Vaba eestlane , October 9, 1980

              ms li/H KES^n .A:• ijapäeyal, 9. oktoobril 1980 — Thursday, October 9, Nr. 76
VABADE EESTLASTE HÄÄLEISANBM
VÄLJAANDJA: 0/tJ Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St. Torontos
• • -PEÄTOIMETAJAr^KarrÄTT© •
POSTIAADRESS: P O B o x 70, Stri.C,Toroiiito Oat M6J 3M7
TELEFONIDr toimetus 364-7521, talitus a e i l i m M , kuulutused,
ebpedü^
tEIXIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 ja
Veeräiidaastas |iö.50, Mripostiga aastas
ja veerandaastas $16^
TELLIMISHINNAD yäljas^^ aastas f38.—, poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.-^. Eiripostiga USA-s:
$ei.—, poolaastas $32.50 ja jeera^^
I^NOTPOSTIGA lüemere^maadesser^^^^^^^a
$36.-- ja veerandaastas $19.--
Aadressi muudatus 50 c — ttksikiii
S T O N
Published by Free Estonian Publishi» Ltd.p.1^^ Tee
ToroEto Oat. M6J2H2
Toompea; loss- ja. Toompeal on EestSs olnwd valitsusasutuste
Afganistanist saabuvad teated on
sageli üksteisele niivõrd vastu-käivad,
et välismaaibnas on raske
mõistatada ja selgusele jõuda, mis
on tõde ja mis on vale. Vabaduses
elavad rahvusliku vastupanuliiku­mise
juhid tulevad väfismaailma
ette sageli rahvuslike partisaniüc^
suurtp võitudega ja vene okupat-sioonijõududele
tehtud suurte kah­justustega,
kuid samal ajal tuleb
Afganistanist teateid ka venelaste
suurtest terroriaktsioonidest, ter-
>vete külade jäägittist hävitamisest
iiiiig vastupanuliikumise kokkusu­rumist
üha väiksematele maa-aia-
Hiljuti näiteks saabusid Pakista­ni,
Peshawari, kaks Afganlstam
partisanideliikumise juhti, kellede
informatsioon võitlusest okupat^
sioonijõudude vastu oli äärmiselt
pessimistliku alatooniga. Mõlemad
mehed rääkisid, et partisanid kan­natavad
nälga hing neil puudub
vajalik varustus võitluste edukaks
jätkamiseks; Partisanid leiavad
peamist peavarju mäekurudes ja
koobastes ning on nälja tõttu sa­geli
närima puukoort.
• Lääne-Saksamaa valijad . ütlesid' kontrolli alla smtud .iiflatsIooM, . . , " • • • Partisanide. ^. juhid tuüd A-ahs-}.
Tsee^õna^ei i h u d kuigi meeldiv jäägiga töötav väHskaubandus/ hooaeg eesti gaidide 3a skautide te- se ajal voib põhjustada huvi lan- hid - kelle olemasolu on vajalik nijoududele _vastupanu suurenda-võimule
oiireivalekristlik-d^^^ tüdrukud 3a poisid gust koonduse vastu. Ja häda siis, siis, kui skautlus eksisteerib, s.o. miseks ja tõhustamise^^
kraatlikule^ P^teile j a selle juhUetes õigus, et Schmidt ajab Mga jä-^^^^^^
Franz Josef Straussile, kes lootis relandMkIkpomtikat vahekordade ruumidesse rõõ^^^ koondus^ igav. Probleemipunktid:2 3a 3 - teeb. Tegevj ,,Sä- partisanide vastupanupiirkoim^^^
saada Bonni järgmiseks kantsle- kujunemisel N. Liiduga ning oii teks,.kus neile mängus, võistlustes tegeva tegevus- r asum-mujal võib ka „Unisüm"Pks partisanide juhtidest mainis,
riks Yalikskond ei olnud eriti ar-WülyBrandtiiiöolt alustatud vene- Ja töös sisendatakse inimlikke voo- pinge langus mõjutavad liikmete olla. _et temale aUub 6000-8000 partisa-miüinekaBomnsvümaselaJalöo-
iäsi ja teisi k Tuleb vüjeleda edutamispomtikat;^^^
M i n e e r h m d sotsialistide 1^^^^^ eelistamiseks ja väi- ^ ^ ^ ^
Ja seUe Juhile Helmut Schmidtüe,tivälispomti^^^ moto^skautluses^i teh a^^ Jatõstmiseks, sest puudujääk on "^"^^'^"^^
kuid otsustas selle asemel soosida on detente^p ja ni kevadeni noorte seas, kanäes ei opita mida^ ""^^^'V seUe grupi juures nelaste vastu, kuid ta ei varjanud
sotsiaüstidega koalitsioonis olevat soojade vahekordade süvendamine skauditöö vastutuse^^5^^^^^ koormat sin poistest, kuid see esineb samal * oma meelekibedust ka pakistanlas-
Hberaalset vabade demokraatide N. Luduga, mille vüjelemiseks Ja nautides töörõõmu, mida noorte- — kui mitte koguni raskemal kuju Metsamärgi-kursuste : lõpetajaist te vastu, kes ei anna partisanidele
patteid mille JuM Hans-Dietrich Schmidt on ilmseU välmis suuri tegutsemine pakub. Aastakoos^ - gaidide juures. Vanemate kasva- oleme saanud ainult üksikud tegev- vajalikke moodsaid relvi ja raket-
Gehscher on Juba aastaid olnud ohvreid tooma, mida eriti voiš jä- olek; meie uue hooaja avapauk — tusHk ja rahvuslik ükskõiksus suu- juhid—- s.t. oleme treeninud vale te vene/soomustatud helikopterite
Lääne-Saksamaa väüsminister. reldada tema ükskõiksusest Afga* annab oma osa selleks tööks. rendab omakorda organisatsiooni- jsikuid. Kas ei peaks olema erinev aUatüIistamiseks, mis viimasel
Valimiste tulemuste põhjal saa- histam juhti dest lahkumist. Vanemad ei.muret- tiitel tegevjuhtidd^^ haaranud enda kätte könt-viitas
kristlik demokraatlik partei te^^^ eest -^,se, kuidas skauüust paremaks te- tüs, aasta parima juhi tiitel või ToUi kogu Kunari ulatuses. Vene-"
eehniste aastate eeskujul küU kõige mimisel sageM täi see oma ülesannet täidaks, preemia.. Tegevjuhid;peaksid: moo- lased on hävitanud armutult kõik
suurema partei positsiooni Bonni oma lütlasl Noorteüksuse tegevjuhi töö on dustama oma klubi või koondise, orus asuvad afgaanide külad ning
parlamendi alamkojas Liidupäeval, lastas teatavasti viiekümne neljandat tegeliku küllalt pingutay ja vastutusrikas, mis koguneb sageli kogemuste va- on tähtsamatele teedele ;paiguta-kuid
seUest ei piisa sotsiaUstide Järi^^^ aastat. Ta peab^kavandama ja teostama hetam
vabade demokraatide koalitsiooni rimata Brezhnevir^^k^^^^ ^ ^"'''^ '''' ^'""^'^^ , • ^-^ ,
kummutamiseks. Nii kmnitavad m i s kaugeleulatuvad
v õ i m i s t e statistilised andmed, k^id kokkulepped. ^
1 m i s e i o l e küU täielikult lõ
et kristlik-demokraatlik
hääletas 44,5 protsenti
Sotsialistide Juht kavatseb uuestj
võimule tulles kahtlemata seda po­liitikat
Jätkata, nähtavasti arvesta-oma
arvamusa.
iöiis annab StraüssUe pariamendis Lääne-Saksamaä ma-
226 kohta, sotsiaaldemokraadid j^n^usükke huvisid Jä aUes teises
said 42,9 protsenti häältest — 2"''
, j., ^ ^järjekorras selle ^
kohta Ja vabad demokraadid 10,6 kommunistlikke rezMime majan-protsenti
häältest-53 kohta. Vor-^^^^^^
reldes parlamendi eelmise koossei-gj
suga kaotasid kristlik-demokraadid poliitilised vaatlejad avaldasid eh-
17, sotsialistid võitsid Juurde 4 Ja . ^ valimki ke^i kartust ei ' - c . - - -o- - ~ c
vabad demokraadid 14 kohta. See g ^ ^ v õ m ^^^^^ ideede puudumine. saab
vaümisvõit annab sotsiaHsti^^^^^^^ gaT
vabade demokraatide koalUsioonile alistudes sotsialisUde partei
Lüdupäeval 45 kohalise enamuse, p^^^^^jp^^jg^ tiiva tugevale survele.
miUega nad võivad takistamatult õnneks ei ohiud valmiste taga-oma
pöliitiüsi kavatsusi rakendada. ^ . ^ ^ eriti soodsad sotsiaUstidele.
Meefl aa^žäi^ l a eIiiaeöFi*> truiidu<; Üksuse tööd 20-30 nädala kestel organiseeritud tänukingitus tege- ruUid, kes on saanud ilmselt eri-
S S t t ü ^ e ^ S ^ S ^ aastas, normaalselt veel laager sel- vusaasta lõpul, mida on aegajalt väljaõppe partisanide vastu võiüe-i
S u ^ S a S r ^ ^ lelelisal^. Hästi lä^^^ tu- praküseeritud? miseks. Võib oletada, et Kmiari
;l seisukohti ja ette-^^^^^^""^""^^^^^^ na- suur- Ja maailmalaagrid teevad rommine; on venelastele Ülima
dalas'mõned tunmd. skautluse põnevaks; Minu arvates tähtsus
ön parist loomulik, et keskkooli ^^^^^^^
lõpetaja või üliõpUane (need On ^'^"^^^ mittetundmist. Noo- relvi, laskemoona ja toiduaineid,
enamasti üksuste' Juhid) ei vaja aga^taipavad varsti, et selle Lääneriikide ajakirjanduses on
eesti eoortejuhi lisakoormat, suure raba eest võib mujal ja muul Afganistani sõda sageli võrreldud
vusd rohkem nalja saada, Vietnam
Juba möödunud suvel oli teatud Ja faktiliste ohikordade^^^^v
arv skautlikke noori, kes kiiuwe! Afganistanis närivad võitle-lendasid
Euroopasse, kuid mitte puukoort ja sõdivad piltlikult
laagrisse. öeldes tuleluküga püssidega vene
tankide, lennukite j a soomustatud
pagasi helikopterite vastu, kuna Vietna­mis
voolas massiliselt relvi Põhja-
Meie skautluse aktuaalsemateks
probleemideks praegu on:
1; noorte arvu langus eesti skaüt-iikes
organisatsioonides,
2. tahteliste ja suuteliste noorte te- või — kui see amet on kaela maa­ge
v juhtide; vähesus üksuste juures, ritud — teeb seda nii peališkaud-
3. tegevuspinge langus ja värske- selt kui võimalik. Mis põnevust
aga pakkuda riii tehtud töö-piiratud
võimalused. Kust tulevad huvitava tegevuse Kolmkümmend aastat
Kui ilusad ja õüsad ka gaidluse-ideed? Kõige geniaalsem juht ei; ühel ägedal . A & l tehti õnnetaaler,
ja skautluse sihid ei ole — me tea- mõtle neid kõiki omast peast, vaid mis meie - skautlust süani majan-me,
et noored ei tule meie organi- peab neid koguma kirjandusest, düslikült toidab. Sns olid kaks Vietnami, kust need hambuni ret-
Valimiskampaania ajal arenes . nendega koalitsioonis " - --.-^ — ~ - r - , » - v . ^ . „ „^„„-o ^^v^yx. — ^ x i c v i u x i x i c t a o i u vmictaaiiii
kristiik-demokraatide JäsotslaHsti- kogemusi vahetades. ; kerjamiseks, teised vabatahüikuks
de vahel äge sõnasõda, mis kandus nnMiv^^i ^ic^vud küll lihPraal tüvi: nautida omasuguste seltskon- Meie teeme igal AK-1 muuseas ka maksustamiseks, õnnetaalri süs-u_
^ . 1 . . ^ . . . ...u*;^.. ^"f!^^ osa põnevast tegevu- eelarveid oma skauditööks. Meie teemÜ on vigu. Üksuste panuse jäo^
set pomtiKat Jimo kei^st jjmD^^i^^ ^^^^ Enamasti toovad vanemad, eelarved ei ole baseeritud tööks tus on ebaõige^ see üksus, mis
ta, et nad pidurdavad võimaluste cnnxM, , a ^ n^o l o o f . . C H ^ . . I . . . . - l o i i i . » ! . .r.^A o . . r o f o . , o - ..^L.
satsioonidesse miUe ainult põhimõ- juhtide treeningult ni poolt - ühed nimetasid õnnetäalrit vastatud^ Põhja-Korea^diviisidega
üle ka mõlemate parteide Juhtide
le Franz Josef Straussile Ja Hel­mut
Schmidtile. Mõlemad Juhid
lasid ama
pih-ides Schmidti venesõbralikku
la mes-köetud
meeleoludest ka^sa kisku­da,
Imisvüsvastastikusele^m^^^
löökide andmisele. KUI Schmidt
saadeti lõunasse ameeriklasi nuht­lema
Ja hävitama. Lääneriigid on
viimasel ajal jaanalinnu poliitikat
mängides ja pead liiva alla pannes
kes soovivad oma last eestlaseks vajalikule summale, vaid arvatava- rohkem õrinetaalreid levitab saab P^*^'^ peksa saanud ja, see kordub
pimoes^öcnmiati^ ve^^^ ^e oletame eelmis- suhteliselt kõige väberii tulu. õnne-poliitikat,
enti^^^^^^ või poisi, kes siis te aastate kogemuste alusel, kui taalri summa tuleks baseerida Ü k - ^ ^ » ' " « ^ ^^
positsioon men laenamiselt jaue ^^^.g^ ^QI^^^^Q^ või harvadel mitte- palju võiks raha tulla ja katsume süste lükmete arvule. hoides ja neutraalset hoiakut män^
vabade_demokraatide juhi Gensche- kohanemise ji^tudel jääb kõrvale. seUega läbi ajada. See on normaal- õigem oleks juhuslik ^õnnetaalrite
ri Kasutusesse. Eriti oluliseks proo- - - - . -ÜH— ^ 1 . _ la tema i^õiüuskaaslased väitsid, et ilus algus ei tähenda kaugeltki, ne viis isiklikus või perekondlikus tulu asendada skautiuse toetajaliik- vaike iseseisev mägu-ahvas samm-
Strauss vüb Lääne-Saksamaa vas- wk^.TS!„I^^^!^^^^ ^ organisatsiooni küm-; majapidamises, kus saab kuluta- metelt laekuvate ette teada olevate ^^"^«^"'^^^^^Jas^ataks^
• sõjale nmg Wrjeldasid ted^^^^^ aastaks - 8-18-ni, mis on dä ainult sissetulekutele vastavalt summadega. Siis saame baseei^ida.*^^^^^^^
uusnatsina, siis Strauss omakorda
nimetas Schmidti Moskva hüpiknu-kuks
ning süüdistas sotsialiste, et
toomine Lääne-Saksamaa pinnale,
millele venelased on rauda vastii,
pannes kä Schmidti oma seisukohta
need. eemaldavad Lääne-^afeamaa avaldamisel kõikuma ja kõbk-
Ohendrulddest ja mamooyerdavad LiberaaUde valimisvõit aa-skautliku
tegevuse normaalne iga. See pole aga õige viis koolides, kas- skauditöö tegelikele vajadustele.
„ , . . , . . , . , . . . vatuslikus tegevuses, ka" riigikait-
Skautide ,aga.d.dea^^^^^^
mise esmaseks põhjuseks on eest- L^^^
laste langev iive, simdivuse vähe- r .
.nemme.:
seHe neutraalsesse p o s ^ valitsusele . . /
puks isegi taiehkult N. » soidu.;.^.^^,^^^^^: ^ j ^ ^ ^ polÜÜkale ^ ' ^ ; ^ ^ J " ^ f ^ ^ ^ ' ^ rahva tulevikku
V . , senisest tugevamat toetust anda ^^^^^^^^^^^ kui ka vä^isniaal ja kui
Sphmidt ow kahtlemata suur; ma- ..ajalikul määral .eestlane oma maalt^ kord kaob, siis
Jandusmees Ja hea organisaator, ^ygg^^^^^^ ^^^^^ , , ^ « « . ^ « « ^ , 0 . . „
mlÄa Mnmtab Lääne-Saksamaa tu-koostame
töökava, selgitame
selle kulud Ja peame saama vaja-summa.:.
;:,
Iraani diktaator ajatollah Kho-meini
ja tema jüngrid on suure
osa oma energiast ning sõimu — ja
lööksõnade tagavarast kulutanud
troonilt tõugatud shahhisarjarai-
STOKHOLM - Rootsi sõjaläe- geijs Ja põrgu põhja manamiseks,
Noorte arvu suurendamine vär- nastik on aktüvseltotsm^^ niüst^ k^i^ praegune kaitsesõda Iraagi
mitte venestamise, vaid peamiselt bamisega. ; Skautlik propaganda üst allveelaeva Rootsi territoriaal- vastu näitab,^ et nad peaksid shah-siginematuse
põhjusel. Skautlusega ajakirjanduses, koosolekutel ja vetest, mis arvatakse olevat .Nvjij jatcanagasõbrali
K.Ä, ei saa meie eestlaste sündivust tõs- seltskonnas on nõrk; Meie ^s^^
ta — või siiski, kui skautlusest leia- töö vanematele on nõrk — mõned si vetes^ juba p a p nädalat. Mere^ iraariile moodsa relvastuse
; te omale elukaaslase! Seda ma tdlt iiöorteüksused ei; pe
Avo Pürisüd mainis, et Ameeri- ka palun meie väikese rahva nimel isegi vanemate koosolekuid. Isiklik Jalesi%vyeepommidega jahti se eest. Sest loügi Khomeini ja te-^^
ka eestlased toetavad aktiivselt — abielluge eestlastega ja sigitage; propaganda; näiteks kui iga mitte- Jä- päevad, M d allveelaev on siiski käsilased on lasknud mõrvata
Ronald Eeagäni ja asepresidendi uusi; eestlasi. ; tegev, kuid orgaxiisatsiooni kuuluv seni ignoreerimd 19 hoiatavat sü- pajju^ vanemad ohvitserid, on
WASHINGTON — Ühendrükides kandidaati Bushi.Kaliforniä elani- Omasuguste seltskonna pakkumi- juht „räägiks" meile aastas ühe gavveepommi. Pommid on lastud jj-aani sõjavägi säilitanud siiski
on moodustatud Eesti Ämeeriklas-kud on teadlikud kui suurte või- ses võistlevad skautlusega kõik poisi-tüdruku, siis oleks see 100- küllalt kaugele, et mitte laeva vi- teataval määral oina löögijõu nmg
te tJlerüklik Komitee vabariiklast ga^tada, vaid teda sundida pinnale ameeriklastelt saadud relvad 0^
partei president ta võib samu Voüneid näidata ka vad vähem kohustusi ja pakuvad vastu võtta! Noorte enneaegse väi- tõusma,, osutunud ma^i löödud lahingutes
: B a i d Reagani toetamiseks. Komitee tJ3iendrilkide juiitiniisel. Pärast suuremat naudingut: spordiklubid, jälangemise vältimiseks muganda- Allveelaeva nägi 19. septembrü ja õhuvõitlustes paremateks Iraa-esimeheks
on Los Aiigelesis tuntud neli aastat kestnud trüvimist j a ot meeskonnad, rahvatants. Konflikt da noorte oma seltskonda elavama esimesena Rootsi puksiiirlašv, kust g| käsutuses \oievatest vene sõJa-eesti
seltskmiiiategelane" Avo Piiri- sustami^^ l^uisugupoolte-vahelise koostööga kas saadud h^^ ^Phaselt on masinatest,
sild, kes kuulub valitud lükmena; Reagani taolist m^^^^ šee,,Whisky'' tüüpi, mü on 54- j^aani sõjaväge suure hoolega
ka i e s t i Rahvuskomitee ühendrü- t^^ rahvatantsurühm kendada poiste ja tüdrukute ühi- lükmeline meeskond. Need laev
kides koosseisu. rika eesti ühiskoima kaasal}Um^ liikmeskond on seid huviringe (loodus, rahvuslik kuuluvad N. Liidule jä Varssavi
Komitee teisteks M võimalik saata JimmyCarter ta- gaidide-skautidega peaaegu sama/käsitöö, ajakirjade toimetamine,; maade laevastikele. Paarkii^
Ylo AÄson Urve Kiik, Juta- Kur- gasi Plainsi ju asendada: ta me- Põneva tegevuse pakkumisel on loomingulised ^g^^^^^ ^ Rootsi laeva, kaasaarvatud ü k s ; ^ ^ ^ ^ ^ mis oleks võinud
man, dr. AksPallop, Ilmar Pieef,^^^^^^^^^^^^ skautlus ^võrdlemisi^r^^^^ on ühised juhtidekogud,^
" siooms, kuna tänapäeva maailm kuid paraku kaks erm FF^""'
on kõikidel aladel iilepakkuv Ja kategooriat: 1. tegevjuhid — kelle kilomeetrilisel alal lõuna pool
iglvalt reklaamiv, õlul on noorte skautlik tegevus ja Stokholmi saarestikku.
salaja endaihisi saatust tänada, et
ei õnnestunud kogu sõjaväge
dr: Ado Pool, Henn Rebane, Paul tentselttege^^ meie maa jako-
Saar, Õlal Tammik ja Uno V ^ '-'"^'
niie kohutava katastroofiga. Nüüd
man. nitas Avo Piirisild, (Järg lk: 3)