Vaba eestlane , March 8, 1977

              ,XABA EESTLANB"
vabade eesffasfe käahkandia
Ilmub 2 korda nädalas
Teisipäeval, 8. veebruaril IB?"? Tuesday, Febniary 8, 197?
mw YORK — New Yorgi ma­jaomanikud,
fees hakkavad täit­ma
president Oäirteri korraldust
ja viivad korterites itemperatuuri
alia 85 kraadile (18,3VC), lange­vad
Ikaixistuse alla vastavalt :^Tew
Yorgis feehtivatele seadustele, töa-tab
, ^ i l y News". New Yorgi
Icorteritqs peab temperatuur ole­ma
minimaalselt 68° F. K u i maja­omanik
annab vähem 'kütet, või­dakse
(teda Icoristada 1000-dolla-lUise
rahvatrahvi või aastase
vangistusega. Limm ikorterlmaja^
de osakonna juhataja Sam Gran-vilde
ütles, et Oarteri korraldus
temperatuuri alandamiseks ei an­na'
praktilist kasu, ikuna küima-dös
korterites elanikud on sunni­tud
kasutama siis elektri-lisa-kiitteid
või soojendama end gaa-sifcüttega.
HELSINGI ~ tJIe 90% Soome
k^ifckpoli õpilasist valivad oma
i^simeseks ijõõrkeeleks Inglise
keale, kuigi teiseks võimaluseks
on rootsi, saksa, prantsuse või
\ren@ keeled. Viimaseid keeli õpi­takse
nii vähe, et on raäke saada
ivoldoi vajaliMm 20 õpilast.
SYDNEY - üks lendur kirjutas
oma lennuki päevaraamatusse sõ­nad:
„Enesemõrvälend'V enne kui
ta sööstis varastatud lennukil täie
hooga angaari Älice Spring'is
Austraalias. Allasööstul sai surma
lendurile lisaks veel kolm inimest..
23-aastane inglise lendur hüüdis
raadio kaudu lennuvälja valvetör-nl:
,Parenl on surra auga kui ela­da
auta!" Lendur vallandati Aust­raalia
lennüühingu teenistusest
möödunud augustis.
NEW YORK — Vanemate ^o-d^
iiike kaitseks, et vältida röövi­misi
ja vägistamisi, on Jiateatud
mobiliseerima vabatahtlikke
skaute. Bronxi Taft highschoolis
registreerus selleiks 400 noort
skauti.-'Hästimõeildud plaan kuk­kus
aga siin läbi. Selles piirkon­nas
elunevad vanemaid inimesed
on rõiim'as osas valged, õpilased
Taftis aga mustad, ja valged va-rieonad
inimesed ei taha mingi
ninna eest endale musti saatjaid,
rniigi need on slkaudid ja kooli
jMXFlt soovitatud.
KÖLN — Kölni politseil Saksa-m2Bl
tekkis ainulaadne probleem,
Pt)litsei, nimelt arreteeris Kölnis
34 mustlast autovarguste pärast,
kusjuures ilnmes, et kõikidel on
täsikus võltsitud, passid, Meeste
vangistamise pärast organiseeri­sid
äärelinna väljaikutel laagerdu-
-/ad mustlasnaised omapärase
protestidemonstratsiooni. Nad
kogunesid politseijaoskonna ette
t;eisi>ool tänavat — nü noored kui
ka vanad. — tõstsid sabad üles ja
demonstreerisid oma alumist
poolt politseinikele. Naised aeti
•suiire tegemisega veoautodele ja
viidi laagripiatsile tagasi. Paari
tunni pärast olid nad jälle polit-
.seijaoskpnna juures j a tõstsid sa­bad
kaela. Ajakirjanikele seletati,
öt nad demonstreerivad nükaua,
kui nende mehod vabastatakse.
Omapärane etendus kestis mitu
päeva, süs lõppeks tuli keegi mõt-t-
ele, demonstrantidest on kõige
kergem jagu saada tuletõrjeprit-sidega.
Pärast veelahingut naised
enam tagasi ei tulnud.
„Väikekodcaniik scacimcihemia
vcBhelisi sohteid
Okup. kodumaal on
IB
:omm hakanud ikka sagedamini esinema m&Me 4Sia-šiklus.
See olevat inimene, kes ^Jkultuuritarbijana" soetavat igapäevasetd laiatarbekaupu. V^eko-danlik
saamlshimu — ühtpidi kergesti äratuntav, teistpidi aga salakaval oma nähtamatuses — on
kaldpind, mida mööda allä libisedes kaltinupitarbijast kujuneb meie Isaasaegne tõu^, väidab Ees­tis
elav .Müriline millitsamees*' EMoIl .Eimme! oma artiklites, kus ta. käsitleb tõusikluse proM®&-
me. Ta ütleb
Tõusiklus on igivana nähtus,
aegadö vältel oma kesti vaheta-nud,
oluliselt süski samaseks jää­nud.
Tarbimiskultuuri asendami­ne
tarbimismaaniaga, asjastunud
maailmavaade, moraalsete väär­tuste
matmine ning nõrgavõitu
vaimsele huvide allajäämine
jõhkrale ja tugevale omamisiki-rele.
Ma tahan seda raamatut! Ma
tahan seda riiet! Ma .tahan seda
konservi! Ma tahan seda autot!
tavat tänaval ringi veeremas. Mõ­ni
saavat haaratud moemaja rök-
Jaamist, et „seille komplekti me
soovitame õitsvate õunapuude
bgili jac3!ks'V toigi polevat palju
neid inimösi, ikes saaksid sellist
balli korraldada.
Tõusiklus on aga ise saamas
moöks: moodne on omada masi­nat,
suvilat, saim-suvilat, värvi­televiisorit
ja 'toda tuhanderublür
list ikokteülkaussi, mille üle on
juba palju irvitatud. Moodne on
Ma tahan just seda asja, kuna naaber üle trumbaita ja teisaska-see
on praegu pop j a teistel juba
olemas, või vastupidi, tahan seda
põhjuseil, et seda veel praegu
kellelgi pole. Asju tahetakse
omandada ka siis k u i nende järe­le
pole praktilist vajadust. "
Alguseks edvistamiseks, seejä­rel
tugevnev omandamis- ja
omamiskompleks, lõpuks tõu-silklik
põlgus nende vastu,
kellel asju vähem või kes kül­laldaselt,,
ei oska" asjade väär­tust
hinnata.
Sealses ühiskonnas leidub ini­mesi,
kes tarbimismaniaakidena
On alati valmis. asju ostma, eriti
neid, mis võimaldab teiste ees
hulata. Sõna , .tõusik*' olevat
praeguses Eestis alles 70-ndail
aastail käibele ttilnud, kui rahva
elujärg olevat paranema haika-nud,
kui omamiskirg esimeste
luksusesemete kõlinast üles är­kas.
Maiteriaalse heaolu kiasv olevat
sealses ühiskorKnas tänane tüüp-tunnus.
Saamaahnuse peitmine
.,'mo8" või ,.defitsiidi" (puudu­jäägi)
varju olevat saanavõrra
naeruväärne kui labanegi nõtks.
Mõnikord peidetavat saamishimu
nende „eesõiguate" varju, mis
saadakse tänu „direik!toraatlikule
positsioonile". Tõusikluse ainus
silm vahtivat ainult asju, ta/1 põ­levat
teist silma elu muude väär.
tuste nägemiseks, koluhunniku
tippu roniv mina kägistavait õil-sameelsuse,
hingeilise puhtuse
ning armastuse selle algsel k u ­jul;/.
Täiesti väär olevat sellejuu­res
arvata, et tõusik on ühteae­gu
ja tingimata ka uusrikas,
kes tänu mitmeile asjaoludele
on akumuleerinud mitu korda
rohkem raha või muid väärtu­si,
kui see igapäevaseks elami­seks
tarvilik.
Tõusik on üldjnõiste, mida võib
mitmesse alaliiki eristada. Esi­mese
grupi moodiistalcsid need,
keda võib nimetada olmetõusi-kuiks
(elu väärtusmõõduks on
apartement).. Teise gruppi kuu­luksid
„ikaasaegsemad" auto^
tusikud, 'kelle fetishilks on eräma-sin.
Kolmandas grupis oleksid
kabinetitõüsikud. karjeristid, kel­le
eki eesmärgiks pole mitte töö,
vaid ,;tähtis" ning ses mõttes tu­lus
amet. .
Neljandasse gruppi kuuluksid
vaimsed tõusikud, esteetitsevad
^vaimuhiiglased", kes end teis-dedususs
valust vingerdama pan­na,
önnoks polevat neid palju,
sest ühiskond olevat küUält elu­terve.
Kuld nad kasvavat ja siginevat
materiaalse heaolu kosutavas
vihmas ja tapvat armastuse sa­mase,
agarusega nagu nad en­dale
uusi asju kokku ahnitse-vad.;-.
Ja autor kirjeldabki-oma kok­kupuutumist
igat sorti tõusikute­ga.
Ta ütleb, et tal on olnud j u ­huseid
istuda seltsikondlikült nen­de
hulgas, kes ilma igasuguse hä-juures
palju tähtsam inimene ifcui
teised. Olles ainult pühapäeva-sõitja,
ikös sõidab siis kui lumi
maasit iläinud. Ennast täis nägu
polevat ainus tunnus mille põh­jal
too eelisinimene on äraitim-tay.
Tema jaoks on ainumäärav
„minu auto" j a muu maailm.
Ta sõidab rohelisse, ei küsi
keelusiltidest ega märkidest,
peaasi kui ü]|gväärtusl|ik isik^
lik omand oleks peremehe sil­ma
all.
Ta sõidab maha noored puud,
tallab rohtu, purustab põõsad, et
rieed miasinat ei kriibjks, muljub
auklikuiks rohul^oimara. Kui ta
jõe või järve äärde satub, leiab
ta, et see ori õige koht masina pu­hastamiseks.
K u i võimalik sõide­takse
rummudeni vette. Kui see
pole võimalik, ' tassib higistav
tõusik vee ämbri sees auto juurde
ja haikkab puhastama, kusjuures
vahutav pulbrivesi j ookseb sori­nal
rohtu ja sealt tagasi jdkke või
järve.
Sama hõlpsasti on ta tuntav
linnas. Kõigepeailt patustamine
MONTREAL Ontario peami­nister
William Davis kohtus möö­dunud
nädalal Quebeci linnas Que­beci
provintsi uue peaministri Rfr-ne
LevesqEe'iga, et arutada tema­ga
Quebeci Kanadast lahkulöömise
probleeme. Mõlemate peaminist­rite
vahel toimus pikem nõupida-mme,
mille lõpul lakoomliselt mai­niti,
et mõlemate peammistrite
seisukohad Kanada tuleviku suhtes
on erinevad. Peaminister Bavis pi­das
möödunud ptüiapäeval kõne
konservatüvide kokkutulekul Lon-
|äid Inglise hämfii
donis, Ontarios, kus ta väitis, et
praegu o n j e e l lügajara^^o^^^
lahendusi Quebeci eraldamise küsi­mustele,
kuna see probleem ei ole
veel selge ja kõigiti arusaadav.
OTTAWA — Kanada pa-riämen-dis
lauldi möödUjnud neljapäeval
endise peaminister Diefenbakeri
ettepanekul „God save the Queen"
kui parlament võttis üksmeelselt
vastu ettepaneku, saata kuningan­na
Elizabethile tema 25. trooail-oleku
aastapäevaks õnnesoovi te­legramm.
Hümni laulmise ajal jäid
kaks Quebecist pärit liberaalide
parteisse kuuluvat parlamendilii­get
Jacques Olivier ja Louis Duc-los
istuma, kuna kaks Quebecist
valitud parlamendiliiget • väljusid
bi ja. halastuseta pumpavad tüh- ^oalieetika vastu. K u i ta leiab va-j
jaks välismaal olevaid sugulasi ja
isegi ainult tuttavaid.
Mingisugust ,^kanarbikuamee-rjklast"
-polevat : siiski olemas,
kuna polevat seda kesklkonda, et
ta sündida saaiks. Sotsiaalses
mõttes olevat tõusik vastutusvõi-metu
ja nõuilcogude ühiskonda
põhimõtteliselt sobimatu.
Kuna eelpoolsete mõtete aval­damine
tekitas poleemikat, * süs
pidi autor järele andma, et iga
maja-, suvila- või autoomanik po­le
siiski veel tõusik. Saadi sel­geks,
et tõusiklus on maailma^
vaade, arusaamiste süsteem, mil­le
kandjad elavad meie endi kes-kel.
See; maaümatunnetus on pa­haloomuline
kasvaja, miie vastu
ilmselt pole leitud ravimit või
kaitsevahendit. -
ba koha kuliu mahuks k o lm autot
parkida, siis asetab ta oma (masi­na
nii, et teistele ruumi ei jää. Se-
Indias, Määrases ihnus World
Poeuy Society Intercontinental or­ganisatsiooni
'väljaandel neljas ka­heaastane
antoloogia, mis hõlmab
lükmete töid aastaist 1975 ja 1976.
See organisatsioon loodi 1960. a. dr.
Krishna Srinivase poolt, kes hak­kas
välja andma ajakirja „Poet'V
millest on aastatega kasvanud üle­maailmse
ulatusega luuletajate or­ganisatsioon,
kes usuvad, et jaga­des
mõtteid, elamusi ja ku]tuure
toob inimeste ja rahvaste vahel
sõprust ja üksteise mõistmist, mi­da
saab just luulega teha.
96-leheldiijeli3es tihedalt täis lao­tud
luuleramatus on esitatud iso
autori ümber, nende hulgais ka
eestlasena ainus Arved Viirlaid
ühe pikema luuletusega „Wan-derer"
(Hulkur)", mille ön inglise
T Ä N Ä tagastan eesti kunstipä­randi
registreerimise lehe, lootes.,
et see ei ole veel hilja ja EESTI
KUNSTIDE • KESKUS võib , oma
aruande 1. aprilliks 1977 Kanada
valitsusele Ottawas esitada.
da peamiselt hirmust, et keegi ta , , , . i limusi.i.n i. ä..r a k, ol,c sab, , mo- nskordJ . tkaekesldee, e.t.tõ lakuintourd eE7l"a^nb e K„M aonk^ as d. aiMsi/,r a>arig«g«ai; -
tõlge on tehtud eesti keelest.
Tekkisid koguni tõusikluse ad­vokaadid
j a kaitsjad, kes väit­sid,
et tõusiMus on seadusepä­rane
ja tõusikud on progressi
ka sellepärast, et tagurpidi sõit
pole käes. Tõusik põlvitab oma
auto eest. K u i d oma sõidurada ta
ei itmmisita: ta sõidab keset teed,
valged vöödid masina kõhu all.
Seda igalks juhuiks, et äärekivid
kogemata kumme ei vigastaks.
Tavaliselt ta usub, et t a on tar-gem
sõitja kui teised oma masi­natega.
Auto muutub tõusiku valdu­ses
elu edukuse ja väärtuse
mõõdupuuks, olles sellejuures
looduse rüüstamise ja kaasko­danikele
ebamugavuse tekita-mise
vahendiks.
Selliseid probleeme on kodu­maal
olnud tõusiklusega. • „Kanar-bikuameeriMaste"
nime kandja-edasiviijad,
taganttõukajad või j na kipub see siisiki suurte puude
samaseks saama, vähemaüt kom­munistide
ideoloogide hirmunud
elupildis. Kuna autor ise kuulub
N. Liidu teõrgemasse parteEaste
klassi, siis jätab ta selle tõusiklu-
NEW YORK iO-dollarilisi
valerahasid tuli ühte Broolüyni
.baari müüma keegi mees, pailtiku^
des 10-dollarilisi r^jhatähti 5 dol­lari
eest. Ostjaid ei leidimud. Sel­lal,
kus mees katsus äri teha, he­listas
ärijuht tagaruumist polit­seile.
Se,alt vastati, et asi ei kuu­lu
politsei, vaidj varaameti kom­petentsi.
Vastavas varaameti
agentuuris telefon ei vastanud.
Ärijuht helistas süs tildpolitsei
numbri järele (911), kust vastati,
et politsei auto tuleb varsti koha­le.
Seda kunagi ei tulnud. Ärijuht
helistas siis PBI-ie, kust anti
Secret Service number. Kuni
seaE lõppeks mees kohale jõudis,
oli valerahakaupmees pärast mit­me
'kofcfceeli joomist juba ammu­gi
lahtenud.
vähemalt toetajad!
Tõusiklus Võib muutuda vane­mate
ja laste vaheliseks. Isa raha
eest ostetakse täiskasvanud tüt.
reie kooperatiivtkorter, ema hoiu-summade
eest soetatakse pojale
„Zhiguli",' vanaonude ja -tädide
ühisrahadega aetaikse püsti ven­na-
VÕI õelapse luksussuviia jne.'
vaatamata, et need „lapsed" käi­vad'täiskasvanuina
ise tööl.
Võidavat väita, et tõusik on ini­mene,
kes pole ikommumstlikku
moraali lõpuni .tunnetanud ja
omaks võtnud. Moraalsed väär­tused
muutuvat teise- või kol-mandajärgulisteks
kiü mängu as­tuvad
maiteriaaised huvid. Defit­siitsete
kaupade hoolimata hanki­mine,
isikliku heaolu ja tarbimise
forsseerimine iga hinna eest ning
kahtlasi teid pidi saadud eseme­test
andekamaks ja targemaks on tega uhkeldamine tõestavat seda
kuulutanud. Igapäevases elus või- j iga päev
vat märgata ühe alaliigi läbipõi­mumist
teisest, näiteks olmetõu-sik
võib samaaegselt olla ka au-totõusik.
õnneks oldavat üle saadud
„lapsehaigusest." näidata näpuga
igaüliele, kellel on maja või mu­gav
korter, aiito,. kühnutusl^app
jm. Tõusik olevat ka see, kes
oma külmutuskapi otsa ronivat
ning sealt pähe sülitavat all seis­vale
kaaskodanikule, kel ei ole nü
kõrget jalgealust. Tõusiklus
olevat oma. mina ületähtsustami-ne.•
• •
Lõpuks ta olevat nimelt tarbe-kultuuri
ohver, kuid puudujat
tarbimiskultuur.
Siia liituvat veel moetõusiklus,
need kes Tallinna Moemaja ja
„SiIueti" juhistel peenutsevat,
mille ersatselegantseid vjlju näh-a
väga selgelt Ainult
ideoloogiliselt, harimatu inimene
või sihilik demagoog võivat väita,
et tõüslik on ka nõukogude ühis­konnas
seadusepärane tegelane.
Olevat koguni nn, et tõusikluse-viirus.
on salakaval: mõnikord
ei märkagi enne, kiü oliaikse ise
nakatatud.
üheks tõusikluse vonmiks.on
autotõusildus. Tehniline areng on
toonud ikaasa „autohüppe" ja au­to
on saa.mas ning juba saanudki
tavaliseks 'tarbeesemeks. Ometi
ajal, .kui eramasinaid; veel nii pai-ju
ei toodetud, mõnigi mees, kes
sai istmiku alla auto, tundis kui
mitte just härrana, siis vähemalt
eelisinimesena, kelle usutunnistus
oli primitiivne: minul on auto,
järelikult :ma olen parem, edu­kam,
targem, ettenägelikuni, on^
nelikum ja kogimi Ilusam!
Smdmmt® kahnd^r
Neljap., 10. veebr, kell 7.30 o.
Eesti Majas neljas iile keskea
loeng „Mida teha vaba ajaga".
^ Laup., 12. veebr. M l 7 5. Eesti
Majas Soomepoiste Klubi Torontos
JR 200 rügemendi aastapäevapidu.
ifr Laup., 12v veebr, kell 7 õ. St,
Lawrence Centre Town Hall'is
EKK Kömtsertbüro© noortekooride
laulupäev.
Pühap., 13. veebr. M 4 p . l
Peetri kirikus Mušica Divina ja
Musica Viva kontsert.
Pühap., 13. veebr, kell 4 p.l.
Vana Andrese kirikus kontsertju-
, malateenistus. Laulab Esto-Atlan-se
vormi vaatlemata. Või ongi see tise koor Maaja Dsiesberg-Roosi
ainus lubatud vorm? J juhatusel.
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni keUa 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
• talitus 364-7675
Toimetajad kodus • ;
väljaspool tööaega:
Kari Arro 766-2057
Hannes Öj^ ; 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l'l-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm. kella 11-ni.
• KUULUTAMINE . •
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviki tõttu.
Kuulutuste Mmiad: ^
üks toll ühel veerul — „
. - $3.50
$3.25
KUULUTUSI-;VÕTAVA0 '
. VASTUr^^:^^ : .
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecmnseth Street
Telefon 364-7675;
Postiaadrej^s: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Äve.
WiUowdale, X)nt.
Telefon: 223-0080
,,Vaba Eestlases'' | ilmunud
Tommy Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest või t e l : 423- -
4558 ja 461-6916.
Kuulsa Klondikei kullapalaviku algatajateks olid 1896. aastal kaks indiaanlast — ,J)a:wsoE
Charlie" ja „Sköokum Jim", kes on mõlemad maetud Kanada Yukonis asuva Carcrossl surnuaiala
Carcross asub Bennefi järve tipus ning siin asuSid laevadele Chilcootl läbipääsu selja taha jäil^
niid Mlaotsljad, et Jatlkato mm teekonda. Hon dike'sse. • ^ . Canadian Gdvermeat Travel foto