Vaba eestlane , December 20, 1984

              VABA EESTLANE neljapäeval, 20. detsembril 1984 — Thursday, December 20, 1984 Nr. 95
VABADE EEmASTTE HMLEKANDIA
VÄJAANDJA: O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Leslie St. Don
Ont. MSB 2M3
, TOIMETAJA: Hanass Oja
TOIMETUSE KOIIJEEGIUM: Karl Aato/Hei^^
TELEFONID: toknetüs 444-4823, talitus
• elöpeditsioon) 4 ^
•TEL iMISfflNNAD^Kaöadasraastas
ja veerandaastas $16.-^
lÖXIMlSmNNAB väljaspool^^l^
aastas $37.—ja veerandaastas
Aadressi muudatus 70 c. — iknumbri;
.KUULUTUSTE,
ms t b l l Ä v ^ r i i l : $100, esMljel $5.50
Püblished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. D<m Mills, Ont. M3B 2 M
Kommentaarid
Karl Marxi ja Vladimir Lenmi
Õpe^te „rumalaks" ja „naiiv
seks"tunnistamine praeguse tehno­loogilise
ajastu ja demokraatlikus
maailmaSf rakendatud sotsiaalsete
reformide taustal ei arene kõmmu-nistlikus
Hiinas siiski nii libedalt
nagu Mao Zedongi dogmade üm­berhinda
ja Deng Xiaoping seda esi.
algu arvas. Kui Hiina kommunist-,
liku partei peahääiekandja „Rahva
Päevaleht" mõned päevad tagasi
pikemas esiküljel avaldatud juht­kirjas
Marxi, Engelsi ja Lenini
klassivõitluse teooriaid kritiseeris
ja need ajast-arust jäänuiks tem­beldas,
siis ei ärritanud see mitte
ainult Kremli poliitbüroo kaugele
pensioniikka jõudnud võimukand^
jäid, vaid pani juukseid Idtkiima ka
paljusid^ kommunistliku Hiina kom­munismi
teoreetikuid ja Mao Ze­dongi
kulunu^ jalajälgedes astujaid.
Tekkisid telgitagused protestitor.
mid, mida avalikkuse eest pünUkult
varjati ning Deng sai lõpuks aru,
et ta oli liiga kiiresti liiga kaugele
läinud ja on sunnitud marksismi-ÄmeÄa
Hääle Euroopa osakoMa eksekutiiv-produt sent Karlis KuzuHs viibis Los Ängeleses, kus tal oli leninismi ajaloo prügikasti viska-kok^
saamine Balti Väbadüslüdu juhatusega. K. Kuzulis soovis Balti Vabadusliidu abi isikute leidmiseks, mise protseduuri aeglustama. Ja
kes sooviksid töötada Ameerika Hääle juures. Vakantseid kohti on eesti ja leedu Ameerika Hääle osakon- tulemuseks oli „Rahva Päevalehes"
dades. Kohtumine toimus Saiata MonicasKaliform^ on näha vasakult KarHsKuzuKs/Balti Vabadus- aväldatti^^ milles kinni-lüdu
esimees Valdis Pavloyskis, Leedu keskorganisatsiooni abiesimees Juoza§Ko|elis,BVL abiesimees dr. tati, et artikli ümberkirjutamisel
Änsis BlaMs ja B L V s€^etär^V^^ Pürisild, v Foto: Avo Piirfeild on tehtud viga ja jäetud välja ü^^
.. • , :y \: V. •; ." . • : , - , ^ - . oluline sÕna. Kui juhtkirjas aval-
. :.: ' y - \: :^ • . •; ••.V.:.'^: , .;/datud lauses oli mainitud, et „kee.
gi ei saa oodata, et Marxi ja Le-h
l l f i nini omaaegsed tööd. lahendaksid
meie tänapäeva probleemid", siis
nüüd mainitakse, et õiges redakt-
Helslrigi koldkuleppe mimõiguste järelkonverente^ maikuul 1985. a,, HniMeilcs Eestlastte sioonis t^^ lisada sõna
lames rahu nutte kõrged ametikohad ja asra^ ettevalmistusi Kontakti on võetud konverentsi delegaa- ,4iõik" ja väljendus peab tegelikult
oma lähema ümbrusega, vaid nud a t e i s t i ^ tutvustav broshüür, mis sisaldab ka inimõiguste rik- kõlama järgmiselt: „keegi ei saa
loodame rahuseenmete külvamist fiat teenima. t)ks neist preestritest i m m i W mhfnmifA nrii9n<ia HilddeiQ nära«f MAdriidr «nnnmi» « I I I U M P ™ * P ^ et Marxi ia Lenmi
jõuludega ei tähista : ini- Mark^Stide ^ i i p i kontrolM , all
mesed ainvsüksi Kristuse siindi) olev^^ Nikaraaguas on katoliku ki-vaid
see sündmus on kujunenud rik sattunud eriti laskelssedukor^
siimboolselt M rahupiihakSSb^^^^^Ä da, kuna seal on neM preestrit akt-
)ühade ajal ei otei ine oma s(ü- septeerinud punaste administrat-
- kumiste juhtunute aruande Balti liiMdeS^^
Ja nende idanemist kogu maai^Fe^nandö^C^ ja seletusi vaba maailma eestlaste ja b aegsed tööd lahendaksid KÕIK
mas^ Ristiusk Ja Mrik on seega ti- haridusmini^ ' meie tänapäeva probleemid."
hedalt seotud rahuga ja rahu taoK koha vastu vaatamata paavsti hoia-^^^N^^ Q^UP i^ir^cn toac.\^r\^^^^ M
lu«st^ ja kui me tõttame^ j ^ ^ ^ Carde- ^ T Ä J A K S : o et lääneriigid, eesotsas Ameerika Läänemaaümas võetakse võibolla
tui na! katoliku kiriku korraldusel i ^ Ühendriigid, ei tõlgenda sellega N. seda seletust puhta kullana. Prakti-lõuluevangeeMimii
k u u l u t a ] ^ tervise ja vanaduse ^ ^ ^ ^ ^ ei ole see siiski mõeldav, et
SHis teeme seda selles usus ja selles vaatama im • \. ™? punkt ei ole Helsingi kokkuleppe kommunistliku ^ a
:Veendimiuses, et; r M Ä r^hiimi, Juhina^^^^^^^ 1 ^ Leonid f ? _ ' , _ , S ^ ^ ^ ^ f S ^ , raamistikus tulnud arutusele, Am. ne jäme viga nii tähtsa ja oluUse
toetavad
simist maailmas
rahvastel
Jõudude V ( U I U ) K^i^juLi» ^ v a i u ^ - K ^ n o u j u i ji uvu suicsi vuisuuuu ywuuiimimu- — j-^s>^ ^ . . . . . . 11 ' l x,*.v»^^^*x****„v^w» * - ^ u - -
^kogu: maailma o i j ^ i n e ning jateks N i k a i ^ a s on k u l ^ ^ riikide vahelt Nagu^f^ löömiseks oma väljendusi pehmen-iBSuliste
tõekspidamiste la^ 1 ^ hiljem aga selgus oH Brezlmew ja vahe: lääneriigid ei tumiusta^.N
vastu võMemine. nister 1 ^ Liidu okupeerimist seaduslikuks, kendamisel nähtavasti kasutama
ja N i t o a g u a esindaja Ameerika konsolideerida maailma^^^^f^
w> VT T : ^ J . , Nii me loodame ja mi me usu' MÜMde ..de^^^^ motc oU Seller a.ial si, üks samm tagasi" võitlustakü-
Kahtlemata on kristlik kiril
^ u d ^ e g a d e J o o ^ ^ ^ ^ nikendada
t?m rahu saihtamisel nmg ateisth-kommunistliku
süsteemi vafetu •
Õigeusu
Oi^anisataoonis • Edgaff Liidu impeeriumi piire, mis olid ^ ^ .
võitlemisel,
kirikud^ iprotestandid
kristlikud usutunnistused o n and­nud
suure^^^^^^^^^^^^
abistamiseks ja n^nde
taastamiseks ning vaimulikud on
raudeesriide taga selle eest
galt kannatanud. Katoliku kiriku
praegune poola päritoluga
paavst Johannes Paulus on vaata­mata
oma deUkaatsele positsiooni
pidevalt lasknud välja paista, et ta
Ott kommunistliku !§üsteemi leppi­matu
vaenlane, müle eest ta pea­aegu
oleks snaksnud oma eluga,
fflOte oli sellel ajal
Parrales.Ea~nende vastu kavatee-jä^^
dik kinnitamata; suurema osa iää- kimutas, .et ^ . L i i M M e ^
neriikide poolt. (Sõja lõpu, 1945: fJ^st peale^^ pidada koikide^
a.,jäid^P^^^^^
Kui - I^dina-Ameerika problee» y i d u ja Suw^^
faktiliseks.
KOKKULEPPE KRÜTffiA^^^^^^^ ^ ^
Sel ajal kritiseerisid mitmed, et
N. Liidul ei ole mingit kavatsust
Ontario provintsi kohtuminister
Roy McMurtry on üks neist neljast
i M ^ t u ^ u V a d ^meile;k^^^
eWda mõistmatuma, sus palju ha^ tämata^ ühesõnaga, rahuja k c ^ o s - ^ ^
kohale. Koh-
„ sammud abõr-sügisene
külaskäik N.Lütu Ja se^ nende ^^^O^^
isurutute rivamana näib meile ühendriikide töö siWi aU, N. L i i t tahtis kinnita^ protesteeris ja hoiatas P. E. I r u - ja teiste riikide heatahtiik- se järele peammistri h
^.0]^ste^hmtud^^^^^^ ^ kui tummistri viimased san
on sü^e^^ mää- Helsingi kokkulepe sisaldab ka- see on neile sobiv. Asjadud näita-" dimeistri dr. ^^M^ seaduse-raa-
le inilaskaigu ajal^ a^ printsil- Vad, et see kriitika va^^^^ püramisel näita-mentaarid
usuelu vabaduse kohta
N. liidus. Evangelist; kes teiste
linnade hulgas külastas ka Tallin­nat,
üllatas nii eelstlasS välismaal
kui ka usklikke kodumaal, kui ta
pärast oma külaskäiku deklareeris,
et usklike olukord N . Ludus, p i -
ranestsiinduvalt pärast Breashnevi
surma ja kaldus veelgi paremuse
vallutatud riikide arvel. ; pi/ Need k a & s a printsüpi on^^^^ rikkumine Jät- yad kahjuks, et Roy McMurtry; e!
Sellega algas N Liidu vangistatakse isegi neid, kes ole süsM. sellest kambrist mee^
1972 a Helsingis esimene Euioo- vi^'- Esimene korv katab riikide- on moodustanud Helsingi järdval- oleks peaministri koha vääriline..,,
pa Julgeoleku ja Koostöö Konve vahelist koostööd, arusaamatuste ve komiteesid N, Liidus; väljaarva- . Teatavasti asutas dr. Morgenta-rentsi
Iconference "on R u i o D e a n ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ l^thendamist, tud$eitsmekünmendate aastate kes- ler Torontosse oma abordiklü^
Security and Cooperation, ^hk^^ 1^^^^^^ i.ctf T: 1 , .I„OI ni«. K.M,OC c . , f . . . ^ .
istung.
kui raudeesriide taga organiseeri­tud
yahdeselts tema eluküünla kus- poole pärast Xshemenko võimule
tutaniiseb iinqryakatse so^ tulekut. Grahänu väljeudused tun­duvad
Iseda sihilikumätena, et pai-ühinevad
kui lasti suuremal hulgal juu- ning hakkas seal tegema seaduse-list
julgeolekut. Teine korv katab te välja, on emigreerumine peaae^ vastaseid, a b ^ sulges
majanduslikku ja teaduslikku koos- ^ ^"111 peale viidud ja perekon- klüniku ja doktorihärra võeti ssa-tööd
Siin tuleb mängu Läänerldadade taas4ihendamisest ei maksa duse rikkumise pärast kohtulikule/
vaheline kaubandus ja införmat- rääkidagi; välismaa j a raudeesriide vastutusele. 12-lükmeline vandeko-vaatamata
sellele suurele ; ; ; ; ; ; ; T-^JZ^ vastaste lukümistega ja aitavad Sel
p a m i s d e e b a õ i ^ ja a t e i s t i lega saagida ise seda oksa, miUe
kommunistISku silstimi ^ « s t u P^^^^^ kogemused N. Lu- peal nad istuvad,
KommunisMBKu süsteemi ^^f" au usudu hindamisel km Billy^G^^
võitlemisel ei ole Mrik siiski hamil, on hoopis vastupidisel arva- Meil
toetamiseks ja õiglase^^^r^
ipool^te USU" siooni vahetamine ja levitamine rii- taga olevate riikide vahelised kon- hus leidis kummalisel kombel, et
- ' • ^j^g vahel. . taktid, s.t. sugulaste, eraisikute jne. dr. Morgentaler ei ole süüdi ja
vahelised kontaktid külastamise, mõistis, ta õigeks. Kohus väitis, et
Mis puudutab N . Liidu vallutus- kirjade ja pakkide saatmise näoKaborilü keelustamise seadus on
^. . . ., piiride tunnustamist, siis seda aina vähenevad. Aga kui on juttu iganenud ja iga naine võib lasta
on oigus Eusiito ^ Miks pole kusagü lõppakti sisse võetud, nendest inimõiguste rikkumistest, endale teha aborti kui l a seda soo-
«1 ^ ^ . - - 1 sissejuhatuses on ül- siis N . M
i^t.a}^ in«^„esj ^.«^w F Wiskoiksed raudeesTude taga diselt ja laia sõnastusega nenditud, Veräänsu^^^^
^a^iJ^^^Sl.^^ suver&suse tun- 1^^^^
^.hZ^!!i^^4^ luszko julm morvamme möödunud iiimselt on tegemist kommunisth- facto tunnustust N . Ludu eks stee- Liidu sisea^siadesse sekbimine
S ^ a Ä ^ e l f S l^pomtmse p* e r * Srat:SL1rff f ^^^^
demokraatliku läänemaailma poffl- Kuidlomhimistlike ja marksist- muial Moskva oreaiiiMeZi^ i l I^ŽLif^ Y."* suuremat järeleandmist sõjalistes «JK^.. MK.:.
« . m õ j u v a t e s Hngkondade./^^^^^^
keUedepamiseks eesmärgiks õn nagu ^^^^fe^ Läti, Leedu, Ukraina
kommunistlike rezhiunide kehtes- jne. Ühesõnaga, kuigi otsest tun-tamme?:
Km dissidentlikud preest- nustust ei antud, oma allkirjutami-kaitsevad
,,vabastamise sega teised riigid aktsepteerisid N .
^ • ^ , ^ ^ ^ ^ et nad on vastutavad oma tegude teised vallutama
tpetet mustade, p j^
partisamgruppidele,J^^^^ tuletada a r i K a h a r i arreteerimi-va^
ete^ezhmm vastu^^Louna-Aa^ sjg^^t^ põhjatuna ja vastuoÄe- sehigu. Konverentsi algusel 1972.
rdcas. Kmd. peale seUe said veeL n ^ ^ j ^ a ^ j ^ y ^ ^ läksid Balti esindajad, kaasaa^
mõjuvates ringkondades.
Kompromi^i otsimine kristlust ja koostöö otsijate ekraanile mitte al-lum^
at salgavate jõududega on nultiiksikud preestrid ja vaimuli-vÕtnud
viimasel ajal suure Matuse knd, vaid ka Idriklikud org^bisat-j
a sellfet tendents võime märgata sioonid. Näiteks määrab Kirikute
kristlike kirikute
Katoliku kiriku koostöö, mark-
- ^e rezhiimidegä ja Moskva
1 abil organiseeritud vasakpoolsete
põrandaaluste gruppidega on
S
Roy McMurtryl kulus kaua aega
mõtiemiseks ja kaalumiseks enne
kui ta vandekohtu otsuse peale kõr­gemale
kohtule edasi kaebas. Otsus
on sealt veel tulemata, kuid vahe­peal
tegi dr. Morgentaler oma klii-mku
uuesti lahti nmg abordivabrik
töötab täie hooga, vaatamata kliini­ku
ukse ette kogunenud, paljudele
demonstrantidele, . kes nõuavad
seadusevastase . tegevuse, lõpeta­mist.
Kogu selle loo juures on kõi­ge
bisarsem ja naeruväärsem, et
seadusevastase abordikliiniku tege­vust
kaitsevad hoone uksele koman­deeritud
politseinikud — äkki mõni
demonstrant võib aborditegijaid tü­litada.
Kus selle pahanduse ots!
gnqipid^^^^ läksid Balü esindajad, kaasaai- JERUUSALEMM - Iisraeli Roy McMurtry probleemM ei ole
Bud eriti laialdased möBt^^ see raz- vatud Eestlaste Kesicnõukogu Ka- Valitsus ütles, et nad tahavad an- kaugeWd M s « u ^ kui need aja
hiim,
grupid, kes tegutsevad Euroopas, ^nnisfa i
Ämeerikasj Austraalias ja Aasias. • kuulekust
Ön loomulik j ^ vajalik, et ^ " ' t tele.
dIna-Ameerikas, kus
Qilni kiriku vaimulikud on
toetama vÕmiulepü]
ringkondi, lootes nendelt
sotsiaalsete tõvede vastu võitle­misel
ning alamate rahvaklasside
Majanduslike olukordade paranda- natavaid gruppe.
Seda n;e. jjvabasfamise hakkab toetama neid
tendentsi on märgata kes vägiviallaga taotlevad
eriti praegu võitlu!s|te keerises ole- nistliku rezhiimi kehtestamist, siis
vas Kesk-Ameerikas, kuid ka Bra- on tõsiselt midagi viltu. Tõsiselt
sfiüas, KoIramMäs ja^ piM- on midagi vUtu ka nendel puhku-ja
teised vaimidi"
ta teemb, Jumalat
nõuab iselle
®i nadas esindaja Kahar, konverentsi da USA kohtule informatsiooni kirjanduses üles puhutakse. Ta käi-korraldajate
juurde, nõudes konve- nende salajaste dokumentide üle, tumine õleks ohiud korrektne kui ta
ja Lenmi õpetus- rentsil sõnaõigust, kuna Eesti, Lä- mis käsitlevad endise kaitsemimst- abordikliiniku tegevuse oleks vähe-ti
ja Leedu pohiud esindatud. Kor- r i Ariel Sharoni kahjutasu nõud- mait mi kauaks ära keelanud kui
toetab ja abistab mahajäänud r ^ - Need on häirivad mõtted i a xaldajad juhtisid neid Andrei Gro- mist Time ajakirja vastu. Time üt- apeUatsioonücohus oleks tehiud te-vaid
ja sotsiaalse ülekohtu aUkan- gimused niis kerkivad oaratamatiiU ^õko juurde, kes^dgitas,^^^^ või- leb, et need salajased dokumendid ma edasUtaebuse kohta oma otsu-maa
peal. rahu,
m e e l e " •
inimesteJ Iiea^ ^^^^^^^^^ ^ ' Liidu käsul, Soome poolt septembris 1982, palestiina Murtryst, vaid kogu Ontario valit-politsei
arreteeris need esindajad põgenike laagris teostatud massi- susest pentsiku mulje.
„rahürikkumise" pärast. Läänerii- mõrvast kristlike falangistide miilit-kide
survel esindajad vabastati sa poolt. ^^^^^^^^^ ; \ . • ÄMI
1-
vi)
II
•J
Nr. 95
N;
22. ja 2-
dr. HJ
24., 25. j
dr.M
29. ja 30,1
dr. J .
1. jaanuar
dr.R.|
meeni
Kas ml
laag^ipäe^
laagris „ I
les veel
need ,pik£
maadelt,
ru, keda
Saame
et meenül
M/L, „,
TUSõl
jaanm
Noortel
Kavas:
laulu ja
Kõik
osavõtja<
nud laagi
ja sõbrad!|
tikut vor
Eesti c l
Eesti Sl
Laagri
eksite(
«
VANCOl
ned jõuli
saadetud
ühes Vani
vas prügit
Nowyer üi
varastatu<j
kas see oi
saatmist
Ädvei
Toronto I
tänavune
-vakohase.li
hapäeval,
rikus, 883
dis osalesi
les Kippc
„Gloria",
loodud kee
Jeremy
jam Pyyk|
win J. Rij
tshello. Oi
Kaups ja
Alkok nmj
naiugeja
jutlustas
sotast kuj
Hanslep jj]
gestumisel
A, Kaups,
jõululaulu]
ria".
Kontser(
kvartett,
Emperör
miUe teei
Mmn. Tel
Mozarti ,H
esimese o|
intiimsusel
kvartett
y,Oh mis
Keelpillib
muslikült
davat vahj
helidele,
oratooriui
riosa koosi
püüdlikultl
kalt ja mi|
siasmiga,
paelusid o|
sega. Lau]
. Immanu(^lj
hear what
tatud kool
Händeli
ri ,,Jü lau|
Oma ül(
kajastas
Kristuse tj
eelset me (
„VÄBl
Mi
m