Vaba eestlane , March 8, 1977

              Nr.
ma
Nr. 18
OOBB
VABADE EESTLASTE HÄiÜLEKANDM
E8TLÄNI
VÄLJMm>JA: O/Ü Vaba E^tlaoe, 135 Tecums?öa
PEATOIMETAJA: Karl Ärr©
TOBŠETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Omfc. MBJ 3M7
TEXEFONID: toimetus 364-?521^ talitus (tellimised, feuulutused,
mAD Kaaadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
, k i n g i g a aastas
ja veerajiil&astas $12.a)
Tj^ÜMISHINNAD ^jasptMii K a m ^ : aaslas $30.-
täs $1550 ja vcCTandaast^ $a^. Kiripbš^ ÜSA^j
$51.—, poolaastas ^ . - ^
l^^iNUPOŠTIGA ülemerš-iüaa^o: aastas
$3050 ja veerasiaastas $15.^^
Aödresši muudatus ^ c. — üMmumbri biad 35 c.
TELL
veerandaastas
PuWiMlij il* t l »
P R i l i S f ON
i by Free EstoMan Pubüsher, LtA, 135 Tecums^tli
Toronto 3, OntMOJ 2H2
Uue presidendi ametisse asttsmi-ae
Ühendriikides ja president Car-teri
pidevad sõnavõtud põhiliste
inimõiguste kehtestamiseks rand-eesriidetaguštes
riikides on
Hiud läänemaailmas teatud i
se senisest detente uimast, mis do­mineeris
ameeriklaste Ja nende
liitlaste poliitilist mõttemaailma
viimaste aastate kestel. See ärka­mine
on mõjunud eriti häirivaM
Moskvas, kus pannakse kõik rat­tad
käima ja veed voolama, et or­ganiseerida
presidendi sõnavõttu­dele
vastupropagandat ning alus­tada
läänemaailma uinutamiseks
uut unelaulu.
Selliste unelaulude rubriiki kuu­lub
ka N. Liidu Ottawas saadiku
Aleksander Jakovlevi äsjane sõna-iõtt
Vancouveris, kus saadik süü­distas
ühendriike N. Liidu sise­probleemidesse
sekkumises ning
suunas oma kriitika eriti president
Carterile, kes oma kommentaari­des
on esile tõstnud N. Lüdu pa-lavlikuUse
relvastanüse, mis põh­justab
kahe suurriigi vahelise reS^
vastamise võidujooksu. Jakovlev
„unustas" oma sõnavõtus N. Liidu
relvastamise ning pidas vajalikuks
teha etteheiteid president Carteri-le,
et see julgeb rääkida relvasta­mise
võidujooksust Ja Ühendriiki­de
relvastamise vajadusest, kuna
see viib saadiku arvates uuesti
vastu külmale sõjale. Jak.ovlev
soovitas lääneriikidele rahu säilita­mise
huvides relvastamisest loobu­da,
milline seisukoht on täielikult
vastuohis vanade roomlaste filo­soofiga,
mis soovitab rahu hoidmi­se
huvides relvastuda.
Kui saadik Jakovlev soovitab
läänema ailmale relvastamisest ra­hu
huvides loobuda, siis tekib pa­ratamatult
küsimus, miks ohver­davad
venelased 12 kuni 13 prot­senti
oma rahvuslikust üldsissetu-lekust
relvastamistele ja sõjaliste­le
ettevalmistustele? Võrdluseks
võiks tähendada, et ameeriklased
Ifubitavad selleks otstarbeks ainult
6 protsenti Ja NATO teised riigid
5 protsenti oma rahvuslikust sisse­tulekust.
Ning selle polütika tule­museks
on olukord, kus N. Liidul
oa Euroopa rinnetel kaks korda nii
palju mehi kui ameeriklastel ning
venelaste konventsionaalne relvas­tus
on mitu korda tugevam kui
ameeriklaste Ja nende liitlaste rel­vastus,.
•
See suur muudatus jõudude tasa­kaalus
on toimunud kõik Nixon-
Kissinger-p'cräi poolt viljeletud de­tente
poliitika ajal, mi! kommu-nistUkud
riigid on suurendanud
oma divüside arvu Euroopas sem-seSt
14Mt divUsüt 168 diviisile,
Varssavi pakti riikide tankide arv
Euroopas on kasvanud 40 protsendi
võrra ning nende kahurite arv on
kahekordistunud.
Selle palavlikulise relvastamise
ajal on Ameerika ühendriigid Ja
nende liitlased jaganud lahkel käel
kredüte N. Ludule ja Ida-Euroopa
kommunistlikkudele riikidele, mis
tõusevad nüiid kogusummas 44
miljardi dollarile. Sealjuures on
nende laenude intress kommunisti­dele
sageli madalam kui läänerii­kide
pankade laenuintress läämie-maailma
ärimeestele.
Selle rusuva olukosra taustal on
võibolla põhjust meenutada Lenini
kirja 1921. aastal oma välisasjade
rahvakomissarUe Georgi tshitse-rinile,
milles Venemaa revolutsioo­ni
isa mainis, et lääneriigid anna­vad
meile lahkelt krediite teiste
maade kommunistlike parteide
toetamiseks. ,Äd varustavad
meid materjalidega ja tehnoloogia­ga,
mis meil puuduvad ja ehitavad
üles meie sõjatööstuse mida meie
vajame tulevikus võidukateks rüur
nakuteks oma varustajate vastu.
Teiste sõnadega, nad töötavad
energiliselt selleks, et valmistada
ette iseendi mõrvamist", kinnitas
Lenin, kelle sõnades leidub otse
prohvetlikke ennustusi.
Lenini kiri näitab, et detente po­liitika
pole mingi uudisasi ning
Kisisingeri Ja Nixoni leiutis. Seda
poliitikat harrastati Juba Lenini Ja
Staöni päevil ning seie on kandu­nud
nüüd üle praegusesse ajastus­se.
Vahepealsed perioodid, kus
läänemaailmas oli John Foster
Dulles'i kaliibris etteriägeükke rii­gimehi,
on tuntud külma sõja ni­metuse
all ning läänemaailma libe­raalid
on nende aastate kohta tei­nud
oma hukkamõistva otsuse. De­tente
raamides Venemaale voola­vate
miljardite dollaritega Ja to­hutu
abiga on hoitud kommunismi
kuni seni ajani Jalul Ja võimalda­tud
Kremlile suurejoonelist relvas­tamist.
JakovlevU Ja teistel tema-taolistel
Kremli teenritel on tõesti
põhjust närveerida kui läänemaail­mas
leidub riigimehi Ja poliitikuid,
kes selle endale poomisnööri punu-miso
poliitika peale hakkavad ia-ü-tUiselt
vaatama.
: K.Ä. ,
Q]
WASHINGTON („Vaba Eestlase" kirjasaatjalt) — Uus Ameerika valitsus president Carteriga cesot- •
sas on demonstreerimas uus! suundi väUspolUülisel areenü. Need uued «uunad. lähevad mi mõnetiga
lahku eelmise, vabariiklaste partei poolt juhitud välispoliitikasi Kõige rohkem Umneb see suhtumises
Nõukogude Lütu. Kui vabariiklased katsusid teha kõikvõimalikku, et Moskvat mitte pahandada, süs
demokraatide administratsioon on julgelt üles tõstnud inimõiguste MsImuSe Ida-Euroopas.
Viitsepresident Walter Mondale,
kes USA senatis oli kaheteist aasta
jooksul tuntud kui tiks kõige libe­raalsemaid
ja vasakpoolsemaid se­naatoreid,
ütles hiljutisel pressi­konverentsil
ÜSA välispoliitika sel­le
aspekti kohta järgmist:
„?resideiit Garter on korduvalt
selgeks teinud, et me kavatseme
rõhutada ja kinnitada Ameerika
traditsioonilisi moraalseid väärtu­si
inimõiguste suhtes järjekindlal
vüsii. Carter tegi seda oma kirjas
Sahharovlle. Mina teen seda,
ma saan kokku Bukoyskiga/'
Viitsepresident Mondale üsas
veel: „Meie ei saa ega tohi oma
Me lubame kaasa aidata nen­de
vabastamisele^ keda on van­gistatud
nende südametunnistuse
tõttu.
Me jätkame oma taotlusi kujunda­da
maailma, mis oleks vastuvõtlik
inimeste püüdlustele ja milles eri­neva
ajalooga ja kultuuriga rahvad
võivad elada külg fcüljfe kõrval ra­hus
ja õigluses. Mul on heameel
teist jälle kuulda ja iha soovin Tei­le
kõike head. Jimmy Carter."
Andrei Sahharovi 21. juuni kiri,
Carter enda kirjas mainib,
oli see milles Sahharov pöördus
Carleri ja terve maaihna poole
viieteistkümne Nõukogude poliit-moraalseid
tõel^pidamisi lihtsalt 'vangi olukorra leevendamiseks, ke-kõrvale
panna. Me tahame koos- j da ta oma kirjas nimepidi üles^ lu-töötada
Nõukogude Liiduga neil; ges kiii kõige rohkem ohustatuid.
kui mida
„Vaba Eestlane" nr. 12.— 15. 02.
1977 toob KA. juhtkirja pealkirja
all „Segadus Eesti Päevade üm­ber".
Selles juhtkirjas esineb muu­seas
teade, et Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas korraldas nende
päevadega ühenduses ankeedi, mil­lest
^Igus, et kõik vastanud orga-nisa.
tsioonid peale v õ i t l e ­j
a t e o r g a n i s a t s i o o ni
(põhjust nimetamaita) pooldavad
pidustuste viimist Rootsi.
Asja lähemaks selgitamiseks
teai-ab Kanada Eesti Võitlejate
Ühingute Lüdu juhatus järgmist:
ESTO 76 Sõjameeste Kongressil
Ba]tJmores teatas Eesti sõjamees­te
esindaja Rootsis, et kuna seal
puuduvad Eesti võitlejate ja vaba­dusvõitlejate
ühingud, siis ei ole
võimalik, juhul kui Eesti Päevad
1980, a. viiakse üle Rootsi, korral­dada
seal Eesti Sõjameeste Kong­ressi
ega teisi üritusi ja võitleja­te
ühingud ei saa oma lippude all
vormirüetuses osa võtta iildrongi-käigust
Seda Rootsi Eesti sõjameeste
esindaja seisukohta arvesse võttes
Lüdu juhatus otsustas eehiimeta-tud
ankeedis pooldada ESTO 80
kon-aldamist, Kanadas või Inglis­maal,
kui sealsed Eesti organisat­sioonid
on nõus seda oma peale
võtma. ESTO 80 yümisega Rootsi
oleks Eesti sõjameeste organisat­sioonid
pidustustest väljalülitatud.
KANADA EESTI VÕITLEJATE
ÜHINGUTE LIIDU JUHATUS
aladel, mis meid mõlemit huvita­vad.
Nagu strateegüise relvastuse
püramine, sõjavägede vähendami­ne
Euroopas jä mujal, rahvusvahe­lise
pinge alandamine.
Kuid samal ajal ei vÕi me ase­tada
oma ideaale külmutus-kambrisse.
Me ei või jääda ükskõikseks nende
isikute palvete vastu, kellede inim­õigusi
on vägistatud."
VladimiK Bukovskil seisab ees
kokkusaamine Mortdale'iga, siis
kui see Tshuli kommunistide juhi
Luis Gorvalani vastu välja vahe­tatud
Nõukogude Lüdu poliitvang
ja inimõiguste eestvõitleja oma
esimesele külaskäigule Ameerikas-!
se, saabub. Ka president Carter j
saab ai*vatavasti Bukovskiga kok^
ku. President Ford teatavasti hoi­dis
kõrvale Solzhenitsõni eest, siis
kui see tuntud kirjanik Washing­toni
saabus.
President Carteri kindlameelsus
järgida enda ning Ameerika mo­raalseid
põhimõtteid ja. ideaale
ibiines kõige selgemal kujul siis
kui ' ta saatis kirja akadeemik
Andrei Sahharovüe, kõige tuntu­male
ja lugupeetumale poliitilisele
opoftitsionäärile Nõukogude Liidus.
Kirja teksti tegi Sahharov Mosk­vas
teatavaks pärast seda, kui ta
selle USA saatkonnast kätte sai.
President Carteri kiri kõlab tõl­kes
järgi?iiselt:
j,Kallis professor Sahharov. Ma
sain kätte Teie 21. jaanuarist pä­rineva
kirja ja. ma soovin väljen­dada
tänu seUe east, et Teie esita­site
mulle oma mõtteid. Inimõigu­sed
on minu administratsiooni
üheks keskseks huviks. Oma ame-tisseastujnise
kõnes ma ütlesin:
„Kuna meie oleme vabad, siis ei
tohi me kunagi suhtuda ükskõik­selt
vabaduse olukorda mujal"
Teie võite olla kindel, et Ameerika
rahvas ja meie valitsus saab jät­kama
meie kindlat pühendumist
InJniõiguste lugupidamise edenda
misele mitte ainult meie maal,
vaid ka välismaal.
Carteri vastuse üle oli Sahharov
väga õnnelik. Ta ütles lääne aja­kirjanikele,
et ta võtab Carteri
kirja kui toetuse väljendust inim­õiguste
liikumisele Nõukogude Lii­dus
ja Ida-Euroopas.
• Venemaalt välja saadetud aja­loolane
Ja endine poliitvang
Andrei Amalrik kommenteeris
Jimmy Carteri kirjast teada saa­des,
et tema arvates on Nõuko­gude
Lüdu Juhid oma sammudes
nüüd ettevaatlikumad, kuna nüüd
nad teavad, et Carter toetab
Sahharovi.
AmUrik ütles, et talle näis nagu
Nõukogude võimumehed proovisid
Carteri hoiakut, kuid see kiri
peaks neüe selgeks tegema, müli-seid
seisukohti Carteril on.
Mitmed ühendriikide tähtsamad
ajalehed oma juhtkirjades ja po­liitilised
vaatlejad suhtuvad aga
skfcptiüselt president Carteri neis­se
sammudesse, mida ta on ette
võtnud inimõiguste eest Võitlejate
toetamiseks Ida-Euroopas ja Nõu­kogude
Liidus. Arvatakse nimelt,
et need Carteri ja ÜSA välisminis­teeriumi
väljendused kahjustavad
Nõukogude Liidu juhtide prestiižhi
ja et yümased on sellepärast sün­nitud
näitama, et nad ikka on kõ-vakäelised
peremehed enda majas
ja ei luba mingisugust vahelesega­mist
seljesse, mida nad peavad
oma siseasjadeks.
Selle teooria kohaselt huvi Jä
toetus Vene polütUistel põhjus­tel
vangistatutele toob neUe Ja
teistele suuremat kahju kui kasu.
Kardetakse ka üldist suhete halve­nemist
Nõukogude Liiduga ja ne­gatiivset
mõju aatomirelvade pü-ramise
läbiräätoiistele. Pealegi
küsitakse, et mida prafctüist ja te­gelikku
saab Carter selles osas
ette võtta kui sõnad ja kirjad ei
aita? Kas president ja tema uus
demokraatlÜai partei valitsus sel­lepeale
vaatamata mimõiguste
kaitsmist jätkavad ja kas neü mi-dag.:
praktüist selles osas varuks
on, eks seda naita tulevik.
Inimõiguste rakendainise M s i -
mus N. iSidus ja teistes kommu­nistlikkudes
rtilddes on pannudl
väga delikaatsesse olukorda L ^ -
ne-Euroopa kommunistlikud par­teid
— eritt Itaalias, Prantsus-ngaal.
Ja Hisitöianlas, kus need
parteid on võitnud komnmnismB-le
/.inimese nao*" andmisega lää­nemaailmas
endile teatud popu­laarsuse
ning sellega seojses ka
Itaalias ja Pnmt^ssmaal toimi­nud
pafflamendivallniSstel tegeva
valijaskonna Seljataguse, Olu­kord
on nii halb. ei ptma^ed k i ­suvad
nüüd igasugušie komhinjsl-
Sioonidega neile ^ss^mmsM m-malast
olukorrast välja i^äaedai.
Kiii nõndaninieiattfd Etufo-kõnununSsild
tahavad omsfc ,,p^
poisi"* mängu jätkata, mis cm läa^
nen^iaaümale pura sllmapoistami-seks
hädavajalik, siis peavad nad
inimõiguste kaitseks välja astu­ma,
mis on ndle aga väga vastu­meelne
operatsioon kuni seller**
sätuyäö nad risti vastu ,N. Liidu-ga,
kelle toetus neile võimule
pääsemiseks ja võimu käes hoid
miseks on hädavajalik. Ja nii
näemegi nüüd, kuldas Lääne-Eu-roopa
suuremate kommuiöstlik
kude parteide juhid suures hädas
siplevad jä vingerdavad^ katsudes
vene hundile süüa .anda, kuM
sealjuures läänemaailma lambad
terveks jätta.
Itaalia kommunistliku partei
juht Berlihguer nhhetah disäden-tide
tagakiusamist raudeesriide
taga tagasihpidlikuit „autoritaar-seks
aktsiooniks*', Prantsusmaa
kommunistliku partei juht Marc-hais
vihjab „tuhmunud ideaaUde-le"
ja Mispaäiiä. kommunistid
hoiatavad, et surve „sühnitah an.
tikommunisml^
Kuid läanerükide konununisi-litoide
parteide juhid võivad N.
Lüdu kritiseerimisel minna ainult
teatud piirini. Kui nad iile selle
piiiljoone astuvad, süs satuvad
nad Kremli põlu alla ning ..neid
pannakse reeturite nimekirja;
BONN — Viimasel ajal on prioipagandaatakkid raudeesriideta-gustesž
riikidest — eriti N. Liidust, Poolast ja Tshehhoslovak-kiast
— Lääne-Saksamaa vastu sagenenud jä ägenenud. SellesH;
tulenevalt on ka Bonn! suhted kommunistlikkude riikidega tun­duvalt
jahenenud ning kantsler Brandti poolt mõned aastad ta­gasi
rajatud Ostpolitik'i sulaperiood on külmakraadide valduses.
Moskvas asuvad lääneriikide admiinistraitsiooni vaheliste vahe-vaatlejäd
(konstaiteerivad, et Lää-ne^
SaikSiamaa ja ikammuiiisitlike
Ida-Euroopa riikide vaiieäised
sulited haikkasid acä,risemä 1975.
aastal Helsingis aliMdrjutatud
koöstöcIkoiMallepeitfe järele ning
need süvenesid SaJksamaa iparla^
mendivaliniiste valimisikampaa-nia
Kremli suhtumine Lääne-Säksa.
maasse on muutunud kriitilise­maks
ka Lääne-Euroopas pide­valt
ülestõstetud idabloki pa­lavlikulise
relvastamise
Venelaste ametliku versiooni ko­haselt
algas see N. Liidu vastane
kampaania ÜJisndriikides, kust
see üle kandus Euroopaisse.
Lääneriikide vaatlejad Mosikvas
arvavad, et Moskva ja lääneriiki­de
valielised suhted tiilevikiis ole­nevad
Kremli ja üäiendriMde uue
kordade teiyimomisesit. ja SALT'i
kokkuJIeippe sõlmimisest. Bonnis
oodati käesoleva aasta teisel poo­lel
N. Liidu dil^itaatori Leonid
Brezhnevi külasliäülai,
kuld see lükatakse tõenaoliselt
edasi kui mõlema rügi vaheli­sed
vähekorKid ei parane.
LäÄne-Euroopas arvatafese, et
N. Ludus ja satoilütrükides prae­gu
valitsev närviline olukord or
ühest feüljest tingitud; Washingto­nis
võimule tulnud uuest admi-ministraitsioonist,
kelle; tuleviku­plaane
ja hoiakut Kremlis
osata veel mõistatada jä
teisest Imljest lähenevast Bel­gradi
konverentsist, kus Helsüi-
^ kokkulepete rakendamise tu­lemused
võetakse uurimisele ja
analüüsimisele.
Kreml teab väga hästi, et ta vä­hendab
dissidentide tagakiusami­sega
Lääne-Euroopa kommunist^
ikkude parteide võimalusi või­mule
tulekuks, kuid nähtavasti
on dissidentidele järelandnüste
tegemine nii suurem riskiga, et
Krdml ei saa seHar endale lubada.
Kui see nn on, süs võib oletada,
et parteide tippudes kardetakse
osiselt vene masside ärkamist,
mis kaa«a võib tuua suuri ettenä­gematuid
sündmusi.
. . . . • " » . . ;•
Kuidas oleks seUega kui meie
hakkaksime tulevikus saaina Jaa­panist
ka shoti viskit? Seda eriti
nüüd, kus Inglismaalt saabuva
shoti viski hind pidevalt tõuseb
ja see jook muutü|b tavalisele su­relikule
peatselt kättesaamatuks.
Tegelikult ei ole see küsimus
tühjast varnast võetud. Jaapanlä^
sed, kes on võitnud endile üle-maaihhse
kuulsuse välismaiste
produktide järeltegemisega, mi­da
nad saadavad maailmaturgii-dele
odavate hindadega, hakkasid
juba 1923. aastal shoti viskit järe­le
tegema. Selle trikiga sai hakita­ma
jaapani suur alkohoolsete
jookide tööstus Suntory Ltd., kel­lega
nüüd on võistlema asunud
uus ettevõte Kirin-Seagram, kes
saaäab turule sellised inglise ni­mega
shoti visld marke nagu Ro­bert
Brown ja Dunbar. Süntory
produtseerib praegu aastas 222
miljonit pudelit iiskit. miUešt ai­nult
5 protsenti läheb ekspordiks
kuna Kirin-Seagrami produktsi­oon
on ainult 12 miljonit pudelit
aastas.;;
kui meie kasutame sün lääne­maailmas
jaapani foto- ja raadio­aparaate
ning mootorrattaid ja
autosid, miks ei võiks juua meie
jaapani viskit- ..Kahtlemata on
meile veidi imelik tunne kui meie
leiame j,shoti vIsM" pudeli põhja
alt väikese sUd| „Made in Japan",
kuid kui see viski maksab näiteks
4 dollarit pudel Inglismaalt saa^
bunud 8 või 9 dollarilise pudeIS
asemel, süs unustab ostja Juba
esimese lonksu järele „Made in
Japani" kauba^li^
• Dr. Erik Linnolt koos abkaa-sa,
kirjanik Asta Willniann-Ion-noltiga
Ffairnüngitonisit, Conn. vii­bisid
talvisel pubknsmatkal Maf-tüüque
saarel, külastades ka teisi
Äntäiide saari.
5:r
VA
12. Ja 13^
tiks dr. Tai
Ausfroi
Seitsid(
;Bfl'
Austraalis
esinduskc
koosolekul
meie siinsel
imdmist
Viimase m£
produktisioc
peamiseilt t|
osas.,
Lette \rälj|
asj'ab8aiis
AESL-i esil
l^e maji
dfist niiig
„Meie Kod^
gis suurena
inist. Belml
fcoatus ,M€
rii
Höjutis^ll
olekul otsi
sest .,Meio
$1000- ni
Jani —
käigus. Ni
takse
vtöitäuBseks
mais(t.
kialfuuH
kindlusi
Lesdulas
lond, ;imll
taliks on $
riiud
fondi divi
tii'
rjü divi
$65.000,
na osa
tud-tulusi
• JtCao^taHi
Fondi j
peeti
; riraises eö
. Iietaikse
Ol9
ti, ötpare
dende,
kordade
J mfeega, (
sündmi
Centn
Tlieatre
hooaja et
gu St.
kirjanikul
aadi Lui
„Six Gha]
Aotor" (0
Pirand£
VjfmaJ Qjj
duse juht
oma kirj]
kirjanil
mingus
maituid
issk^päij
deis, erit
iila^nimell
dassedal
naed
me^t
drazmatil
;i,ik,-:,•. €6^
probh
surdteatij
vad osi
vad inot
sile, nüsi
iiel.
Tfeaiferl
ja on:
vaadelc
tub. Te
jäid,
elavaks
fceat
olnud
teatoriga.l
rit nälial
Piranc
kavas k