1978-03-07-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,March7,m8 Nr. 18
on saadud lõplikud tulemu^
sed möödimud aasta augusti lõpul
peetud; üle-kanadalistest Pepsi-Cö-la
Trophy nimelisest skautide las-kevõistlusest.
Parimaks meeskonnaks
öM kolmeiteistmendat korda
^Sgbonia-Kalev Montreališt, kes on
võitjaks olnud 1965. aastast alates.
Võitja meeskonna tulemus oli 1163
silma võimalikust 1200-st, nende
hulgas 78 'kümmet. Teisele kohale
•tiiü Estor|ia-Lembitü Torontos, tagajärg
1073 silma (30 küfnmet),
jkolhias Mstonia-Kalfiv Toronto 1083
KiMa (28 kiimmet) j a ne^
81, Veriturer GQ. Hamiltonis meeskond
kes lasi 999 silma.
Mviduaalsed resultaadid Brum-mon
Trophy laskmisel: Parimaks
011 Toomas ^Tael, Estonia Kalev
Montrealis 198 silma võimalikust
300 (26 kümmet), teiseks Toomas
Attosäar, Mo^eaH Kalev 296 (22
kümmet), kolmandaks Tooirias
PedrilK,- Montreali Kalev 288 (15
kiimmet), neljandaks! Markus
Pedriks/Mkmtreali Kalev 281 (15
fci^^ Mikk Mölder,
SMonia-Lembitu Toronto 281 (8
kümmet) ja kuuendaks Jim Tolton
i576 (2 kümmet) Ham^iltoiiist. Eda-
^si on jälle eesti poisid: 7) Kalle
'uidig 275 (7 kümmet), 8) Ehnar
Oiling 275 (6 kümmet), 9 ) Andrus
Vasüa 273 ja 10) Robert Saarna
271. ^ üldse oli esimes ITe Jiulgas
12 eesU poissi. • ^
oli sellest võistlusest osavõtjate
hiilgas 11 Eestist pärit jääpurjeta-jat,
kes kõik pääsesid ka finaali.
1978. a;maailmameistri tiitli
võitis suvel Tallinnas balti regatil
võistehiud poolakas Bogdan Kra-mer.
Maailmameistri hõbemedali
aga sai eestlane, kolmekordne Euroopa
meister Endel Vooremaa,
pronksmedali Vello Kuuse, ka
jäa-gmised kohad kuulusid eestfe
tele: 4) Jüri Sarashkin, 5) Helmuth
Leppik jä 6) Mati Kuulmann.
üldjärjestuses kümnendaks tulnud
Vaiko Vooremaa aga sai ülekaalukalt
juunioride maailmameistri
tiitli. Parim Ameerika ühendrii-kide;
võistleja saavutas 32. koha.
Etiroopameistri tiitli võitis Bogr
dan Krameri ees Vello Kuusik, Jüri
Sarashkinüe jäi pronksmedal.
Järgnesid jälle Mati Kuulmann,
möödunud aastane Euroopa meis-f
P 4
5 6 7 8 9 1
12 13
16 i9
20 21 22
2 ^ 2A - . . 25
26 27 28 E H
30 3! 34
^6 3?' 30
40 42
AA 45
ba- ba- be- be- bul- do- gi- ha-ha-
he- he- he- fea- ka- ka- ke-ke-
ko- kuu- la- l a - la- la- lai-le-
l i - l i - lu- ma- ma- ma^ mad-me-
rnni- na- nair nai- ne- ne- ne-ne-
ne- nee- ner- pap- pe- pel- piu^
ra- ra- ras^ re- r i - ri^ ru- rus-sa-
sa- sa- $ä- se- si- sii-ta-
to- tu- va- va- va- v i - võ-ter
poolakas^^?. „B urczynski,Kunno^^^^,^ j^F^ õifcread:l. Mees, kelle nime
Kalk ja Endel Voomnaa. Värske ^^g^^ 3, Jõgi Kagu^Eestis, 5. Okas-
Euroopa meistri V. K u u s e —
parimaks saavutuseks oli pronksmedal
1974, a. maailmameistri-voisthžsteit.
Sellejuures märgitakse, et Vello
Kuuök, Endel ja Vaiko Vooremaa
on Haapsalu mehed.
tis peetavailö maailmameistrivõistlustele,
saavutas Uno Leist
parima eestlasena 12. koha 50 km
suusatamises/ Samal võistlusel tulid
murdmaasuusatamises Eestist
pärit suusata jäist A. Schmigun
14-% L. yaiem 36-le ja U. Leist
38-le kühsäe.
Leningradis peetud noorte kergejõustiku
sisemeistrivõistlustel sai
Poolas, Krynica Morškas toimu-
Md veebruari alul maailma ja Euroopa
meistrivõistlused jääpurje-tamises.
Eelnõud jõuproovil sa-
I mas võitis Krynica Morska majaka
karika „Kalevi" Tallinna Jaht-klubi
meeskond, kuhu kuuluvad M .
Kuulmann, A. Vüde ja J . Sharash-i
kiu. Individuaalselt olid 89 võistle-pa
hülgas parimad mullune Euroopa
meister poolakas Pjotr Burc-zyEsfci,
Mati Kuulmarm, Vello
Kuusk j a endine maaihnameister
•'Am.Vilde.^
Nädala lõpus jätkusid võistlused.
Ettenähtud kava tuli muuta kuna
tuulevaikus ei lask-
Eesti praegune parini pikamaajooksja
Enn Sellik tegi oma tänavuse
esimese jooksu Sitsiüias Ca-tania
tänavajooksus. Seekord lõpe-fkaksesikohta Silvi Oja, 60 m jook-tas
ta 13-kilomeetriUse võisUus- sus ajaga 8,3 ja 100 m tõkkejook-maa
ligi saja jooksja hülgas koi- sus 13,9.
mandana. Kaks esimest venelased > *
jA^AntipovjaL.^^^^^
* tusegasisevõisthistel saavutasid
Veebruari alul Tallinnas peetud Aili Alliksoo, ja Leli Lepik tänavu-
Eesti sisemeistrivõistlustel saavu-i se tippaja 100 m tõkkejooksus 14,1.
tati sihriapaistvaid tulemusi just *
Otepääl algasid 10. veebr, laskesuusatamise
võistlused. Aya-aläl
10 km suusatamises võistles 52
sportlast üheksast meeskonnast.
Esikohale tuli tarüane A. Lamp
ajaga 32.50, järgnesid tallinlane A.
Kumu 33.01 ja narvalane J . Vo-loshin
33.35. Juunioride võistlusel
011 võidukas Tartu üliõpilane E.
mm.
sai Ramon
Lindal tänavuseks tippmargiks
5.10, kõrgushüppes ületas Tüt Pahapill
2.15, Heiki Kask 2.12 ja Allan
Elerand 2.09. Kaugushüppes saavutas
Jaak Uudmäe 7.29 ja kolmikhüppes
15.44. Naiste ^kõrgushüppe
võitis Maire Vakk' 1.70-ga.
Heli Mägi jooksis 60 m ajaga 7,7,
ja hüppas kaugust 5.93. Mart Järviste
tegi sisevõistluste tipptulemuse
5 km käimises ajaga 21.08,0
ja Ene Jürisma 400 m jooksus
59,2.-
11.. veebruaril jätkusid suusavõistlused,
kus meeste 20 km
distantsil tuli võitjaks Narva ka-levlane
J . Voloshin 1.06.57, teiseks
Bakurianis N. Liidu karikavõist- jäi Pärnu „Jõu" sportlane A. Frei-tuü^)
odne ilm, peeti ootel olevad j lüstel suusatamises, kus selgitati Imuth 1.10.31, kolmandaks Tartu
võistlused samal päml. Tänavu I k a N . Lüdüfo Parik 1.10.35.
nu|i võistlusi läbi vüa. Lõpuks lüi
puumets, 6. Teravy 8. Sitke, vastu^
pidav, iO. Looma kehaosa, 12.
Maksuvahend, 14. Programm, 16.
Punane pipar, 18. Kasulik putukas^
20. Tööriist, 2 1 . . . . k u u m a i teine
nimi, 23. Vedel-lahja toit, 24.
Harilik, 25. Sugupool, 27. Vorm sõ-liast
laskma, 28: Kirjavahemärk,
29. Kodu hooldaja ning valitseja,
32. Surnute riik eesti riiütotoogias,
35. Pehme maa, 36. Mereniees, 38.
ümar-õõnes ese, 39. Arv, 41. Põllu
liik, 43. Mäng, 44. Jälle moes
meestel, 45. Kombed, käitumisviisid.
Püstread: 1. Laiskelajas, 2. Va-na-
rooma keiser, 4. Ehitusmaterjal,
5. Saareriik, 7. Muinas-kreeka
jumalanna, 9. Endine eesti ajaleht,
10. Eesti kirjandusteadlane-kirja-nik,
11. Keha osa, 13. Särk, 15.
Kuju eesti- mütoloogias, 16. Puu/
17. Soome eepos, 19. Aedvili, 20.
Kaalukas,- 22. Kõlama, 23. Väike
järv Tartumaal, 25. Naiseks võtma,
26. Poolsaar Aasia—Aafrika
piiril^ 28. Kolin, 30: Metsloom, 3L
Isiklik asesõna, 33, Rüdevarn, 34.
Linn Eestis, 37. Punakaspruun, 38.
Loll, 40. Toiduaine, 42. Endine,
muutmatu, 43, Laevadele hädaohtlikud,":
RISTSÕNA NR.; 958 LAHENDUS
Põikread: 1, Am, 3. Erk, 6. E l -
ler, 10. Fiat, 11. >Orel, 12. Leek,
13. Inimene, 15. Volli, 17. Les, 18.
Edam, 19. Mul, 21. Tursk, 24. Ahi,
25. Tael, 27. Tasun^ 29. Neo, 31. Äd-vent,
33. Laiali, 36. Inn, 37. Alged,
39. Koos, 41, Ghl, 42. Hanko, 44.
Tee, 46. Nõgi, 48, Pat, 50. Ertel,
52. Tarbetuj 54. Esik, 55. Udar,v 56.
Oras.;
Püstread: 1. Aine, 2. Maiste, 4.
Ron, 5. Kreeka, 6. Elva, 7. L i l , 8.
Eehriine, 9. Reiu, 10. FüateUst^ 14.
Err, 16. Omand, 20. Lootusetus, 22.
Uima, 23. Stiil, 26. A\^an, 28. Uarda,
30. Enno, 32. Vakk, 34. Ingeri, 35.
Laine, 38. Ehita, 40. Ooper, 43^
Nur, 45. Ees, 47. õlu, 49. Ata, 51.
Tk.-'"
Grippidele "ja üksi varem.ei oi© saamii esil^aia;
oMä seislukohti inimsuhete küsimüstös eriülesannetega uurimisgrupile
TaskForce on Human Relations ning kes soovivad kom*
menteerida Task Force^i raporti„Now Is Not Too Late" (Praegu
<si ok- luga hüja), korraldatakse koosolek Council Ch3mber'is,
<eiiyiB[allls, Torontos, Ontarios, 3^^ märtsil, 1978, kell 9.30 eX
Asjast imivitatud isikutel palutakse e i i a l e aja kindlaks määramiseks
helistada telefonil 367-8017.
Need grupid ja üksikisikud, kes õn teinud Task Force'ile ettepanekuid
ning kes nüüd tahavad kommenteerida soovitusi, võivad
teha seda kirjalikult enne 15. aprüli, 1978, saates kirjad:
Metropolitan Toronto Clerk, 2id,Floor,- Gity Eai, Toronto, Onta-
: r i o , M 5 I i 2 N l .
Eeloleval siivel toimuvate Killamängude korraldamisel vajaliku
Färnuniaa esinduse moodustamiseks palume pärnumaalasi
tulla osa võtma järgmisest nõupidamisest, mis toimub kolmapäeval,
15. märtsil, 1978. aastal algusega kell 7.30 õhtul Toronto
Eesti Majas ruum nr. 10. Informatsiooniks helistada tel. 757-3429
VÖi 277-9617.
Eestist pärinev Friedrich Jürgenson,
ikes registreerib surnute
hääli,, pöördus äsij,a Rootsi taglasi
Pompeist, kus tal QU uurimusi.
Pressikonvereintsil rootsi ajakirjandusele
ta seletas, et ta on saanud
audioskoobi ikaudu kontakti
surnud sõpradega j a heHlindistar
nud nende iiääli.
Jlõotsi ajaikirjandus on Jürgensoni
uurimisi ja katsetusi jälginud
juba 1959. aastast ela-va huviga.
Jürgenson on jutustanud, et
ta on saanud tooaiitateti k a mitmete
kuulsustega, näiteiks maalikunstnik
van Gogh jt. Surnud
kõik rääkivat mitmest keelest
kombineeritud segaikeetlt.
Jürgenson nianetab end para-psüholoogiks,
missuguseid leidub
mitmel pool maailmas. Nad on
nüüd toonud ühise tsentrumi
Fermo linnas, Itaailias. Jürgenson
on valatud selle .ühingu presidenr
diks. (EPL)
Norra anaadeuuriqa Thor Hey-erdahi
saabus 5. veebruaril oma
roöiparvel Karatshi sadamasse
Paikistanis. Ta alustas ohtlikku
teekonda Mesopotaamiast 10 nädalat
tagasi koos lO-üiilcnielise
meeskonnaga. Heyerdahl taliab
tõendada, ©t muistsed sumeria-sed
samasuguste paaitidega rändasid
omal ajal sama teed Ida-
Aasiasse, kus levitasid oma kultuuri,
r' •
1 eO-jala pikkune roo-parv „Tig-.
ris" ehitati täpselt ühe 5000-aas-tase
mudeili järele. Parvega tahab
teadlane edasi sõita Indiasse ja
sealt Lõuha-Ida Aasa kaudu üle
Vaikse ookeani Lõuna-Ameeri'kas=
•se.';•. ••,
Mõned eesti sumeri-uurijad on
katsunud väita, et sumerlased
rändasid omal ajal põhja ja jõudsid
välja Eesti aladele, olles' eestlaste
esiisadeks.
mmm CBEQSSZD
30.
lähemale 80—90% kommunistide
käes. - ,
Mul -oli selge, et kõik minu tegevus
ühel või teisel viisU tuleb sobitada
Rootsi luureteenistusega ja
selle võimalike ülesannetega. Lihtsalt
öeldud: Jnul tuli samaaegselt
spioneerida Soome, Saksa ja Roots
i kasuks. Sakslaste poolel tuli mul
„lavastus" hoida korras nü, et nad
ei aimakski, et kõik; nendelt saadud
teated läksid edasi katteistele
tööandjaile. Olukord nõudis; suurt
ettevaatlikkust. ;
Stewen soovis, et kirjutaksin täie-
3 M rapordi oma tegevusest Soomes,
räägiksin Rootsi asumise
põhjusest ja püüaksin saada^saks-lästie
teenistusse. Nad olid kindlasti
juba oodanudld, et m midagi
feuulda saada. Pagemise teekond
OÜ viivitünud kahe nädala Võrra
eestlaste transporteerimise tõttu.
lesarnasesše. Olin saabunud Rootsi,
et juhatada siin sakslaste Helsingis
tegutsenud vastuluürekesku-se
spionaazhi. Teine asi oli^ et
olin saanud selle iilesande Soome
vastuluure ametnikuna ja Soome
peastaabi vplitustega., Minu ülemate
kavatsustesse kuulus ka, et
pakuksin end nüüd Rootsi peastaa-'
Oleks ohiul vaja ainult väikest
eksitust ja rootslased oleksid šaat-viimase
aasta jooksul ta on muutunud
liiga laisaks. Tema poolt
hangitud informatsioon on puudulik
ja kõike muud'kui tõepärane.
Nüüd ta on ajanud oma asju nii
halvasti, et asjasse mittepuudu-vadki
on seda märkama hakanud.
Tema tuleks kiiremas korras teisele
kohale vüa. Aga eime, kui ta
lahkub Rootsist, tuleb mul tagada
informatsiooni katkestamatu saamine.
Oleks suurepärane, kui meil
oleks Rootsis valmis uus luureor-ganisatsioon
enne Wagneri ära
saatmist. Sellest ei tohi ta aga
teada saada, et keegi töötaiks tema
kõrval. Ta peab Jääma täiesti kõrvale.
Te kindlasti mõistate, et minu
kavatsetud uue lüureorganisat-v^
lles esimeses vestluses jutusta- bi teenistusse.
sin Stewenile ka, et Stokholmi oli
juba tõenäolised saabunud suui",
umbes 3 miljonit vene tservonetsi
sdsalday kast, nüda ei saa keegi
avada ilma minu ja kolonel WaU-nõüstumiseta.
olukord Rootsi pealinna
tuleku järel oli küU põnev, aga
mitte sugugi kahetsemisväärne.
Tundsin hästi linna ja mul oli sün
kõrgemaiski kohtades olevaid sõpru.
Aga sellest hoolimata oUn ainult
välismaalane ja pagulane,
kede töö vaevalt sai
selle maa , ,annuandideta''. Minusugusel
võõral oleks kardetav sekkuda
sellisesse, mida võidakse tõlgitseda
ennekuulmatuks sekkumiseks
poliitikasse või millegisse sel-
Wallden oli muidugi unustanud
— Või soovinud unustada — selle
kokkuleppe, mis olime teinud Celr
lariüse auks korraldatud jumalagajätu
lõunasöögü mmu kodus,.
Siis olime leppinud kokku, et töötaksin
sMcsläste ja soomlaste vastuluure
sidemehena Stokhohnis.
Just see kokkulepe öü, ei vähem
ega rohkem, minu tuleviku võti
Rootsis. Kuidas suudaksin klaarida
end edukalt sellest kohne rinde
spionaazhist ja samas teha teeneid
rootslastele, kes annaksid loa jääda
elama Rootsi ja alustada oma
tööd. Soome ma ei võinud varem
nimetatud põhjustel tagasi minna,
mitte vähem sel ajal, ^kui vene
valvekomišjori „valvas" Torniost
alates ja Soome riiklik politsei oli
kud ja rasked ülesanded." -
Kahtlemata, härra fregatikäp-ten..'^-
„Kas võiksite arvata, keda olen
mõelnud selle organisatsiooni juhatajaks?"^
^ ^ , .
,^Võabollä mind?" •
„oieti arvatud, härra Kume-niüs."
Ja siis hakkas Cellarius seletama
oma kavatsuse üksikasju. Ta
nud mind tagasi Soome, kus tõe- |siooni juhataja saab omale nõudli-näoliselt
oleksin sattunud venelaste
kätte. Pidin sellepärast oma kaarte
hästi mängima, olles kasulikuks,
aga mitte liiga „tuliseks" rõngaks
uute tööandjate masinas. Laenasin
Uksehoidjalt kirjutusmasmä, pabe-rit
ja kopeerpaberit ning hakkasin
koostama oma pikka raporti. Seletasin
avameelselt kõik, et mul tuleb
olla Soome ja Saksa luureside-mees,
et olin lubanud Gellariusele
tegutseda sakslaste lüureagendina
Rootsis, et olin saanud selleks oma
iilematelt nõusoleku. Mul oH mitmeid
salajasi võimalusi. Mul oli
võti otse sakslaste kogu Rootsi-luure
salajasele uksele — tuli vaid
osavalt seda võtit kasutada.
Cellarius oli meie ühise Rootsi-reisi
ajal öelnud:
„Meie Rootsi-luure on halvasti Gellarius loetles ka sakslaste eri-korraldatud.
See on otse skandaal- huvide peaobjektid. Mida tehakse
ne.^Nagu teate, on seda juba neli nende ameerika lenduritega, kes
aastat oma käes hoidnud kolonel teevad oma „lendavaü kindluster'
Wagner. Alul ta tegi head tööd, se- sundlaskumise Rootsi? Kas nad m-da
ei saa eitada, aga paari—kolme terneeritakse või saadetakse tagasi
oma lähtekohta Inglismaale?
Kas po|e hädamaandumised ehk
ainult maškeeruniseks, mille najal
Rootsi edaspidi võib sekkuda
^õtta Saksa vastu? Kus ja kuidas
Norra ja Taani politseiüksusi koolitatakse?
Kui suur on nende arv?
Mis Soome Stokholmi saatkond
praegusel hetkel .mõtleb? Mis on
Rootsi sõjatööstuse kapatsiteet?
Selle vestluse ajal selgus mulle,
miks Cellarius oli olnud valmis
minuga koos Stokholmi sõitma va-remnimetatud
,,valuutareisi'' ajal.
Ta soovis rahulikult mulle selgitada
neid kavatsusi, mis tal olid minu
osas Stokhohnis. ;
Rääkides Helsingisse tagasi tulles
seda Cellariuse ettepanekut
oma ülemaile, olid nad sellest kohe
huvitatud. Siin pakuti meüe ainulaadne
võimalus, mistõttu otsustati,
et mina koostöös 'Rootsi vastuluurega
võtaksin vastu Cellariuse
pa'kutüd töökoha otse temale alluvana;
Soome ja Nõufe)gude Ludu
vahelise vaherahu tulek muutis
neidl^ kavatsusi natuke ermeval viisil.-:
•
„Rahad ei tähenda siin midagi.
Maksku mis maksab, peaasi on, et
meil õnnestub. Ka teie oma maa
huvid on mängus. Tuleb teha kõik
võimalik, et Soome ja ühendriikide,
samuti Soome ja Rootsi vahelised
suhted säiluksid rikkumatui-na.":'
;.
Kõike seda meenutades istusin
ja kirjutasin oma rapordi, mille
teadsin minevat Rootsi luureametnikele.
Minu töö katkestas koputus
uksele. Hüiidsin „Sisse!" ja uksest
sisenes saksa major Paulus, kes
oli tuttav juba varemast ajast, kuna
ta oli teeninud kindral Erfurthi
staabis Mannerheimi peastaabis.
„Heil Hitler!" hüüdis Paulus ja
tõstis oma parema käsivarre kind-jlaks
kujunenud asendisse. Minu
poolt oodatud sõbraliku vastuvõtu
asemel hakkasin majorit üle kuulama:
' „Küst kurat, härra major on saanud
teada minu ruumi numbri? Ja
mis te üldse teate minu saabumisest
Rootsi?"
„Muidugi uksehoidjalt", vastas
ta.^ „Olen kaks nädalat hulkunud
hotelli söögisaalis Wagneri büroo
mehe kapten Utemarkiga ja oodanud
teie saabumist. Arvasin juba,
et te ei näita kunagi end."
-Rääkides näis major väga viletsana.
,,Vabandage mind, härra major",
ütlesin mi sõbralikult kui oskasin'
„Kuid asjad on sellised, et
kui teil on 'homme põhjust minna
vaikselt oma büroosse, siis teatage
oma ülemale, et teü tuleb minu
korralduse kohaselt kohe Rootsist
lahkuda."
Major näis üllatatud.
„K^S|mul tuleb anda täpsem seletus?
Kuidas võisite teha 'nii
idiootlikke tegusid, et istuda õhtu
õhtu jälgi siin hotellis ja oodata
meest; keda üldiselt teatakse töötavat
Nybrogatanil asetseva luureosakonna
palgalehel. Ja siis olete
veel küllalt juhm, et küsite uksehoidjalt
minu ruiimi numbrit,
j Võibolla teate, et kõik Stokholmi
uksehoidjad on Rootsi politsei
agendid. Saate nüüd aru, et teil
tuleb lahkuda enne, kui sattute
rootslaste poolt ülekuulatavaks.
Saksamaal esmete brigaadiülema-ie
Scbellenbeoküe. Elu Rootsi riigis
on lõppenud peatükk teie elus.
Nüüd peaksite^ema hakanud aru
saama minu poolt hoolikalt tehtud
plaanitsusest." 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 7, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780307 |
Description
| Title | 1978-03-07-06 |
| OCR text |
,March7,m8 Nr. 18
on saadud lõplikud tulemu^
sed möödimud aasta augusti lõpul
peetud; üle-kanadalistest Pepsi-Cö-la
Trophy nimelisest skautide las-kevõistlusest.
Parimaks meeskonnaks
öM kolmeiteistmendat korda
^Sgbonia-Kalev Montreališt, kes on
võitjaks olnud 1965. aastast alates.
Võitja meeskonna tulemus oli 1163
silma võimalikust 1200-st, nende
hulgas 78 'kümmet. Teisele kohale
•tiiü Estor|ia-Lembitü Torontos, tagajärg
1073 silma (30 küfnmet),
jkolhias Mstonia-Kalfiv Toronto 1083
KiMa (28 kiimmet) j a ne^
81, Veriturer GQ. Hamiltonis meeskond
kes lasi 999 silma.
Mviduaalsed resultaadid Brum-mon
Trophy laskmisel: Parimaks
011 Toomas ^Tael, Estonia Kalev
Montrealis 198 silma võimalikust
300 (26 kümmet), teiseks Toomas
Attosäar, Mo^eaH Kalev 296 (22
kümmet), kolmandaks Tooirias
PedrilK,- Montreali Kalev 288 (15
kiimmet), neljandaks! Markus
Pedriks/Mkmtreali Kalev 281 (15
fci^^ Mikk Mölder,
SMonia-Lembitu Toronto 281 (8
kümmet) ja kuuendaks Jim Tolton
i576 (2 kümmet) Ham^iltoiiist. Eda-
^si on jälle eesti poisid: 7) Kalle
'uidig 275 (7 kümmet), 8) Ehnar
Oiling 275 (6 kümmet), 9 ) Andrus
Vasüa 273 ja 10) Robert Saarna
271. ^ üldse oli esimes ITe Jiulgas
12 eesU poissi. • ^
oli sellest võistlusest osavõtjate
hiilgas 11 Eestist pärit jääpurjeta-jat,
kes kõik pääsesid ka finaali.
1978. a;maailmameistri tiitli
võitis suvel Tallinnas balti regatil
võistehiud poolakas Bogdan Kra-mer.
Maailmameistri hõbemedali
aga sai eestlane, kolmekordne Euroopa
meister Endel Vooremaa,
pronksmedali Vello Kuuse, ka
jäa-gmised kohad kuulusid eestfe
tele: 4) Jüri Sarashkin, 5) Helmuth
Leppik jä 6) Mati Kuulmann.
üldjärjestuses kümnendaks tulnud
Vaiko Vooremaa aga sai ülekaalukalt
juunioride maailmameistri
tiitli. Parim Ameerika ühendrii-kide;
võistleja saavutas 32. koha.
Etiroopameistri tiitli võitis Bogr
dan Krameri ees Vello Kuusik, Jüri
Sarashkinüe jäi pronksmedal.
Järgnesid jälle Mati Kuulmann,
möödunud aastane Euroopa meis-f
P 4
5 6 7 8 9 1
12 13
16 i9
20 21 22
2 ^ 2A - . . 25
26 27 28 E H
30 3! 34
^6 3?' 30
40 42
AA 45
ba- ba- be- be- bul- do- gi- ha-ha-
he- he- he- fea- ka- ka- ke-ke-
ko- kuu- la- l a - la- la- lai-le-
l i - l i - lu- ma- ma- ma^ mad-me-
rnni- na- nair nai- ne- ne- ne-ne-
ne- nee- ner- pap- pe- pel- piu^
ra- ra- ras^ re- r i - ri^ ru- rus-sa-
sa- sa- $ä- se- si- sii-ta-
to- tu- va- va- va- v i - võ-ter
poolakas^^?. „B urczynski,Kunno^^^^,^ j^F^ õifcread:l. Mees, kelle nime
Kalk ja Endel Voomnaa. Värske ^^g^^ 3, Jõgi Kagu^Eestis, 5. Okas-
Euroopa meistri V. K u u s e —
parimaks saavutuseks oli pronksmedal
1974, a. maailmameistri-voisthžsteit.
Sellejuures märgitakse, et Vello
Kuuök, Endel ja Vaiko Vooremaa
on Haapsalu mehed.
tis peetavailö maailmameistrivõistlustele,
saavutas Uno Leist
parima eestlasena 12. koha 50 km
suusatamises/ Samal võistlusel tulid
murdmaasuusatamises Eestist
pärit suusata jäist A. Schmigun
14-% L. yaiem 36-le ja U. Leist
38-le kühsäe.
Leningradis peetud noorte kergejõustiku
sisemeistrivõistlustel sai
Poolas, Krynica Morškas toimu-
Md veebruari alul maailma ja Euroopa
meistrivõistlused jääpurje-tamises.
Eelnõud jõuproovil sa-
I mas võitis Krynica Morska majaka
karika „Kalevi" Tallinna Jaht-klubi
meeskond, kuhu kuuluvad M .
Kuulmann, A. Vüde ja J . Sharash-i
kiu. Individuaalselt olid 89 võistle-pa
hülgas parimad mullune Euroopa
meister poolakas Pjotr Burc-zyEsfci,
Mati Kuulmarm, Vello
Kuusk j a endine maaihnameister
•'Am.Vilde.^
Nädala lõpus jätkusid võistlused.
Ettenähtud kava tuli muuta kuna
tuulevaikus ei lask-
Eesti praegune parini pikamaajooksja
Enn Sellik tegi oma tänavuse
esimese jooksu Sitsiüias Ca-tania
tänavajooksus. Seekord lõpe-fkaksesikohta Silvi Oja, 60 m jook-tas
ta 13-kilomeetriUse võisUus- sus ajaga 8,3 ja 100 m tõkkejook-maa
ligi saja jooksja hülgas koi- sus 13,9.
mandana. Kaks esimest venelased > *
jA^AntipovjaL.^^^^^
* tusegasisevõisthistel saavutasid
Veebruari alul Tallinnas peetud Aili Alliksoo, ja Leli Lepik tänavu-
Eesti sisemeistrivõistlustel saavu-i se tippaja 100 m tõkkejooksus 14,1.
tati sihriapaistvaid tulemusi just *
Otepääl algasid 10. veebr, laskesuusatamise
võistlused. Aya-aläl
10 km suusatamises võistles 52
sportlast üheksast meeskonnast.
Esikohale tuli tarüane A. Lamp
ajaga 32.50, järgnesid tallinlane A.
Kumu 33.01 ja narvalane J . Vo-loshin
33.35. Juunioride võistlusel
011 võidukas Tartu üliõpilane E.
mm.
sai Ramon
Lindal tänavuseks tippmargiks
5.10, kõrgushüppes ületas Tüt Pahapill
2.15, Heiki Kask 2.12 ja Allan
Elerand 2.09. Kaugushüppes saavutas
Jaak Uudmäe 7.29 ja kolmikhüppes
15.44. Naiste ^kõrgushüppe
võitis Maire Vakk' 1.70-ga.
Heli Mägi jooksis 60 m ajaga 7,7,
ja hüppas kaugust 5.93. Mart Järviste
tegi sisevõistluste tipptulemuse
5 km käimises ajaga 21.08,0
ja Ene Jürisma 400 m jooksus
59,2.-
11.. veebruaril jätkusid suusavõistlused,
kus meeste 20 km
distantsil tuli võitjaks Narva ka-levlane
J . Voloshin 1.06.57, teiseks
Bakurianis N. Liidu karikavõist- jäi Pärnu „Jõu" sportlane A. Frei-tuü^)
odne ilm, peeti ootel olevad j lüstel suusatamises, kus selgitati Imuth 1.10.31, kolmandaks Tartu
võistlused samal päml. Tänavu I k a N . Lüdüfo Parik 1.10.35.
nu|i võistlusi läbi vüa. Lõpuks lüi
puumets, 6. Teravy 8. Sitke, vastu^
pidav, iO. Looma kehaosa, 12.
Maksuvahend, 14. Programm, 16.
Punane pipar, 18. Kasulik putukas^
20. Tööriist, 2 1 . . . . k u u m a i teine
nimi, 23. Vedel-lahja toit, 24.
Harilik, 25. Sugupool, 27. Vorm sõ-liast
laskma, 28: Kirjavahemärk,
29. Kodu hooldaja ning valitseja,
32. Surnute riik eesti riiütotoogias,
35. Pehme maa, 36. Mereniees, 38.
ümar-õõnes ese, 39. Arv, 41. Põllu
liik, 43. Mäng, 44. Jälle moes
meestel, 45. Kombed, käitumisviisid.
Püstread: 1. Laiskelajas, 2. Va-na-
rooma keiser, 4. Ehitusmaterjal,
5. Saareriik, 7. Muinas-kreeka
jumalanna, 9. Endine eesti ajaleht,
10. Eesti kirjandusteadlane-kirja-nik,
11. Keha osa, 13. Särk, 15.
Kuju eesti- mütoloogias, 16. Puu/
17. Soome eepos, 19. Aedvili, 20.
Kaalukas,- 22. Kõlama, 23. Väike
järv Tartumaal, 25. Naiseks võtma,
26. Poolsaar Aasia—Aafrika
piiril^ 28. Kolin, 30: Metsloom, 3L
Isiklik asesõna, 33, Rüdevarn, 34.
Linn Eestis, 37. Punakaspruun, 38.
Loll, 40. Toiduaine, 42. Endine,
muutmatu, 43, Laevadele hädaohtlikud,":
RISTSÕNA NR.; 958 LAHENDUS
Põikread: 1, Am, 3. Erk, 6. E l -
ler, 10. Fiat, 11. >Orel, 12. Leek,
13. Inimene, 15. Volli, 17. Les, 18.
Edam, 19. Mul, 21. Tursk, 24. Ahi,
25. Tael, 27. Tasun^ 29. Neo, 31. Äd-vent,
33. Laiali, 36. Inn, 37. Alged,
39. Koos, 41, Ghl, 42. Hanko, 44.
Tee, 46. Nõgi, 48, Pat, 50. Ertel,
52. Tarbetuj 54. Esik, 55. Udar,v 56.
Oras.;
Püstread: 1. Aine, 2. Maiste, 4.
Ron, 5. Kreeka, 6. Elva, 7. L i l , 8.
Eehriine, 9. Reiu, 10. FüateUst^ 14.
Err, 16. Omand, 20. Lootusetus, 22.
Uima, 23. Stiil, 26. A\^an, 28. Uarda,
30. Enno, 32. Vakk, 34. Ingeri, 35.
Laine, 38. Ehita, 40. Ooper, 43^
Nur, 45. Ees, 47. õlu, 49. Ata, 51.
Tk.-'"
Grippidele "ja üksi varem.ei oi© saamii esil^aia;
oMä seislukohti inimsuhete küsimüstös eriülesannetega uurimisgrupile
TaskForce on Human Relations ning kes soovivad kom*
menteerida Task Force^i raporti„Now Is Not Too Late" (Praegu
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-07-06
