1984-12-20-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 20. detsembril 1984 — Thursday, December 20, 1984 Nr. 95 VABADE EEmASTTE HMLEKANDIA VÄJAANDJA: O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Leslie St. Don Ont. MSB 2M3 , TOIMETAJA: Hanass Oja TOIMETUSE KOIIJEEGIUM: Karl Aato/Hei^^ TELEFONID: toknetüs 444-4823, talitus • elöpeditsioon) 4 ^ •TEL iMISfflNNAD^Kaöadasraastas ja veerandaastas $16.-^ lÖXIMlSmNNAB väljaspool^^l^ aastas $37.—ja veerandaastas Aadressi muudatus 70 c. — iknumbri; .KUULUTUSTE, ms t b l l Ä v ^ r i i l : $100, esMljel $5.50 Püblished by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St. D<m Mills, Ont. M3B 2 M Kommentaarid Karl Marxi ja Vladimir Lenmi Õpe^te „rumalaks" ja „naiiv seks"tunnistamine praeguse tehnoloogilise ajastu ja demokraatlikus maailmaSf rakendatud sotsiaalsete reformide taustal ei arene kõmmu-nistlikus Hiinas siiski nii libedalt nagu Mao Zedongi dogmade ümberhinda ja Deng Xiaoping seda esi. algu arvas. Kui Hiina kommunist-, liku partei peahääiekandja „Rahva Päevaleht" mõned päevad tagasi pikemas esiküljel avaldatud juhtkirjas Marxi, Engelsi ja Lenini klassivõitluse teooriaid kritiseeris ja need ajast-arust jäänuiks tembeldas, siis ei ärritanud see mitte ainult Kremli poliitbüroo kaugele pensioniikka jõudnud võimukand^ jäid, vaid pani juukseid Idtkiima ka paljusid^ kommunistliku Hiina kommunismi teoreetikuid ja Mao Zedongi kulunu^ jalajälgedes astujaid. Tekkisid telgitagused protestitor. mid, mida avalikkuse eest pünUkult varjati ning Deng sai lõpuks aru, et ta oli liiga kiiresti liiga kaugele läinud ja on sunnitud marksismi-ÄmeÄa Hääle Euroopa osakoMa eksekutiiv-produt sent Karlis KuzuHs viibis Los Ängeleses, kus tal oli leninismi ajaloo prügikasti viska-kok^ saamine Balti Väbadüslüdu juhatusega. K. Kuzulis soovis Balti Vabadusliidu abi isikute leidmiseks, mise protseduuri aeglustama. Ja kes sooviksid töötada Ameerika Hääle juures. Vakantseid kohti on eesti ja leedu Ameerika Hääle osakon- tulemuseks oli „Rahva Päevalehes" dades. Kohtumine toimus Saiata MonicasKaliform^ on näha vasakult KarHsKuzuKs/Balti Vabadus- aväldatti^^ milles kinni-lüdu esimees Valdis Pavloyskis, Leedu keskorganisatsiooni abiesimees Juoza§Ko|elis,BVL abiesimees dr. tati, et artikli ümberkirjutamisel Änsis BlaMs ja B L V s€^etär^V^^ Pürisild, v Foto: Avo Piirfeild on tehtud viga ja jäetud välja ü^^ .. • , :y \: V. •; ." . • : , - , ^ - . oluline sÕna. Kui juhtkirjas aval- . :.: ' y - \: :^ • . •; ••.V.:.'^: , .;/datud lauses oli mainitud, et „kee. gi ei saa oodata, et Marxi ja Le-h l l f i nini omaaegsed tööd. lahendaksid meie tänapäeva probleemid", siis nüüd mainitakse, et õiges redakt- Helslrigi koldkuleppe mimõiguste järelkonverente^ maikuul 1985. a,, HniMeilcs Eestlastte sioonis t^^ lisada sõna lames rahu nutte kõrged ametikohad ja asra^ ettevalmistusi Kontakti on võetud konverentsi delegaa- ,4iõik" ja väljendus peab tegelikult oma lähema ümbrusega, vaid nud a t e i s t i ^ tutvustav broshüür, mis sisaldab ka inimõiguste rik- kõlama järgmiselt: „keegi ei saa loodame rahuseenmete külvamist fiat teenima. t)ks neist preestritest i m m i W mhfnmifA nrii9n<ia HilddeiQ nära«f MAdriidr «nnnmi» « I I I U M P ™ * P ^ et Marxi ia Lenmi jõuludega ei tähista : ini- Mark^Stide ^ i i p i kontrolM , all mesed ainvsüksi Kristuse siindi) olev^^ Nikaraaguas on katoliku ki-vaid see sündmus on kujunenud rik sattunud eriti laskelssedukor^ siimboolselt M rahupiihakSSb^^^^^Ä da, kuna seal on neM preestrit akt- )ühade ajal ei otei ine oma s(ü- septeerinud punaste administrat- - kumiste juhtunute aruande Balti liiMdeS^^ Ja nende idanemist kogu maai^Fe^nandö^C^ ja seletusi vaba maailma eestlaste ja b aegsed tööd lahendaksid KÕIK mas^ Ristiusk Ja Mrik on seega ti- haridusmini^ ' meie tänapäeva probleemid." hedalt seotud rahuga ja rahu taoK koha vastu vaatamata paavsti hoia-^^^N^^ Q^UP i^ir^cn toac.\^r\^^^^ M lu«st^ ja kui me tõttame^ j ^ ^ ^ Carde- ^ T Ä J A K S : o et lääneriigid, eesotsas Ameerika Läänemaaümas võetakse võibolla tui na! katoliku kiriku korraldusel i ^ Ühendriigid, ei tõlgenda sellega N. seda seletust puhta kullana. Prakti-lõuluevangeeMimii k u u l u t a ] ^ tervise ja vanaduse ^ ^ ^ ^ ^ ei ole see siiski mõeldav, et SHis teeme seda selles usus ja selles vaatama im • \. ™? punkt ei ole Helsingi kokkuleppe kommunistliku ^ a :Veendimiuses, et; r M Ä r^hiimi, Juhina^^^^^^^ 1 ^ Leonid f ? _ ' , _ , S ^ ^ ^ ^ f S ^ , raamistikus tulnud arutusele, Am. ne jäme viga nii tähtsa ja oluUse toetavad simist maailmas rahvastel Jõudude V ( U I U ) K^i^juLi» ^ v a i u ^ - K ^ n o u j u i ji uvu suicsi vuisuuuu ywuuiimimu- — j-^s>^ ^ . . . . . . 11 ' l x,*.v»^^^*x****„v^w» * - ^ u - - ^kogu: maailma o i j ^ i n e ning jateks N i k a i ^ a s on k u l ^ ^ riikide vahelt Nagu^f^ löömiseks oma väljendusi pehmen-iBSuliste tõekspidamiste la^ 1 ^ hiljem aga selgus oH Brezlmew ja vahe: lääneriigid ei tumiusta^.N vastu võMemine. nister 1 ^ Liidu okupeerimist seaduslikuks, kendamisel nähtavasti kasutama ja N i t o a g u a esindaja Ameerika konsolideerida maailma^^^^f^ w> VT T : ^ J . , Nii me loodame ja mi me usu' MÜMde ..de^^^^ motc oU Seller a.ial si, üks samm tagasi" võitlustakü- Kahtlemata on kristlik kiril ^ u d ^ e g a d e J o o ^ ^ ^ ^ nikendada t?m rahu saihtamisel nmg ateisth-kommunistliku süsteemi vafetu • Õigeusu Oi^anisataoonis • Edgaff Liidu impeeriumi piire, mis olid ^ ^ . võitlemisel, kirikud^ iprotestandid kristlikud usutunnistused o n andnud suure^^^^^^^^^^^^ abistamiseks ja n^nde taastamiseks ning vaimulikud on raudeesriide taga selle eest galt kannatanud. Katoliku kiriku praegune poola päritoluga paavst Johannes Paulus on vaatamata oma deUkaatsele positsiooni pidevalt lasknud välja paista, et ta Ott kommunistliku !§üsteemi leppimatu vaenlane, müle eest ta peaaegu oleks snaksnud oma eluga, fflOte oli sellel ajal Parrales.Ea~nende vastu kavatee-jä^^ dik kinnitamata; suurema osa iää- kimutas, .et ^ . L i i M M e ^ neriikide poolt. (Sõja lõpu, 1945: fJ^st peale^^ pidada koikide^ a.,jäid^P^^^^^ Kui - I^dina-Ameerika problee» y i d u ja Suw^^ faktiliseks. KOKKULEPPE KRÜTffiA^^^^^^^ ^ ^ Sel ajal kritiseerisid mitmed, et N. Liidul ei ole mingit kavatsust Ontario provintsi kohtuminister Roy McMurtry on üks neist neljast i M ^ t u ^ u V a d ^meile;k^^^ eWda mõistmatuma, sus palju ha^ tämata^ ühesõnaga, rahuja k c ^ o s - ^ ^ kohale. Koh- „ sammud abõr-sügisene külaskäik N.Lütu Ja se^ nende ^^^O^^ isurutute rivamana näib meile ühendriikide töö siWi aU, N. L i i t tahtis kinnita^ protesteeris ja hoiatas P. E. I r u - ja teiste riikide heatahtiik- se järele peammistri h ^.0]^ste^hmtud^^^^^^ ^ kui tummistri viimased san on sü^e^^ mää- Helsingi kokkulepe sisaldab ka- see on neile sobiv. Asjadud näita-" dimeistri dr. ^^M^ seaduse-raa- le inilaskaigu ajal^ a^ printsil- Vad, et see kriitika va^^^^ püramisel näita-mentaarid usuelu vabaduse kohta N. liidus. Evangelist; kes teiste linnade hulgas külastas ka Tallinnat, üllatas nii eelstlasS välismaal kui ka usklikke kodumaal, kui ta pärast oma külaskäiku deklareeris, et usklike olukord N . Ludus, p i - ranestsiinduvalt pärast Breashnevi surma ja kaldus veelgi paremuse vallutatud riikide arvel. ; pi/ Need k a & s a printsüpi on^^^^ rikkumine Jät- yad kahjuks, et Roy McMurtry; e! Sellega algas N Liidu vangistatakse isegi neid, kes ole süsM. sellest kambrist mee^ 1972 a Helsingis esimene Euioo- vi^'- Esimene korv katab riikide- on moodustanud Helsingi järdval- oleks peaministri koha vääriline..,, pa Julgeoleku ja Koostöö Konve vahelist koostööd, arusaamatuste ve komiteesid N, Liidus; väljaarva- . Teatavasti asutas dr. Morgenta-rentsi Iconference "on R u i o D e a n ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ l^thendamist, tud$eitsmekünmendate aastate kes- ler Torontosse oma abordiklü^ Security and Cooperation, ^hk^^ 1^^^^^^ i.ctf T: 1 , .I„OI ni«. K.M,OC c . , f . . . ^ . istung. kui raudeesriide taga organiseeritud yahdeselts tema eluküünla kus- poole pärast Xshemenko võimule tutaniiseb iinqryakatse so^ tulekut. Grahänu väljeudused tunduvad Iseda sihilikumätena, et pai-ühinevad kui lasti suuremal hulgal juu- ning hakkas seal tegema seaduse-list julgeolekut. Teine korv katab te välja, on emigreerumine peaae^ vastaseid, a b ^ sulges majanduslikku ja teaduslikku koos- ^ ^"111 peale viidud ja perekon- klüniku ja doktorihärra võeti ssa-tööd Siin tuleb mängu Läänerldadade taas4ihendamisest ei maksa duse rikkumise pärast kohtulikule/ vaheline kaubandus ja införmat- rääkidagi; välismaa j a raudeesriide vastutusele. 12-lükmeline vandeko-vaatamata sellele suurele ; ; ; ; ; ; ; T-^JZ^ vastaste lukümistega ja aitavad Sel p a m i s d e e b a õ i ^ ja a t e i s t i lega saagida ise seda oksa, miUe kommunistISku silstimi ^ « s t u P^^^^^ kogemused N. Lu- peal nad istuvad, KommunisMBKu süsteemi ^^f" au usudu hindamisel km Billy^G^^ võitlemisel ei ole Mrik siiski hamil, on hoopis vastupidisel arva- Meil toetamiseks ja õiglase^^^r^ ipool^te USU" siooni vahetamine ja levitamine rii- taga olevate riikide vahelised kon- hus leidis kummalisel kombel, et - ' • ^j^g vahel. . taktid, s.t. sugulaste, eraisikute jne. dr. Morgentaler ei ole süüdi ja vahelised kontaktid külastamise, mõistis, ta õigeks. Kohus väitis, et Mis puudutab N . Liidu vallutus- kirjade ja pakkide saatmise näoKaborilü keelustamise seadus on ^. . . ., piiride tunnustamist, siis seda aina vähenevad. Aga kui on juttu iganenud ja iga naine võib lasta on oigus Eusiito ^ Miks pole kusagü lõppakti sisse võetud, nendest inimõiguste rikkumistest, endale teha aborti kui l a seda soo- «1 ^ ^ . - - 1 sissejuhatuses on ül- siis N . M i^t.a}^ in«^„esj ^.«^w F Wiskoiksed raudeesTude taga diselt ja laia sõnastusega nenditud, Veräänsu^^^^ ^a^iJ^^^Sl.^^ suver&suse tun- 1^^^^ ^.hZ^!!i^^4^ luszko julm morvamme möödunud iiimselt on tegemist kommunisth- facto tunnustust N . Ludu eks stee- Liidu sisea^siadesse sekbimine S ^ a Ä ^ e l f S l^pomtmse p* e r * Srat:SL1rff f ^^^^ demokraatliku läänemaailma poffl- Kuidlomhimistlike ja marksist- muial Moskva oreaiiiMeZi^ i l I^ŽLif^ Y."* suuremat järeleandmist sõjalistes «JK^.. MK.:. « . m õ j u v a t e s Hngkondade./^^^^^^ keUedepamiseks eesmärgiks õn nagu ^^^^fe^ Läti, Leedu, Ukraina kommunistlike rezhiunide kehtes- jne. Ühesõnaga, kuigi otsest tun-tamme?: Km dissidentlikud preest- nustust ei antud, oma allkirjutami-kaitsevad ,,vabastamise sega teised riigid aktsepteerisid N . ^ • ^ , ^ ^ ^ ^ et nad on vastutavad oma tegude teised vallutama tpetet mustade, p j^ partisamgruppidele,J^^^^ tuletada a r i K a h a r i arreteerimi-va^ ete^ezhmm vastu^^Louna-Aa^ sjg^^t^ põhjatuna ja vastuoÄe- sehigu. Konverentsi algusel 1972. rdcas. Kmd. peale seUe said veeL n ^ ^ j ^ a ^ j ^ y ^ ^ läksid Balti esindajad, kaasaa^ mõjuvates ringkondades. Kompromi^i otsimine kristlust ja koostöö otsijate ekraanile mitte al-lum^ at salgavate jõududega on nultiiksikud preestrid ja vaimuli-vÕtnud viimasel ajal suure Matuse knd, vaid ka Idriklikud org^bisat-j a sellfet tendents võime märgata sioonid. Näiteks määrab Kirikute kristlike kirikute Katoliku kiriku koostöö, mark- - ^e rezhiimidegä ja Moskva 1 abil organiseeritud vasakpoolsete põrandaaluste gruppidega on S Roy McMurtryl kulus kaua aega mõtiemiseks ja kaalumiseks enne kui ta vandekohtu otsuse peale kõrgemale kohtule edasi kaebas. Otsus on sealt veel tulemata, kuid vahepeal tegi dr. Morgentaler oma klii-mku uuesti lahti nmg abordivabrik töötab täie hooga, vaatamata kliiniku ukse ette kogunenud, paljudele demonstrantidele, . kes nõuavad seadusevastase . tegevuse, lõpetamist. Kogu selle loo juures on kõige bisarsem ja naeruväärsem, et seadusevastase abordikliiniku tegevust kaitsevad hoone uksele komandeeritud politseinikud — äkki mõni demonstrant võib aborditegijaid tülitada. Kus selle pahanduse ots! gnqipid^^^^ läksid Balü esindajad, kaasaai- JERUUSALEMM - Iisraeli Roy McMurtry probleemM ei ole Bud eriti laialdased möBt^^ see raz- vatud Eestlaste Kesicnõukogu Ka- Valitsus ütles, et nad tahavad an- kaugeWd M s « u ^ kui need aja hiim, grupid, kes tegutsevad Euroopas, ^nnisfa i Ämeerikasj Austraalias ja Aasias. • kuulekust Ön loomulik j ^ vajalik, et ^ " ' t tele. dIna-Ameerikas, kus Qilni kiriku vaimulikud on toetama vÕmiulepü] ringkondi, lootes nendelt sotsiaalsete tõvede vastu võitlemisel ning alamate rahvaklasside Majanduslike olukordade paranda- natavaid gruppe. Seda n;e. jjvabasfamise hakkab toetama neid tendentsi on märgata kes vägiviallaga taotlevad eriti praegu võitlu!s|te keerises ole- nistliku rezhiimi kehtestamist, siis vas Kesk-Ameerikas, kuid ka Bra- on tõsiselt midagi viltu. Tõsiselt sfiüas, KoIramMäs ja^ piM- on midagi vUtu ka nendel puhku-ja teised vaimidi" ta teemb, Jumalat nõuab iselle ®i nadas esindaja Kahar, konverentsi da USA kohtule informatsiooni kirjanduses üles puhutakse. Ta käi-korraldajate juurde, nõudes konve- nende salajaste dokumentide üle, tumine õleks ohiud korrektne kui ta ja Lenmi õpetus- rentsil sõnaõigust, kuna Eesti, Lä- mis käsitlevad endise kaitsemimst- abordikliiniku tegevuse oleks vähe-ti ja Leedu pohiud esindatud. Kor- r i Ariel Sharoni kahjutasu nõud- mait mi kauaks ära keelanud kui toetab ja abistab mahajäänud r ^ - Need on häirivad mõtted i a xaldajad juhtisid neid Andrei Gro- mist Time ajakirja vastu. Time üt- apeUatsioonücohus oleks tehiud te-vaid ja sotsiaalse ülekohtu aUkan- gimused niis kerkivad oaratamatiiU ^õko juurde, kes^dgitas,^^^^ või- leb, et need salajased dokumendid ma edasUtaebuse kohta oma otsu-maa peal. rahu, m e e l e " • inimesteJ Iiea^ ^^^^^^^^^ ^ ' Liidu käsul, Soome poolt septembris 1982, palestiina Murtryst, vaid kogu Ontario valit-politsei arreteeris need esindajad põgenike laagris teostatud massi- susest pentsiku mulje. „rahürikkumise" pärast. Läänerii- mõrvast kristlike falangistide miilit-kide survel esindajad vabastati sa poolt. ^^^^^^^^^ ; \ . • ÄMI 1- vi) II •J Nr. 95 N; 22. ja 2- dr. HJ 24., 25. j dr.M 29. ja 30,1 dr. J . 1. jaanuar dr.R.| meeni Kas ml laag^ipäe^ laagris „ I les veel need ,pik£ maadelt, ru, keda Saame et meenül M/L, „, TUSõl jaanm Noortel Kavas: laulu ja Kõik osavõtja< nud laagi ja sõbrad!| tikut vor Eesti c l Eesti Sl Laagri eksite( « VANCOl ned jõuli saadetud ühes Vani vas prügit Nowyer üi varastatu<j kas see oi saatmist Ädvei Toronto I tänavune -vakohase.li hapäeval, rikus, 883 dis osalesi les Kippc „Gloria", loodud kee Jeremy jam Pyyk| win J. Rij tshello. Oi Kaups ja Alkok nmj naiugeja jutlustas sotast kuj Hanslep jj] gestumisel A, Kaups, jõululaulu] ria". Kontser( kvartett, Emperör miUe teei Mmn. Tel Mozarti ,H esimese o| intiimsusel kvartett y,Oh mis Keelpillib muslikült davat vahj helidele, oratooriui riosa koosi püüdlikultl kalt ja mi| siasmiga, paelusid o| sega. Lau] . Immanu(^lj hear what tatud kool Händeli ri ,,Jü lau| Oma ül( kajastas Kristuse tj eelset me ( „VÄBl Mi m
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 20, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-12-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e841220 |
Description
Title | 1984-12-20-02 |
OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, 20. detsembril 1984 — Thursday, December 20, 1984 Nr. 95
VABADE EEmASTTE HMLEKANDIA
VÄJAANDJA: O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Leslie St. Don
Ont. MSB 2M3
, TOIMETAJA: Hanass Oja
TOIMETUSE KOIIJEEGIUM: Karl Aato/Hei^^
TELEFONID: toknetüs 444-4823, talitus
• elöpeditsioon) 4 ^
•TEL iMISfflNNAD^Kaöadasraastas
ja veerandaastas $16.-^
lÖXIMlSmNNAB väljaspool^^l^
aastas $37.—ja veerandaastas
Aadressi muudatus 70 c. — iknumbri;
.KUULUTUSTE,
ms t b l l Ä v ^ r i i l : $100, esMljel $5.50
Püblished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. D |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-20-02