Vaba eestlane , March 7, 1978

              Nr. IH
r —• selKse ta
Is saksa ajalehi
^giitseva Baa-lee
terroristi­d
e . Kuid-
— kummallEe
see, <^t terro
Ib paiss, kuna
teli jiiimadest
kolm neist OÜ
mrit väga lu­udest
perekoB
:idest on kiri
Idadest vorsii-
Chrlstiiie K u -
|Vedel, kellede
il määral ka
pa selle peate-
)tV kes kasvas
naisprofessü
^s enda 19TG.
ioos, sai omü
I kloostrikoolis,
le lemmikuks,
(tala Helmut
m 1 sai kristil-bes
gnspljiihi-ftegnipis:
Te-ttav
terrDiist
iööuuiind ok
bglas' kui sel
ibiliste lennü :
I tv ängide v5t-riestns.
Chris-
Ipraktikan^lma
katses õppida
p tabati hilju
haavas ü?ie-
[seinikku. .4J-
: M öll juba
|ips"; kiina ta
;^It tsrvit^ma
bänist neliakft
H I S - o n läimid
'ntsmisel võj
rst va'^htst on'
võivad män-
. te<TnrTd. Mõ- :
'avad. H sel--;
l^^rn, iTrnbritse-
[km.mn; ;Tiäe-:'
•^kbi ei Gobi
rnnr»ilm see^
l'-^'õ:-h..ja -tea- •
|i ka. te- :
'^5-'B?.?i(W*itV
^and'^r5^a lä-
I sat^ns ^Hle'
r-nk Mn?T'asti
psnfdi^eTe te-
|-t;r?!-tiT\^ K u -
Vrosterdr-mis
Ijiidel kr?mi
oma intud
ilmpelt ka
|.Tärg ik. ^)
Lk.
VAN€OtVER (VE) — Eesti Vabariig:i- 60-nda aistepäeva tä- v
Mstamiseks pidas Vancoüveri Noorteteater „KaIevala" nn. hõi-muõhtu
24. veebr. Nagu Noorteteatri vanem Elsa Jaako oma
avasõnas selgitas, on tähendanud sõna ,JJiõim" alati eesti keeles
sugulast Ja kirjalikud märkmed lähevad tagasi selle sõna kasd'
tamisest Juba 11 sajandil. ^Kalevipoja" Järgi oli ,^alevala" aga
see t ^ u põhjapiiril^ Imst Kalev Eestimaale kotka s e l j ^ tuIS. •
Järjekordse üllatuse valmista- \ saiadega aitasid kaasa mjtmBd
sid ,kalevala'V näitlejad ~ n ^ ^
koor. kandis ette Hilary Tanneri ' K a i i j u ainult, et sellele südaint-j
a Mart Laanemäe juhatusel õpi- soojendavale õhtule, kus o l i um-tud
sõdiirHauIe/milles peege^^ bes 25 noort tegelast, o l i iünunud
kommimistiikest J a anarhišüilkest
ideedest vallutatud teriloristide ja
nende nalskaaslaste kohta, kes
meeste mõjul on kaotanud reäli-
Iee4i tunde ning on sattunud oma
duteed sammudes ühest äärmu­sest
teise. ^. . • .1- ' •
President Carteri Ja Washingtoni
välispoiiitiliste ekspertide suure­maks
ülesandeks pn hoida tasakaa­lu
N. Liiduga konflikti sattumise
•võimaluste ja koostöö yahel See
iilesaime ei ole N. L i i d u praeguse
väJispoliitika tÕttu kaugeltki lihtne
ülesanne, eriti seoses Moskva ag­ressiivsete
sammudega Etioopias,
kus venelased ähvardavad õrna
mõju levitada strateegilistel täht­sates
plirk<j)ndädcs, taotledes
Araabia õli transpordi kontrolli­mist
iääncmaaüma Ja teistesse
maailmanmkadesse.
Washingtoni ^älispoliitiilsed
vaatlejad katsuvad mlõistatada,
millest on seb tingitud, et Kreml
mängib Aafrikas nii kõrget män-
;^'u kui ta samal ajal tahab aren­dada
lääneriikidega lähemat koos­tööd)
lootes sõlmida Ühendriiki­dega
kokkulepet stratieegiliste tuu­marelvade
püramiseks ja taotle­des
läänemaailmast vilja, tehno­loogiat
ja masinate saamist.
„New York Tiines'!" tuntud po-lutiüne
kommentaator James Res*
ton mainib sel puhul, et Washing-ionis
on venelaste käitumise \ sele­tamiseks
kaks teooriat. t)he teoo­ria
järele arvavad venelased, et
nad võivad arendada koostööd sel-jistes
põhilistes küsimustes* nagu
seda on kaubandus ja tuumarelva­de
piiramine kuid tegiftseda samal
ajal vabalt ja isegi sõjalist jõudu
kasutades oma poliitiliste eesmär­kide
saavutamiseks. Teise teooria
kohaseU on Brezhrtev juba vana ja
haige mees ning ei suuda enam
kontrollida oma võimuka aslasi,
eriti sõjamehi, kes teostavad Aaf­rikas
sõjalisi operatsioone oma
äranägemise järele ning jätavad
poliitiliste kompromiss-kokkulepe-
.•e sõlmimise Kremli hooleks.
Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli 1977/78. õppe aasta lõpuklasside õpUased kooü Eesti Vabariigi
60. aastapäeva aktusel, koos klassi- j a kooUjuhatajatega, Esimeses reas vasakult Juta Metsala,
E n d l a Rüdmik, Hella Leivait, Henn Kündva, Elf riede Kuusk, Kristina Neps j a U n d a Tüdo; tei­ses
reas M i a Tein, Ingrid K i v i , Monika Pint, E r i k a Niit, Eve Teder, Tina Lömax, Susan Hobnberg,
Oona Mällo j a Linda K o l l i ; kobnandas reas E r i k Luiker, Andres Lillioja, Toomas K o l l i , K r i s t a Jü-rimäe,
Liisa Lindström, Robert Räss, Mark Reicbmah, Paul Poolsaar, E r i k Konze j a Derek PaUan-d
i ; neljandas reas E r i k N i p p a k , E d w a r d Pürsalu,^^m Hopp, Toomas Mandra,
MDikei Müllerbeck, Aarne Lepp, Robert Sermat, Toomas K a i d ja Carl Pihlberg.PUdUt puuduvad
.Girolami Tracey,.LisaPormeister j a A n i t a Rass. . ; ..Foto: J . K r e i l is
koduigatsus. Sooviti veel kord
näha Eesti feodumaad, kuhu ma­ha
jäid kodune talu, lindude
laul, ja eesti, neiu — hooknaita
sellest, et esinejaist enamik on
sünnilt vancouverlased. Noorte-teatri
esinejate pere, välja arva^
tud. vanem, on sündinud j a kasva--
nud välismaaä ning üks on k o ^ -
ni kanadalannä, k u i d n ^ d e südar
mest-tülev laul o l i selliselt tunde-ehtne,
• et kuulajaskond nuttis.
Soolo-osi laulsid Mart Laaneonäe
j a Toomas Dreyer üsnagi kõlava­te
häptega kuna kitarrisaade oli
Hilary Tannerilit.
MONTREAL (VE) Montreali eestlased tähista&id Eesti Vabariigi 60. aastapäeva 24. veebr, ak­tusega
Windsori hotellis, millest kohalik eestlaskond suurearvuliselt osa võttis. Aktuse sissejuha­tavas
osas tsheUist J . Järvlep mängis ,,0'Ganada'S kus klaverisaatjaks oli K . J . Raudsepp. Sellele
Järgnes palvus õp...H..;Laaneotsalt.';' V , ; •
Langenute mälestamise sõna­võtu
esitas M.; E . ..Võitlejate
Ühingu esimees G. Lootus ja
M. E. Segakoor laulis J . Aaviku
„Langenud kangelaste mälestu­seks",
rnillele j ärgneS: aktuse ava-,
sõna M. E. Seltsi • esimehelt
-Aserilt.' : ' •
- Omav. .aktusekõnes prof. - M .
Pühvel meenutas võitlusi, mille
tulemuseks oli riiklik vabadus,
märkides, et juured selleks u l a -
, •; tava-d'. p a l ju kaugemale ^ ^miiie-
• v i k k u - . . . ^ ^ ^ ; •
k u n a eestlased pn asunud sealses
kohas aastatuhandeid j a pole tea­da
mingist • eelnenud kultuurist,
siis, ei saa eestlasi süüdistada
teise rahva eluruunii anastami-ses.
Vastupidi on eestlastelt T Ö Ö - . ;
vitüd õigus .oma maad vabalt ja.
sõltumatult valitseda j a oma kul­tuuri
vii j eleda.; Kõnelej a kriipsu­tas
alla. meie rahvuslušvõitude
tähtsust välismaailmas j a avaldas
veendumust, et varem või hiljem
saabub.meie rahvale võimalus va­banemiseks,
k u i meil o n pidevalt
õli lampides, ükski pingutus pole
liiga suur selle sihi suunas sam-
;mudes;
-Järgnesid külaliste tervitused
j a aktuse ;]^ontsertosa, kus - p i a ­nist.
Ä; Maiste esitas F r . Chopini
ballaadi op.: 23: j a F r . Liszti , ,Un-gari
rapsoodia" nr. 11. Järgnes
tsheilist : J . Järvlepalt ä : Saint- oma riigi juubeli p u h ^
vaid 50—^0 pidulist. N i i mitmed­k
i küsisid, kus on meie teiste or­ganisatsioonide
juliid ja esinda.,
j a d kes tegelevad eesti kultuuri­ga.
Pidulised olid ohtrad oma,
kiitusega n i i noortele M ka E l ­sa
Jäakole, kes paari aasta eestj
noored lavale tõi. Enne tema a l ­gatust
o l i Vancouveris ainsaks
noorte eneseavaldamise võimalu-eeiks
raiivatai^ts, kima nüüd noo-red
näitlevad ja laulavad ee^ti
keeles. Peo sissetulek o l i ette näh­tud
Vancoüveri noorte saatanisedcs
Trenti ülikoolis Eesti Lüt Kana­das
poolt korraldatavajle semina­rile;
V •
Säensi. „Ee cygne" j a K. .Raidi
„Eesti süit". Tenor H ; Riivald
laulis neli..laulu, R. Kalbeki „Sar
ja, saja, vihmakene",. R. Pätsu.
i,Suviöö"r A. K a p i „Ärge võtke"
ja E. Oja ,,Põhjamaa. lapsed",
klaverü saatis Asta • Riivald.
' Muusikalise osa: lõpetas>M.:E.
/Segakoori esinemine . K . J .
Raudsepa juhatEsel,'
kes laulsid A. Jämefelti„Aja lai­ned"
j a M . Miido „Kalevite kodu".
Lõpusõna oli. J . I^udsepait.
. Pärast aktust peeti lühike pres­sikonverents,
kus tutvustati eest­laste-
mõtteid, tundeid j a • soove
Andres Loo peokõne oli rar
^atud eesti vaimu tugevdamise­l
e Ja arendamisele liü kodu­maal
kui ka paguluses.
Ta tõstis esile „Kalevala" noorte
indu eesti kultuuri säilitamisel.
Rein Lepnurra , o l i sõnaselge
teadustaja. Noorte hea eesti keele
oskus j a selge diktsioon tuli eriti
esile põimikus Kalevipoja ainetel
milles k a koor . - „Muru kasvab
mulla peale" laulis.
• Eesti Vabariigi sühnipäeya tä­histamiseks
lauldi hümni j a kan­ti
pidulikult saali Helga Selde
vailmistatud sünnipäevakook 60
küünlaga j a Nina Tanneri küpse­tatud
kringel. Kälevaüa noori jat*
kus igale p o o l e— nad ikandsid
toitu ette, esinesid, olid uksed
jne.
siiski
ise
õhtusöögi Üldkorraldaja oli
eesti noorte toetaja Anna
Mirmesota"Eesti. Maja^ mis. oli*
müügil ligi aasta, müüdi 31. jaan.
$80.000 eest. Maj a oli > eestlastele
ühiseks koduks 14 aastat. .
Esimesed 10 aastat olid majale,
mis o l i isemajandatav, väga edu­kad.
Koos inflatsiooniga kasvar,
sid igasugused k r i i s i d j a teückisid
ülesaamatud majanduslikud ras-ikused.
Kõigile sellele lisandus
leige Osavõtt üritustest j a tegevu­se
kahanemine,
Eesti Maja poolt väljaantud
osatähed 25.... dollari väärtuses
makstakse tagasi osade: kaupa
1984. a. lõpuks. j
Kuidas edaspidi laheneb ©asit-laste
kokkutuleku ruumide soe-
Maitsalu, kes hoolimata nimest i tamise küsimus, s©da näit^ab tiü©-
on sakslanna, kuna i ^ Ä d e ning vjk.
Thunder
nähtud.
Bays. . enam.
Nendest teooriatest on esimene
teooria reaalne, kuna teise kohta
oleks isegi sõna „naiivne*' Ifiga
hea väljendus. N . Liidu diktaator
Brezhnev on mitmel korral avali­kult
dcklareerimid, et detente po-
Jütika ei tohi häirida N . Liidu ideo-foogilisi
,,vabastamisop^ratsioo-ne",
mille Vaamidesse kuuluvad
kõik N. L i i d u vallutus-Ja oma või-mupib;
ide laiendamisaktsioonid.
igale Washingtoni eksperdile peaks
olema selge, et kui N. L i i t sai
läänemaailma ükskõiksuse tõttu
kergel käel oma kontrolli alla An-gooia,
miks ei peaks ta saama sa­ma
edu osaliseks Etioopias j a Pu­nase
mere suudmes? Ja kui
Ühendriigid hakkasid pärast Kuu­ba
sõdurite saatmist ,Ängoolasse
Castroga flirtima ja sõphisside-meid
otsima, siis ei ole ju Castrol
nüüd põhjust oma sõdurite saatmi­sest
Etioopiasse Ioobud|i? Need
prohleemid venelas^te kavatsuste,
ambitsioonid^, poliitiliste sammu­de
i a vallutusaktsioonldie mõistata-misel
on põhiliselt siiski võrdlemi­si
lihtsad ja oleks juba aeg, et
neist hakatakse aru saama ka
Washingtonis ja teistes lääne­maailma
pealinnades. Seda enam,
et ka venelased ise ei tee oma
kavatsustest saladusi Ja jori neid
mitmel puhul avalikult deklaree-
AMI
THUNDER B A Y ( V E ) — 25. veebr, oli Thunder Bay Ja ümb­ruskonna
väikesele eestlasperele meeldejäävaks päevaks. Sel
päeval pühitseti Vabarügi 60. aastapäeva. H i l j u t i surma läbi lali-latnud'Eesti
Seltsi esimees Igor Kraus oli mõtte algataja, et se­da
päeva tuleb väärikamalt tähistada, Irai varematel aastatel.
Esmakordselt korraldati aktus õhtupoolikul Ja aastapäeva pidu
õhtul. Kontsert-aktus toimus kell 2.00 p j . Confederätion Gol-lege
aulas, Aktusest võttis osa 150 inimest, mis on 80% Thunder
Bay eestlaskonnast. Aktuse heale kordaminekule aitasid suurel
määral kaasa Torontost kutsutud kõneleja, soololaulja j a rahva­tantsijad,
kes oma esinemisega mitmekesistasid aktuse kava,,
pakkudes publikule meeldivat uudsust j a värskust. Eriliseks
sündmuseks oli k a kutsutud väliskülaliste kohalolek j a nende
'.sõnavõtud. •; .'
• Aktuse avas, lühikese sõnavõtu­ga
eesti j a inglise keeles Eesti
Seltsi esimees Voldemar Põldaas.
Vabadussõja veteran K a r l Mitt
süütas sini-must-valged mälestus-küühlad
j a selle järele lauldi K a ­nada
hümni.. E l l i K o o d i l t oli lü­hike
palvus-kõhe/ Olvi Pint dek­lameeris
M . Underi y,Vahemate
P i i b e l ' K a l j u Puna luges k i r j ali-kult
saabunud' tervitusläkitused
Toronto, Sault- S t e . ; M a r i e / j a
Winnipegi Eesti Seltsidelt. Järg­nesid
soololaulud sopran Tamara
Norheimllt Torontost, keda kla­verü
saatis Tiina Norheim, Laul-janna
esitas neli laulu: Eäridaja
õhtulaul (J. . T a l l ) , Kasesalu (J.
T a l l ) , Laul sõnajala õiest (T. Vet-
Nõel (R. Toi).
Tänulik publik võttis esitatud
soolopalad vastu kauakestva
aplausiga.
Tiina ' N o r h e im mängis klayeri-soolona
oma komponeeritud par
la.'':
Ja süs asus kõnetooli- Eesti
L i i t . Kanadas esimees Robert
•Kreem aktuse kõneks. Sisukat ja;
teatud mõttes, uudsete mõtetega
kõnet. • kuulati suure huviga.
Thunder Bay luulering, „Põimik.'
Olvi P i r i t l juhatusel esitas hästi
valitud.päevakohase" luulepõimi­ku:
„Kodu!le" (Ä. Remvald), dek-lameerisid
noored Maimu jä E l ­le
Palumäe'd,„Häbi ja valus"
(K. Saarsen) deklameeris Olvi
; Pint, ,yKoju minek" (B.. Kangro)
deklameeris'Kaja.Kent j a ,M^re
Balticum" (H. Visnapuu) :dekl&-
meerisid M l i K o o d i , Kaja Kent
j a O M . P i n t . . Järgnes Toronto
Kungla Rahvatantsu Rühma esi­nemine.
3:paariline rühm esitas
8 tantsu. .Rühama; esindajaks o li
.Reet Maa:?ley. j a pillimeheks Allan
L i i k . •
. Järgnesid sõnavõtud kutsutud
väliskülalistelt. Tervitusi j a häid
soove eestlastele tõid parlamendi­liikmed:^
J . Foulds ' (NDP), M .
Hemiesy (konservatiiv) esindaja
j a kirjalikult P . M c G r e y (libe-iraal).
Thunder Bay linnapea
Walter Assef, mitmekultuurilisu-
'se ühingu, esimees F'. Obljubek j a
Leedu rahvusgrupi esindaja dr,
Emely .Jasevisiute. Limiapea an­dis
Thunder Bay eestlastele 60.
Vabariigi - aastapäeva tähistamise
puhul-linna auaadressi ja heli­plaadi,
kus peal on Thunder Bay
ajalugu. . ; •'
Thunder Bay Eesti Segakoor
K la • K e n f i juhatusel laulis
koim l a u l u : J . Aaviku ,,Meie l a u -
• me",: H . Kandi „Kaugel" j a J .
M v i k u „Hoia, J u m a , . Eestit".
1 ^^genute mälestamisel kuulas
P_ >lik püsti seistes koori
laulduna K. Tümpu '„Troost".
I I E l F O S T I G A
USA-s;
LENMJPÖSTIGAülemere-maaöesse: : ' ^
, Aastas $62.—, poolaastas $313, veeraadaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 ceaü.
Eanada aadressidele palume märMäavPOSTAL CODE"
ÜSA aadresslM© „ZIP CODE".
. Pängatshekk või posti rahakaart kirjutada
Fre« Estosi&D Pnblishers nimele.
Thunder • Bay - eestlastele
rahvatantsumlima nooruslik ja
meisterlik esinemine naudin-guks,.
sest. .rahvatantsu ei- - ole
Oma lõpusõnas tänas. V . Põld­aas
kõiki osavõtj aid j a tegelasi,
esmajoones Toronto külailsi, kes
suurel määral kaasa aitasid aktu­se
heale kordaminekule. Aktus
lõppes Eesti hümniga. Aktusel o l i
teadustajaks Peeter Kõrre ja
hümnide saaitemuusikaks mängis
AllajvLiik.- ' '.;;
Sama- päeva õhtuL kogunes
132 balliriietuses inimest aasta­päeva
peole. Nor-Shore hotelli
halliruumi. : . .
See koht on aastato Jooksul
^^'ujünenud eestlaste esindusli­kumate
pidude ruumiks oma
paraja suuruse, ilusate värvi­toonide
(sinine Ja valge) j a ho-
. telli-hea Ja r i k k a l i k u . toidu. tõt-
.'.tu...-:': •
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / /
Teerandaastaks>- tavalise/Aküijk)stigaalat^^^^^ i -
197- - - . T e l l i m a katteks lisan $ - — - - - sünjuure»
rahas 7 tsbekiga /
Peol esines Tamara Norheim k a ­he
lauluga, teine " n e i s t duetina mist j a hoogus, eriti rahvapäras-tütre
Tiinaga, kes o l i k a klaveri- te tantsude puhul, Toronto noor-saatjaks.
Rahvatantsijad esitasid te aktiivsel kaasalöömisel ja
mitu tantsu,. k M peoriietuses,'eestvedamisel. Thunder Bay va.-
lisades peo heale tujule suuremat naneyale eestlaskonnale o l i To-hoogü.
Toronto esinejatele jaga- ;ronto esinejate kohalolek uueks
ti tänutäheks lilli. Tantsuks män- j värskendaA^aks süstiks' rahvus-gis
4-lükmeline orkester. Põran-' timde alalhoidmisele j a elustami-dail
oli märgatavalt enam l i i k u - sele.
E. M . .