Vaba eestlane , December 20, 1984

              ¥ABA EESTI^NE neljapäeval, 20. detsembril ^984 — Thursday, December 20, 1984 Nr. 95 Nr.
31J imniiTTrm^i**
: Eesti kergejÕustikurekordite; ta­belit
pärandati möödunud suvel 13
Kaunases peeti Balti
icevõistlused, kuhu tavakohaselt
korda. Kõik paraiidüsed peale tea-- liideti ka Valgevene jä
ja leiva
väljaspool Eestit
tehti
E. Ä i s -
3000m
;8>55,75rv
400 m tõkkejooks
. m a • : 5 9 , 4 ; : / _ •
4004:300-1-200+100 m teate­jooks
-^iCiiro ja, Jiirismä, 3^
RIM
J Õ U L Ü K IN
mng muude
i sportlasi. Eesti laskureist oli võist-
; 0 lemas noorem koosseis^ kuid esi-lise
Kukk kohtadele tulid siiski juba ioge-nud
laskurid Rein Horn ja Erika
Aasj kes võitsid väikepüssi stan­dardis
vastävdt 1159 ja 568 silma. T.E. f õitlejate^ ü Eesti Talbadussõja alguse aas-
Vello Orav oli kahel korral teine tapäeval tähistati kähe osavõtja sünnipäeva roosidega. Pildil vasakult
36
Falun saate JõulaMngiiia VABA EESTLANE
Hinnad Ik.^ 3^^^
nim!'!© aaclres^:
Kruuse 2,15i7;
5 kiri kämine S.^^^^™ Üldvõitjaks tuM valgeveraelašed^
ölümpia-Mirläskmises 592
ja^upUstolis 573 s
sil-
;a.
T.EiV.Ü. esimees Ülo Tamre, fargot Eemsoo, Ibinda Kirs ja /abiesimees.
RafflMokš.-^.v^ • V / . Foto: ,¥alii»a-'Eestlaiie.
/25.04,0j
10
50.40,03
Eesti ees.
100 m
10,34^-;::;^,::;^
400 m jooks —
(26. mail), V 46,37
46,03 (22. juunil);
800 m j < ^ —
1.47,33;
800-1-400-1-200-HlÖÖ
Ä. Ojastu
(21. ^unil)
,3;
• • Kiievis / -peetud. ,ametiiihi|igute
laskfevõistlustel oli pariöi mees-võistleja
Gennadi Karine, kes päl­vis
595 sihnaga esikoha olümpia^
kiü/laskmises. Kiirlaskmises ring-märki
tulistas Karine isildiku re-m
teate-kordi
575 sihna, mis andis pronks- Eesti Abistamise Komitee aasta-medah.::
koosol^^^^^ Eesti
• 1 p 1 1 T. 1- 1-t-v : Olüimpia-kiirlaskmises saadi ka Seltsi maias; osavõtjaid oh rohkesti.
UrjacmiKOV, mk 3.13,ü,_^^ j^^^^^^ n^al*^ l^nrih/» V^P^ v : Pa-
4x i 10 m tõkkejooks — Naza-
Valler Lipping, Maia Lauterbach,
Anni Kaasik, Alice Guthberton,
Hilda Kaarmäe, Irene Eehna, Jaan
Sinivee ja Jiihanööpik.
Sdts 25-aastaiie
Eesti sScliiri luiiigelctslffc vSI^
40 crastcst fogcisi
rov, Kasearu, Ix)pato, 60,0;
teivashüpe V. Bukrej^v 5.39.
küuhisid peale Karine veel V.,Pä- raamat^ Austraahas, Wollotfgongi Eesti
jüsäar (592 sitoia) ja R. Rohusalu tas et komiteel on valitseda üle ^^^^^ tänavu 25. aastapäe^
(584). ühe miljoni dollariline varandus, va. Sd^^^^ veebruaril 1959
Aivar Kuhi sai väikepüssis^ oH möödunud aastal jnitme^- "WoUcmgongis ja^;.ü^
standardis 1162 sihnä ja Mnanda ^nme tuhande dollari võrra suu- asuvate eestlaste poolt. Koosole-koha,
põlveltasendis 394 ja teise renenud. Kujutisel N.S.W.o^^^
koha. G. Saarep lisas A. Kuhi tu- finantsmulisteeriumi kontrollil ins- yailaästaü kasvas seltsi liikmete
iemusele 1144 ja M. Nigul 1147 p^j^tor 6ü leiiinud l^ik korras ole- arv ja kutsuti elhi allorganid Spop.
Ja Eestile kuulus võistkondhk yat ja peale Thirhnere Puhkekodu- Selts, Taienduskool ja Naisrmg.
tima uus punktidetäbd/SeUe järgi tdnek^^^ oktoobril tähistati seltsi juube-on
parima summa kogunud Baleyti neljas. on. üks eeskujulikumaid nii finaiit- lit koos Eesti lipu 100. ja Wollon-
- : '-^ suiselt kui ka administratiivseit. gongi linna 150. aastapäevaga^mil-
^ ^ . . . ^ r u„roA lest Üle 200 munese osa võtsid,
Komitee juhatusse kuuluvad , , , , . .
Amburid iõpetaasid; seitsmenda Le
1944,
p^VABA EESTLASE" laütnseb }a EAK Uiikc9riB
HIND $3.00 pkus saateknln $0J0
Kümnevõistluse punktide arves­tusel
hakkab 1. aprillist 1985
Thomj^on. Tema Los Angelese tu­lemus
8797 on iimberarvestatud
8846, Jürgen Hingseni maailmare­kord
8798 aga 8832-le punktile-tJEatüšliku/
lät>iniurde naiste 2 m
kõrgushüppes tegi bulgaarlaMä
Ljudmila Andonöv^a, kes hüppas
Berliinis maailmarekordiks 2,07.
Maailmarekordi onianik on sündi-väiishoöaja
kahepäevaste võistlus­tega
Viljandis.: Esimesel võistlus­päeval
kordas viljandlane^^^^^^^^^M
Kütt 35 m distantsil M ^ e / S
mäe nknel olevat Eesti rekordit;
(297), mis omakorda on 4 silma
yõrrä kõrgem 1984. a.
esindajad. Viimaste,tõttu peeti ko­gu
juubelipidustus inglise keeles.
A Mõõdukas koa­litsioon;
keda toetas USA valitsus,
, l.Wt. algas &sti Mrimalesuu- s a i ; ^
T M matsh "vmst^^^^^ mis peetud sel Karubi
mere saarel parast aastat 1976.
toimunud kergeammu II maaikna-
' mid 6. mail 1960; kaheaastase tüt- j^gigt^i^õistiustd piistitatud rekor-
: re emal on praegu eesmärgiks •
naiste maailmarekordi viimine ..
i 2:10-Ie. Tä hindab oma mehe abi Meesamburite 35 m distantsi! oli Soomega. Soome poolel maiigibl • ^5.^.. .4
ja toeüišt, kes on Bulgaaria parim Äelepamiosäliseks Mati Kiüäspea,. ICCF-i suurmeister, 3 ICGF-i Tah- l ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ j ^ '
Ämnevõistieja^^(^^^^
kaasale treeninguks ja võistiusteks vütades 300 sihria: võimalikust didaati ja 24 esimese klaasi niale- ——^—... ./ • ' ' ;/
võimalusi. Ta õpib^^^^^^p^
Mtuüriinstituudis, M d või^^
kMa sik>rdiajakirjanik^ ' lemuse esimesena maailmas. Tema kohtu kohtuvad, sajandal gesti Sihtkapital Kanadas aval-
30-st kümnest oM 26 sisekümned. laual. Eesti voistkonn^^
MÜÜGIL
Eesti inuinosf utte inglise keelts
FROM ESTONIA
üal. Eesti võistkonna kapteniks
• 24-aastane jaapanlane Ooshineri Mäaihnameistrivõisüustel p^^ on J. vKaljurid. Osavõtjail tuleb ^atava amelise annetuse eest ees^
Nakagawa tegi üH-maratoni: 95 soomlased Veikko Pöyry ja Kauko kaptenile kaks korda aastas (1. nov. ^ ja rahvushku olemasolu
päevaga läbis ta Austraalia mandri Latvala nmg ameeriklane Robert ja 1. maiks) anda infomatsiOGni ^ . ^ ^ ^ toetamiseks^
läänest (,Perth) itta Sydneysse
4200 kmr <m distantsilt 298 sih^^ partiiprotokoU saata kaptenile.
töUcinttd Gisela McBride
31 ItelNASJOTlXJ lA KÖEXUVÕTE ^KALEVIFOIAŠTr
$5.75 — 50 centi postikidii
SMdavaiVabq Eestlase talita
EESTI VANGISTATU .
: ABISTAÄIISKESKUSE VÄUAANDEL EMÜNUB
LISANDUSI
MÕTETE JA UUDISTE VÄBAIE
LEVIKULE EESTIS
Kogud t - W 197^^^
Wnd $20.--pluss postiknlaSl.--
ESKjuhätns
pirnist ka ei mäleta. Aga vihaseks Mu ümber valitses täielik pimedus, da, kust Tammiku perenaine nad Mis mulle aga suurt muret val­me
ei jäänud, ma teadsin, et olen peaaegu küüni maanteed mööda Lepikule ajas. mistas, see oli teadmatus Lepiku ,
Jõe äärde mmek võttis tüki ae- põhjas ja mu peal oli mitu hobu- Ema tuli heinamaale lapsi otsima, suhtes. Mis pidi saada Lepikust?
ga. üksi poleks ma usaldariud nii sekoormat heinu, terve küünitäis Ma imestan veel tänagi, nüks Kuhu pidi ta jääma? Kuidas huk-kaugele
minriä, Heinoga ; ^ksin. heinu. meiega ei riieldud. Oli ju ometi kuma, missugusel kujul edasi ela-'
Heino õpetas mind kivi Hetkeks muutus mu hkm mee- suur pahandus meie läbi sündinud, ma?
püüdma. See- oli kerge. Madalavõi- leheiteks, nn suuireks meeleheiteks. Pealegi ei olnud see esimene pa- Oodatud ja kardetud päev. jõudis
tu vees sulistasime mõne põhjas kätte. Oli tusane pilvealune ilm,
oleva kivi' juurde, tõstsime ette-^ ta. Katsusin tagasi roomata, aga selgesti, et see ka viimaseks ei jää. paiunad ei puhunud, maa ega tae-vaatiikult
kiviserva üles. Sagedasti see öü raskem. Võtsin enese kok- Vist peeti meid liiga noorteks, et vas ei avanenud. Ootamine oli iga-oli
kivi aU tõepödest vähk. Heino ku j a kõike jõu võttes hi- meilt niisugust kõrget ja vastutus- vavõitu. ICui' Vahemetsa eit kor^
õpetas, seda seljast kmni võtma, kusin edasi. Tee tundus lõppema- rikast kuninga ameti pidamist nõu- raks meie õue 'sisse astus, püüdis
nn et A ^ i sibavad sõ mu Võrv nhnplt ti> cnnn
seks näpistama. & olin selles vä- poolest, võib-oUa oU Heino oma E i — meie
hipüiigis varsti niisama osav kui koopa täis ajanud ja küünist hoo- kellegi kuningad»
Heino, pis minema lämud.Võib-olla ajab
Vi
;a
' K u i aga Heino vanemad Vennad taka minu koopa täis ja ma jään°
kops Elli ja Aniiiga öösel vähile gi küüni põhja hemte alla;
läksid, püüdis Heino neile vähkide Heinad künis olid kõvasti kinni
söödaks konni. See oH mu mee- tallatud, ma ei oleks suutnud iialgi
lest hirmus. Heino tundis ennast ennast pinnale kaevata. Ka ema ei
täismehena ja tahtis mulle jutusta- oleks nrõistnud - irund kusagüt ö^
da,: kuidas need kõhnad nattade sida. Ta ju ei teadnud meie män-jaoks
prepareeritakse.: M^
kõrvad kätega kinni ega kuulanud Pikkamööda roomasin, ei,
.:teda.^'.:-
MAASLMA LOPP
mu kõrv ahnelt ta sõnu.
Aga Vahemetsa eit oli maaihna
lõpu hoopis unustanud, tal oh sel
päeval muudki rääkida, Alles kui
minema hakkas, üties ohates, et ei
tea, kas antakse homset päeva ka
veel näha. Sellest järeldasin, et
lõpp pidi tulema öösel.
Ja tuligi.
tom^
• _ .. Mina seisin Elli ja Maiuga šein-
Uudis maaihna lopu lahenemi- järsul kaljusel kaldal suures ootu­sest
laks liikvele kui kulutuh. Kuu- ses. Ees laius ääretu tühjus, miUel
Pfevgi oh teada, mil pasunad pi- polnud piire. Saaü^^
basin ma ennast edasi. Roomanu- did hüüdma, taevas õndsatele lah- oli kä^s, maaihn pidi hukkuma,
poole, kui hein ammu seks polnud ruumi. Viunak^^ vii- ti minema ja põrgu pidi neelama üks hiiglase kasvu mees lähe-tehtud
ja ädal küllalt suur; olime maks hakkas pimedus; h^enema, n^ed, kes kuuhisid temale. nes pidulikul sammul, hukkumisele
karjaga heinamaal. Märigukoliaks veel mõni tõimne^^ tohutusuur
t31cs übes ja. gütus, ja ma olin Heino^ koopas, nud esiteks Uustahi tädi, siis Va- gkx>bus jalgapidi käes. Mü süda
• y : : teme teises küüninurgas kaevasime Tä polnud seda sii^^^ ajanud, hemetsa eit, siis Sikaste Leena, ja kloppis kuuldavalt mees l^eiies
enestele heintesse koopad. Kui Istus seal ja oli minu unustanud, lõpuks Ülesoo Mihkel, Ices kuulus kaljusema servale 'juba tä skutas
^^^^^^ : n^^ Voolis midagi pehmest lepakepist, l a h k u s u l i s t e ^ ^ j a pidi Bg, juba hoidis g ^ üle ser-
' ^ väsime tee ühest koopast teise, käed pargist punased. asjast rohkem teadma kui teised, va. H u süda kloppis ägedamini —
. Ä ^^^^^^ 'M^ ~ Mees laskis maa»
Nõudis suurt julgust minult nii- korraga väsinud, väga, väga väsi- likült suure kohtupäeva lahenemi- kera vabaks^ see langes tühjusesse
sugust timndteed kaudu Heino nud. % sest ja minagi sain aru, et inime- kadus sinna* sulas olematuks Sa'
ne on patunejapaha ning karistus mai ajal kadus olematusse ka'hiig-dr,
teenitud j a tulemas. MuL d i lane-mees, kaljune kallas ja m i ^
p a ^ mõtlemist ja: peamurdmist, oma kahe õega. Kõigest kokku oli
'm^t.l.eus. uH^em.\o. ^j a lOK retsenud, sest ema oh kord utel-^^^^m^^^ udumass, müles
va ja terava männikäbiga. Siis ai- bid nii sagedasti tabasid, ja vaevalt Wsevasse pimedusse, tõmbasin end kaš edasi nud, et kõik lapsed lähevad tae- kasin.
gäs sõda, mis Heinot kui po^^^^^ Ja siis kuulsid
gimata rahuldas. Ta ei hddnud kui tema omad. Aga alla nia ei haga heinte aU. Juuksed did hei- kodu did iile ma- tude arvele võtmisest d t ,
mind ena(m kui tüMšt tüdrukut, a^^^ mis ,
pani käbid vingudes Ja vM^ silmad, olin km joaaetüdo läinud, sealt ®da^^ nende kapsaae- pattimd tal v6iks olla.
M oikord tüdinesiii ma ära igas sedes lendama, nü et need
asjas aUaandmisest ja püüdsin oma näkku ja pähe sadasid. Ma din va- koopasse „külla" roomata. Ometi
piire ületada. Kui Heino mind kord lust meeletu, mu sihnade ees, oli pidin ma mmema. Igas asjas ei
kergelt ja narrides kuusekäbidegä must ja puna^ tühipaljaks tüd-pilduma
hakkas, sai m^^ viskasm kõigest rukukš jääda,
ja ma viskasin vastu. Vilasin ko- jõust Vaevalt minu kä- Silmad kinni, sukeldušiu ma kar
nud. ^
„Mme vaataloomad üle,"
Heino' üles vaatamata.
,,Mine ise," vastasin ja jäin
mama.
„ E i viitsi," \ I
Lei
• ''.Posi
9 P
, Wil
Tel