Vaba eestlane , December 21, 1978

              AliPIOSANNIKES»
mm) vajavad jahedat mwm tean-
IJsratuiHiga 62 (kuni 68 P. päeva
ajal. öösel aga 'kuoü iküimn© kraa­di
ikülmemat, miinimum õhunüs-toe&
s on 40%. Kasioi€ane võiraer
lised imiteerima feasvuliõonet?
, ¥õi paratamatult õitsevad: alpi-kannikesed
elutoas võrduvad õit-seaijalt
tavalistele lõikelilledele.
Otsima neüe meie kodu (kiiiniema
aga mitte teravat päikest; Asetar
me taimed nii et need on eemal
lEimekefeadfist. Muld lülopotis
peab olenia nüsikie aga mitte üli-märg.
jy^t ei tdhi jääda poti aJl
olevale tagile, vadime kastmisel
mugul-sibula märjaiks saamist,
kastame etfovaatlifeult poti toest.
Lillede südamikku vaadates nas­in
© sealt tosinaid noori õiepim^
tevamas, teeme 'kõik selleks, et
need Ikord meie toas siravalt õit-eaksid.
yanad õied ja mõned kõi­ksed
leibed eraldame mugulšibü-last
kerge tõmbega.
Ä (Hippeast-
Eums) ooi ka ikinikelilledena kasu­tatavad.
Nenä© Mede äuiks pr^^^
mse kuningas Lollis XIII tegi
Isegi amaJÜUise nimelise rahva-tantsü.
Parimad on Hollandi hüb-riid-
šibulad. Need on lülia taolis­te
õit^a sibullilled, millede edu­kaks
ikasvamiseks sobib päikese-rõihibe
akiialaud. Kui saate püto
deks kaunid sibulad mis ei ole
veel potti istutatud, siis normaal-Ä
vajame igale sibulale kuue
toUilist potti. Kasutame toalille-dele
sobivat mulda, nais
võrdsetest osadest heast äiamtsl-last,
sõredast lUvast ja turvast.
MuKaie lisame kuue tollise lille­poti
fccihta te ite^uslkatäis feon-d^
aihu või supklosfaati. Iga si­bul
istutaikse.potti selliselt, et vä-liemält
ipoolt sell^t jääb mullast
välja. F^rast istutaniist kastame
üks kord tugevasti ja seejärele
hoiame võrdlemisi kuivana soo­jas
muniis, kus temperätüur^ on
70 F. Sageli kasvavad sibulatest
esmalt Mepuingad ja: alles siis
jäi^nevad lehed, õiepungade näh-
• tavale tulles kastame normaalselt
õitsemisie lõppedes lõikame õie-varred
sibulatelt. Nüüd teostub
kiire lehtede kasv. Ldsame
kotoe nädala järel ka kastmis-veele
väetist. Suvel võime amairül-lised
ka välja viia, ifcus asetame
koos potiga mulda. Sügisel fctippia
tuues anname n^ile puhkust, lõ­petame,
kastmise ja laseme lehte­del
kuivada. Detsembris jiStutame
suuriemasse potti j a alustame uut
kasvuperioodi. Alaü me ei iaävuta
jõuluks uusi Õitsevaid ämarülli-seid.
cactus) on tuntud Ika vähk-kaik-tust&
m. Kasvatamiseks on vaja
rohfeesti' valgust. Maist kuni sep­tembrini
välditakse otsene päike­se
paiste. Kastetakse kui muld
muutub potis kuivaks. Talvel pa­rast
õit^mist vajavad kaktused
kuus kuni kaheksa nädalat puh­kust.
Tähest varisevad kaktust©
õied enne õitsemist. Selle põhju­seks
võivad pHa lügne 'kastmine,
tõmbetuul, keskkütte radiaatori­te
lähedi^ või kaali puudus mul­las.
v'
Ä ü ü S M i E ^ ^ KIRSID (So-lanum
PseudocapSicum)on tuntud
vaiesemehe jpülüljllena. Need m
kaunite roheliste lehtedega ja
oräanzh • vüjaga taimed. On neid,
kes aastaid kasvatavad ühte ja
sama taime. '
iÖBÜSANT[^^ (Ghrysant-hemums)
on oma värvide rohku­sega
ja pika Õitseajaga niuutitnud
populaarseks, kuigi paljud ei p©^^
neid õigeteks pühade lilledeks.
Peeter Kaups, kes mitmed aas­tad
praktiseerinud õlimaali ja ak­varelli,
esitas 33 töösft koosneva
valiku T. E . Bapüisti kirifcu noor-tieruumis.:
Tugevaim osa esitatust
o M maalid, mida võiks Mrjelda-da
akvareilseiks joonistusteks,
sest päris akvareHset nii pintsli-tehhli^
es kujundamises kui ka
loomingulises koloriidis on vä­hem.
Selle asemel on realismiSe
lähenev motiivi kirjeldus domi­neerivalt
joonistuslik. Ainestikult
kirjeldab Kaups väikeUiku ka^
vaateid
ning talumaas^iUist noodus© mo­tiive
arhitektuuriliselt ja perspek-tüvselt
korrekise. spontaansuso-ta
joonistusega, koloreerides neid
vesivärvidega. ireaal-ilSustreerivalt.
Kaups ön aastate jooksu! are-
Mcnuid tehniliselt kindlaks nii joo­nistuses
kui ka koloree]
Isikupärase Ja loomingiililse ele^
mendiii tunnetame oniapärast
üksidust ja rahu staatEišes figuu­rideta
ahitektüurilises ning mit­mes
maalis usutavat atmosfäär­set
peirspektiivsusl.
ABEL L E E '
STOKHOLM(EPL) — Pika ja rootsi kehakultuuri edasiviiva t®-
gevHEse ei^t (iisE nCentralförenin^ Idfottm Framjande" aus­tanud
harva väljaantava „Printsl plakatiga'* naisvõimlemise koo-üEoojat
Ernst Idlat ja jalgpalspordi nimekaimat j u M i Georg
;,Äby'VEricšoni kui ,,te€rajaja5d^.^W^ spordls^^^. ' ; . ' ^
Teeneteimsdal ,.PrinSens plakett"
loodi prints Gustaf Adolfi mäles­tuseks/
kes 1947 lennuõnnetusel
surma sai ja oli sel ajal Oentralr
föröringen för Idrofttens Präm-jande
ja Rootsi olümpialkomites
esimeheks. , • •••
E8Sipcol on toodud ainult osa
avarast jõulülülede yaHkust. Tun­des
meie kodu puudulikke kasvu­tingimusi
püüame teha oma pari­ma,
asetades saabunud jõululillcki
võimalikult kasvuks sobivaisse
kohtadesse, nü kindlasti saavuta­me
ka pikema õitseajav Mõõdu­kalt
toas lilli kasvatades ei kah-jiišta
need aneie tervist küll aga
meie kahjiistaime sageli toaliUi
tubastes kasvutingimustes. Jõulu-lilled
kuuluvad tämapaeval igasse
koduss© nii nagu jõulupmi^ m
põlvest põlve meie kodu kaunista­nud.
•
Senini om välja
•"^M printsina
ESiimane oli muide, krahv F(M
Bemadotte, kas XJNOülesandega
Jeruusalemmas olles mõrvati. Tal-i
le annetati teenetemedal post-huumselt.
Idla puhul cm motiveering Jdr
?ottsblad«pftis" järgmine: „ldla on:
tantsulise liikumisyormiga loonud
susteeahi, mis sobib kõigle
•tele.-
Ta saavutas miaailmakuulsuse
Valguspeoga, mis lõpeitas Lingi-aadi
aastal 1949. Hiljem on ta kor­raldanud
veel seitse seüllst, neist
suurimad kui Stokholmi linn tä­histas
700-aasta juubelit ja kui
tähistati Stokholmis 1912 olümpiär
mängude poolesajandi juubelit —
mõleniad staädlptti^ täisarvuli-
Tal on aastate Jooksul
oplasi iifie sajast rahvusesi
on Õpphiud tema juures ja vü<
nud tema süsteemi edasi.
L. Wahtras — Lüva&lass
Enn Nõu - Vastuvett
Aima Ahmatova Marie Unde?
H/Michete teel
ü. Michelsoa — Noorsootöö radadel
H. BlicheisoQ — Eesti radadelt
Eduard Krants -^Lumelütlased
need
(luulfetuskogu)
, EstiHidsa ÖMelal Gnidd^^^:
Paul Laan — Mõttelend — Pilt© Ja ^
Karin Saarsen — Lohengrini lallmniiiii
Herbert Salu Utoopia p fatmlooglA
l^rünu" üksiknumbreid
A. Kubja — Kadanad kodnd —
A. Kubja — Mmestnsi kodusaarsir
AKubjäPallikesed
E. Uustalu ja R.Moorä--Soo]B^^
426 l k . f o t o s i d
Leho Lumiste — Alamuse Andrns
Une jutustus kirjanik Oskar Latsust
L. Lumiste — Atlandi aknal
L / L u Q u ^
A. Võinm — Eistsönad I
A. Vomm --Ristsõnad 15
A. Vomm lUstsõnad IH
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Mina hing (luuletusk<^
K. E«ine Šuraad laevad Ja elavad
I . Eenne — Päevata päevad Ja ööta
S. Ekbaum ~ Ajatar (luuletuste)gu)
Aarand Ro4^ ^ Jomi
J Pitka ^ Rajnsölmed
A. Käbin
Urve Karuks — Eodakondur (luuletuskogu)
E 0ja Koputused eneses (luuletuskogu)
a Oja -^Tunnete pardel (luuletuskogu)
A.Künj^w Mis tolmab Soomes?
Aarand HoG@ — Jootlde kuningas Tallismsni
E. Sandea -
2^. IS
5.- m
iM
•.: S l
r ^
8.-=. m
• - 40
21
AM 13
IM
Ä—=
aa
<»{ • m
•
• m
1.65
2.1C m
m
40
2.50
2^
.20
20
2.25 20 m 20
40
• IM . • IS
40
V ' 30
4.- 30
m ^
5.-
0 —
' m
40
:m
2.75'' 25
S)
6.- 40
LAŠTELEs
©Eesti Pepsiõnäride ühing Qöte-borgis
korraldas kodumaalt lahku­mise
ajal kokkutuleku selle 34. aas­tapäeva
tähistamiseks. Eesti Ma­jas
toimunud koosvübimise avas
Elmar Aibast, kes meenutas aegu
ja meeleohisid, kus tuli kodu­maalt
l a l i k i i d a . A r n t o S i r^
pärast kõnet katke August TOlgu ;
romaanist ,,öised linnud" ja Sil^ j
via Ivalo Mäverisaatel lauldi rahr j
valikke laule.
OOD)
Ilme ivandi — Pargi
Õpeta mind lagema I — (Opp9 ja tööraamat
edkooiiealistele lastele värvitrükis) 3.-
lugema E - õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastel®
1
QHIilUIIHiHHiltlüUtlHiSHIilllitllilllliliiniHtliilltniillllililHtiliiltl^
sa ise
seisusega rahule?"
„Sattusin säÄrase^
oma uue
vanemad olid nagu pilvist kukku- tulla, kui meil on ette näidata pee-mid.
Enne kui nad said midagi ette^nikešt peret."
võitta,oU preester ikooniga meie
juures ja õnnistas meid pruutpaa­riks,
õigeusu kombe järgi oli ikoö^
nigä õnnistamine sama püsiv kui
laulatus. Seisin fakti ees, et olin
Sugulastele tehtud ninanipsu
meenutades muh-eles vanamees
omaette. .
Kättemaks on magus! mõtlesin.
,,Võtsin kohe Papissaare üle",
likku keerisesse, mülega olin har- „jä tkas p. eremees. .„.V iisin kinna
jumata: visüdid jä vastuvisiidid, oma vanemad, kes vahepeal olid
Natašhaga paari pandud. Pruudi Milastused, külaliste vastuvõtud ka^ oma kaks nooremat last
vanemad valitsesid end hästi ja ning pidust ja difteriidi läbi. Igasugused for-veelkord
pidustused. Võisime e n - ^m
dale seda lubada — teenisin hästi dälat Papissaarel kinni. Pealegi
ja Natasha sai suure kaasavara, pidin leidma vihmud valitseja —
Elasime kolm aastat õnnelikult.' mina ise ei^o
Siis tekkisid mu naisukesele näole mees.
,,Oiin kuueteMMmneie, kui mu
elus telJcis pöör,^.Frantzen pidas
suurt juubelit — pidu kestis: üle
nädala. Külalisi sõitis kokku soo-mest
ja saarest, muude hulgas ka
Frantženi õepoeg Grünberg Oma
venelannast abikaasaga. Grühber-gil
oli Peterburis suur ehitusfirma.
Kuna purssisM vene keelt, anti
mind peo ajaks nende käsutusse.
Olin- väle poiss ja leidsin armu
proua silmis. Ta Ä i s mehele pea­le,
eit see Võtaks mind konto-
• Tisse õpipoisiks. ' I
Peterburis algas mul uus eM.
f 01in korteris leivaisa juures ja
; kuulusin ta perekonda. Neü oli
tjütar, väike plika Natasha, kes
keerles mu ümber kui vurrkann.
kohe pidanud pealinnast lahkoma
— isesieisva meistrina võisin leida
tööd igal pool. Kuid ma ei suutnud
— olin temasse lootuseta armunud.
Katsusin end tast eemale hoidaj
tema aga näitas oma tundeid päris
avalikult. Ta vanemad pidid olema
et midagi ei
andsid meile õnnistuse. Ja
läks lahti üldine j u u b e ^
Viimane külaline ^^^Ä
ratas tulevane äiapapa:
,,Mis tiäkke sa^^^t Võrgutad
taga^ja mu M t r e l " ;
Natalia haaras kinni isa kae­last:
„Papake, ära pahanda Ismi­ga!
Tema ei ole süüdi. Astusin sel­le
sammu tema teadmata. Mul ei
jäänud muud teed. Mees põleb ku!
küünal, kuid on lüg arg, et avalda­da
armastust. Kui kaua oleksin pl-däUud
ootama, kuni tä julgust foö»
varjud: meie juurde ei leidnud
teed toonekurg. Ämm pidas süüd­laseks
mind.
Uue
Peterburgi tagasi kutsus njind
kohutav telegramm — Natasha
järsku raskesti haigestunud! Rut­tasin
koju ja jõudsin naisukese
mu ellu tõi Kotlepi • juurde ta viimastel elupäevadel,
surm. Testamenti ei leitud. Vana- Minu äraolekul igavust todes^li
isal oli peale m,inu ema veel kolm ta käinud ühelt ^ peolt teifele.
last: kaks poega ja tütar. Need. Täritsinud end higiseks, ka-kuulutasid
end pärijaiks. Minu rastanud ta end külma joogiga ja
ema kui perekonnast väljaheidetu saanud fcopsupõleitiku.
Tütrele rottas appi ema: „Kas
Kriis lähejues. Kartsin lihavõtte- [ see oleks parem, kui Natasha kaa-piüii
ja selle kolmekordset suud­lust.
Grünbergide majas pühitseti
suurejooneliselt, öösel ei läinud
ma ettevaatuse mõttes kirMisse.
Esimese püha peost ei saanud ma
puududa U proua saatis hommikiii
teenija vaatama, kas ma ehk olen
haige.-^-'^
Grünbergide k o r t e r i ^ oli kogu-
Mõne aasta pärast muutusin õpi- tenud suui: heatujuline seltskond,
poisist selliks ja v ^ viis aastat *
I edasi saavutasin oma siM —- ehi­tusmeistri
paberid. !
Vabeni oli Natasha sirgunud
laägusaks preilife, jäädes äga see-samas
eHiavhõbedaks. Rikka mehe
heiitatud tütrena oli ta harjunud
saania kõike, mida ihaldas. Mär­kasin
varsti kohkud^, et ta ka-
Algas uus „kristossovanje"*). Kui
saabus järjekord Natasha ja minu
kätte, jäi tütarlaps mu kaela rip­puma,
suudles mind korduvalt eda­s
i ja hüüdis:
„Mammaike, papake! õnnistage
meid— olen Ismiga küüatud!^"
Tekkis äküine vaikus, Natasha
sävaira-fcüttide või elupõletajate
küüsi oleks langenud? Mina olen
oma väimehega rahul! Meta ka
meelde, et see olin mina, kes tor­mijooksuga
su kindluse vallutas.
Natashal on minu fcüum veri ja
jättis selle tegemata. Mu meeleheitel pohiud piiri. Äi
Varsti saabus Pärnust sõnum, et ja ämm tegid mulle ränki ettehei-
KoÜepi lapsed läinud päranduse j teid — ma olevat armastanud mõir
jagamisel riidu. Nad kavatsevat sat rohkem kui oma abikaasat. Pi-
Papissaart enampakkumisel maha neivuse pärast pidin lahkuma äia
jiüiüä • Tegin lühikese otsuse —- • firmast ja Peterburist. Insener
ostan Papissaare ära! Mõttest oii Grünberg talitas suuremeelselt —
vaimustatud ka Natasha, ices lootis • ei nõudnud tagasi tütre kaasä-
Insenqril tuli kapituleeruda nagu
alati. Jäin parast pulmi tööle tema
fumaisse, Grünbergi väimehena
usaldati mulle suuri tellimisi.''
„Mida sa A s i d ? "
,,>I>eaas}aUkiä kirikuid:"
,,Kuidas suhtusid sinu vanemad
sellesse loosse?"
„RÕõmustasid mu edu üle, kuid
kurvastasid et kaotasid poja. Pul­ma
nad e i tuhiud. Viisin hiljem
neile nooriku näha, aga namad ei
saada Liivimaa mõisast ranniku
lähedal itosa suvituskoha
Sõitsin Färnu. Oksjonile ma ise
ei läinud, vaid saiatsin Frantženi
ametnikuna. Kuna mõisa ja inven­tari
põhihind oli määratud kõrge,
hoidsid ostuhimulised end taga­plaanile
ja minu esindajal ei tul­nud
kuigi palju üle pakkuda.
Kui mu kallid sugulased oksjoni
lõpul kuulsid, kes oli tegelik ostja^
pad vist küll sülitasid! Mina olin
viimane keda nad soovisid näha
vara. Kadugu ma vaid ta silmade
alt!
Asusin Papissaarde. Leinasin
kaua oma elavhõbedalist Natasha-kest.
Algul aitasid mind trööstida
vanemad, aga Lüva Annus kutsus
nad ära teineteise järel. Jäin üksi
nagu kodunev känd."
Vanamees vaikis viivu. Lisas
siis: „Viimastel aastatel on Marta
olnud mu päikesepaiste.*^
Piilusin vargsi Marta poole. See
istus vaikselt ja mõtlikult, jutustu-
„Ja sugulased?"
„Mu vahekord sugulastega
edasi kühnaks. Onud olid saksikud,
muutsid isegi oma nime Lessm-guks.
Nüüd puhkavad nad kõik
hauas. Nende järeltulijatele —
igaühel on ainult üks laps — olen
ikka veel värdjas. Onupoeg Her­man
peab Pärnus kaubahoovi, tei­ne
onupoeg Nikolai, kes õppis Sak­samaal
põllumajandust, on sünsa-m^
as lähedal Audru mõisa valitse­ja.
Täditütar on abielus merekap­ten
Grossiga. läbikäimist meie
vahel ei ole. Kui kohtume seltskon-nas,
sinatame viisakuse pärast.
Maaihn ei tarvitse teada meie
vahekordi."
„Aga nüüd!" muutis yahahärra
tooni. „Aga nüüd olen muutunud
järsku kuldonkliks, kelle surma oo­datakse!
Muid seaduslikke jw.rijäid
mul peale nende ei ole. Juuli ja
jõmpsika kõnelusest järeldan,
varsti tulevad kõik Papissaart en­dale
nuruma. Pühkigu nad suu
puhtaks! Anna nõu, kuidas ma
saan neid ilma jätta !>'
. „Minu abi siin ei aita. Otsusta­jaks
on Lüvimaa talurahva sea­dus.
Sul peaks lapsi o i m a !"
,,Martat ma tahtsin omal ajal
lapsendada, aga ta ema oli vastu,
ütles: jäägu mulle seegi mälestus
om^ õndsast mehest, et mu tütar
kannab ta nimo"
„Nüüd oled selleks liig vana. Su
sugulased nõuaksid a i hoolekande
alla panökut. Aga sa võid ise naise
võtta ja laDsi saada. Mis sa selle
kohta arvad?"
^,Kui Natasha suri, siSs otsusta­sin,
et ma enam ei abiellu. Ja sel­lest
ma ei tagane."
et
il
(Ci-
ENN ALI
ADVOKAAT-i
i$«em 1912. Royal
Toronto Domini
{postiaadress: P.O.I
Oot (Bay &
Telefom
ai-tundi telefoni
4X39
ADO PARI
lETHERINGTOl
Advokaadid-
305 Bay St., Süite
õhtuti 447-2017
RAAMATUI
JQHNE.SI
Chartered Ac
SS University Al
Toronto^O^^^
Tel. «62-1
eos
ea
dm
LEO KANI
OOCTOR OF CHIl
212 Dimücl
Tel. m
VABAEESJ
..Vaba Eestlase"
taUtose asnkol
TOIMETUS JA
avatud esmasj
reedeni kella
Telefonid: toime
taUtus
Toimetajad kodufi
väljaspool tööaeg!
Karl Arro
Hannes Oja
Kuulutasi voetal
nädala eshnesse a|
esmasp. homni.
nädala teise ajale
map. homm. k^
KUULUTi
VABA EEST
on tasuv ajalehe
leviku tõ\
Kuulutuste
üks toll ühel veei
esiküljel
KUULUTUSI V
VASTUl
J. Vaba Eesttase
135 Tecumseth
Telefon 364-767J
Postiaadress:
Stn. C, Toronto
Talitus väijaspc
Hehni Liivandi
t Äirs. Leida Mi
149 Bishop Avej
WiUowdale, Onlj
Telefon: 223-OOž