Vaba eestlane , August 28, 1980

              VABA EESTLANE neljapäeval, 28. augustü 1980 - Thursday, August 28,
mau
Nr. 65
Aegiistikaul täitus tänavu 70 aastat isjiiinisspordi algusest Eestis.
1. aognstll 1910 toimus Pirital,,Kalevi" siiür spordipiduj mille kav-
VB Imalus ka 50 M Ja 30^^ lE ujumine. Seda tähtpäeva tähistati ta-gasihoii
Eesti^ ijumismeistrivöSstlustel.
Inimese elus on kaks silmapaist- se vananemise Juures ei ok märga­vat
ajajärku, miUised muudavad tavat intelligentsi kadu olemas ja
teda nii füüsilises kui vaimses õppimisvõime on endiselt alles, kui
a mõtte. Esiteks üleminek lapseeast vaid välie aeglasem.
täiskasvanud ehk küpse inimese i i ^ \ ,
ikka ja teiseks, elujõulise east ta- '^'^^ ""'f^ ^
gasilaskumine n.n. raugaikka. Ena- «"^^ ^^^..5^^, • ''t
Mik meist ei taha mõelda seUele üteMa toekohale ja vahe korvalhu-viimasele
muudatusele ja kõnele- ^isid «««asid. SeUised immesed ko-des
hoidutakse tihti sellistest kar- jujäädes ei oska järsku saadud va­nnidest
sõnadest nagu „rauk'i voi
„pensionär*' jž^ Selle asemel räägi­takse
„knldsest east^l ja „semo
baajaga midagi peale hakata ja
nad tunnevad mahajäetuna, vaim­selt
surutuna, ärrituvad kergesti
ridest^S Muidugi on arusaadav, et
sarnast tundelikku küsimust puu- tuollu. . Need in^im e„s ed, tihti lo,ö bu-dutades
ollakse delikaatne, ^^k^^^
Juufeiaasta meistevöisüi^^ Ja treener samalajal tuleb seda siiski käsita^
„Kalevi" siseuõulas ei toomid kok- Ühes isikus. Tema käe all said da kui ühte loomulikku arengujär- d« ^^,,,^^^^2^
ku ainuat p r a ^ e i d tippujüj^^^ ka Eesti pariinad.vette- inimese elus. Vanal oUd ^
vaid seal võis arvuMkohata^^^h^^ ^^^"P''^!!' l . h ^ Sc^^^^^ EKeessttii uuijuummiiKsOpoörrddii oommaa^aeeggsseeiMd mmeeiissttrriidd mSinin^a ijaa HHeeiiBnOo EEllkkeenn nniinnge « , peamiselt seUepärast, et neid tonimatud igapäevasesse ^^tivses-meistreid,
ti^ereid,k(^ümikfe mitmed teised. Ta oli ka üks Eesti *
ja ujumisjuhte, ^^^^ ^ M ' "
Eahmaim, Erich Mõtlik ja Rai- edasi teaduspõllul.
mond Isök, kelleta Eesti veesi
se tegevusse, kus ta saaks ennast
ättu^^iöprõtsesäst T ^«"4 ! ^ avaldada, nagu
seda oma töökohal oli harjunud te- j
gema
aj alugu ei osata ette kirjutadagi.
,. Herbert. Rahmami ehk, njuja-.-
nimega Kärbest mmetatakse
Eesti ujumise isaks, kuna tema
oli esimene Eestis, kelle juhen-
,. .damisel on ujumist'õppüiud^üle
: V10.000 iBünese,'-"
• Küsime, kuš Ja' kuidas, seda tege-.
likultläbivüa? Kahtlemata on
üheks seniseks pensionäride endi
inimeste arv aasta aastal suureneb,
ei piisa aiuult nende lugupidami-
Raimond Isok pole Isiklike saa- sest, vaid tuleb lähemalt tegeleda
vutustega paistnud silma ujumis- sotsiaalalaliste küsimustega mis
radadel, kuid kohtunikuna-peda- vanadusega kaasuvad.
Pikk aega tä on Eesti üjumistege- oma uut vabadust^ leides mitmeid ^^mist samasse generatsiooni kuu-wst
juhtinud Täpsele ja k c t e
nende hdgas ka Eesti ^^^e^^ tundlikule mehele on usaldatud ©ma vabaaja; On isegi neid, kes Sem 6n siis, kui tegemist, on jsiku-õluanpiaujujad
vennad Egõri ja vastutusrikkaid kohtunikuülesan- lähevad selleks tagasi kooli. Täiesti ^^^^'^^^ ®^ ^i"® minevik na-
Boris Eodaid, kes võtsid osa 1936. deid Eesti, N/Oidu aga t a rahvus- õigustamata on arvamine; et va- gu seda meU eesttastel on. ühine
a. Beriünis peetud mängudest.^^^^^^^ keel ja rahvusUk
Sõjajärgseil Rästal h a t o s H . ^ t ^ ^ tal treenerite etteval- midagi mt vastuvõtma. Normaal- voimald^ad paremini tei-
RaiHnann uuesti treeneriametisse, mistamisel, peagu kõik Tallima
Temalt õnsaamä tijumisosfe hi- Pedagoogilise Insütuudi lõpetanud
lisemad meistersportlased Endel ujumistreenerid on oma erialal
Edasi, Goinnar Päron, Endel saanud tarvilikku õpetust just R.
Press, Paul Aguraiuja ja M i hM
Gelb. Samuti teisedki silmapaist- ; Enamikul meistrivõistluste kav-vad
lyujad Laine Raag-Räm, Sai- va^ te on
neteisest aru saada ja lüüa omava­helisi
sõprussidemeid. Viimastel
aastatel on igas suuremas eestlaste
keskuses pensioniealised moodusta-meistrivõistlused^
TallinBa noor nud ühinguid, ühingute tegevus on
Sven Reintak sai esikoha ja tegi väga laiahaardeline, sest kõik
kiJmnsvõisthises uue N. Liidu mõeldavad huvialad on rakendata­ma
Lähis, ^ Kaseoja^ller,' Rai- võitjaile endiste tippujujate poolt noorterekordi 7576 punktiga, vad, kui leidub Vajalik. rv huyita-mond
Vahtmets/ Bruno Valla jt. Mia pandud igavesti rändavad Proiikmedalid said Teet Onni kõr-
Tema suurimaks treeneritarkuseks eriauiiinnad, mida vanameistrid güshüppes, tulemus 2.03 ja Ega
peetakse, et ta ise • armasta;b uju- tulevad isiklkiilt üle andma. Kui Rünne lomlitou^^ tagajärg 14.45.
mist ja oskas seda sisendada ka alatrpole kõik kohal, süs seekord-oma
iilastesse. seL Eesti ujumisspordi juubölipäe-'^^^^^^^
Ka Erich Mõtlik oli' ja jääb vai oli neist enamik kohal, tulles Pärmis toinmsid E^sti tennisve-^g^^j^^g^
Eesti ujumise suurkujuks läbi ae- selleks mõnel juhul küllaltki kau-teranide 20. meistrivõistlused. võimaidanuä sisustada lugemis-gade,
kelle suuremaks saavutuseks gelt. Nü elab G. Päron Tür^^ Võistlejate keskmine väims oli ia„a kus eesti ajalehti mitmelt
oli Riia ikarika jäädav cmandami- Edasi Hiiumaal. meestel 57 j a naistel 56 aastat, ^aait lugemiseks väljapandud.
Montreali eestlastel on pensionä-klubi
kaks aastat töötanud
ning võimaluste pärides kaasmaa­laste
kooskäimist korraldanud. Fö-ne
kolmel aastal järjesti 1500 m Juubeli puhul meenutati ka neid, Naiste 40—50-aastaste klassis tuli . v irorda kuus asetleidnud vest
—võ itmi•s ega. ^^^^^^ ^ ^^^^^^ "'^^^ ^ i ^ i Tal- j ^ ^ ^
Erich, Mõtliku omaaegseid -saa--
vutusi kööuvees on aga isegi teo-leetilisfiit
võimatu ületada.
Olles rekordiomamk ja meister
vabaujumise kõigu distantsidel,
viis ta 400 m rökordi6.47,l-lt 5.39,6-
ni. Oina lemmikdistantsil, 1500 m
lestust austati. viste, vanemas klassis Veera Haa-vaikivi,
45—55-aastaste meeste nrad jk kuiilajate arv on 40 kuni
lOo inimese vahel kõikunud, olene-klassis
Heldur Hiop55-^5-aastas^^ vesjhisaine akuutsu-te
klassis Guido Taft^^tJle^-aas- ^est. Kursused mttmeltaiaU,
tastest tuli esikohale Al£red Keerd ^^^j^^j^-^^^g^^^^^^
* ja mitmed muud algatused täienda­j
a vad Wubi tegevust. Kogu
Sevastoopoiis peetud N.|Liidugevus^^^^r^^^^
tariaste 100 m jooksus sai esikoih^ noorte purjetamisvõistlustel ^õitis sionäre kodust väljatuua ja ^ nad
N. Liidu ulatusega maakoolide
jooksuvõistlüsel olid Eesti esinda­jaiks
Puka ja Viimsi koolid. Tü-vabaujumises,
parandas ta ^
Eestirekordimekuüe ja poole mi- Kaja Saar OK-klasisesfkoha,,Kalevi" spordi- Tšrüa kokkupuutumisesse teiste kaas-nuti.
ro Tõnuri kõhnas 1000 m jcoks^^^ seltsi kuuluv Vaiko Vooremaa, k^^
Eridi MõtUk jätkas võistlemist o. varem tuntuks saanud juiunk)- tunnet, et elusügis om ka väärt ela-fea
Därast sõda. Nüüd t i i ta liuv^^ ride maailmameistrina jääpurje^^
alaiks veepali, kus ta oli Eesti TSheljabinskis toimusid N. Liidu mises. 470-blassis: tulid teisele ko-meisterineeskonna,
Tartu ülikooli, 1963-^1964. aastaü sündinud noorte hale Andres Laul ja Arvo Eller. „MONTIlEÄLI SÕNUMID"
Tollknehe ja Lindstenj vestlust
kõrvalt jälgmüd tsiviÜriietuses
tolliülem vahetas mõne sõsia vene
keeles tolliametnikuga ja küsis
loiuldüd numbrit tõeliselt uskuma-
Tel on 46 küo toidukraami?
Ainult neli kilo saab N. Ludust väl-
^ ja.viiaV'
— Teü on valed andmed reisijate
' poolt maalt viimise õigustest In-turisti
reisireklaamis teatatakse,
et N.iLiidust saab välja viia 46 Idio
elatustarbeid. Mul on see nötm,
Kui eesüdrjäd on vahepeal Intu-risti
poolt mmidetud, oa
" otseselt 'korvamise kohustuses . . .
— Olete valesti lugenud. Neli
kiio on norm.
^ E i (Ae kgenud valesti. Mu
' sõbrad-: võivad ka kimitada- mimi;
••,80. •
andmeid õigöks. Tõlge kaasa Soo­me,
et näeksite neid lehti.
- - N o r m xm neli kil^^^^^ olete
teinud eksituse. Mmge niiüd, aga
kui tulete järgmisel korral, siis pi­dage
meeles, et ainult neli kilo
saab N. Liidust välja viia.
Kaks meest sõudsid aeglaselt
väikse plastikpaadiga Katajanokan
sadamasillast Kolera poolo; Nad
muutsid Virobasseiriis suunda ja
liikusid päris reisijate sadamasilla
läheduses Kaivopuiestiku kohal.
Mõlemad olid. määrdiimd tiii^^^^
Paadis oli paar bambuspiüiroost
õngeritva, tagaistmel noogutav
mees pidas käes spinninguritva.
Meri oli vaikne ja päev kaunis.
va madalad lained paistsid kauge­mal
jõudvat just Luodo randa.
— Nüüd hoolikalt. See ei ole
enam kaugel, ütles suurekogultne
mees tagaistmel. Tema huuled ei
näiiud laiaservalise õlgkübara
serva all liikuvat.
Sõudja vedas endisest aeglase­malt
ja loiumalt, päris kai serva
all.\' ^ 'J
— Näen! Pool meetrit kaist. Pä­ris
tasä^ Veel lähemale kaile.
Spummg käändus mehe käes.
Ainult lähedalt võis näha, et tipu-rõngas
oli purunenud ja käänatud
konksuks. Mees ei näinud hoolivat
kalastusest. Ritv lukus tema pare­masse
kaenlasse, käteasetüs näi­tas
ettepoole kalduvat. Ridva ots
paindus paadi küljel mõne senti­meetri
võrra vee alla. Pinnal hõl­juv
vana tohukäbi liilois kähisedes
piki veejoont
Tagurpidi painduva ridva tipp
näis liikuvat vähe. Tohukäbi oli ka­dunud
veepinna alla.
— õnnestus, ütles tagapingi} is­tuja
mees tasaselt, pooleldi sosis­tades.
Huuled ei näinud nüüdki lii­kuvat.
— Samas suunas tasakesti
ja ettevaatlikult. Ma katsun kimii-tada
eime kui läheme sügavamale.
Mees vedas ritva edasi ja lasi
parema käe libiseda ridva ümber
kuni tipuni. Käsi tundis peos tohu­käbi
ja haaras selle pihku. Vasaku
käega tõstis mees ridva paadi põh­jale.
Nagu märkamatult rullis pa­rem
käsi tohurulli külge kinnita­tud
nööripaadi serva küljes oleva
kruvi ümber
—- Asi. on s^ge. j a t k a kinfelt.
Sõua aeglaselt sügavamale, aga
väga a l a s e l t , et nöör ei katkeks
see • '
LIMBER©
esti Vabariigi sõjajSudiids
©rgaBiisatsioon [a juhtkond.
Lugeja leiab sellest raamatust 1028 rihne, keda lugedes ftel&lb
küsimus: kuhu nad on jäänud? Külgi mõni neist on omamatee
teekonna lõpetanud läänel, on enamus Mvinenud koos Eesti
Mildiku iseseisvusega. Selles raamatu? on tuhat meie sõjamees­test
leidnud sel viisil tägasi!M)idlikku meenutust.
$18.00 pluss saatelculu 70 cen^^^^^^
MÜiÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ARVO um
Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas^ 20 iJlnstratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello EaQas.
Raamat sisaldab kroonika kujul (aastaraastalt) eesti rahva aja*
lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmustega
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on niõjustanud eesti a ^
lagu. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmuste
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusi
ja oletusi. Eriti sobiv noortele Wi&eteoseks.
Hind ^26.—pkiss $1.00 saatekulu
: MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
5.25
MAARJAMAA kirjastusel rimunud
Naiiiatyd müügil Vaba Eestlase talitu
Jiiri Uluotsa «Eestlaste lepingud võõrastega XHI
;/.-';.gajandii"-
Uku Maasifflg „Udu Toonela jõelt"^^^..^. _ : „
„ »» «Piiridele Pyydes"
p,|M)etyestonl*--- eesti luule antoloogia itaalia keeles 6.30
I^alja Lepik ~ Death has a CIuld*s Eyes - —
Salasoo Ja Salo — Välls-Eesti perioodika ' _ _ _ _ _ _
V. Salo - Rük Ja kirikud
Anführung zu der Etnischen Sprach (Esimene^k^
eesti keele grammatika ja sõnaraamatu
seks H. StaMi sulest aastal 1637)^^^-------^
Reedik wmem Wilmanni ,,Valmiö" .
H. Salu — Eesti vanem kirjandus .
iJ5»
2.7§
2.70
2.7#
2J0
2.70
Blaise Pascal — Mõtted - 1 - - - - - - - - - .^
Antonio Pössevino — Kiri Mantova hertsoginnal©
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos -^Juutide koningas Tallinnas - -
2.11
21d
Eematt kailt vaatasid kaJks noort
politseinikku aeglaselt liikuvat
paati. Paat hakkas kalduma Val-keasaarenkari
poolt Eatajanoka ti­pu
poole.
— Need on küll selliste nägudega
mehed, et söövad seda kala mis
sün elab, (kui nad midagi (üldse
saavad. Võtku kuraddd, ütles lü-iiem
politseinik.. •
Lindsteni uksekell helises. Ta
läks avama. Tulij a oli Suntinen.
Vuotüaineii istus juba, eluruumis.
Perekond OÜ laihkunud nädalalõ­puks
maale j a Lüidsten oli kutsu­nud
Suntise oma juurde. Ta oli
sõitnud süa Tamperest. õhtul oli
plaan minna koos istuma ja Kalle
Jääiks ööseks Lindsteni juurde.
— Kus see sinu käru nüüd on?
küsis Vuotilainen:
Suntmen läks akna juurde sõidu­kit
näitama. Ukse ees tänava tei­sel
poolel seisis uhiuus Lada.
— Mu meeles mõlikus küll mõni
läänemaüma auto, tunnistas Kalle.;
— Aga ma ei jõudnud seda osta. Ja
miüd sam midagi ka vana logu
eest vahetamisel. Lääne autoga
vahetades ei oleks saanud paari
sadagi. Ja siis jäi teuie pool veel
Sisseseaded, uuendused ja paran­dused
elumajades või ettevõtetes.
Litsents nr. E 1044
Ikooni operatsioon oli õnnestu­nud
üle ootuste. Liiidsteh öli saa­nud
ikooni tuttavate abil toimeta­da
ütiendriikidesse. Makstud pii
selgeis dollareis: paari Lada hind
iga meihe kotita.
— See ei otoud küll eriti raske
operatsioon, ütles Vuotilainen. —
Sellesse efcsportartiklisse ei inves­teeritud
paJju iga mehe kohta, aga
see oli väga
— Nliüd hakkab aga võistlus
sealgi muutuma tugevaks, mõtisk-.
les Lindsten: — NaabrM on isegi
hakanud huvi näitama äritsemise
vastu.;,'.'.; /
See on selles mõttesüsna hu­vitav
jutt, et siiani pole salakaupa
ametlikult olemaski olnud. Nüüd
pn miüitsäkindrai Daruze süski ise
,>KomsömolSkaja Pravdas" rääki­nud
avalikult peagu kõigest. Tun­nistab
otse välja, et dzhiihidest
makstakse ŽOO r u b l a . . . ^
— „Selline asjaolu on vüriud sel­leni,
et paljudele haritla^onda
kuuluvaile inimestele oh palju
tähtsam hakata hahküna tutvus­ringkonnas
kaut)amüiüjaid kui
teadlasi või kirjanikke", kurtis
miüitsäqhvitser paar päeva tagasi
ajalehevestluses. Tema meelest ei
ole ime, et sellises õhkkonnas las-testki
kajavad kõige puhtamat
sorti tagauste kasufejad, luges
Lindšten. —^ See on päris värske
leht, 10. septembri Hesari.
•—Küll Oli kummaline, et nad
hakkavad seda isegi juba jaata­ma,
ütles Vuotüamen.
~ Nü, aga ini see just on, kinni­tas
Kalle. --- Muide, kuffias me lä-järgmine
„Rehvitud purjedega
~ pur jetds Aust­raaliasse
Hüjüti ilmus Torontos suure hili­nemisega,
LudvigWahtrase toime­tatud
ja Kanada valitsuse toetuse­ga
trükitud sisukas mere juttu de
kogu, „Rehvitud purjedegaV'. Sisus
on 176 leheküljel rikkaükult püte
mng huvitavaid jutte ja sündmuste
kirjeldusi. Aitavad lugeda niitte
amult meremeestel vaid ka igal
teisel eestlasel.
Raamatu esimene number müüdi
Toronto Eesti Maja kohvikus kor­raldatud
enampakkumisel. Suuliste
ja kirjalikult saabunud enampak­kumiste
hulgast osutus kõrgeimaks
Austraaliast saabunud dr. H. Sala-soo
pakkumine, mis oli » . 6 0 . Nü
saadeti raamat, allkirjadega varus-itatult,
heade soovidega iile ookea­ni
Austraalia poole teele.
Siinpool kaldal võib raamatut tel­lida,
väikese tasu eest, toimetajalt.
LONDON - Autoriteetses teat-meteoses
Jane's Fightüig Ships
mainitakse, et venelased on üles
ehitanud ülivõimsa sõja- ja kau-balaevastiku,
mis annab neile tu­levases
võimalikus sõjas merel
suured eelised. Teose järele on ka
Kuubale rajatud allveelaevade ehi­tamise
tehased. VeneJasteil ei ole
veel praegu lennukite emalaevu,
kuid neil on kavas ehitacla neli
suurt 75.000 tpnhilist lennukite
emalaeva, mis liiguvad aatomi-
.©Jsergia abil. •