Vaba eestlane , August 19, 1980

              m
m
i l
Lk. 2
119. atigustü 1980 Tuesday, August 19,1980 Nr. 62
_L1_L1_L—IIIIIIIJ.'I M 'I
V A B A D E EESTLASTE 1MLEMN1DJ4
?ÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 TecumseÄ S4. Tor«mžos.
PEATOIMETAJA: E a r l Am
i TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toroito Ont. M&J 3M7
' TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiocm) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas $30JO
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadait: aastas poolaa».
tas $21.- ja veerandaastas $11.-. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veeraadaastes, ^17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesše: aastas $72.—, poolaastas
.—Ja veerandaastas $19.—.
H) c. —
l i
%
Free Estonian Publishw Ltd., 135
T o n Ä Ont.M6J^^
im
Eivaliteet kahe
Kennedy vahel
ta jaks ning
U S A demokraatliku pai*tei presidendikandidaadi praeguse president Carteri ja seEaatoir
tõusis haripunktile partei konverentsi ajal. Kennedy pidi tunnistama enda lõpuks kao-esindab
Järgmistel presidendivalimistel Carteir.
ESTO-80 pidustuste nädala ava­misel
ütles ESTÖ-80 juhatuse ab^
esiniees dr. Ivar Paljak oma ava­sõnas,
et Rootsi eestlased ulatavad
omjj terekäe kõigile eestlastele
maailmas. Tere tulemast Stokhöl-mi,
mis asub kodumaast 400 km
kaugusel. Ta soovis, et kodumaa
lähiolu annaks innustust esinejaile
j a neile, kes seda vastu võtavad.
Liitku see eestlasi tunnetamiseks,
et meil on omavahel hea olla. Kõ­lagu
meie laul kodumaale meie
rahvaiii, liitku kodumaa lähedane
m|ttesild meid kõiki ühiseks pe-
,reks!;:
Need sõnad osutusid ennustus­likuks
eelolevale nädalale, sest
keegi ei teadnud kui õnnestunuks
need võisid kujuneda. Juba avami­sel
olev rahvamurd tundus usku­matuna.
Dr. I. Paljaim ulatatud
terekäsi sidus iga juurdetulija
11. novembril algab Madrüdis rõhutasid, et lääs toob Madrüdis
kauaoodatud rahvusvaheline kon- julgelt esile Helsingi kokkulepete
verents, kus tulevad arutusele, rikkumised N . Lüdu pooW kuigi
kaalumisele Ja analüüsimisele viis see peaks häirima ida Ja lääne vä-aastat
tagasi Helsingis allakirjuta-helisi suhteid. Kanadas on vastav
B E N MÄLKIN,-CÄNÄDIANSCENEi: O T T Ä W A : K A Ä S TÖ
Äsja lõpule viidud uurimus näitas, et 1970—1977 aastate ^v
osas Kanadas märgatavalt suurenenud. Arvud näitavad, et üks suurimaid majanduslikke muresid v i i -
mase kahekümne aasta jooksisl — kanada tööstuse kontroll välismaalaste poolt — on nüüd muutumas
tähtsusetuks
See probleem kerkis esile üle 25. uurimuse järele on kanada kontroll seeritud kui kanada kontrollile
leiab
Head ja ilusat oli lüga palju, et
selle elamuslikkuse alt vigu otsida.
Mõnil asi võinuks välismaailmast
tulnuile teisiti olla, teisiti korral­datud.
Eriti kuuldi nurinat majuta­mise
üle. Võib-olla suutnuks koha­like
maade komiteed palju vältida,
kui nad ohiuks lahkemad ja vä§-
tutulelikumad eelinformatsioonigä.
Seda pimd ajalehed otse väevõi­muga
välja kiskiima ajalehtiedes
avaldamiseks. Rohkema informat­siooniga
võinuks kaasa tõmmata
ka Kanadast suiu-ema sõitjaskon-tolleaegne
suure võimuga fö^eraal- 1977. a. 70%. Kõige suurem muu- aga kanada valitsus, et asjad na. E i tekkinud eelvaimustust, mis
minister C.D. Eowe, leidsid, et vä^ datüs tekkis kaevandustööstustes, Võiksid veelgi paremad olla. Kana- otse sundinuks kaasa minema, ja
lismaalased omavad ja; kontrolli- pillede hulka on arvatud küttemi- da Töösturite; Ühingu kokkutulekul ^ see;paar nädalat enne teatavas
vad peagu kõiki suuri ettevõtteid neraalid (kuid välja arvatud suu- Ottawas 27. mail ütles teaduste ja ulatuses; tekkiski, siis polnud
Kanadas. Kuigi välismaised inves- red õli ja gaasi tootjad firmad), tehnoloogia minister John Röberts, e^am võimalik lennukis kohti
teeringud tõid Kanadasse uut teh- Kui kanada kontroU 1970. a. seal oli et; kanada kulutused uurimuste ja ^äada. Sellest võiks õppida j a järg-noloo^
iat ja tööd, olid sellel siiski ainult 32^
: Helsulgi koostöökokkulepete revi- duste^^ oletada, et venelase^ jnitmed teised kahjuiikud tagajär- protsent tõusnud <i9-ni; des teiste maadega kaugelt taga.
deerimise konverentsid õh mõeldud lükkavad Madrüdis kõrvale inimõi- jg^j; v Valmistoodete tööstused, kus vä- VÖrdhisekšon^m^^
praktiliselt kõigi nende väärnähete guste rikkumise ja teised neile tü- lism^ine kontroll oli kõige suurem, sed tööstusmaad. Ta mainis, et
esile toomiseks ja kõrvaldamiseks, likad küsimused /jä taotlevad lää- Juhtkondade toekohad olid tava- oiikanada kontroll a; 1970 42% ning seUe põhjuseks on^a et „vä-
. . . , , v , „.-,.,^„ ^^««nw^van. hselt taidetud välismaalaste a i977 46%, mis muidugi kaevan- lismaa kontrolliga kompaniid ei
poolt, kes ettevõtte poolt siia olid ^ustööstustega võrreldes on väike ole näidanud üles eriHst huvi tea-saadetud,
eksport, mille oli väi
« E i m ^ ^ ^ j ^ parlamendi komisjon hakanud aasta tagasi, kui kanada akadee- välismaiste firmade üle^indevalt p.
löökSet^ÄS^-^^ raken.Ldrüdi:konverentsiks materjale ^m^^^^ oli see 64% mng Kõigest edust hoolimata
damine aUaMrjutatud rüMde poolt. Ja a Ä '"^^ --^^^^^^.^-^v-rn77 o 7no/_
Madrüdi konverents on t e g M ^
Juba teine Helsingi konverentsiga- ij^^g^it i^toeva Madriidi konve
relkonverents, kuna samalaadne
analüüsiv konverents toimus paar
aastat tagasi Belgradis.
e
rentsiga, jä" tehakse selleks hoole­ga
ettevalmistusi.
Ja Liidu
Kremli
e miste päevade eelreklaamiga juba
varsti alustada.
mis esinevad kokkulepete väärtõl- neriikide mõjutamist pingelõdven
gendamišel või lihtsalt nende täit- duse poliitika elustamise katsetega
mata jätmisel. Läänerükidel on ja selle esüe tõstmisega. Nü mär-sün
palju etteheiteid teha N . L Ü - Ms kommunisliku partei peasekre-dule,
kuna Moskva pole Helsingi tär ja president Brezhnev seoses
kokkuleppeid kunagi võtnud tõsi- Helsingi kokkulepete 5. aastäpäe-seltning
on jätkanud endiselt alge- vaga ,,Pravdale^', et Helsingi kok-iiste
inimõiguste piiramist Ja rik- kulepetele allakirjutamine so-tõus,
kuid ometigi edasiminek, duslike uurimuste ega uute meeto-
Ja arendanud kompanü kanada p^yg^;^3jjjjigpj.Q^y}^ij^ tööstuses dite arendamise vastu, see on jää-osakond
koostöös kanada kauban- kanada osakapitali tõus olnud nud palju väiksemate kanada kont-dus-
ja toostuskojaga, nihkus Ka-. j^5igg märgatavam, see oli a/roUiga firmade hooleks.'' üheks
nadast välja firma asukohamaale ^^^^ 57% ning 1977 oli. see tõusnud lahenduseks siin muidugi on see,
Imx kanada
I- mus, mis on avamid laialdased
seU kommumstUku süsteemi juur- võimalusesdareng^^^
de. N1 Liit omalt poolt on kõik need dokument oii kutsutud
kui
76%-le. ;:
kurnist ning aUaheidetud rahvaste Jajärgse Euroopa ajaloos suursünd- uurimistööd ja arenguprogram-^ FIRA toob ette asjaolu niisuguse
tagakiusamist, mis kmilubpõhüi- mus, mis on,^ ^^P^'^^: mid ei toimunud drastilise tõusu selgituseks: esiteks
^ seatud ^^^^^^"^^ juures, vaid välismaal, kiire tõus kanada kontrolliga fir-
^ kus asus firma peakorter. made hulgas, teiseks aga järg-jär-süüdistused
kategoorüiselt tagasi teenima. Brezhnev lisas, et
lükanud, mainides, et läänerügid vaadata Euroopa arengu ^uagc^^x- ^^^^^ rahvuslik liikumine välismaa ne kanada rahade poolt
eesotsas 1 Ameerika Ühendriikide- sele mitte praeguse he^^
ga, tungivad oma etteheidetega N, läbi vaid ajaloolisest peppeldimst, ^ ^ kanadalased
Liidu sisemiste asjade sfääri ning süs tagasiteed Helsingist ei 0 I 6 ,
samuti otsivad J a leiavad venela- Loppakt kergendab Brezhnevi ar-sed
omalt poolt võimalusi Helsingi yates nagu LRO põhikirigi inim-kokkulepete
MPõhJal lääneriikide tsivilisatsiooni üleminekut uutele
'^iiüdištamiseks.:.^ - : Ja kõrgematele tasemetele rahvus-
: / • vahelistes suhetes. V
' Belgradis toimunud konverents
vad kontrolli üle välismaa firma­des,
kuid see lahendus ei tule üle-,
Õö j a on pikaajaline.
Kiirem lahendus muidugi on see,
kui välismaised firmad rajavad
Kanadas oma uurimuse ja aren­gu
osakonnad — seda isegi sel
On neid, kes on kurtnud, et mõ­nel
iiritusel oli kava lihtsalt liiga
palju, öeldakse, et Festival-Gala
kippus muutuma teiseks laulu­peoks,
et rahvapeo kava oli väga
piklj: ja esinejate ümber koondu-nute
rüig varjas selle lauasistujate
eest. Rahvas polnud nagu harju­nud
sellise üliküllusliku vaimurik­kusega.
Ainus ala, kus see rikkus
puudus, oli eesti raamat. Kavas ol­nud
raamatunäitus jäi ära ja
eesti raamatule ei antud kusagil
nähtavat paika, kui vaid Välis-Ees-ti
& EMP ruumides kodumaal
ostaksid üles nii palju Kui võimalik
välismaistest ette-võtetest. Vnsteist
aastat tagasi võttis valitsus ette :
esimesed kitsendused välismaa fir­made
vastu. Tolleaegne tööstusmi­nister
Robert Winters töötas välja
lõppes teataval määral ummikusse Samal ajal Brezhnevi Jutuajami- juhtnöörid, müle kohaselt
Jooksmisega kuna läänerükidel ei sega tõstavad nõukogude ajalehed maa fn:mad esijoones pidid käitu-õnnestunud
seal oma süüdistustega esile ka Moskva olümpiamängud ma kui kanada kompanud ja mitte
N. Oitu seina äärde suruda ning pinevuse lõdvendamise osakon-kokkulepete
murdjateks tembelda- vahelise koostöö tegurina>mUlega na
Neid Juhtnööre püüti teatud
piirini jälgida ning valitsus tegi
portfellita ministrUe Herb Grayle
ülesandeks uurida välismaiste fir
made iiyesteeringut Kanadas. ,
Selle suurimaks näiteks on Inco,
nikli hiigeltöÖštus. 1970. a. oli
see tööstus klassifitseeritud kui
välismaa poolt kontrollitav töös­tus,
kuid järgnevail aastail hak- nõue on vajalik, kui Kanada soo-kasid
kanada firmad üles ostma vib kuuluda nende maade hulka,
selle osatähti ning sellel tulemu- mida nimetatakse tehnoloogilised
sena on see fkma nüüd klassifit- arengumaad.
juhulkuinende programm peaks väljaantud lasteraamatute näitu-ülitumä
samade uurimustega sel. Ometi ümusESTÖ-80 puhuks
peafirma Juures väUsmaal mitugi uudisteost. ' ^
Kuid Roberis leidis, et niisugune
ehkki Ühendriikide esindajad mängud vastavat täielikult Helsin-
Moskva esindajatele tugevat survet gi vaimule. Vene ajakirjandus lei-avaldasid.
Belgradi konverentsi nü- ab, et olümpiamängutle boiköteeri-üteMa„
tühJaks Jooksniine'' oli misega rikkus pres^^^
ühest küljest tingitud läänernMde Helsingi kokkuk ning
vähesest ettevalmistamisest tõen- boikott oli tegelikult hoop, mis
dusmaterjalide kogumisel, kuld tei- suunatud pingelõdvenduspolitikale. Selle -tulemuseks oli Foreign Invest-sesi
küljest — mis oli eriti kaaluva Mõned punased kommentaatorid lä- ment Review Ageney (FIRA) ning
tähtsusega — läänemaailma dele-hevad veelgi kaugemale' Ja dekla-gaatide
lügsest tagasihoidlikkusest reerivad, et Moskva olümpiamän-
Ja järelandlikkusest, mis on peaae- gudest osavõtvad riigid olid Hel-gE
alati iseloomustanud ida Ja lää- singi kokkulepete austajad Ja pinge
Endised Läti sportlased, kokku 17 isikut, saatsid välja
mis on suunatud kõigile sportlastele vabas maailnias^ Protestis öel-
Nädalapäevad lehvivate lippude
Imnas, annab aastaiks rahvusükku
tugevust, eriti noortele, keda mi
palju oli E S T O embleemiga särki­des.
Kuid see andis ka vanadele
tunde, et neil on kokkiikuulumis-tünne
kunagise kodumaaga, ini­mestega
ja selle kultuuriga. Otse
soojendav oli kohtumine eesti-roptlsla^
tega, keUe kodulinn oli
ikka veel Haapsalu j a Noarootsi
vahelme paadimeeski igaühe tut-
„Saadame, 'kuigi kahjutundes, tata kojupöörduvaid sportlasi l i l - . tav. K a nende juured on nii tuge-tervitüsed
meie silmapaistvatele ledega. ' vasti kinni samade Läänemaa ka-sportlastele/
kes on keeldunud osa^^^^^^' Iga koolipoiss siin teab, et meie dakastel saartel ja väljadel.
Ganada Development Corporationi ^^'^^^^^^^^^^ õieti elukutselised, ^ V '
asutamine FIRA vaatab järele ^^^^ ' '
kõik esildised, mWaväUsmaafi^t^i^^°^^^- " • : Pisiasjas^^^ jäi;
mad esitavad firmade või hariifir- Kuidas saab ühendada nende ra- vähem sõjast Afganistanis. Nüsiis, linn Upuehtesse; Hilisemad tuli-
Me vahelisi nõupidamisi ja konve- lõdvenduse pooldajad, kuna boiko- made asutamiseks Kanadasse. ^"^^g^^^°^g^^seerm^^^^ idoolid! M o s k - j a d teavad rääkida, et kuninga-rentse.
- tigalütunud riigid !on sümakirja- FIRA teeb oma otsuse väga 35-aastase okupatsioomga va ja teised olümpiaadipaigad on lossi ees need asendati jälle Rootsi
' teenrid, kes Helsingi vaimule on põhimõtte järele: mis kasu on Ka- Lätis, Eestis ja Leedus, tapmisega puhastatud nendest, kes armasta- lippudega. Kuid Eesti lipud ei ka-
Kuid kuidas on lood praeguste ,^^^j-g alati kaikaid kodaratesse nädal seUest investeeringust? Kui Afganistanis, teisitimõtlejate ta- vad vabadust ja seadust. Isegi dunud täielikult Suurkaubamaja-väljavaadete
Juures Madrüdi kon- i^^jjjjjj^^ üks kanada firma võetakse üle vä- g^i^samisega, ; küüditamisega koolilapsed ei esita om^a lapselikke dele jäi see lehvima kõrvuti teis-verentsiga?
V lismaa firma poolt, kes seUessein- eb^^ Põhjamaa lippudega, näidates^
Nii ön rinded jä tugevamad yas- yesteerib oma raha, rakendab uut töölaagritesse kaugel Venemaal KGB; teenistujad. Teid varusta- kuivõrd hästi sobib see kokku põh-tased
enne Madriidi konverentsl^ejinQlQQgi^^^ „vaba^' viibimisega: vaimu- takse vürstliMt, sest juba kaks . jamaise 1^^^
^Sl^^i^J^^^Ahi^^ - venelased oma teid, saab loa. Kui aga Ülevõtjaks haiglais? Sellele lisaiidub venelas- tad on toiduainetekauplusedükul kombel leidsid korraldajad.
^J^^^^J^^f^^^^^^^ faktide väänamisega osutub välismaine firma, kes üri- te suur invasioon Lätti, niis kÜ-tühjad^^-
^ ^ f S S ^ S ^ S ^ ^ tegevuslaenu saamist kanada rustab läti rahva hävitamist Va- plaadiks. Kogu N. Liidust on k 6 k - l i p p u on kaotsi läinud, kas varas-
Msuse tähelepanu on Maoroüi Kon- i,m\m\^^^^. ameeriklased oma pankadest (mis minevikus peagu nasõna järgi on terves kehas ter- ku; toodud meisterkokad,, et teid tatud, kõrvaldatud ebasõbralüce
•Tundub,' et
vad selleks nõupidamiseks
tee-pihg-en-välismihisteerium
ja USA delegat
sindajad on
nad teavad, et paljud maailma- « " ^ ^
S ! ! ! " ! ? , ^ ! ? ' ' ' : tossis » (Palume vabandust, et me Jõle
e
my ön oma kätte ostnud kontrolli
väga paljudes firmades, nendest
ehk kõige silmapaistvam ärite­hing
oli Texas-guifi suurehulgali-ne
osatähtede ost
Texasgulf ön multinatsionaalne fir-f
• n' 1 w«ciHAT«*1iva1iw» f e f iP hiilimisega, pömvauest v^iiiiö iiiiuevmus p(
•?n S ! l f ^ ^ ^ h ^ ^ S dissidentide ; tagakmsamisega ^gtabki ära kanada firma, ei too tus, aruja.südämetimnistus nende ü okupeeritud Tallinnas - silmit-iisieie
misimusieie. Ja Inl]|nõiguste^.^^^^ uusi juures, kelle tähtsaim süit on semasttänavalkulgejäte nägusid Wa^hSSc-"^"^* ^^^^^^ ^eil põhjust töökohti kanadalastele, siis Hika- jõuda Moskva olümpiaadile? Nad ja seal peegelduvat põlgust."
pi•d^ev.avlot ik.oin.t^akstais. Holn. u^dm I^da^-^Eu^r^oo^- ^.ji^l^g ^h^u^v^ig^a oodata, kas Ühendvtakse see esildis tagasi, v on rahul kergete võitudega,-sest
past pärit rahvusgruppide esinda- vestab Esindajatekoja |a senati
latega ning on neid Informeermud ^ ^ j ^ möödunud aastavahetusel
Ühendriikide hoiakust. Juuli lõpul vastuvõetud Balti resolutsiooniga,
lioimius Washingtonis suurem seUe- j^.g ^^^^^^^^
laadiline kokkutulek, kus väUsmi- alusel president Carterilt BaUl rii-nister
Muskie eriti aHa Mpsutas, j^j^^ enesemääramise õiguse küsi-e
t N . Liidu mvasioon Afganistani ^^^^ esüetõstmist Madrüdi konve-on
vastuolus Helsingi kokkulepete­ga,
samuti on seda inimõiguste al­lasurumine
omaenda rahva hulgas.
Samasuguseid seisukohta esitasid
, teised^ amelikud. kõnelejad!, kes eri-rootslaste
poolt või on mõni eest­lane
need ise suvenürideks võtnud,
teades, et nende aeg on läbi.
Oli võimalik rootsi ajakirjandu­ses
tähele panna, et ESTO-80 mõ­nud
osa võtmast olümpiaadist. ^ julgenud sellele läkitusele alla kir- j u l kadus rootslaste poolt antud
Kuidas saate te kuulata stardi- jutäda).
pauku ilma, et samal ajal mõelda .
sellele, et Afganistanis tulistatakse, " ~ ~
et tappa koolipoisse, rauku, ema­sid,
kes langevad maha, et kunagi
r e n t M f^^^^^^^^ Kana- enam mitte käia. Aga te võisüete,•
oon: kodurahu huyides vaikselt ka- ^^^^ . ^ ;: et saada sellel olüri^^^
, : Mis on kõik sd^^ vaevalt saab nimetada
]K;A, kestnud tegevuse tagajärg? FiRAauväärseiks. Loodetavasti ei aus-
'80
levi alla?
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
lisasid Soviet sõna Estland'i eest.
Sellele aitasid kaasa mitmed juh­tumid,
ka Tallinnas venelaste
käes olnud rootsi ajakirjanike va­hejuhtum.
Isegi rootsi olümpiare-pprtaazhid
anti veidi krütilise kal­lakuga,
meedia tundis end vene
(Järg^ ^
...
Nr. 62
23. ja
493^7231.
30., 31.
Mariey, U
teqeid
: Stckholil
seltslionäl
keskmisel!
vas, korr;
maade. Ej
keda oli n
Leonid M j
Niitenberj
Erika Päij
maa)v ^PaJ
Bradf ordii
gi Götebo
na-Rodtsil
Trepp, R£
ja Kersti
mist
Teistest I
Majade tl
Stokholmil
näitlik ja
ti selle t(
iiendust
t*;
\
J A A K P]
Sündinud \
hariduse
dary Sel
1976. "a.
kraadiga
Saavutas
Ülikoolis
luinistraiil
dcemUisel
se.
M u l j e H
tsensorite
tasa väil
täiendati]
ei anna
ESTO-1^
saanud
elanud
Rootsi
hoimi oli
tusj. „E:
di, et ecj
selle
rootsi ül
litades i
Artiklile
ESTO-Iõi
Eestist
mentaaril
KGB-le
ron^kjfil^
Tallinn; u
raukad
:gUSt.'G(/>
rohke
üllat""'^]j
kadest J
gandalii
•.• ,Esto.Si|
raälia
.aast;'.te,
hetäkce
minemal
eitevald
vaja vii^
•nagu s e i
kudes kl