1977-08-23-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T —^ ~ -r '— 1 VT-Nr.
Nr. 62 VABA EESTLÄHE tdsipäeval, 23; augustil^l977 l^es(ky, Äu^^^^ 0
n BAPTIST!
)ÜS
lew Ave.
[0639
Raid
jre. Apt. 307
. M4W IS'6
[8391
:.UTÜSE'*. .
Pühapäeval kell
1270 kc.
kell 11 liomm.
rs, juhatab O.
[ivledri, Maverii
h koosoleik, ju-
TERI USU.
bs TORONTOS
Rd. Toronto
tel '483-5847
Puhm
[s., Toronto
483-4103
STUS pühapäe-
Leli 11 hommik
BTUNNID nel-
|i)-8. Muul ajai.
telefon ei
12-5719.
E E S T I
rUDUS
-2077
foronto 6, Ont,
1. Saraoja
|ife Ave„,
Ont.
1-6223
lau^istil k e l 11
^ENISTÜS. Kõ.
loja. Lauluetfce-
I E E S T I .
! K O G U D U S
JDavenport R d . '
. Rüdmlk
ronto 18. Ont.
1-5390
I L Ä D I O J U M A L Ä -
1 pühapäeval,
0—10.00 lainel
B^ma 28 augus-i
AJAMÄRGID".
augustü keiU 3
lErNISTUS. Jut-
|nisjonär Elvir
ided.
KONTO
|E KOGUDUS
[rvise nurgal
pres Taul
Cresc.
p 176
kirik 923-5172
[sTIJŠ pühap.,
I muudetud, kel-kog.
esimees
EA pühap., 11.
t.''Pleasant'i sur-pas,
(section 46).
7al kell 5 p. 1.
has osas.
Ihkusel 28. aug,
letaja. kohuseid
õp. ü. Peter-
Kui telefon ei
listage kog. esi-lile,
tel. 244-9270,
|:ti õp. Peter-leumis,
Rootsis,
lugustini Ruhnu-läitus
ruhnulase
l i kujundatuna.
Ireerituna on nä-
(u enne II maa-^
saare elanikku
lootsi. Pärast so-fi-
safirele saärl-i-elanike
arv seal
äärmiselt puu-tõttu
mandriga,
kord nädalas
ongi sidemete-pirni
eesti algköo-õpilane,
pääs^
Itokholml Kuning-ftikooli
koosseisu.
pooltuhat noort,
[11 15. L i Tsai on
lalt kooü noorte-tntsupartüdes.
Heiiiar
võrkpalli
üCiiskoiieiaga S^fbs
Praegu toimuvad Sofias, Bulgaarias,
Ülemaailmsed üliõpilasmängud,
mis kestavad kurii 28. augustini.
Kanada 172 lüknelises meeskonnas
on ka eestlanna Kai Heinar
Torontost, kes võistleb Kanada
võrkpalli naiskonnas. Naiskonna
liikmed olid juba l . juunist alates
treeninglaagris Vancouveris, kus
neile instruktsioone andis Koreast
saabunud treener. Kanada suhteliselt
pikakasvuline naiskond on
võistlusteks hästi ettevahnistatud
ja loodab edukalt võistelda selliste
timtud võrkpallimaadega nagu
Jaapan, Korea, Kuuba, N. Liit ja
Ida-Euroopa rahvused. Tagasisõit
toimub Kopenhaageni! jä Amsterdami
kaudu, 'kus kanada naiskon-'
nai pn ette näha võistlusi. . -
Segane olukord posti'
^savStjöte hwffas Aöstraalb UÜ Juhatajö TIIM
Laupäeval, 20. augustil algas Kotkajärvel Metsaülikooli H- kursus 101 osavõtjaga. Eamgeim
osavõtja OBI magister Tiiu Salasoö, Austraaliast kes kaliel viimasel aastal osi tegutsenud sealse
Metsaülikooli juhatajana. Laupäeva õIiM toimus ühine pidulik lõunasöök, mille juures MÜ juha.
taja dr. Vello Soots ütles avasõnad. Dr. Vello Sermat juhendas osavõtjate otoahelist kommunikatsiooni
ja Heino Jõe pidas avaloengu: Lennart Meri „Hobevalge".
kis/et Mü oma üheiteisbkümnen- Samaiteemajatkub teisel loengul,
dat aastat alustades on kohali- Pärast kohvipausi istuti vabaõhu-
OTTAWA — Kanada postimi-nister
Jean-Jacques Blais mainib,
et ajalehtedes ilmunud teated,
millede kohaselt vMitsus rakendab
ikuningliku koinisjoni postiteeninduses
esineyate probleemide
uurimisele, ei vasta tõele. Minister
mainis, et sellise komisjoni
moodustamine võib kõne alla tulla
alles siis kui postiministeeriu-mi
esindajatel on võiiiiadik kõne-
; leda postiteeni jäte ameitiühingu
esindajatega. Postiteenijate ametiühing
koHektiivkokkuiepe pos-tivalitsusega
lõppes 30. juunil,
kuid seni ajani ei ole astutud vajalikke
samme uue kokkuleppe
sõlmimiseks. Juunis toimus poš-tivalitsuse
j a ametiühingu esinda-jate
vahel ainult^ tunniajaiin
koosolek, mis lõppes sellega, et
ametiühingu esindajad lahkusid
koosolekult. '
Metsaüiiõpilasfce ja 'lektorite
kogunemine algas juba laupäeva
hoonmlkul. Kotkajärvele saabus
autosid Ühendriikide mitmete
osariikide ntunbriplaatidega, kõige
kaugemalt neist Oregonist.
Portlandist nimelt tuli seitse
osavõtjat kellest igaüks sai
kohalikult Eesti Seltsilt $60.(00
toetust.
Saabus veterane ja uustiiünukaid,
viimaste seas kirjanik Asta Will-maan,
kes esitab kaks referaati
ja juhendab teatri huviÄgi.
Kogunenlid pere sai Kotkajärve
peam^as dr. Vello Sermatilt
juhiseid, kuidas töötab kommunikatsioon
ja uute sõprade leidmise
\,masinavärk". Iga osavõtja
kirjutas paberile oma oMised
andmed- ja tutvustamiseks vajaliku
informatsiooni, mille kin>nitas
rinda.
Vahepeal õlid perenaised, keda
tänavu juhatab Viima Taüpak
katnud lauad itoidurõdu katuse
alla ja kell 7 võeti istet pidulikuks
õhtusöögiks. MÜ tänavuse kursuse
juhataja dr. Vello Soots tervitas
ja ütles avasõnad. Ta märkust
üritusest kujunenud omaette
liikumiseks; MÜ tegutseb Austraalias,
Rootsis (kannab ta nimetust
METROO. Dr. Soots tervitas
kohal, viibivat Austraalia Mt) juhatajat
mag. Tiiu Salasood, keda
austati aplausiga.
Avaloengu täiskiilutud peamajas
pidas Heino Jõe teemal „Len-riart
Meri — Hõbevalge". Kodumaal
ilmunud piuinas-eesti aineline
„science fiotion" on seeria-kirjujtisena
ilmunud • meie lehe
veergudel. Ettekanne tublisti
põhjalikum kui seeriakirjutis, sai
ikuulajaskonna ©lava vastuvõtu
osaliseks. :
Ohtu veetsid metsatudengid
lõkke ääres, mida organiseeris
ilo Maimets.
Pühapäev algas Toivo Rauna
loenguga .,Eesti ühiskondlik mõ-ite
ärkamisajast Esimese maa-ilniasõjani".
Referent • käsitles. • rahvusliku'
ideoloogia kujunemist jä selle
eestvedajaid kurii C. R. Jakobsonini.
•
auditooriumis, 'Ims kuulati Tõnu
Parmingu ettekannet: ^Intiimsus,
armastus ja suguroUid eesti kul-
Pärastlõunal 'tutvustasid seoni-naride
ja huviringide juhendajad
oöia gruppide (tegevusplaane. Pa-neli
korras vastasid küsimusfbele
kaks mü4ast Liivi Jõe ja Jaan
Kuuse, kes võtsid osa kodumaad
korrajldatud eesti keele ja kirjanduse
fseminarist 25. juunist kuni
3, juulini. Njmetjatud seminar
korraldati Välismaa Eestlastega
Kultuurisidemete -Arendamise
ühingu ,poolt ja sellest võttis osa
21 noorte: 16 Rootsist, ^ühendriikidest,
2 mujaljt.
Kuulajaile esitati seminari ja
ringsõidu üksSkasjalik kava ja
vastata tuli palju küsimusi.
õhtul toinius peamajas Andres
Peeikna loeng demonstratsiooni-
•dega: ,;Eesti muinaskanner'.
MÜ esimesed päevad on dlhud
vilud ja pilvised, Vahelduvate vihmasagaratega.
Kursus kestab kuni
pühapäevani, 28. augustil.
BONN -- Lääne-Saksamaa endi
ne kantsler \'i(illy Brandt, kes
omab veel praegugi sotsialistide
parteis suure mõjuvõimu, saatis
kantsler Hehnut Schmidtile kirja,
milles ta hoiatas patsismi ülestõusu
eest: Brandt,' kes omal ajal
noorsotsialistide tegelasena põgenes
Hitleri rezhiimi eest Norrasse,
mainis oma kirjas, et ta on saanud
viimasel ajal palju kaebusi partei
kohalikelt juhtidelt, kes mainivad,
et parempoolsed ekstrfemistid ka-
. sutavad avalikult na t;side haakristi
oma kokkutulekutel ning ametivõimud
ei tee neile seUeks mingisuguseid
takistusi. Läänle-Saksamaa
siseminister Werner Maihofer mainib,
et uusnatsid ei moodusta
praegu mingit hädaohtu Lääne-
Saksamaa demokraatlikule rezhii-müe.
North York Branson HospitalM
kõrval asuvasTorontö Jünior Aca-demy
erakoolis, mis on 10-klassi-ne,
õpivad muuhulgas ka neU eesti
poissi, õppetöö kõrval tegutseb
koolis ka pilli-- ja laulukoor, kor-
; raldades igal aastal väljasõite ja
esinemisi. Vaatamata irangemate-le
eeskirjadele, näib poistele kool
väga meeldivat. Koolivalitsuse inspektorite
hinnang koolist on kõrge:
— ,,second to none", Paar eesti
last on selle kooU lõpetanud ja
nende vanemate hinnang koolist
on enam kui kiiduväärt.
Septembrikuus avatakse veel
juurde neh alamate .klassidega sa-
.telliit-kooli Toronto ida-, lääne- ja
kesko$as, samuti iiks Richmond
Hill'is. Adventistid, kes koole juhivad,
usuvad, et akadeemilise osa
kõrval tuleb koolis rõhku panna ka
moraalsele ja praktilisele küljele,
et noored koolist valjudes oleks
suutelised individuaalselt otsustama
ja ennast ise juhtima. Registreerimine
koolidesse algab 25. augustil.
SililltlllillilliilliillllllillilliillllliiiilllililllllilllillllilllSSI
kon'as„VIKING" PLIIT
Helistada hommikul või õhtd
481-8593
'iljitiitillillilillllilliillililililliliiiililiilliitllllliliim
•/ MÜtJA
import syyrmil&igi äri
Portselan, hõbe, kristall, keraamika
jne. Kirjad slt. märgusõnaga
„Import Saksamaalt"
ecmaac
Kui 1938. a.jõudis lugejaini viimasel
romaanivõistlusel esimese
auhinnaga^ kroonitud teos „Tuli ja
raud", siis oli autorinimi Karl
Ristikivi võrdlemisi '^hetuntud.
Küll oli selle nime all ihnunud katsetus
„Perekonnalehes" ja kolm
lasteraamatut,' mis eesti noorte
poolt suure rõõmuga omaks võeti.
Kirjanik oli romaani ilmumisel
26-aastane. Ta oli sündinud 12. okt.
1912 Paadrema vallas Läänemaal,
õppmud Varbla algkopUs ja Tallinna
kaubanduskoolis,^ küpsuseksami
sooritanud Tallinna Koliedzhis humanitaarharus
ja õppis parasjagu
Tartu ülikooh matemaatika-loo-dusteaduskonnas
geograafiat.
„Tuli ja raud'' oli eesti sellases
proosakirjanduses mitmeti erinev •
Tavalise tava järgi loodud töölis-romaanide
halli miljöö ja punase
maaihnavaate asemel oü selles positiivne
tööline, kes. maalt oli Tallinna
elama asunud ja püüdlikult
oma eesmärgi, parema elu poole
edasi läks.
Sajandialguse TaUinn oli eestis-tumise
aeg. Kui „Tuli ja raud''
andis töölisühiskonna kujunemise,
siis 1940 a. ilmunud „Võõras majas"
(järgmistes trükkides „õige
mehe koda") ta andis kaasaegse
spildi eestlaste edasijõudmisest
ärilisel alal ja paar aastat hiljem
1942 ilmunud „Rohtaed" pildi-eesti
haritlaskonna arengust.
,Kolme teost OSI hakatud nimeta-xnla
Ristikivi Tallinha-triloogiaks.
See on põhjalikult läbituntud keskkonna
arengulugu, kus eestlased
vallutasid Tallihna ja arenesid
iseteadvaks rahvaks, sellejuiu'es
elades aga läbi kõike inimlikke
tundeid, kiusatusi ja intriige, neile
kas alla jäädes või võites.
Sõda viis Ristikivi juba 1943 a.
maapagulusse, esialgul Soome, kus
ta oli rakendatud Eesti Komitee
juures üha suureneva eesti pagulaskonna
probleemide lahendajana.
1944. a. sügisel asus ta sealt
edasi Roptsi, kus töötas kindlustuse
alal.
1946. a. ilmus ta järgmine teos
„Kõik, mis kunagi oli" ja aasta
hiljem „Ei juhtunud midagi".
Need olid alles värsked probleemid
ja lähedalt tuntud sündmused Eesti
vümaseist aastaist ja mõnel
määral teoseks kavandatud juba
kodumaal. Need kaks köidet olid
esimesed laiemana mõeldud pano-raamteosed,
mis vaadelnuks Tallinna
itaustal 1939. a. peale johtunud
Eestit hävitavaid sündmusi.
Romaanides anti läbUõikeid mitmest
ühiskOHmast ja nähti sellel
pinnal sündmuste käiku mõneti
nukraniieelse -.timiega. •
Kõigile jäi arvamine, et teos järgneb,
aga aastad möödusid ja oodatud
järge ei tulnud. Võib-olla oli
siin põhjuseks mõned rünnakud
teosele, et selles polevat küllaldase
pieteeditundega käsitletud üht
Võidupüha tähistamist. ^Arvestades
Ristikivi tagasihoidükkusega
võis see ta loomingukäiku häirida
ja kavas olnud töö lõpetamata
Ei jõutud
kokkulepp
küsietiuses
e
Pilt õhtusest Midvt^ay meelelahutusalast Toronto šuur-näitusel.
Karusellid on aegvõttes Jätnud fotole omapäraseid ringe.
, Foto: Taivo Säägi
Möödunud nädalal avati Torontos igaaastane Canada Natioinal
Exhibition'! 99-ndat korda. Kuigi ametlik avamine toimus neljapäeval,
oli esmakordselt juba! kolmapäevgi kaasaarvatud näituse
päevade hulka ja kuna ilm oÜ sobiv, siis juba esimesel päe-.
vai täitis rahvamass avarad näituse väljakud ja -hooned.
Küll ilmus kuus aastat hiljem
romaan ,,Hingede Öö" . (1953),
mis eesti traditsioonilise proosa
lugeja viis segadusse oma uudsusega,
sümbolismi ja allegoorilise
vormiga, kus kogu sündmustik
tounub ikirjamkus endas otsides
väljapääsu alateadvusse tekkinud
^karnlbreist". Seal oli pagulasühiskond
oma mitmesuguste situatsioonidega,
süütundega loonud
olukorra, mida tüli kaitsta kohtu
ees et leida õigustust oma tegudele.
Jälle oli vaja kaheksa aastat, et
uue teosega lugejaini jõuda. Jälle
tegi Ristikivi üllatuse, ta uus raamat
„Põlev lipp" (1961) viis lugeja
kaugele-keskaega, noore Konra-di
sõjakäigule Sitsiilia kumngriigi
tagasi vallutamiseks.
See raamat avas ta ajalooliste
romaanide seeria, kus peagu igal
aastal järgneb üks rpmaan teisele,
tulles igaga sammu võiTa
tänapäevale lähemale.
Neis teostes, ,jVümne linn"
(1962),/ „Imede saar" (1964)^
„Mõrsjalinik" (1965), „Rõõmu-laul"
(1966), „Nõiduse õpilane"
(1967), novellikogu „Sigtuna väravad"
(1968), „õilsad südamed"
(1970), „Lohe hambad" (1970),
„Kahekordne mäng" (1972) ja
viimne „Rooma päevik" (1976) käsitleb
Ristikivi ajaloolisi sündmusi,
aga sellise intensiivse ajatuse
mõistega nagu käsitleks ta tänapäeva
aktuaalsemaid sündmusi ja
näitaks lugejaile, et maaümas pole
midagi muutunud, inimene loob
alati sellise keskkonna ja mtriigid,
mis korduvad ajast-aega kui häid
püüdeid ka üksikuil võikski olla.
Siiski on võimalik suvaUselt ta
pikka seeriat jagada teatud tee-magruppideks,
kus üheks oleks
vabadüsmotiivid, teises kunsti-püüdlused
ja kohnandas jälje mõni
keskne teema. Nende teoste hulgas
onv mitmeid huvitavaid vorme
ajaloolise ja tänase paralleelide
tõmbamiseks. V
Rohkete ajalooliste teoste ja kii-mkaalromaanidelugejana,
filmikunsti
vaatlejana on ta teosed
mitmeti kompositsiooniliste variatsioonidega,
mis lugejad seovad
ja ühes üllatusest teise viivad.
' ' •
Ajalooliste teoste seerias on ta
viimne teos „Rooma päevik" mõneti
ennustusük oma äkilise poole-
U jäämisega ja müstiliste
motiiviga, lastes tõmmata
ST. ANRREWS - Kanada pro
vintside peaministrite konverent
sil lUlkkasid kõigi iteiste provint
side peaministrid tagasi Quebec
provintsi peaministri Rene Le-vesque
ettepaneku vastastikuste
erikokkulepete sõlmimiseks vähemusele
koolide rajamiseks,
kuid kirjutasid samal ajal alla
•ühisele deklaratsioonile, millega
provintsid kohustuvad prantsuse
keölseid koöle rajama ,seal, kus
prantslaste arv seda eeldab. jKok-kuleppele
ei kirjutanud alla Le-vesqüe,
kes mainis, et tema ette^-i
paneku ftagasiliikkamine toob
kaasa olukorra, kus inglise keelt
ikõnelevad õpilased peaivad pärast
Quebeci keelteseaduse vastuvõtmist
minema prantsuse keelt kõnelevatesse'koolidesse.
Kahepäevase konverentsi lõpul
kommenteeriti, et nõupidamistel
kulutati väga palju aega keelte
küsimusele ning üksikasjaliselt
läbi arutamata jäid majanduslikud
probleemid,, mis on praegu*
väga olulised, kuna inflatsioon ja
tööpuudus kasvavad Kanadas pi-
.devalt. •
Esimesel ringkäigul näis, et see
on oma öldjoontes nii stagneerunud,
et samad ettevõfbted asusid
samade väljapanekutega samas
kohas.jSee.maksab eriti intemait-sionaalse,
jnajapidamise, lillede
ja käsitöö paviljonide kohta.
Muudatused on nii minimaalsed,
et nagu oleks sattunud eelmise
aasta väljapanekute; juurde.
Muidugi polnud esimesel päeval
veel kõik omale kindlat ilmet
saanud, sest loomade osakond
ja mõned muud alad
veel avatud^ •
CANTATE DOMINO lauluharjutused
algavad 6. sept. 1977 kell 8 õ.
Peetri kiriku suures saalis Charles
Kipperi juhatusel.
Lauluhuvüisi palume • ühineda
CANTATE DOMINO ridadega!
• -JUHATUS-leele
ta enese ees ootavale saatusele.
^; .
Oma luuletuskogus „Inimese teekond"
(1972) on ta kaardistanüd
oma sisemise loojaelu, oma kriisid
ja kahtlemised, lootused ja ikka
korduva üksindustunde.
Mis Ristikivi loomingu meeldivalt
kaasaelatavaks teeb, on ta
humaansus oma kujude arendamises.
Esikteoses leiduva töölise elu-jaatlus
annab helgeid mõtteid, aga
sama leidub peagu iga ta peakuju
juures. Kõigil on püüe oma elust
midagi ülesviivät luua, mõnda
ideaaU iteenida, kellegile kasuks
olla kas vabaduse või teiste püüd^
luste teel. See on looja optimistlik
eluvaade, vaikse huumoriga soojendatud
loojameel, mida lugeja
vajabki.
K. Ristikivi on lahkunud ja me
teame et „meie ei tule kunagi tagasi
süa randa" („Inimese teekond"
lk. 7). Ometi on siia rabda
jäänud tema rikkalik ja Väärtuslik
looming. Selles on Ristikivi alati
meie juures, sest ta „ei võtnud midagi
endaga kaasa" kui ta „tühjad
käed said uuesti mullaks" (, ,Ini-mese
teekond" lk. 56).
ilt on ka lõbustuste osas
enamvähem samane. Kuulsas
Midway ' lõbustuste sektsioonis
kihab elu eriti, ikuna koolid pole
veel ayatud ja noortel ön võimalus
pakutava nautimiseks. Kuid
noorte, kõrval on vägagi pälj
,^iingelt noori", kes, kõigil mõel-davail
sõiduikeil lašövad end
tõsta, heita, pilduda, kukutada ja
keerutada. Ainult kunagi pgle
sõitjate üldpilt olnud nii itumeda-nahaline
kui seekord, . näitades
Kanada immigratsiooni suimda.
Näitusel on siiski midagi uut.
Suure staadionietenduste kõrval
on seekord üheks osaks
pooletunnilise kestvusega
Shakespearel teater.
Queen Elizabeth teatrihoonele on
antud ingilise arhitektuuriline fas
saad koos vastava aja riietuses
valvuritega. Pikk saba näitas ju
ba esimesel päeval, et selle vastu
on huvi olemas.
Eestlast huvitab muidugi kas
midagi on näitusel ka eesti kui
tuuri või toodete alalt. Kunag
oli alati väike väljapanek W. Kop
peli äri poolt, süs demonstreeris
E. Ruberg nahatööde valmista
mist ja vahepeal T. E. Naisselts
korraldas eesti väljapaneku, Möö-dunud
aastal polnud enam väljapanekut
ja ka itänavti ei tabanud
silm eestilist mujal kui N. Liidu
väljapanekul, kus Eestis y,Salvo"
mänguasjade tööstuses tehtud
nukud olid müügil, mpned väikesed
hõbesõled Tallinna Kunsttööstuskooli
^töödest, kaks eesti-^
keelset püditeost, üks laulupeost
a 'teine Kohtla-Jämsi; ja Enn
Vetemaa „Väikeromaaniraama[t"
mgliskeeilses tõlkes^ :
Kui me nüüd ehitame p^veJös-'.
se eesti kultuuri ja kunsti eksitamiseks
Võõrastele, siis tekib
küsimus, kas ei saaks esialgu
teha väikest väljapanekut sellisel
suurüritusel.
^Näituse piirkonda kuulub ka:
Ontario Place oma kavade ja tegevusega,
hiis õli näituse ulatuse
märgatavalt avardanud. NäituSj^
jääb avaituks 5. septembrini.
® Kuulsa N. Venest väljapääsenud
maletaja B. Spasski abikaasa on
ema poolt eestlane. Ta ema tulnud
põgenikuna: II maaümasõja ajal
Prantsusmaale, kus abiellunud venelasega,
kelle vanemad olid I
maaihnasõja järgse aja põgenikud.
Marina Spasski i;öötanud kord
Moskvas Prantsuse saatkonnas,
tutvunud seal Spasskiga ja nad
abiellunud. Spasskil on esimesest
abielust poeg Venemaal. :
HANNES OJA
185 jala pikkune Quebeci provintsist
toodud lipuvarras Torontcj
Canadiari National Exhibition'il.
Puu, millest lipuvarras valmistatud*,
on p50 aastat vana.
Foto: J . Kreiiis
Aastriasi
Naiste Ja meeste kingad.
Ekstra laiad snumsed,
ka jaiatoega 480 Bloor W.. Toronto 4. Ont.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 23, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770823 |
Description
| Title | 1977-08-23-05 |
| OCR text | T —^ ~ -r '— 1 VT-Nr. Nr. 62 VABA EESTLÄHE tdsipäeval, 23; augustil^l977 l^es(ky, Äu^^^^ 0 n BAPTIST! )ÜS lew Ave. [0639 Raid jre. Apt. 307 . M4W IS'6 [8391 :.UTÜSE'*. . Pühapäeval kell 1270 kc. kell 11 liomm. rs, juhatab O. [ivledri, Maverii h koosoleik, ju- TERI USU. bs TORONTOS Rd. Toronto tel '483-5847 Puhm [s., Toronto 483-4103 STUS pühapäe- Leli 11 hommik BTUNNID nel- |i)-8. Muul ajai. telefon ei 12-5719. E E S T I rUDUS -2077 foronto 6, Ont, 1. Saraoja |ife Ave„, Ont. 1-6223 lau^istil k e l 11 ^ENISTÜS. Kõ. loja. Lauluetfce- I E E S T I . ! K O G U D U S JDavenport R d . ' . Rüdmlk ronto 18. Ont. 1-5390 I L Ä D I O J U M A L Ä - 1 pühapäeval, 0—10.00 lainel B^ma 28 augus-i AJAMÄRGID". augustü keiU 3 lErNISTUS. Jut- |nisjonär Elvir ided. KONTO |E KOGUDUS [rvise nurgal pres Taul Cresc. p 176 kirik 923-5172 [sTIJŠ pühap., I muudetud, kel-kog. esimees EA pühap., 11. t.''Pleasant'i sur-pas, (section 46). 7al kell 5 p. 1. has osas. Ihkusel 28. aug, letaja. kohuseid õp. ü. Peter- Kui telefon ei listage kog. esi-lile, tel. 244-9270, |:ti õp. Peter-leumis, Rootsis, lugustini Ruhnu-läitus ruhnulase l i kujundatuna. Ireerituna on nä- (u enne II maa-^ saare elanikku lootsi. Pärast so-fi- safirele saärl-i-elanike arv seal äärmiselt puu-tõttu mandriga, kord nädalas ongi sidemete-pirni eesti algköo-õpilane, pääs^ Itokholml Kuning-ftikooli koosseisu. pooltuhat noort, [11 15. L i Tsai on lalt kooü noorte-tntsupartüdes. Heiiiar võrkpalli üCiiskoiieiaga S^fbs Praegu toimuvad Sofias, Bulgaarias, Ülemaailmsed üliõpilasmängud, mis kestavad kurii 28. augustini. Kanada 172 lüknelises meeskonnas on ka eestlanna Kai Heinar Torontost, kes võistleb Kanada võrkpalli naiskonnas. Naiskonna liikmed olid juba l . juunist alates treeninglaagris Vancouveris, kus neile instruktsioone andis Koreast saabunud treener. Kanada suhteliselt pikakasvuline naiskond on võistlusteks hästi ettevahnistatud ja loodab edukalt võistelda selliste timtud võrkpallimaadega nagu Jaapan, Korea, Kuuba, N. Liit ja Ida-Euroopa rahvused. Tagasisõit toimub Kopenhaageni! jä Amsterdami kaudu, 'kus kanada naiskon-' nai pn ette näha võistlusi. . - Segane olukord posti' ^savStjöte hwffas Aöstraalb UÜ Juhatajö TIIM Laupäeval, 20. augustil algas Kotkajärvel Metsaülikooli H- kursus 101 osavõtjaga. Eamgeim osavõtja OBI magister Tiiu Salasoö, Austraaliast kes kaliel viimasel aastal osi tegutsenud sealse Metsaülikooli juhatajana. Laupäeva õIiM toimus ühine pidulik lõunasöök, mille juures MÜ juha. taja dr. Vello Soots ütles avasõnad. Dr. Vello Sermat juhendas osavõtjate otoahelist kommunikatsiooni ja Heino Jõe pidas avaloengu: Lennart Meri „Hobevalge". kis/et Mü oma üheiteisbkümnen- Samaiteemajatkub teisel loengul, dat aastat alustades on kohali- Pärast kohvipausi istuti vabaõhu- OTTAWA — Kanada postimi-nister Jean-Jacques Blais mainib, et ajalehtedes ilmunud teated, millede kohaselt vMitsus rakendab ikuningliku koinisjoni postiteeninduses esineyate probleemide uurimisele, ei vasta tõele. Minister mainis, et sellise komisjoni moodustamine võib kõne alla tulla alles siis kui postiministeeriu-mi esindajatel on võiiiiadik kõne- ; leda postiteeni jäte ameitiühingu esindajatega. Postiteenijate ametiühing koHektiivkokkuiepe pos-tivalitsusega lõppes 30. juunil, kuid seni ajani ei ole astutud vajalikke samme uue kokkuleppe sõlmimiseks. Juunis toimus poš-tivalitsuse j a ametiühingu esinda-jate vahel ainult^ tunniajaiin koosolek, mis lõppes sellega, et ametiühingu esindajad lahkusid koosolekult. ' Metsaüiiõpilasfce ja 'lektorite kogunemine algas juba laupäeva hoonmlkul. Kotkajärvele saabus autosid Ühendriikide mitmete osariikide ntunbriplaatidega, kõige kaugemalt neist Oregonist. Portlandist nimelt tuli seitse osavõtjat kellest igaüks sai kohalikult Eesti Seltsilt $60.(00 toetust. Saabus veterane ja uustiiünukaid, viimaste seas kirjanik Asta Will-maan, kes esitab kaks referaati ja juhendab teatri huviÄgi. Kogunenlid pere sai Kotkajärve peam^as dr. Vello Sermatilt juhiseid, kuidas töötab kommunikatsioon ja uute sõprade leidmise \,masinavärk". Iga osavõtja kirjutas paberile oma oMised andmed- ja tutvustamiseks vajaliku informatsiooni, mille kin>nitas rinda. Vahepeal õlid perenaised, keda tänavu juhatab Viima Taüpak katnud lauad itoidurõdu katuse alla ja kell 7 võeti istet pidulikuks õhtusöögiks. MÜ tänavuse kursuse juhataja dr. Vello Soots tervitas ja ütles avasõnad. Ta märkust üritusest kujunenud omaette liikumiseks; MÜ tegutseb Austraalias, Rootsis (kannab ta nimetust METROO. Dr. Soots tervitas kohal, viibivat Austraalia Mt) juhatajat mag. Tiiu Salasood, keda austati aplausiga. Avaloengu täiskiilutud peamajas pidas Heino Jõe teemal „Len-riart Meri — Hõbevalge". Kodumaal ilmunud piuinas-eesti aineline „science fiotion" on seeria-kirjujtisena ilmunud • meie lehe veergudel. Ettekanne tublisti põhjalikum kui seeriakirjutis, sai ikuulajaskonna ©lava vastuvõtu osaliseks. : Ohtu veetsid metsatudengid lõkke ääres, mida organiseeris ilo Maimets. Pühapäev algas Toivo Rauna loenguga .,Eesti ühiskondlik mõ-ite ärkamisajast Esimese maa-ilniasõjani". Referent • käsitles. • rahvusliku' ideoloogia kujunemist jä selle eestvedajaid kurii C. R. Jakobsonini. • auditooriumis, 'Ims kuulati Tõnu Parmingu ettekannet: ^Intiimsus, armastus ja suguroUid eesti kul- Pärastlõunal 'tutvustasid seoni-naride ja huviringide juhendajad oöia gruppide (tegevusplaane. Pa-neli korras vastasid küsimusfbele kaks mü4ast Liivi Jõe ja Jaan Kuuse, kes võtsid osa kodumaad korrajldatud eesti keele ja kirjanduse fseminarist 25. juunist kuni 3, juulini. Njmetjatud seminar korraldati Välismaa Eestlastega Kultuurisidemete -Arendamise ühingu ,poolt ja sellest võttis osa 21 noorte: 16 Rootsist, ^ühendriikidest, 2 mujaljt. Kuulajaile esitati seminari ja ringsõidu üksSkasjalik kava ja vastata tuli palju küsimusi. õhtul toinius peamajas Andres Peeikna loeng demonstratsiooni- •dega: ,;Eesti muinaskanner'. MÜ esimesed päevad on dlhud vilud ja pilvised, Vahelduvate vihmasagaratega. Kursus kestab kuni pühapäevani, 28. augustil. BONN -- Lääne-Saksamaa endi ne kantsler \'i(illy Brandt, kes omab veel praegugi sotsialistide parteis suure mõjuvõimu, saatis kantsler Hehnut Schmidtile kirja, milles ta hoiatas patsismi ülestõusu eest: Brandt,' kes omal ajal noorsotsialistide tegelasena põgenes Hitleri rezhiimi eest Norrasse, mainis oma kirjas, et ta on saanud viimasel ajal palju kaebusi partei kohalikelt juhtidelt, kes mainivad, et parempoolsed ekstrfemistid ka- . sutavad avalikult na t;side haakristi oma kokkutulekutel ning ametivõimud ei tee neile seUeks mingisuguseid takistusi. Läänle-Saksamaa siseminister Werner Maihofer mainib, et uusnatsid ei moodusta praegu mingit hädaohtu Lääne- Saksamaa demokraatlikule rezhii-müe. North York Branson HospitalM kõrval asuvasTorontö Jünior Aca-demy erakoolis, mis on 10-klassi-ne, õpivad muuhulgas ka neU eesti poissi, õppetöö kõrval tegutseb koolis ka pilli-- ja laulukoor, kor- ; raldades igal aastal väljasõite ja esinemisi. Vaatamata irangemate-le eeskirjadele, näib poistele kool väga meeldivat. Koolivalitsuse inspektorite hinnang koolist on kõrge: — ,,second to none", Paar eesti last on selle kooU lõpetanud ja nende vanemate hinnang koolist on enam kui kiiduväärt. Septembrikuus avatakse veel juurde neh alamate .klassidega sa- .telliit-kooli Toronto ida-, lääne- ja kesko$as, samuti iiks Richmond Hill'is. Adventistid, kes koole juhivad, usuvad, et akadeemilise osa kõrval tuleb koolis rõhku panna ka moraalsele ja praktilisele küljele, et noored koolist valjudes oleks suutelised individuaalselt otsustama ja ennast ise juhtima. Registreerimine koolidesse algab 25. augustil. SililltlllillilliilliillllllillilliillllliiiilllililllllilllillllilllSSI kon'as„VIKING" PLIIT Helistada hommikul või õhtd 481-8593 'iljitiitillillilillllilliillililililliliiiililiilliitllllliliim •/ MÜtJA import syyrmil&igi äri Portselan, hõbe, kristall, keraamika jne. Kirjad slt. märgusõnaga „Import Saksamaalt" ecmaac Kui 1938. a.jõudis lugejaini viimasel romaanivõistlusel esimese auhinnaga^ kroonitud teos „Tuli ja raud", siis oli autorinimi Karl Ristikivi võrdlemisi '^hetuntud. Küll oli selle nime all ihnunud katsetus „Perekonnalehes" ja kolm lasteraamatut,' mis eesti noorte poolt suure rõõmuga omaks võeti. Kirjanik oli romaani ilmumisel 26-aastane. Ta oli sündinud 12. okt. 1912 Paadrema vallas Läänemaal, õppmud Varbla algkopUs ja Tallinna kaubanduskoolis,^ küpsuseksami sooritanud Tallinna Koliedzhis humanitaarharus ja õppis parasjagu Tartu ülikooh matemaatika-loo-dusteaduskonnas geograafiat. „Tuli ja raud'' oli eesti sellases proosakirjanduses mitmeti erinev • Tavalise tava järgi loodud töölis-romaanide halli miljöö ja punase maaihnavaate asemel oü selles positiivne tööline, kes. maalt oli Tallinna elama asunud ja püüdlikult oma eesmärgi, parema elu poole edasi läks. Sajandialguse TaUinn oli eestis-tumise aeg. Kui „Tuli ja raud'' andis töölisühiskonna kujunemise, siis 1940 a. ilmunud „Võõras majas" (järgmistes trükkides „õige mehe koda") ta andis kaasaegse spildi eestlaste edasijõudmisest ärilisel alal ja paar aastat hiljem 1942 ilmunud „Rohtaed" pildi-eesti haritlaskonna arengust. ,Kolme teost OSI hakatud nimeta-xnla Ristikivi Tallinha-triloogiaks. See on põhjalikult läbituntud keskkonna arengulugu, kus eestlased vallutasid Tallihna ja arenesid iseteadvaks rahvaks, sellejuiu'es elades aga läbi kõike inimlikke tundeid, kiusatusi ja intriige, neile kas alla jäädes või võites. Sõda viis Ristikivi juba 1943 a. maapagulusse, esialgul Soome, kus ta oli rakendatud Eesti Komitee juures üha suureneva eesti pagulaskonna probleemide lahendajana. 1944. a. sügisel asus ta sealt edasi Roptsi, kus töötas kindlustuse alal. 1946. a. ilmus ta järgmine teos „Kõik, mis kunagi oli" ja aasta hiljem „Ei juhtunud midagi". Need olid alles värsked probleemid ja lähedalt tuntud sündmused Eesti vümaseist aastaist ja mõnel määral teoseks kavandatud juba kodumaal. Need kaks köidet olid esimesed laiemana mõeldud pano-raamteosed, mis vaadelnuks Tallinna itaustal 1939. a. peale johtunud Eestit hävitavaid sündmusi. Romaanides anti läbUõikeid mitmest ühiskOHmast ja nähti sellel pinnal sündmuste käiku mõneti nukraniieelse -.timiega. • Kõigile jäi arvamine, et teos järgneb, aga aastad möödusid ja oodatud järge ei tulnud. Võib-olla oli siin põhjuseks mõned rünnakud teosele, et selles polevat küllaldase pieteeditundega käsitletud üht Võidupüha tähistamist. ^Arvestades Ristikivi tagasihoidükkusega võis see ta loomingukäiku häirida ja kavas olnud töö lõpetamata Ei jõutud kokkulepp küsietiuses e Pilt õhtusest Midvt^ay meelelahutusalast Toronto šuur-näitusel. Karusellid on aegvõttes Jätnud fotole omapäraseid ringe. , Foto: Taivo Säägi Möödunud nädalal avati Torontos igaaastane Canada Natioinal Exhibition'! 99-ndat korda. Kuigi ametlik avamine toimus neljapäeval, oli esmakordselt juba! kolmapäevgi kaasaarvatud näituse päevade hulka ja kuna ilm oÜ sobiv, siis juba esimesel päe-. vai täitis rahvamass avarad näituse väljakud ja -hooned. Küll ilmus kuus aastat hiljem romaan ,,Hingede Öö" . (1953), mis eesti traditsioonilise proosa lugeja viis segadusse oma uudsusega, sümbolismi ja allegoorilise vormiga, kus kogu sündmustik tounub ikirjamkus endas otsides väljapääsu alateadvusse tekkinud ^karnlbreist". Seal oli pagulasühiskond oma mitmesuguste situatsioonidega, süütundega loonud olukorra, mida tüli kaitsta kohtu ees et leida õigustust oma tegudele. Jälle oli vaja kaheksa aastat, et uue teosega lugejaini jõuda. Jälle tegi Ristikivi üllatuse, ta uus raamat „Põlev lipp" (1961) viis lugeja kaugele-keskaega, noore Konra-di sõjakäigule Sitsiilia kumngriigi tagasi vallutamiseks. See raamat avas ta ajalooliste romaanide seeria, kus peagu igal aastal järgneb üks rpmaan teisele, tulles igaga sammu võiTa tänapäevale lähemale. Neis teostes, ,jVümne linn" (1962),/ „Imede saar" (1964)^ „Mõrsjalinik" (1965), „Rõõmu-laul" (1966), „Nõiduse õpilane" (1967), novellikogu „Sigtuna väravad" (1968), „õilsad südamed" (1970), „Lohe hambad" (1970), „Kahekordne mäng" (1972) ja viimne „Rooma päevik" (1976) käsitleb Ristikivi ajaloolisi sündmusi, aga sellise intensiivse ajatuse mõistega nagu käsitleks ta tänapäeva aktuaalsemaid sündmusi ja näitaks lugejaile, et maaümas pole midagi muutunud, inimene loob alati sellise keskkonna ja mtriigid, mis korduvad ajast-aega kui häid püüdeid ka üksikuil võikski olla. Siiski on võimalik suvaUselt ta pikka seeriat jagada teatud tee-magruppideks, kus üheks oleks vabadüsmotiivid, teises kunsti-püüdlused ja kohnandas jälje mõni keskne teema. Nende teoste hulgas onv mitmeid huvitavaid vorme ajaloolise ja tänase paralleelide tõmbamiseks. V Rohkete ajalooliste teoste ja kii-mkaalromaanidelugejana, filmikunsti vaatlejana on ta teosed mitmeti kompositsiooniliste variatsioonidega, mis lugejad seovad ja ühes üllatusest teise viivad. ' ' • Ajalooliste teoste seerias on ta viimne teos „Rooma päevik" mõneti ennustusük oma äkilise poole- U jäämisega ja müstiliste motiiviga, lastes tõmmata ST. ANRREWS - Kanada pro vintside peaministrite konverent sil lUlkkasid kõigi iteiste provint side peaministrid tagasi Quebec provintsi peaministri Rene Le-vesque ettepaneku vastastikuste erikokkulepete sõlmimiseks vähemusele koolide rajamiseks, kuid kirjutasid samal ajal alla •ühisele deklaratsioonile, millega provintsid kohustuvad prantsuse keölseid koöle rajama ,seal, kus prantslaste arv seda eeldab. jKok-kuleppele ei kirjutanud alla Le-vesqüe, kes mainis, et tema ette^-i paneku ftagasiliikkamine toob kaasa olukorra, kus inglise keelt ikõnelevad õpilased peaivad pärast Quebeci keelteseaduse vastuvõtmist minema prantsuse keelt kõnelevatesse'koolidesse. Kahepäevase konverentsi lõpul kommenteeriti, et nõupidamistel kulutati väga palju aega keelte küsimusele ning üksikasjaliselt läbi arutamata jäid majanduslikud probleemid,, mis on praegu* väga olulised, kuna inflatsioon ja tööpuudus kasvavad Kanadas pi- .devalt. • Esimesel ringkäigul näis, et see on oma öldjoontes nii stagneerunud, et samad ettevõfbted asusid samade väljapanekutega samas kohas.jSee.maksab eriti intemait-sionaalse, jnajapidamise, lillede ja käsitöö paviljonide kohta. Muudatused on nii minimaalsed, et nagu oleks sattunud eelmise aasta väljapanekute; juurde. Muidugi polnud esimesel päeval veel kõik omale kindlat ilmet saanud, sest loomade osakond ja mõned muud alad veel avatud^ • CANTATE DOMINO lauluharjutused algavad 6. sept. 1977 kell 8 õ. Peetri kiriku suures saalis Charles Kipperi juhatusel. Lauluhuvüisi palume • ühineda CANTATE DOMINO ridadega! • -JUHATUS-leele ta enese ees ootavale saatusele. ^; . Oma luuletuskogus „Inimese teekond" (1972) on ta kaardistanüd oma sisemise loojaelu, oma kriisid ja kahtlemised, lootused ja ikka korduva üksindustunde. Mis Ristikivi loomingu meeldivalt kaasaelatavaks teeb, on ta humaansus oma kujude arendamises. Esikteoses leiduva töölise elu-jaatlus annab helgeid mõtteid, aga sama leidub peagu iga ta peakuju juures. Kõigil on püüe oma elust midagi ülesviivät luua, mõnda ideaaU iteenida, kellegile kasuks olla kas vabaduse või teiste püüd^ luste teel. See on looja optimistlik eluvaade, vaikse huumoriga soojendatud loojameel, mida lugeja vajabki. K. Ristikivi on lahkunud ja me teame et „meie ei tule kunagi tagasi süa randa" („Inimese teekond" lk. 7). Ometi on siia rabda jäänud tema rikkalik ja Väärtuslik looming. Selles on Ristikivi alati meie juures, sest ta „ei võtnud midagi endaga kaasa" kui ta „tühjad käed said uuesti mullaks" (, ,Ini-mese teekond" lk. 56). ilt on ka lõbustuste osas enamvähem samane. Kuulsas Midway ' lõbustuste sektsioonis kihab elu eriti, ikuna koolid pole veel ayatud ja noortel ön võimalus pakutava nautimiseks. Kuid noorte, kõrval on vägagi pälj ,^iingelt noori", kes, kõigil mõel-davail sõiduikeil lašövad end tõsta, heita, pilduda, kukutada ja keerutada. Ainult kunagi pgle sõitjate üldpilt olnud nii itumeda-nahaline kui seekord, . näitades Kanada immigratsiooni suimda. Näitusel on siiski midagi uut. Suure staadionietenduste kõrval on seekord üheks osaks pooletunnilise kestvusega Shakespearel teater. Queen Elizabeth teatrihoonele on antud ingilise arhitektuuriline fas saad koos vastava aja riietuses valvuritega. Pikk saba näitas ju ba esimesel päeval, et selle vastu on huvi olemas. Eestlast huvitab muidugi kas midagi on näitusel ka eesti kui tuuri või toodete alalt. Kunag oli alati väike väljapanek W. Kop peli äri poolt, süs demonstreeris E. Ruberg nahatööde valmista mist ja vahepeal T. E. Naisselts korraldas eesti väljapaneku, Möö-dunud aastal polnud enam väljapanekut ja ka itänavti ei tabanud silm eestilist mujal kui N. Liidu väljapanekul, kus Eestis y,Salvo" mänguasjade tööstuses tehtud nukud olid müügil, mpned väikesed hõbesõled Tallinna Kunsttööstuskooli ^töödest, kaks eesti-^ keelset püditeost, üks laulupeost a 'teine Kohtla-Jämsi; ja Enn Vetemaa „Väikeromaaniraama[t" mgliskeeilses tõlkes^ : Kui me nüüd ehitame p^veJös-'. se eesti kultuuri ja kunsti eksitamiseks Võõrastele, siis tekib küsimus, kas ei saaks esialgu teha väikest väljapanekut sellisel suurüritusel. ^Näituse piirkonda kuulub ka: Ontario Place oma kavade ja tegevusega, hiis õli näituse ulatuse märgatavalt avardanud. NäituSj^ jääb avaituks 5. septembrini. ® Kuulsa N. Venest väljapääsenud maletaja B. Spasski abikaasa on ema poolt eestlane. Ta ema tulnud põgenikuna: II maaümasõja ajal Prantsusmaale, kus abiellunud venelasega, kelle vanemad olid I maaihnasõja järgse aja põgenikud. Marina Spasski i;öötanud kord Moskvas Prantsuse saatkonnas, tutvunud seal Spasskiga ja nad abiellunud. Spasskil on esimesest abielust poeg Venemaal. : HANNES OJA 185 jala pikkune Quebeci provintsist toodud lipuvarras Torontcj Canadiari National Exhibition'il. Puu, millest lipuvarras valmistatud*, on p50 aastat vana. Foto: J . Kreiiis Aastriasi Naiste Ja meeste kingad. Ekstra laiad snumsed, ka jaiatoega 480 Bloor W.. Toronto 4. Ont. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-23-05
