Vaba eestlane , December 20, 1977

              EESTLANE teisipäeval, 20. (tetsambnl 1977 — Tuesday, Deoember 20,1977 Nr::
VABADE EESTMSTE HÄÄLEKANDJA
O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Toroatoš.
P E A T O I M E T ^ Arro
:
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto; C, Toronto 3, Öat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.-^ ja
veeraadaästas $9.—/ kiripostiga aästas^^^^^$^^ $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kaaadat: aastas $32.—, iK>ölaas-tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USÄ-s: aästss
$53.—, poolaastas $27.50 ja Veerandaastas $15.—
LEOTUPOSTIGÄ ülemere-inaadesse: aa^^^ $62.—,
$31.50 jä veerandaastas 11650
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
Füblished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2 Auliinnatoode hindamiskomisjon. Vasakult: prof.
ots.
Pühvel, dr. Ä.Kurlents ja pastor H. Laane-
Poto: E. Sügise;
Jõulüpüiiade saabiunisel räägi­takse
palju jõulumõtetest neor
dest mõttelõngadest ja mõttekan-gastustest,
mis haaravad jõulu­õhtul
meie meeli või ilmuvad pee­geldustena
meie vaimusilmade et-
; t ev
Mis on siis õieti jõulumõtted?
Kas meil on küllalt alusead ja
võimalusi selle mõiste piiritlemi:r:
seks ja määritlenüseks? Tundiili
e i selleks puuduvad^MiuPad reeg­leid,
kuna jõulumõtteid ei saa
palgEitada ühe štandardvormeli
alla riing rieed olenevad inimese
eluaastatest, mälestuste inten­siivsusest,
läbielamustešt, usulis­test
tumietustešt ja paljudest
muudest teguritest. Need erilised
jõulupühade taustal esile kerki­nud
mõtted haaravad meid helki­vate
jõuluküünalde valguses jõu­luõhtul
kirikus ja koduses mil­jöös
oma perekonna keskel jõu­lukuuse
all, nad valdavad meid
sageli jõulupidude mõmust pul-l
õitsevas õhkkonnas M d veelgi
Sntensiiv^emalt timneme nende
mõtete lähenemist vaiksetel het-ketel
kui irieil avanevad võimalu­sed
endasse süvenemiseks ja se­gamatuks
analüüslvalis enese ot­simiseks.
Kahtlemata on Jõuluõhtu mõt­ted
onia valdavas enamuses sen­timentaalsed
— seotud noorpõl­ve
aastatega, lapsepõlve koduga
Jä kaugete mälestustega, seda
eriti vanema generatsiooni juu­res,
keUe juured ulatuvad veel
kodumaa mulda. Kuid kõrvuti
nende mõtetega kerkivad esile ka
möödunud aastad; põgehikupõl-ve
raskused, esimesed jõulud
võõrsil põgenikelaagrites ning
kõik need mured ja. vaevad, mis
olid seotud uue elu alustamisega
mitmel maal ja mitmes paigas
tundmatutes ja võõrastes oludes.
See on nagu kaleidoskoopiline
Ifilm, mis meie vaimusilmade eest
koos
telõngaga läbi jookseb
Ja kui meie mõtted peatuvad
oma ringkäiku tehes ka kodupin­nal,
siis on paratamatu, et meie
mõttelõng jääb peatuma ka
praegu seal elavate sugulaste,
sõprade ja kogu pesti rahva juu­res.
Meie saame sealt jõulüpii-
|iade ajal õnnešoovikaarte, kuid
iaendel kaartidel ei soovita krist­liku
kombe kohaselt häid jõulu­pühi
ja head uut aastat vaid an-talsse
edasi ainult: paremad soo­vid
uueks aastaks, sest meie
maal ei pühitseta enam jõulupü­hi.
Ateistlik kommunism ei salli
oma kommunistlikkude apostlite
Marxi ja Lenini õpetuste kõrval
teisi õpetusi, kuna need võivad
kujuneda ohtlikuks kommunistli­kule
rezhiimile. 5a nii näemegi
vabas maaihnas jõuluõhtul val­gustatud
jumalakodades istudes
ja oma kodumaale mõteldes om^
vaimusihnade ees igapäevases
elus rähklevaid inimesi ja pime­daid
kodusid, kus puudub
soojendav jõuluvalgus.
Kui meie jõuluõhtu
vendused peatuvad meie endi elu
juures vabas maaihnas, siis või­me
olla õnnelikud ja tänada
Kõigevägevamat, et. ta. - on, meid
toonud vabasse maailma, kus
meie võime elada oma elu ^vaba-de
meestena ja naistena ja kus
meUe keegi ette ei kirjuta, kuidas
meie peame mõtlema ja millises
suunas astuma. Hing kui meie
süütame järjekordselt vabas
mäaUnias oma jõuluküünlad ja
kuulame jõulujutlust, süs mõtle­me
eriti nendele kaasmaalastele
k ^ d e l ei ole jõulupühi ega va­badust
ja tõptame oma südames,
et meie teeme kõik nende abista­miseks,
nende saatuse kergenda­miseks
ja nendele vabaduse taot-
K. A..
MONTREAL (VE) — Pühapäeval, 4. detsembril toimus MontrejUiseestS akadeemiliste organi­satsioonide
korraldusel eesti kiriku säaUs traditsiooniline aima materi päeva aktus, nii Tartu üli­kooli
kui ka teiste haridustemplite aastapäeva tähistaniiseks, kus eestlased on oma kraade saa­vutanud
või taotlemas. Vaatamata liiklusstreigile, mis on siin Unnas kestnud juba kaks nädalaio^
.saal akadeemilist peret-täis, keda tervitas aktuse' korraldajat'HUgo:Muilü./^^^ '
^ Koguduse õpetaja Heino Laane- . A\i]aiimakomis3ont&gi;tea^^ duse loeteluga; Auihiiidädeks on:
ots pidas palvuse manadasse vari- eesti iHiõpilasteleväljaikuulutatud
senud afcadeemilise pere liikmete jvõistl^^^ Komisjo-mäilestuseks.
Dagmar Mum/kes
kiisimuseie
korroldcab
1 Tahaiksin ummikus olevale lap­sevanemale
mõned selgitavad
read paberile pamia. Vikingi lip-komia
korraldamisel on eesolev
nädalalipe talvielaäger juba viies.
Osavõtjad on siiani igal aastal ol-m
i d l ^ a l a Tütred, Rajalekijad,
Kalev, Viking ja möödunud aas­tal
isegi üte sfeaut Lembitu lip-feonnast.
Registreerimise lehed
m|bte ikutsed nagu lugeja jkinju-tab,
on Vikingi lipkonnale mõel­dud
ja. jagati välja selleks, et an.
da ka, teistele osavõtuks võima-lus.
Paaril aastal ei ole registree­rimise
lehti teistele lipkondadele
saadetud, süs tekkis nurinat,, et
lapsed oleksid tahtnud tulla aga
ei saanud sellefes irifoimatsiooni.
Osavõtjate arv on piiratud koi-
' mekümnele, kuna juhtide puudus
ei võimalda suuremat laagrit
korraldada. Vanematest juhtidest
j on siiani liaasa aidanud laagri
• kordaminekuks sikm. Enn Kiilas­pea
ja alilakirjutanu.. Osavõtj ad
on gaidi/skaudi ealised, noored
ni koosseis oli muutunud. Inse­ner
A. Soosaare teeneid, kes lah­kus
omal soovil, hindas kuuiajas-kond
tugeva aplausiga:
Dr. Ä. Kurlentš tutvustas • esi­mese
auhinna vääriliseks tun­nustatud
võistlustööga, mille
aineks oli „Kannel ja teised
eesti r^vapillid".
õpetaja Heino Laaneots avas
kinnise ümbriku ja õnnelikus'
200-dollarilise auhinna võitjaiks
osutus muusžkat õppiv ja selts­kondlikult
mitmel alal tegev üli-
#iiane Helle Vaus (ENÜS).
Dr. Martin Puihvel kuulutas väl­ja
järjeikoiiras 20. võistlustöö
tvueile eesti üliõpilastele vabas
maailmas, ikes taotlevad esma­kordselt
teaduslikku kraadi.
Auhinnatööde it^madeks on va-bai
valikul:
1. Väliseestlased — Kas eesti
kulitaiuri säilitajad või viljelejad?
2. Erialaline uurimus vabal ai­nevalikul.
Tööde (pikkus mitte alla 30 lik.
on kprduvalit siinseid üritusi oma
lauluga kaunistanud, kandis ette
kaks pala, mis said elavajte kudu-,
avalduste osaliseks. Avasõna üt-;
les Mart Leetniaa, rõhutades Ka­nada
ülikoolides õppivate ja õpe­tavate
eesti haritlaste suurenevat
osatähtsust. •
• Aktusekõne pidas Oskar .'Miil-lerbeck,
tutvustades kuulajaid
strukturaalse lingvistikaga, mil­lega
ta tegeleb McGilli ülikoolis,
Seda moodsat keeleteaduse suun-da
iseloomustab ikeeleüksuste va­hekordade
uurimine ja keele kä­sitamine
range süsiteemina, miS:
on aidanud süstematiseerida -niiR
mesuguseid fenomene, mida se­nini
oli peetud eranditeks. Kui
arvesse võtta, et Põhj a-Ameeiikas
üksi oli 600 indiaaniasite eri keelt,
siis on mõistetav nende uurimisel
süsbematiseerlmise vajadus.
Kõnele järgnes Anton Pindan^i
deklamatsioon, esitades dekla-meeritava
hulgas ;ka omaloomtn-: niasinakirjas lühes sissejuhatuse,
gut. ; ; kokkuvõtte .ja kasutakid^^i^
ILMUS
I;;-- 200 j a ; ! ! . - 150 dollarit; Tööd
saadetagu mä3:gusõns-"-a^^^
tori nime, aadressi ja; ü l i kÄ ni­me
sisaldava suletud/ümbrikuga,
mis kannab sama märgusõna,- hil-jemalit
1. novembriks 1978 aad-,
ressil: Dr. iKurlents, 4376
Cirele Rd., Montreal H3W lYS,
Canada.
Lähemaid andmeid saab au-hindamiskomisjoni
I£ikmeilt,
kelledeks peale eelnimetatu on
dr, Martin Pühvel ja õp. Heino
/•Laaneots.; ..•••'y.;:,^/.';
Võistluste tulemused avaldatakse
Alma Materi päeva aktusel.Mont­realis
detsembris 1978. ä. Korral­dav
toimkond jääb lootma roh­ket
osavõttu meie akadeeanilise
nooruse ^oõlt.
Afetuse lõppsõna ütles täiendus­kooli
juhataja Hilja Teose, kfes
rõhutas noorte kaasatõmbamise
vajadust meie üritustega. Noorte
aasta õn välja kuulutatud ja noo­red
peavad näitama, et nad on
võimelised eestlust edasi kandma
vabas maaümas.
Montreali noorus on oma tegu­võimsust
näidanud osavõtuga
skautlusest-gaidlusest, sümpoo­sioni
korraldamisega ja eesti
akadeemiliste organisatsioonid^
juhtkonda asumisega.
Kodumaa noorte pärast pole tar­vis
muret tunda: näiteiks nende
kindlameelsusest on sini-must-valge
heiskamine „Vanemuisele"
veebruaris jä üliõpilasrahutused
Tartus: 'Päästab vaid julgus ja
30
00
on siiani ise hoolitsenud söögi te
gemise eest, viimased neli aastat
on nad sellega väga hästi toime
tulnud. Magatakse peamajas ja
tegevuskavast, mis on küllaltki
täiuslik, ei tasu vist ajalehes kir­jeldada.
Kõige paremini võivad
sellest rääkida lapsed, kes on
möödxmud, talvelaagritest osa-võtnud.
•
Vikingi lipkond ei ole kunagi
seda laagrit korraldanud maleva­te
laagritena, kuna aga paüju noo­ri
teistest lipkondadest olid talve­laagrist
huvitatud, selleks andsi­me
neile võimaluse osavõtuks.
Meile on kõik eesti noored sama
väärilised, et täliehda kuhu lip-konda
ta kuulub. Allakirjutanud
lapsevanemale (milles ma , kalit-len,
kuna kirjastiil on väga tut­tav)
soovitan edaspidi selgituse
saaimiseks, enda lipkonna jühtko-gu
poole pöörata. Proovime endi
arusaamatused ajakirjandusest
välja jätta. -
SKM.ÄENI KÄÄRID.
Hinnad Äjaiükmeüe:
üksikraam.
Vaba Eestlase" käesoleva numbri
esiküljel on ka vändanud arh. Eneri
.-sari-
(6 raamatut) (12 raaiaai.)
köit. br. köit. br. köit.
USA jaKana(fe$ 5.80 V^^^^^A^
Kaanehind nidtteUifaEöile: br.^.-^^
See on Lindsaare jätkuv ohvitseride olu ning kasarmlugude kuues
raamat Autor vaatleb 30-ndate aastate polütiliste ja rahvus-ideoloogiliste
liikumiste taustal nende vastukajastusi ohvitser­konnas.
Tegevusväljaks olev Setumaa on tõlgendatud võõrmõju
vastu kaitsevööndina rahvuskultuurile ja riiklikule iseseisvusele.
Värska nimetus on sünonüümiks kaitseväeteenistusele ning laag­rielule
üldises mõttes. Autor püüab kaitseväeelus avastada kul­tuurseid
ja vaimseid väärtusi, kuid käsitleb ka üldinimlikke prob­leeme,
mis alati samaks jäävad, nmg kõneleb miieviku kaudu
•olevifciile.:' \
Toronto esindus: MVEBviIRI^ Davis Cresc. To­ronto,
Ont. M4E1X7. M 69i-9te
lootus.
Aktus lõppes „Gaudeamusega",
mille järele veedeti veel aega koh­vitassi
juures.
A. K.
ÕNNELIKKU 50. SÜNNIPÄEVA
Kanada löderaalvalitsusel . ja
provintsiyalitsustel on kasutada
mugav moodus mõnelt tülikalt
ivsisimuscU rambivalguse kõrvale ^
lulitimjsek-s. Sellftlcs mooduseks
on kuninj^llku komssjoni või mõ-nr*
tiiHti komi.sjoni nimetamine,
küH pfihjaiikuit Ja pikema ajia
jook.sul uurib k.6n<isoh*vat problee­mi
[ga-^t vinklist ja lõpuks aval­dab
«mii rapordl Bee raport i l ­mub
tävalifielt ?^n.H kui kõnesolev-probeem
ei ole enam aküutrtt'.-
ninij esüe on kiirkinüd uued kü­lmused,
mis omakorda nõuavad
uue kuningliku komisjoni moo­dustamist.
See komisjonidega opereerimi­ne!
on muidugi demokraatlikus
süsteemis kõigiti omal kohal,
kuid ainulie viga seisab selles, et
nende komisjonide töö läheb
maksumaksjatele maksma miljo­neid
dollareid ja kõigUe lisaks
pannakse komisjoni seisukohad
ja arvamised pahatihti kalevi alla
ning nendega üldse ei arvestata.
Võtajne näiteks Judy La Maisbi
kuningliku komisjoni vägivalla
uuruniseks kommunikatsiooniva­hendite
saadetes. Kogu lugu algas
suure trmmnipõrina saatel ning
Judy LaMarsh oma kahe kaas­lasega
tegi kaks aastat uurim^-
tööd, mis läks maksma üle 2 mil­joni
dollari. Ning nagu nüüd mai­nib
provintsi revident F . N . Scotllv
on komisjon, kulutanud smiri
suhunasid välisreisideks ning ar­vestanud
peale paevamhade suui
red fiotelli ja sõidukulud. Revi­dendi
aruandest nähtub, et koina
komisjoni liiget on tegutsenud
põhimõttel — raha ei loe. Ja mis
sai komisjoni aruandest? ^ellest
ei räägi enam keegi ning avalike
kus j a valitsus ei ole enam huvi­tatud,
kas televisioon ja teised
kommunikatsioonivahendid mõ­jutavad
inimesi, eriti noori, v^gi-vaüategudele
või mitte.
Umbes samasugune lugu oli
John Robartši komisjoniga, kes
uuris põhjalikult Metro Toronto
ümberorganišeerimise plaane ja
kulutas sellelö suured summad.
Johii Robarts esitas niõned kuud
tagasi oma tÖö kokkuvõtted iiing
ajakirjanduses avaldati selle koh­ta
pikki ja põhjalikke kirjutisi ^
See oli süsiü nagu moeasi ja nüüd
ei kirjuta keegi enam Metroiim^
berkujundamisest. Ning kjSigile
lisaks teatas Ontatio valitsus äs­ja,
et ta ei kavatsegi hakata Met­ro
e^ilinnaosade püre muutma,
kuna see toob kaasa asjata paha­meelt
ja meelekibedust. Jääb ai­nult
küsida: milleks süs see lm
lukas operatsioon ja uurimine
üldse korraldati, kui selle alusel
midagi teha ei taheta^!
Kuninglik komisjon uuris ka
Gouzenko spionaazhilugude jä­relkajasid
kuid selle komisjoniE
töö tulemused on seni avalikkuse­le
teatavaks tegemata. Kuningli­ku
komisjoni hooleks on antud
ka praeguste süüdistuste uurimi
ne Royal' Canadian Mounted Po-lice'i
vastu. Nagu sellest kõigest
nähtub, töötavad kuninglikud ko­misjonid
suure hoo ja suure hoo­lega
ja kulutavad miljoneid dol­lareid
raliva raha. Töö lõpptule­muste
kohta kehtib aga üsna sa
geli meie tuntud vanasõna „PaJJu
kisa, vähe.villa".-
0 2-
Soovivad €hristopheriid —
Byron, Hardis, Sonja ja Heidi
TUTVUST abieUumise
Mõttes. Tel. 536-0453
Helistada igal ajal
JöULÜTORT,.JÕULU KASEHALG, STOLLEN''
PIPARKOOGID. SHOKOLAADID, MARTSIPANID JM.
Vahest juhtub imelugusid. Ka­nada
ajakirjandus on seni kange­kaelselt
püüdnud vaikida kommu­nistide
kihutustööst Kanada pos­titeeninduses
streikide organisee­rimisel
ja õhutamisel kuid nüüd
Torontos äsja toimunud illegaalse
streigi taustal on äkki leitud, et
postiteeninduse kanalas leidub
mitu punast muna.
Nagu Kanada ajakirjanduse sõ-nun^
itest nähtub, organiseerisid
Torontos äsjase postiteenijate is-ttimisstreigi
üheksa radikaali,
kelledest neli kuuluvad sõjaka ja
kommunistlikult häälestatud Ka­nada
Töölispartei ridadesse. Nen­de
meeste hulgas on sihnapaist-vamateks
kujudeks 27-aastane
Peter Liebovitch ja mõni aasta
üle kolmekümne Gary White
house. Mõlemad kinnitavad, et
neid kiusatakse taga„nõiaprot-sessside"
stülis.
I Kanada postivalitsus saatis tea­tavasti
üheksa radikaali esialgu
töölt koju kuid siis organiseerisid
sõjakad ametiühingute juliid
lk.3)