Vaba eestlane , December 20, 1984

              Nr. 95 . VABA EESTLANE neljapäeval, 20. detsembril 1984 — Thursday, December 20, 1984 Lk. 7
TA
tndami
UükeSrli
Ö.70
keeles
roNiÄ"
ide
JAST*
olituses
ÕITLEJATE
ILMUNUD
BALE
8 lk.
liiiiiiiiiiniiiiiiiiinttfiyitHiBifluiiE)
aga suurt muret val-oli
teadmatus Lepiku
pidi saada Lepikust?
a jääma? Kuidas huk-gusel
kujul edasi ela-kardetud
päev, jõudis
usane pilvealune ilm,
uhunud, maa ega tae-md.'
Ootamine oli iga-
Vahemetsa eit kor-ue
sisse astus, püüdis
nelt ta sõnu.
metsa-eit oli maailma
unustanud, tal oli sel
ki rääkida. Alles kui
as, ütlesI ohates, et ei
kse' homset päeva ka
Sellest järeldasin, et
ma öösel. .
Elli ja Mäluga sein-l
kaldal suures ootu-ääretu
tühjus, miUel
. Saatuslik silmapilk
ilm pidi hukkuma,
se kasvu mees lähe-sammul,
hukkumisele
aa kui tohutusuur:
pidi käes. Mu süda
lavalt, mees lähenes,
/ale.'Juba ta .sirutas
idis gloobust üle ser-
•doppis ägedamini
• Mees laskis maa-
~^ee langes tiihjusesse,
sulas olematuks. Sa-s
olematusse ka hiig-jjune
kallas "ja mina
;a. Kõigest .kokku oli
nie udumass, milles
uuesti ärkama jhak-
ADVOkAADi
T
iTHERINGTOR-FALLlS
Tihelepmoi e©sti luulefajtfEe cmeerlka qaleiitedes
Kahekordne tuimustus anü oktoobris OklahoiM ülikooM professorile Ivaskile, kes osa mooösato
keelte prof eissor Ja timnustatud ki^ World Literature Today to!°
metaja. Ivask luges oma loulet Firehonse Art Station'is ja sama! ajal ilmps fema lihtsama välimusega
luuletuskogu jjOMahoma October*^ kuhu on koondatud ingliskeelses üle 26 aalsta jooksul kir-
" faamaie-ilmus seems s,Poptry..Around'Vmida am
m Bsiy St., Süite 401. 36344Sa
õhtuti 447-2017 või 929-^3425
ENN
KÖUSKNI
• ABVOKAAT— NOTA^
t Ast puiadlanP^ Ste*
Tel. kontoris 363-0073
kodus 36®uS776
IGAL ALAL
Oklahoma ajalehed „The Okla- vad seda. Kee^on luuletajale tõe- Ivask üdes oma luuleõhtu kohta,
homa Daily" ja „The Daily Okla- line kodu, eriti kirjanikule kaugel et see on vist küll esimene indiaa-homa
Times" mõlemad av^dasid kodust— see on nagu teokarp mi- ni e-sti luuleõhtu ajaloos. Sa-sündmuse
kohta kirjutised. Viima- da enesega kaasas saab kanda ku- mai ajal see on väga looniülik, ku­ses
luuletaja annab väga huvita- hu iial lähen." Ivask vihjas selle- na see viis kuidas indiaanlased vaa-vaid
ja loojale iseloomulikke and- juures suvistele külaskäikudele tavad Jceskkonnale, see kosmilise
meid tema suhetest luulega ja oma Soome, mis viivad kontakti ka ees- harmoonia liik on neil väga sama-keelega,
sest olles rahvuselt eestla; ti keelega. Seal võib kuulda eesti ne eestlasist esivanematega..
ne, on Ivask jätkanud kirjutamist raadiot, sealt saab raamatuid ja
oma emakeeles. Ta tuli USA'sse sõbrad pääsevad kodumaalt mõni-,
1949 ja Oklahoma ülikooli õppe- kord sinna. Ta võib pöörduda ta-jõuks
1967. Ta on kirjutanud 7 gasi, mitte päris koju, aga peaaegu
luuletuskogu eesti ja ühe saksa koju.
keeles. Mitmes raamatus on tema ^ .., ,
joonistusi ja kollaazhe, mis on oi- mleb hoiatuseks, et eksn-nud
väljas ka tema kahel üheme- olevail • kirjanikel on oht elada
henäitusel Oklahoma ülikooli kuns- i^"ievikus.
tmiuuseumis. /. , r^^^^^^ j^ed nagu tee,
mis ,,iihendab- oleviikku minevi-
„Ta cn päris-ameerildane ja mi­na
U^sameeriklane, aga selles on
midagi, mis meil on ühine. Valge
mehe looduse vallutamine on asi,
mida ma ei või aktsepteerida.
Iffldaaaülane ütleb, eit kunstnikule
on väga oluline meeles pidada,
et Ha on oma rahva ešmdaja Ja
iGua ise oma mütoloogia.
Ivaskiga samal ajal lu^es
luulet ameerika päriselanJk,
aanlane Lance Henson.
5J*
Lisaks enese kohta antud and-
?ÖNU J O O M I
ADVOKAAT — NOTAE
f oikdale Place, l^ofkdale
Sinte 207
TcMmto, Qnt M6A 3A11
felefon,789.7S7S)
feodus 762-2367
Järgmiseks ta emakeelele on tei­seks
elemendiks loodus. Talle on
meüe,- on Ivask öelnud, et tema inimene juurtega kinni keeles ja
kirjutamised inglise keeks takista- looduses. Kui ta luuletusi kompo-vad
tema võimet kirjutada luulet neerib siis tunneb ta, et need oa
eesti keeles.
See on mis on kunst," selgitab
Ivask oma kaasesineja filosoofiat
Ivar ivaskilt ilmus oktoobris ing- Tartu ülikooli juubeli puhul peetud ettekande juurde esitas Leena TÜs-mitnaesugused
teed kodp. otsingul, liskeelsete luuletõlgete.kogu „Okla- maia luuletaja Ukut Masmgu sõnadele locdudlaule.
„Kun« ma elaM inglise ke^kkon^ ~ '''^ . , Oj:tober". Lihtsamas
nas, siis ma p e a n ^ a mmgi ^ ^ " ^ "^""^ luuletuskogus on luuletusi
õhtul esitatud esimeses luuktu» ^ loommgust, mis
ses „öö Soomes" ta ütleb „Ma on tol^tud auton^e^^^
tunnetan kaskedes siin kodu" ja
viimases luuletuses on väike konk- • . \ r J
reetne panus Oklahomale, kus ta
,jhoma" saab koduks („home").
Foto: Vaba Eestlane
impulsij» et luuletus hakkaks^ „he<-
-.iisema": eesti keeles."
See. on nagu akord, muusikas. „Su
instrument hakkab helisema ja see
meelitab sind rohkem mängima."
kolckulepe kirjastusega on juba d©'
mas.
EIQ3S8
OSXQB
HARRY LANDRA. 9*C.
NOTAR
„Inglise keel on kommunikeeri-miseks
proosas, kuid luule tuleb
välja sügavamaist, lademeist, m&- 'datlõödüše ffll
lestusist. Eesti keel on vaga vo-kaalideiikas.
See on nagu harulda­ne
ja Uus instrument ja ma ei näe
ühtki põhjust, miks ma peaksin
sellest loobuma põhjusel, et on nii
mimesi, kes räägivad ja loe-
Eestis nähakse inimest väga pal­ju
looduse osana, mitte kui isan-
Inimesed ei mäkud mitte kuna»
Ärn© NšiitofSO
(519)794^096
!i diplomiga.
„Totreador nüüd valvel..." kos- Arno Niitof tõi Tartusse värsken
nemuise" teatri lavalt Tartus.
Juubellpäevan@
Hiiu" number
ÄjaMrja sisus on „Kolmanda
Hüdlaste Selts täilstas äsja oma f^"***^ '^!f*.^'*S^S'
10. aastapäeva, mü puhul ilmus t-^*, ?"Jl^f^™ <^
nende ajaldria ,,Hüu"2ft-s number,
nü et igal aastal on ilmunud kaks ^f^-J^.^y.^-
nxaahnt, algsest tagasihoidlikust Vragen •„Tervitusi Hudlaste Seltsi-
.™m««u « M « m.uc nm^- Balü VabadusUidu (BVL) inglis- büUetääniümega väljaandest on ^TrS^fn/^iSt^^IwI
gi loodust m yastaolijat, ^ keelse büUet» uues numbris (nr. ^aanud maitseka välimusega ajaki- Ä . K M ~
kui heategijat, ja inimesf kui 4 - november 1984) tarjutatakse «• , ' . „ " _ mjiimaa
teenijat sourenast asjade skee- ..Eestist põgenenud räägivad miks 20. numbri kaanejooniseks on va- ^^^Xn^t" K Pfilb, "^^^t
mist nad põgenesid", Valdo Randpere na Huumaa kaart koos laidude ja ,"•!^H^lf,^^. A!?: wnS^
avaldus, ,,N. Ült mõistab hukka madalikega. Kaardil puudub aasta- «t^^^^
balti ku^hiüripidustusi", lätlaste pi- a^v, „fflo Maa" ametlik nimetus Metused .Noia kevad ja „Vana
^ ' oU sellal Dagden ja „pealim.aks" menmees;SH.K. luuletuid ,3iu-
Gertel. ii^aal ja ,,Huumaa II . Paja-mäe
Eedi „Mõtteid hiiu mütoioo-
Pikemais toimetaja (L, PiMberg) giast ja folkloorist", P. Partsi
märkmeis käsitletakse ajakirjaga utest lõbusõidust Kassarüe ja
seotud sündmusi, kuid selgub ka, Kõppii ning Tahkuna kaudu taga-et
on ilmumas Elmar Vrageri uus siy" H.Serge,,Lapsepõli" ja „Ko-tidi
tagasi kodumaale mõlema koo- 'Lääne-Saksamaal ja eest­laste
pidustusest Torontos, ,,18. no­vember
— Läti iseseisvuse päev*',
„KGB trikk KK märgi aU", „Tuu-tis
jõuliselt ja kaasakiskuvali ;,Va- dava puhangu Lääne-Euroopa muu- maen^rgia jäätmed ähvarduseks lük-
I L f K T RI
Hofliag 712-919®
LStseBts nr. S 1044
PUHASTUS
SEENAST-SEINA IklABSWi
fiSK LOSBIE — 447-9834 New-¥orgis ja mujalgL
j i i > i j w » < i < i i il nininrininrTTirotTT~ n T i T r r " M r T ^ ^ ' ' ~ ~ ' ^ ' ' ~ *^
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA tALTTUg
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
sikaelust. Tema esuiemised kujune- Baltimaadele", „Kohtunikud
Etendus ooper „Carmen". Esca- sid elamusiks kuulajaüe. Ta püüab kasid tagasi balü rahvatantsugrup- mamarm71lbiIi;irnŠo^^ dv^^^n^lhuU"
millo rollis Arno Nütof. Aasta järjekindlalt tutvustada nooremate, pide süüdistuse" LAOOC vastu", ''^^'^^^ ^^^""^^ "^"^^^ "^"'^^"^ ""^^ ^ '
1936. heüloojate,— Oja, Tubina, Karindi, aktsioon N. Liitu olümpiakomiteest
17 aastat hillem kuulsin Arno ^^^i^®' Eraesaksa - loomingut, välja heita,. „Moskva, Reagan.ja
NLU l a s s l a ^ ^ ^ ^ iZt- T'!"^' T' iffT' j ^ ^f i.-.c^i.,,oi 'Wnt«<.rjn talle, et need moodustavad uue rah-guste vang kutsutud geoloogide
T L vusvahelise tasemega heliloojate konverentsUe", „Molotov rehabüi-
Haal — sama võimas ja joulme ba- " , . . " • ., „ . , , ,r
riton. Ja meister ise endiselt tugev g^^^-^^"- . ' teerrtud", „Balti saated vndud Va-
. , , , , . • ha Euroopa raadio juurde", „Kas
ja.elujoulm©. Arno oH edukas kontserdilaval ja Afganistani sõda laieneb?", „Toen-
Ta: oli saabunud mõni aeg tagasi ^P^^^', läulupedagoogma on ta sõjakurjategijaist", „Eestist
MontreaH. OÜ täis tegutsemisindu. tosisdt kaasa aidanud eesti muu- ärahüppajad ringreisü USA's jutus-
Avas laulustuudio, kuid peatselt tu- f^f"^^: oh PohjalMt uurmud ^avad oma lugu."
Il <;iilffftda temast mitte olene- anatoomiat ja füsioloogiat.
of . i t S o ^ r S r ^ ^ m S i Tänu nendele teadmistele oli ta Biületään suudab oma lehekülge-lf\
f^fIrŽ^^^ k^fi^S suutnud kujmidada oma hääle. Ta dearvu kohta anda väga ulatuslikku
! f l l t . I d t ! r ri^^^^^ arvas, et tema teadmised tuleksid informatsioon Balti riikide problee-k
o M " Nü avasM midest. Teatavasti saadetakse seda
X a S L^^^^^ laulustuudio Tartus, hiljem ka Tal- igale USA Kongressi ja Senati liik-
^fuT^l f v ^ L l i n f c v^. lüinas. Need stuudiod tõid temale meie, kes selle kaudu suudavad Sa^mriaS^ -«^^^ ^ « ^ ^ "^ö^^^^^" orienteeruda balti rahvaste Ä
^ ^ s reali s, aagrak kla Slorso^nt^os^, ^ü^ua^w^a s, ^^^^ Tö.^ö^ ^k^u^jm i^e^s^ ^p^in^g^e H^^s^ek^s^: ^si^s^.^ ^B ülletään o^n ^m^a^its e^k^a^l^t ^t^o^im e-muusikakooli
ja ringhäälingu vahel, tööst.
Sellele„Mndlale olemisele" tuli Peale selle tuli ,,pendeldada" Tal- -
aga lõpp. Majad müüdi janus oma- linn-Tartu vahet, kuna ta oli kahe ^: . ..• ... ^ ,• , ... .•, . , .-. •
nik võttis kontori üle. „Torreador elütmeeskoori (Tallimü, Tartu) hää-nüüd
valvel..." Ja Arno on olnud ieseadja. Tema laulustuudiost on ,M©b© Il Id Ur^ööl'
valvel. Ta on ikka olnud rahutusest läbi käinud ca lOO lauluhuvilist.
ppige inglise Iteelt
omal vabal ajal
m kodus
VABA EESTLASES
m tasiw ajalehe laialdase
leviku tõttu.
EuulotiKte hiiMad
tiks toll ühel veerul $5.—
esiküljel $5.50
laadala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homm. kelli ll^ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
Leida Maijley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
kihutet võiüeja ja otsija. Ja nü ta Tuntumad neist on Andrei Chris- Ä'telx€l'nd'f0 SUfl '
sõitis maal ringi ja ostis üusa tiansen,Jaän^^H^
Memphermagogi järve läbedale ta- vet, Naan Põld, Heino Uuli, Walter ' MADRIID — Hispaania šürrea-lu.
Kuid sealgi ei pjüsinud ta kaua. ,Hiir, Voldemar Paldre ja Raimond üstiik poeet Vicente Aleixandre,
Müüs talu ja töötas mõned aastad Trala. " 1977. aasta nobeli Idrjandusauhinna
ladina keele õpetajana gümnaasiu- laureaat, suri 14. dets.Madriidis.'
mis. Süs äMd, nagu üle öö, oü ta Teine maailmasõda paiskas kõik rjp^ • oli 86-aastane. Aleixandre oli
suure restorani omanik Montreali segi. Tuli lugematuid esinemisi rin- .^^^g jdrjandusliku ringkonna „Gene-lähedases
linnakeses. Loomulikult del ja SaksamaaL Sõja lõppedes ratsioon 1S27" vümaseid säilinuid,
kuulis kõigu neil aastaü Arno laulu Amö Nütof oli esinenud peaaegu j^is õitses eime Hispaania kodusõ-harubarva.
Lõpuks oli aga Arno kogu Saksamaa ulatuses koos koi- 193&-39. Samasse gruppi kuulus
jälle tagasi Montrealis, kuhu ostis leegide P.P. Lüdigi, R. Toi ja teis° Garcia Lorca, kelle falangistid
endale maja. tega. surmasid. Aleixandre luule, mis
Ja nüüd, 2. dets., pühitses laulu-. Aastaarv näitab 1984. Arno Nii- ^^."J®
veteran oma 80. a.süniupäeva.Ku. tof - lähemate sõprade hulgas f^^f ^ ^ . ^ f ^ J ^ ^ ^ f ;
na tema tegevus muusika alal on „Toru" elab tagasitõmbunult kuitotJmi 1933. aastal ilmus tema
jätnud jälgi meie muusikaellu, süs oma majas MontreaHs. Kogub l u Ä o g u La Destruccion o ei
mõni sõna ka tema varasemast elu- maale Ja muid bmstiesemeid ning Amon (Hayitamme voi armastus),
käigust. kasvatab tomateid ja kurke. Mõni- ^'^^^^^^^ bspaama rahvushku ku--
kord hubasel.õhtutumul eksib jutus- J^^^^^ J^^^ ^ispaa-
Amo Nütof on pänt Põlvast. Te- tama sõpradele humoorikalt males- Kmünghkku
ma muusikaline haridus algö^ Tar- ^usi Põlva mailt, õpingute ajast ja "^"^
tu Muusikakooli vüuliklassis. Kooli- ^^atrist.
vaheajal kodus Tüsi veskis tööta- .
des jäi ta käsivülamasina vahele ja Armas Arno, Sinu sõbrad ja kol-sellega
oli lõpp tema vüuliõpinguil. leegid, Sinu kunagised õpüased ja
Noormehel oli aga „muusikave- muusikahuvilised ja Sinti konven-res"
ja ta astus muusikakooli lau- dikaaslased Korp! Ugalast õnnitle-luklässi,
lootes, et tema. häälest vad Sind Sinu tähtpäeva puhul ja
saab muusikainstrument, Ja saigi, loodavad ühtlasi, et saavad tulevi-
Tartust siirdus Arno Nütof Belgias- kus lugeda või kuulata helilindilt
se Liege'i konservatooriumi, ühtia- Sinu riMiaid mälestusi,
si astus ka Liege'i ülikooli. A. 1932 . Kalle Viires
Akadeemiasse
1949.
msniinniimHiinitiniinm
t f ^ f ^ m t^Ufald psrem aplelii
Elu võib olla mõnikord väga raske,
kui ei saa aru ingÜse keelest.
Aga abi on teel.
Ontario Haridusmmisteerimnil (The Ontario
Ministry of Education) on uus kursus
5,Engüsh as a Second Language".
See kursus võknaldab teü õppida
inglise keelt vastavalt oma vabale
ajale oma kodus. Vajate vabatahtlikku
koduõpetajat, kes räägib inglise !
keelt. Koduõpetaja registreerib teid^
ja aitab teid selle kursuse juures
üks või kaks tundi nädalas.;
Lähemaks informatsioomlcs „English
as a Second Language" kursuse osas
võtke ühendust või paluge oma koduõpetajat
seda teha Independent Leammg Centre'ga,
tel. 965-2657 või tasuta kaugekõn©
1-800-268-7065
Ministry of Education
VABA EESTLAST
oma sSpradek!
iiiiniiiiiiiiiuitisiuissiiussaiiiginiiiiiniisiiisi
Bette Stephenson, M.D., Minister
llam Davis, Premier