes seal ametis olid, did na^u tema vestitaskus. Seal šai siis pidevalt hangeldatud turistidega. Põhjus miks ma kõike seda ütlesin oii, et juba selles staazhis vpib kuidagi neid iseloomustada natuke enne, kui me hakkame rääkima nende yäljareisist. Ja teiseks, et seletada kuidas nad võibolla siis oma asju hangeldasid. Nüüd mõni mimene tagantjärele — on hiõtisklenud, et võib-olla nad tulid Georg Otsaga. Et kas KGB. toimetas nad läände või isegi mingisugune nõukogude „ma-fia", mille juurde me ka võib-oUa veel tagasi tuleme, sest see ämblikuvõrk^ on võrdlemisi eksootiline ja seal on väga palju selliseid asju, mis veel on hämaruses. ADOH HETHERnI AdvokI 365 Bay St„ õhtuti 782-04^ . (Oi TõnnTool T001 Advoi Yoriüdale Pi4 Toronto] Tck MAAM JOHN ISlUntTc Torontc H. L 7 DOCTOR •;,',2i: on VABi TOIMET avati reedel TdefonidI Kl VAB] on tasm !t Kuul üks tõu esiküljel Kuulutul nädala esil esmasp. hj nädala tei| map. h( tel Väljs Leida Mi Postiaadi 9 Parravf Willowdž |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-14-06
