Vaba eestlane , April 27, 1978

              Gen.pAc4uisitio2iB
Ottawa
KlA 01
Second class mail regis-iration
namber — 1089.
t
1
I L M U B
I G A L T E I S I P Ä E V ^ IL
J A N E L J A P Ä E V AL
oa»»»». i.ji.«oea»»»
N1-.-.32 (2475) X X V I I aastakäik Neljapäeval. 27. aprillü 1978— Thiirsday, April 27, 1978 Üksiknumbri hinö 35 centS
VM«tMWf»>-TP
PÄRUS -^Prantsusmaa valitsus Ja president eitavad kategooriliselt ajakirjanduses laialdaselU;
avaldatud teateid, H Prantsusmaa katsetas edukalt Vaikses ookeanis neutronipommi. Presiden-di
teadaandes mainitakse, et sejlliseid katseid pole toiminud ning Prantsusmaa ei kavatse neid ka
tulevilms teha. Prantsusmaa juhtivatest ringkondadest on viimasel ajal siiski eraviisiliselt maini­tud,
et Prantsusmaa teadlased töötavad neutrömspommi konstrueerimisel kuid mad ei ole vee! sutilf
nud kõiki probleeme lahendada.
N. Liidus Jatkpb äge propagan-cla
. neiitronipoirimi (kiasu-tainisele
võtmise vastu, 'miliest võib j arel-;
dada, et venelastel ei ole veel õn­nestunud
saada neütroniponumi
konstrueerimise saÄdpste jälile. \
Propagandakampaaniast võtab
aktiivselt osa ka partei peasek­retär
ja N. Liidu president
Brezlinev, kes Moskvast laiali
saadetud televisioonikõnes mai-
Eiis, et neutroriipomm kujutab
endast ,,uut eriti ebainimlildai
inasside hävitamise relva"
ning N. Liit ei haikika sed^ ppmmi
valmistama M Ameerika tiJiend-riigid
sellšst loobuvad. ^ ^ ^
riikide ja N. Liidu vaihel toimu­vaid
läbirääkimisi ituumarelvade
püraimise uue lepingu šõ^lmimi-söks
j a mainis, et kokkulepet on
võimalik saavutada „mõistliku ja
realistliku kompromissi' tulemu­sena.
Brezteev ütles, et tal olid
kokkuleppe. saavutamisöks ^hilju-t
i läbirääkimised. Ühendriikide
välisministri Vance'iga ning nen­de
disikussioonide kestel saavu­ta^;!
iteaitud edusaanme.
Peasekretär ütles, 0t;tuiiimarel-vade
piiramise (kokkuleppe saavu-taimine
seisab (teatud probleeimide
taga-, ifcunä N. Liit; ei saa aktsep­teerida
mõningaid ühendriikide
Erezhhevi hinnangul m kokku­lepe
•siiski võimalik reaalse Ja
mõistliku kompromissi tulemu­sena,
kus võetakse arvesse mõ­lema
suurriigi juIgeolekEprob-
: WASHINGKrpNÜhehdiMdes salaluure spetsiaMstid m
vad, et president Carteri nõuandja riikliku julgeoleku küstinUSr
tes Zbigniew Brzezinski reetis Ühendriildde luurešaladusl kui ta
Korea reisilennuki kadumisel N . Liidu õhuruumi mainis, et vene­lased
on seUei alla tulistanud. Niiiid Ira
Brzezinski lennuki allatulistamisest sel ajal M venelased rääki­sid
ainult oma jahileimuMte koliaje saatinisest ning tuMstomises^
ei • oInud^'ü3dse juStn. .
Luureeksperdid mainivad, et
Brzezinski pidi nõukogude jahi-iendtirite
tulistamise kohta saa­ma
inforniatsiooni ühendriükide
lüureasutustelt,
'.. ^kes- vastavate; aparaatidega ja
seadeldistega koguvad salajast
Informatsiooni N . , Liidu side^
pidamise operaisiophide ja lesii-
. • - durite . omavahelište.,1 raadio-ju-tis
ajamlste kohta.
. ICuid ühendiiikide
geoleku Nõukogu ringkondadelt
mainltaikse, et Bbigniew Brzezins­ki
itoatus oma šõnaviõtus J^sapani
teadeteagenituuri Jiji pressi and­metele
kui ta Tääkis reisilennuki
tulistamisest.: Brzezinäki rääkis
ajakirjanikele lennuki tulistami­sest
Valge Maja pressisekretäri
Jody Powelli Mroöis,, ikus ta ei
maininud midagi j aapani teadete­agentuurist.
•
Käesoleval kevadel toimuvateks
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esinduskogu valimisteks oli kan­didaatide
esitanlisie viimaseks
päeVaks esitatud 52 kandidaati,
kelledest Kanada eestlaskond va­lib
45 Isikut Kesknõukogu uude
koosseisu. Esitamise viimastel
päevadel tuli'veel kaks kandidaa­ti
Vancouverlst ja mõned Toron­tost.
Valimiste Peakomitee tuleb
kokku tuleval teisipäeval, 2. maiS
kandidaatide esitsmiskirjade lä­bivaatamiseks
ja valimiste aja
kindlaks-määramiseks.
, Olgu malnItM, et, kõige roliikem
kandidaate Eestlaste Kesknõuko­gu
esinduskogu valimistele esita­ti.
1972. aastal, mil kandideeris
65 isikut. Sel aastal suurendati
EKN-u esinduskogu koosseisu en­diselt.
35 liikmelt 45 liikmele. ;
Noori esinejaid rahvatantsijatena ja lauljateha Peeiri koguduse segakoori Ca pominö tiüüõhtul. Esi­meses
reas vasakult Riina Niit, Tiina Kaunismaa, Anita Niitenberg, Anu tani, Ingrid Kivi ja L i n i a Kolli;
teises reas. vasakralt Martin Pede,. Lembit Jõgi,'T^^^ Ji^ot^: Vaba fesüane
.0
NEW YORK (VES) — Vabasse maailma saabus'neil päevil okupeeritud: Leedu põrandaalune büHs-tään„
Aüshra" (Koit) nr^S, milles teatatakse ellukatsutud balti iilemkomitee Ifnnktsioonidest ja orga­nisatsioonilistest
korraldustest. „Äushra" nr. 8 kannab märkust ilmumisaja kohta — oktoober 1977.
Seega OH selle väljajõudmine raudeesriide tagant võtnud ligi pool aastat aega. Väljaandes tMakse »
,,Eesti-Läti-LeeduRahviisliku Liikumise.Ülemkomitee resolutsioon** mis kõlab järgmiselt:.
WASHINGTON ÜhendriiMde Suwöandmetel o n N . Liit Ja
teised konununistlikud riigid suurendanud oma majaraduslildaii
abi Kuubale, et kompenseerida Kuuba sõdurite paniist Aafrikas
N. Liidu võimupiiride laiendamiseks j a Aafrika bölsheylseerimi-seks/
Majandusliku abi raamides mal^etakse Kuubale ta suhkm
eesti neljakordselt maailmaturu hinda ning Kuuhale müüakse õli
erakordselt madalate hindadega.
•Kuuba anajändusliku öluteorra
esteperdid kinnžtavad,©t Kuuba
cai võimeline oma 'panust sõduri­te
arvel Aafrikas veölgi suurenda­d
a kui N . Liit seda majan^us^
töötusega kompenseerib.
Ühendriikide välisministeeriu­mi
viimaste andmete alusel on
Eüuba sõdurite ja tsiviilisikute
arv Aafrifctö kasvanud möödu­nud
aasta'novembiikuul regist­reeritud
18.0©0 isikult nüüdsele
45.0Ö0.i- .-.^ ^ \
Nende hulgas on tsiviilisilkuid ai­nult
6000 toa Ikõikülejä^^
sipoaväelaised. ; .
. Luureandmetelon N. Liidu toe­tus
Kuubale käesolevaü aastal
kümme feorda suurem kui 1977.
aasffel ning tuleval aaistal yõib see
toetus tõusita Mmiökordselks.
R()OMA Itaalia oli möödu-mid
kolmapäeva hommikul ikka
veel teadmatuises Punabrigaadi
poolt; ikiiüditatud poliitilkamehe
ja endise peaministri Aldo Moro
saaitui?est. Terroristid andsid va­litsusele
tähtaja vangis vübivate-te
ja kohitu alla antud Punabri­gaadi
liikmete vab^tamiseiks l u ­bades
Moro mõrvata- kui nende
nõudmist ei täideta. Valitsus, jät­tis
bandütidte niõudmise rahulda
mjata ning nüüd on teikikinud põh­jendatud
kartused, et Moro on
mõrvatud.. ; | .
Roomas a r i ^ e r i t i üheksa isi­kut,
keda süüdistataikse itoüüditar
mistes ja relvastatud jõukude or­ganiseerimiseks.
Kuus arreteeri-tuist
kuuluvad Punabrigaadi Hik-inBsikonda
kuna ülejääfsiud on
teiste pahempoolsete organisatsi­oonide
liiikmed.
Eesti-Läti-Leedu Rahvusliku L i i ­mimise
Ülemkomitee (The Supre-me
Committee of the National Mo-vement
of Estonia-Latvia-Lithua-nia)
otsustas:
Valida -Eesti-Läti-Leedu -Rahvus­liku
Liikumise komiteele kolm esi­meest
nelja ja poole aastase ameti­ajaga.
Juhul, kui nende ametiaja
lõppedes osutub võimatuks uusi
esimehi valida, jätkavad senised
esimehed tegevust kuni öu Võima­lik
välimisi läbi viia.
Juhul, kui Eesti-Läti-Leedu Rah­vusliku
Liikumise ülemkomiteel
.osutub võiniatuks oma ülesandeid
täita, M s tema liikmete tagakiusa­mise
ja jälitamise või muudel põh­justel;
siis jätkavad ülemkomitee
tegevust aUkomiteed, mis on juba
ellu kutsutud. Sel juhul aga kõik
ülemkomitee funktsioonid lähevad
edasi kohriele (vaba maailma) or­ganisatsioonile:
The Estonian
World CounGil (tJlemaailmne Eesti
Kesknõukogu), The World Alliance
of Free Latvia ja The Supreme
(Committee for Liberation of Lit-hüania.
(Sulgudes on lisatud, et
Leedu keskkomiteesse tuleb kaasa
kutsuda Tomäs Venclova).
otsustati valida Eesti-Läti-Leedu
Rahvusliku Liikumise ülemkomi­tee
auliikmeteks: Edgars Ander-spns
(USA-s), Jurgis Bältrushaitis
(Prantsusmaal), Pjotr Grigorenko
(praegu ÜSA-s), Andres Küng
(Ro&tsis), Czeslaw Milosž (U^^
Ernst öpilc (Inglismaal), Arnold
Lusis (Kanadas), Juri Orlov (N.
Liidus), Olof Pahne (Rootsis) ja
Andrei Sahharov (N. Liidus).
Eesti-Läti-Leedu Rahvusliku L i i ­kumise
Ülemkomitee hakkab regu­laarselt
'välja andma öiria doku­mente
büUetäänis „EsLaLi'* jt.
trükistes. .
Otsused on tehtud kolme rahvuse
dissidentide esindajate poolt Vil­niuses
20. augustil 1977.
Samas j,Äushra** numbris kir­jutatakse
leedulasest Viktoras
Petkusest, keda pii jälitatud ja
korduvalt arreteeritud usulise
• tegevuse: pärast.- •
Petkuselt oli ära võetud ka doku­ment
leedu kultuuri hävitamise
kohta ja teisi kirju. Leedu ,,Helsm-gi-
grupi" poolt esitati prokuratuu­rile
protestikiri, milles kinnitatak­se,
et Petkuse aktiivsus tugines
inim9iguste eeskirjadele, mille
suhtes oli Helsingis kokku lepitud
ja väideti, et Petkuse arreteermii-ne
on Helsingi eeskirjade jäme
rikkumine.
Edasi jutustatakse teistest arre-teerimistest
Leedus ning diis^iden-tide
korterite läbiotsimistest. Bül­letäänis
on ka kokkuvõtlik analiiüs
N. Liidu uue põhiseaduse jkohta.
Mamitakse, et selles on samad
„vabadused'*, mis eelmiseski põhi­seaduses,
amult teiste sõnadega.
Kokkuvõttes öeldakse, et me
põhiseaduse järele on nõukogude
kodanikul amsaks vabaduseks
olla hammasratas riigimasinas**.
, „Aushra" hakkas Ilmuma 1975.
aastal. Selle nüni laenati mõjukast
leedu rahvuslikust kuukirjast, mis
ilmus Ma-Preisimaal 1883—1886
ning toimetati salaja üle piiri, Lee-
'duss€.^
EESTI LriT
-2E..mail §.a. Trenti Ülikoollsr Feterborough*s, .OiataMds-^^
' O R G Ä M S Ä T S I O O N ! D . J Ä Ü R I T U S T E : k O R R A L D Ä I ^^
Loengiad, arutlus- j a loovgruppide töö, demonstratsioonid, ettekanded, meelelahutus Ja
Lektorid:;*.-!! I . . L E H I S T E , V / S E R M A T , f / R Ä O T , ; ;R. TOI,-
^. .Osavõtumaks: $10.—, lniIastajad:$S.-^^^^
^ ööbimine: üks toas $12^^
: Toit: hoEumikueiue $2J5/ lõuimsSök $3.35, õhtusöök $3.?5
Eel-registreÄiiiie: 6 Park Vista Dr. #404, Toronto M4B IM
NEW YORK ^ NATO sõjajõu-dude
ülemõuhataija Euroopas
kindral Alexamder Haig lükikas
ümber ,yNew Yoiik Timesis"
avaldatud teaite, et ta loobub
oma ameitisit k u i president Carter
viivitab Eteuitrmipommi produikt-siooni
andmisega. Kindral Haig
nentis' siiski, et niöuitronipoonm
on palju usaldusväärsem relv sõ­jalise
kanflikti ärahoidmiseks teui
praegu kasutamisel olevad takti-kalised
tuumarelvad.. Asjaomas­test
ringkondadest mainitaikse, et
ühendrügid alustavad (koostöös
oma liStlasitegä uue kahuriikuuli
konstruteerihalst, mis on võimeli­ne
läbi (tungima k a kõige pakse^
mast taflikisoomusest ning asen­dama
sellega neutronipommi
taaikirünnakute jüoömiselss.
mmmmmmmm^m
Kolmap., 10. mail kell 7.39 õ.
' Dr. ÜENN-JÜRl UmOPÜU
Salzburgist
teerimise doktriin
NSykogude LiedEi
Esmasp., 15. mail kell 7 30 õ.
Dr. ILMAR ARENS Stokholmist
g^mciaslioiditiis^"
kcstsed Rootsis
T O R O N T O EESTI RAHVATANTSIJATE
• laupäeval, 13. mall 1978 kell 8.00 • SMiüB
HARBOTO CASTLE mLTON CONVENTlbN"« /
FRONTENAC BALLROOM
Bay Street ja Queen^s Quay nurgal
TANTS — lESKÄVÄ — BAAR
.50 - Pääsmed saadaval rübmaliiknieiU või helistada 483-l$5g