Vaba eestlane , August 23, 1977

              %5
mAmi te^ijpäewal, 23. augustil, — Tuesday, Auguat 23, m Nr.
mta
... Soomes, Kangasalas toimus kaks
suunistusmaavoistlust (orienteeru-misHiaavöistlustly
esimene Soome
ja TshehhoslovaMda vahel, teine
Soome B-meeskonna ja Tallinna
Kalevi ^ahel. Soome A-meeskond
võitis nii ülekaalukalt tshehhe, et
parim Tshehhi suunistaja oli seits­mes.
B-ineeskonna aga võitis Ees­ti
Kalevi meeskond.
yõistlusmaastik oli valitud või-
I malikult tasapinnaline, kuna võõ­rail
oleks liiga raske olnud orien­teeruda
Soome kaljuses maastikus.
Sellest hoolimata oli võõrastel ras­ke
Soome maastikuga harjuda
ning nad ei suutnud täit jõudu ja
hoogu oma võistluspingesse panna.
Meeste distants oli 9,4 km ja 13
kontrodlpunkti, naistel 6,4 km ja
kontrollpunkti.
, Soomlaste ja tshehhide meeskon-dad:
e vahelisel võistlusel võitis
Soome meeskond koguajagä
5.08!44, tshehhide! 5.49,29; naiskon­nad
Soome 3.34.48, tshehhid 3.42.52.
Eesti ja Soome B meeskondade
vahel võitsid soome mehed 2.19.54,
teiseks jäid Kalevi mehed 2.35.40.
E^ti naised aga saavutasid 57.56,
soomlased 1.14.46. Kogutulemuseks
andis see eestlastele' 3.33.36 ja
spmlastele 3.34.40.
Eestlastest olid parimad meeste
osas Kalle Luuk kolmas, aeg
1.15.52, viies Ai'vo Kivikas 1.19.48
ja kuues Uku Annus 1.23.11. Nais­test
oli esimene Sili Käärt. 57.56,
neljas Tiina-Mai Pärnik 1.28.06.
uued maailmarekordid samal alal
mistõttu ujuja, kuigi ita püstitas
uue maailmarekordi, jäi teisele
kohale. 19-aastane araham Smith
Edmontonist parandas meeste 200
m kombineeritud ujumise maail-.
marekordi 77-sajandiku võrra an­des
uueks maailmarekordiks
2.05,31. Teisele kohale tuli Bill
Sawchuk, kelle tagajärg oli 2.05,41,
mis on ka parm ameeriklase
Bruce Furnssi nimel olnud rekor­dist
2.06,08., See on esimene Kana­da
ujumisrekord meesujujatel, mis
tehtud pärast 1960-ndate aastate
lõppu, kui Ralph Hutton omas
maailmarekordi.
Sawchuk ujus 20, minutit hiljem
uue Kanada rdsordi 200 m vabar
ujumises ajaga 1.5^,66. Smithi aas­ta
võrra nooreni õde Becky võitis
naiste 200 m seljali ujumises Ka­nada
rekordi ajaga 2.18,51.
; .27. ja 28. augustil toimub Kalevi
Teimisklubi. korraldusel Balti ten-nisetumiir
York . ülikooli väljaku­tel.
l.'ähema üifoiTnatsiooni saami­seks
helistada Jaan Lentsile, tel.
497-4291.
; • Göteborgis peetud Euroopa ker­gejõustiku
karikavõistluste poolfi­naalis
heitiy ungarlane M. Nemeth
oda 88.20 ja.shveitslane R. Bern-hard
hüppas kaugust 8.18. Naiste
pooKlnaalis tshehli H. Fibingerova
tõulcas kuuli 20.63, ta kaasmaalan-
•na! J . , Nigrinova hüppas, kaugust
6.68, itaallanna S. Simeon ja
tshehih M. Karbanova ületasid kõr­gushüppes
mõlemad 1.92.
Montrealis peetud ujumisvõistlu­sel
saavutasid k a l ^ kanada ujujat
Tallinnas peetud , ,kalevi'' ker-gejõustikuvõistlusel,
millest võt­sid
osa ka Ungari ja Soome sport­lased,
saavutati' mitmeid märki-misväärseidf
tulemusi. Kaugushüp­pes'
saavutas esikoha Tõnu Lepik
7.47, kettaheites Veljo Kuusemäe
tegi hooajatippmargi 62.00, 800 m
jooksis Andres Vakra 1.52,8 ja Hel­gi
Parts tõukas kuuli 16.56.
Prantsusmaal toimunud juniori-de
Euroopa meistrivõistlustel
võrkpallis tuli meistriks N. Liidu
meeskond, kus mängis ka eestlane
Jüri Rohilaid. Finaalis alistati
Tshehhoslovaikkia 3:0.
Rahvusvahelisel regati! Kopen-haagenis
sai tartlanna Mari Palm
kaks esikohta — kahesel paarisae-rulisel
paadil koos Leningradi
sportlasega ja "neljasel paarisaeru-lisel
N. Liidu naiskonnas.
• •• * •
N. Liidu noorte meistrivõistlusel
aerutamises tuli esikohale Pärnu
noormees Jüri Poljäns lOOÖ m dis­tantsil.
Eestis peetud mitmesugustel
spordivõistlustel hüppas Heli Mägi
kaugust .6.09, Tiit Pahapill kõrgust
2.15, Rein Tõru jooksis 400 m- tõk^
keid 52,4, Heino Sild tõukas kuuli
19.45 ja Aleksander Tammert 18.48.
Tallinna meistriks naiste üksik­mängus
tennises tuli juba 9. korda
Tüu Parmas. Meeste paarismän­gus
võitsid A. Milk — ti. yatsk.
r
i4Ä
\
0
i l n DD n
Oid Age Seciuity (Vanadušepensioni)
programm, mis äsja muudeti Kanada
Parlamendis, on kujundatud tuleviku suunas.
Kui Sa saad nüüd Oid Age Secürity (vanaduse)
.pensioni... SIIS MmAGI EI MUUTU. Sinu
Iiüvitused lähevad edasi täpselt naga senim
Samuti, kai sa oleS siin nüM ja üle 25, MIDAGI
POLE VAJA MUUTA... kui sa soovid seda tehaio
Kui sa oled üle 25, asM siin või oled asimui
siin möödunud ajal (pärast 18-aastaseks
saamist), või sul oli immigrandi viisa kiai
mundatused said seaduseks, sul on valida —
65-aastasena — kas esitai sooviavaMuse penslci>^i
saamiseks vana seaduse järgi või valid uue. See
on täiesti sinu otsustada.
Uue seaduse kohaselt... üngimmsedl muntuvad
paremuse poole. Igaüht koheldakse võrdselt.
Kui sa oled alla 25-aastane ja
©Olid sünc^imd ja asusid siin
® olid sündinud siin ja lahkusid
© olid sündinud siin, lahkusid ja tulid tagasi
® tulid siia immigrandina,
süs põhilise vanaduspensioni summa, mida sa
hakkad saama 65-aastaselt, oleneb aastate arvust,
mida oled olnud Kanadas pärast 18-aastaseks
saamist.
Et kvalifitseeruda pensioni saamiseks pead sa
olema elanud Kanadas minünaalselt 10 aastat,
pärast 18-}aaštaseks saamist. 40 aastat Kanadas
elamist ü|e 18 aasta annab sulle täispensiöni.
20 aastat poole pensioni ja 10 aastat veerand
Jjensioni. Kui lähed pensionile välismaal sulle
siiski makstakse Kanada pensioni arvestades,
kui oled elanud Kanadas vähemalt 20 aastat.
Veelgi enam, Kanada on nüüd võimeline
astuma ühendusse välismaadega, et võimaldada
inmiigrantidel, kes on maksnud pensiosai-plaanidesse
nende omal maal, tuua kaasa nende
pensioni hüvised. Loomulikult, see on maksev
ainult nende maade osas, kes on valmis
allakir jutama sellekohasele vastastikusele
kokkuleppele Kanadaga.
Olenedes nendest läbirääkimistest kuni 500.000
Kanada elanikku võiksid saada juurdemakse
sotsiaalsele kindlustusele ülemeremaadest
saadavate summade arvel.
Sellised on Uue Vanadušepensioni seadused.
Sa võid oma vanemate, sugulaste ja sõprade
tähelepanu sellele juhtida, et nad annaksid sisse
sooviavaldused pensionide saamiseks enne kui
on liiga hilja.
Kui sul on küsimusi või sooviksid täiendavat
informatsiooni palun võta kontakt lähema ,
pid Age Security/Canada Pension Plan Of fice^iga.
Meie tahame lahkelt Vastata su küsimustele Ja
anda iga võimalikku abi.
•Health
WarcLäloncc, •
• A^ünlster-
.|See on peenike küll", pressisin
mina, „aga mul on tarvis teada,
kes need „meie" on, millist par-teifraktsiooni
te esindate, et me
teaks, kellega meü rahu on tehtud
ja kellega me sõjajalal oleme. Pa­rem
hakka rääkima — või tulevad
pöidlakrUvid!"
„Raske uskuda, et selliseid asju
välismaal kaasas kannate", naera­tas
Camarada Ghong.
„Me improviseerime", irvitasin
mina c«makordS'. „Küv — too mulle
üks traadist rüdepuu."
Kiiv ei tahtnud, ta ajas vastu.
Selle ülekuulamise juures oli ta
, ,gpod gUy'', hea mees, kuna mina
elik „lieavy", paha sell.
„0h, Harv", pomises Kiiv-poiss,
ühelt jalalt teisde tammudes,
,,oien kindeil, et saame ilma selle­ta
— mulle pole kunagi piinamine
küll:"
ole siin juttu,
pressisin mi-meeldinud,
tead ju
Meeldimisest ei
ainuit tarvidusest"
nä, „tead küll, „historical neces-sity",
ajalooline tarvidus, mida
kommunistid _ alati _ lööklausena
tarvitavad. Demonstratsioon, pa-iiijn!"
.
Küv tõigi siis õhukeses sinisest
raudtraadiät riidepuu — sellise,
milledel Kanadamaal särke pesu­majast
koju saadetakse. Tegin sel­lest
kaks silmust ja asetasin need
Kiivüe pöialde ümber. Siis võtsin
laualt lusika ja tihendasin silmu­seid,
nii et lusikavars traati enda
ümber keerutas ja silmused ker­gelt
lihasse lõilsasid. Kiiv ajas
teeseldud valus silmad punni.
„Üih-aih!" hüüatas ta, „äitab
juba, aitab. Ma ei kannata välja!"
Lasksin sumused lõdvemaks ja
übistasm need Küvi pöialde üm­bert.
Siis pqördusm oma külalise
poole.
„Kuidas jääb, seltsüneeš kap­ten?
Kas proovime?"
Chong sügas mõtlikult lõuga.
Siis võttis ta klaasist punnusuutäie
ja liigutas seda keelega ringi.
„Ma ei suuda ikka veel otsusta­da",
lausus ta süs, „kas teü on
asjaga tõsi taga või teete te muga
ainult halba nalja."
Küv võttis nüüd jutuotsa enda
feättfe.
„Harv sün — temal on tõsi taga,
aga minule on see nagu halb une­nägu.
Miks te arvate, Mr. Chong,
et mina olen eks-politseinik, kuna
tema on seersant? Vaga lihtne, mu
nä:i^vid ei pidanud vastu, ma ütle­sin
kohe üles — hakkasin privaat-detektiiviks.
Aga tema siin, seer­sant
Kork, on meie politsei eriosa­konna
mees,. selliseid asju teevad
nad seal igapäev — teate küll,
kuidas eriosakonnad on, teil on
seal arvatavasti samasugused
jõhkrad sellid teenistuses! Palun,
Mr. Chong, kui te endast ei hooli,
siis mõelge minule — mu närvid
ei pea piinamist vastu, ma pean
välja jooksma ja võibolla teie
sõprade käest kuuli keresse saama
— on meü sellist ulgumist ja ham­maste
kiristamist tarvis? Uskuge
mind, Mr. Chong, ta on selleks
võimeline!"
,,Ei usu", raius Chong, „dekä-dentsetel
kapitalistidel pole selleks
küllalt närvi!"
Ihnselt püüdis poiss endale auku
pähe rääkida, et pole tarvis tun­nistada,
ega nad nagumi midagi
teha ei julge.
Panin viskiklaasi käest ja andsin
talle kerge laksu, mi tagasikätt,
üle hammaste, mi et ta selili voo-'
dile kukkus ja ta nüüd juba peaae
gu tühi viäkiklaasikene laias kaa­res
minema lendas.
„Camarada Chong", õpetasin
ma oma vahialust, „sa paistad
unustama, kellega sul tegemist on.
See kahvanägu 1 seal", ja ma viira­sin
Küvi poole, ,,võib olla deka-dentne
kapitalist, kellel pole püna-mise
jaoks närvi — mina aga olen
suurel sotsiaüsfflimaal üles kasva­nud,
mul jääb närvi veel ülegi. Nü
et kui proovida tahad, süs hakkš-'
me aga peale — aega meü on ja
võimalust ka."
Küv nägi hirmus hädine välja.
Chong ajas end istuküe ja pühkis
käeseljaga suud, kust nüüd pisut
verd nõrgus.
„Kinivid, Harv?" küsis Kiiv. •
,^Kruvid", kinnitasin mina, „ja
märg käterätik, mida talle lõuga­de
vahele toppida, et ta rööldda ei
saaks."
Aga nüüd muutis Camarada
Chong ihnselt meelt.
,,Okei, poisid", ütles ta, kätt
tõstes, „pole tarvis, olete tõelised
kapitalismi ketikoerad — paistate
hästi tree^hitud olevat, peaaegu sa­ma
hästi 'kui meie omad. Hea küU,
olen nõus teiega palli mängima —:
niis oleks esimene liigutus, nõnda-öeldä
avamäng?"
„Hmmmm", tegin mina, „Küv,
too Camarada ChongUe veel klaas
viskit. Esimene asi oleks vist küU,
et sa helistaksid senor Lopez'ile,
kui tema sü kontakt on — Või mi­nu,
pärast .kas või Camarada Aya-la'le
— ja seletaksid neile asjad
ära. Et oled meie käes ajutiselt
vangis, seepärast on parem, ja kä
otstarbekohasem, et nad meid esi­algu
rahule jätaksid. Kuni oleme
midagi välja nuputanud ja üldise­le
kokkuleppele jõudnud."
„Ja edasi?" uuris Chong.
, „Ja sa teatad taile, et meie ai­nuke
huvi siin maal on üks teatud
Kick DiCastro. Kui nad lahkelt
Nick-poisi meüe üles otsivad, siis
— jah, süs oleme valmis t ^a sinu
vastu välja vahetama! Jah, nii see
on — kommunist mafioso vastu!"
Chong ei paistnud oma kõrvu os-kuvat.
„Ja see ongi kõik? Soovite ai­nult
mind välja vahetada, selle
itaalia Mafia-mehe vastu?"
„Ja muidugi. Või arvad sa, et
smd selle itaallase v^<nlisek5
eipea?". : • , :
See viimane ütlemine näis Choh-gile
naha vahele minevat.
,,Ma olen vähemalt kümme te-niasugust
väärt", teatas ta.,
Seda parem süš", arvasin mi­na,
„sul ei tohiks süs mingeid ras­kusi
olla. Räägi oma kõntaktüe, et
nad selle DiCastro süa toimetak­sid,
me, võtame ta vastu ja sa võid
jalutada.- Puhas ja selge vahetus-iaup."'•:;
„Hmmmm", - tegi nüüd Chong
omakorda, Umselt järgi mõeldes,
„hmm — hea küll, oletame, et nad
seUe DiCastro tõesti üles leiavad
ja ta süa toovad. Mis siis saab?
Kuidas kavatsete te temaga Meh­hikost
välja pääseda?" :
„Jäta see meie mureks", pakku­sin
mina, „mis huvi peaks sul selle
vastu veel olema? Miks ihuretsed
sa ühe kolmanda järgu itaaüa
gangsteri pärast, kui amult ise
terve nahaga minema pääsed?"
Chong seedis seda asja veidi.
„Muidugi", ütles ta siis, „see on
teie oma matus." See sõnakõlks,
„That's yöur own funeral" näitas,
et ta oli paljukämud ja paijunäinud
mees, Põhja-Ameerika šlangi-yäl-jenduštega
hästi tuttav. '
„Andke siia see telefon", nõudis
ta siis. Kiiv tõigi talle kummuti-nurgait
pika kaabli otsa kiimita-tüd
aparaadi.
Chong tõmbas numbri ja rääkis
kellegagi.
„Pep^", ütles ta, „cpmo esta-mos!"
Et Pq)e, kuidas me elame?
Torkisin teda relvarauaga ribide
vahele.
„Ingliše keeles, kui võimalik",
soovitasin ma, „itahan teie konver-satsiooni
jälgida."
Chong noogutas nõusolekuks ja
siis edasi.
„Asi on nii", seletas ta, „et olen
senor Kork'ü külas Melia Purua
hotellis, räägime asjade üle läbi,
võtame vüna ja mi. Aga meü bn
tekkmud üks väike lahkarvamine.
Senoi' Kork: soovib nimelt, et ma
vaheks ajaks tema juurde külali­seks
jääksin. Senor Kork'ü on pa­remad
argumendid, tal on nünelt
45-kaüibrinne Colt, seepärast
nõustusin talle seltsiks jääma —:
eriti kuna ma oma töörüstad ära
kaotasin. Senor Kork leidis nad ja
on nõus mulle neid tagasi andma
ja mulle adios soovima, kui üks
teatud senor Nick DiCastro. süa
välja ihnub ja mmd välja lunas- ;
tab. Senor Kork ütleb, et temal
Mehhiko asjade vastu niuud huvi
ei ole, kui et ta soovib seda Nick
DiCastrot endale Kariadamaale
sõidukaaslaseks. Nüsüs, kuidas
oleks, Pepe, kui sa selle senor
DiCastro välja otsiks ja ta siia
tooks?" Ja nü edasi. Andsin talle
mõningad . edasised näpunäited,
kuidasmoodi ja kustkohast seda
senor DiCastrot tuides otsida. Näi­teks
Senor Äyala seal Politsei-Pea-valitsuses
võiks ehk 'kuskilt järgi
vaadata, kuhukohta see DiCastro-nimeline
välismaalane, kes hiljuti
Aeapulcos vanglas istus, elama on
asunud. Sest Mehhikomaa seadus-te
järgi on ju kõilc välismaalused
registreeritud, olgu nad siis vaba­duses
või vangis. Pepe ei paistnud
selle plaaniga esialgu hästi nõusse
jäävat, nüsüs andis Chong telefoni­toru
mulle, üle.
i i
Nr. 62
Hannes O i
ma|(
kunstiesei
Kaks maja cl
Esiteks suureni
jasiissamaml
tekstiilis. õüel|
tükik, põllutööl
.või paat muut|
kus veidi Ümnl
kujia •umbrohi I
ma. Või ongi
rohkem, esile
tunnetust?
Kunagi kuul
üle maantee oi
omanikule. ag|
" ti. Nüüd on
jiiba laiemat
Lithuanian Ar|
tavad kaks e{
tunnevad rõõ]
hinnatakse j aj
Antanas Tamj
siiski I noonil
maakodus oi:^
usub tä, et
aastaseks. Ta
tarna kuna on
leedu antiil
Ta on töötj
Kolm aastat
sikirja kirjifll
: rit. Nüüd oi
ja oleks va j a|
Ta tunneb
kuuldakse,ta
gobeläänkudi^
maa, mm
de tehhikai
kaasa kaunel
mustreid. Oij
kus pakub;,
gile kohvi j 5
buss end ta|
maanteele vi
kalis vanaeal
nikkü, kes
vad. Aga aneij
nende maalij
läbi aljstrad
värvideskaal|
leedu' rahvi
See toomini
kas ei peaksl
laadilist ki
mingilt, misj
kunstidekesl
niseerimise?!
Fort Hei
ipmi
Oleme
vakavast.
asume Ontž
vasse Holidj
tärnist on k(]
rysše. KingJ
nägemata,
ruskond, k|
vaade lahel|
kindlus ja
Vana Foi|
muuseum
kaitsesüstee
lust ehitati]
lane Mosl
Fajarkümm(
tati see täi
AD^
Room 1912
, ToroDt(|
Postiaadrsj
Ont. ( Ba
Te
24-tundi t
Chni
725 Düi