Vaba eestlane , December 15, 1983

              Nn 93
•OB ,
laarid
Irildased ei ole
[kaugele, et naö
|a rahuasju aja-
Iisraeli peami-l^
jane külaskäü^i^
ei Ühendriikide
väHspoIütilisedl
md Kesk-Idas
imiseks erakord-millega
lis-agressiivse
po-ligakiÜgset
abi Ja
Itakse mööda pa­a
t j a kannatus-
Iisraeli okupee-tegutsiedä
ning
liat jätkata. Milt.
plistele eksperti-ealistele
inimes»
Iseiline poliitika
vastuollu kõigi
lõõdukamate jsi
ötema äraa-le
ehitustege-rajamine
Jor-ipeeritud
aladel
|d i^alestiinlased
j^g töötab nen-lutidab
näd des-
M l Bsrael Tjjja^
rkonda 108 iis-ja
peaministriks
imiri organisee-ühe
uue asula
on igasuguste
võtnud umbes
territooriumist
rolli alla ning
200 miljonit dol-
Js ehitustegevu-ipo
kümstaml'
ralitsus püstitat­avaid
maju. Kui,
aasta algul
irvestati umbes
lis nüüd on see
isikule. Juudi
asundusalade
red keskused,
ta suurlinnade
Fabastamise
^tkonnas Liiba-igev
opositsioon
Yasser Arafati
[trdani läänekaV
ikka veel rah^
vabadusvõitlu- *
väga hästi ka
fende suhtumist
jistab kõige sil-le
kaitsemi^
[sõjakäigu alga-iröUj
kes van-tohi
Liibanon!
la.
[t kui Washing-jlile
piiramatu
[•oma senist po-jatkata,
siis lä-maksma
üsna
rite elusiining
le samm-sam-võitlustegevuse
haised elavad
vanemaks kui
ib statistika ja
[Mk vastu vaiel-
[rstid jõudnud
)sti j>akkttvale
|ates, et naised
laks, kuid me-üidiselt
tuh-jrvise
juures kui
:d on jõudnud
5, süs võetakse
/estämisel alu­sed
igapäevase
isöömine, riie*
liikumine. Ko-l
, ; et vanemad
Ilmingute soori-
^semad ja elu-id,
kes vajavad
>i ja tuge. Me­id
70 eluaasta
jl protsendi ula-md
eluaastat®
^ea tervise juu-
)rotsenti naist©
amult 54-le.
on näidanud,
siiurenemise-üt
inimese ak-ste
grupis võib
arvestada veel
ile, 80—84-aas-
(tale ja üle 85-
aastale. Kuid
jõudnud veel
järeldusele, ni»
leste akiivsus
|is on tunduvalt
iduslikult kind-
(Järg lk. 3)
17. jaMS. dets.
14.,: 2S., 26.: ja ^^2^^^^
dr. R.
«0
Kirjasõprüse 'soove on tulnud ar-vukaU:
väUsmailt. me viiekümne
lapse Torontos juba kirjutavad
uutele sõpradele, üle kolmekümne
kirjasõprüse soovi ön tulnud ka
teism^istelt ja vanematelt välis­maalt,
kuid nende tsa^Jon Toron­tost
osavõtt kahiüks väike.
ESTÖ Kirjasöpruse programmi
korraldajad, ESTÖ-84, E E N Noor­sootöö
Komisjon j a T.E.S. Täien-dusgümnaäslüm
paluvad kõiki
kaaseestlasi; lianadaš ulatada oma
käed sõpruses üle maade ja mere­de.
Paljud meist on õhneliküdj või­des
elada suurtes eesti keskustes
j a ühiskondades, kus meil on palju
tuttavaid ja sõpru. Mõtleme aga ka
nendele kaaseestlastele, kes elavad
eesti ühiskondadest eemal ja kel­le
võibolla ainuke kontakt teiste
eestlastega oleks kirja-sõprusvahe-kordade
kaudu.
Lugupeetud kaasefestlased^ võt­ke
palun meie eeltoodud soov sü­damesse
ja saatke voi teatage oma
nimi j a lähemad andijned E K N bü­roosse,
Toronto Eesti Majas:
Eaaseestlane Ingliimaalt, 62-aas'-
tane Alfred Läns soovib alustada
kirjasõprust omavanusega, ühtlasi
paludes kaasmaalasi aidata tal lei­da
kontakti oma klassiõe Endla
Kokk'iga, kes^ on pärit Kabernee-melt,
kuid peaks praegu elama ku­sagil
» Kanadas. A. IJäns'i aadress
on E K N büroos.
Halvale ilmale iWtü Instituudi järjekordne loenguõhtu»
Br. VeUoS(»ts kõneles pro^ Aoliolist ja muudest vöimaüBest
.oM;:paarikamiie:iimb«^^^^^ '
Loenguõhtu avaš^ Tartu Instituu- neli korda vähem energiat W
äi juhatusliige Kaja f ehnet, tut- liitrist bensiinist. Maagaasi keeflUS"
vustades Ontarid Transpbrtmiriis- punkt on 132 kraadi C.
teeriumi juures uurimistööl tööta- Etanool (alkohol) omab
vat eesti teadlast. ^ liitri koHta kaks kohnandikku
Dr. V. Soots näitas tabeleid dia^ siini energiast,
•toopiga, kus oli ,5,j«d
lisi ja keemilisi omadus! propaani, ^ . " , . ,
wdeldatua maagaasi, etoooli.^^^^^^^
metanooli juures. Kõigist vaadel- 80% uutest autodest on se^ 'KO-davaišt^
ön enim levinud propaani haste mootoritega,
kasutamine, kuna sel on head Metanooli (püupÜritus) energia
omadused. Ontarios on 27000 veo- on väiksem etanoolist. Raskusi on
Mt, kus kasutatakse propaani. icüiina ilmaga startimisel. AlkohO'
BensiiEimootori ünaberehitamine W^Q saastumisprobleemid on vsi^'
läheb maksma 1000—1500 doUa- sed j a see on tiks nende kasiitami'
rit. •seeelistest • •••v:
Propaani öktaanide määr on Ka kasutatakse maisi ja teisp
100, bensiinü 85. Propaani hoita^
se 7—8-atmosfäärilise surve all vad diiseltüüpi mootoreile; nende
paheks on p?djü tõm^
meid.:':-
Vesinik autoküttena pole nu-võrd
energiaandja kui kandja-
- Energiasisaldavus on hea, kilo-
Propaani toodetakse maagaasist, grammi kohta 120 ühikut (bensii-mis
7—8 atmosfääri juures vedel- nii 32).
dub. Kanadas toodetakse 130.000 « x - * ^ » i^..^c^mü?
• 1 11 / i Selletõttu kasutataks® rakeinae
vaati päevas, pool sellest kasuta­takse
ise, teine pool eksporditakse.
Maagaasi peaks leiduma vähe­malt
200 aastaks. Varem arvati,
et maagaas tekib orgaaniliste aine- ka see läheb kalliks; ka on
-te mädanemisel, nüüd arvestatakse leemiks akude raskus. Elektrisõir
seda omaette ainena. CH4 on lei- dukid on aeglase kiirusega ja 300
tud maailmaruumis planeetide va- km sõtmiseks vaja minevad pata-hel,
kus pole midagi mädanemas, reid kaaluvad 3 tonni. Shveitsis
Liitrist vedeldatud metaanist saab on arendamisel 3—^ korda kõrge-
"^a võimega patarei kui meie tava-
"ne tinapatarei. See on väävli-
"aatriuini aku ja midagi radikaal-niida
võib öhk kasutusele võt-
S kuid selle kuumus on 300
kraadi C.
Ühenduses ®n
ütles,
es erikütuste hinda, ta
irondview Ave, Torontos
Oiit.M4J(2R6
laenud kaasmaalastele
informcatsioonikshelistada:
465.
ei maagaasi ta on nii
Jjalliš kus bemsiin maksaks 250
itais mahutab sama palju ve­delat
maagaasi kui bensiini. Pro-
Paan maksab 22—250 liiter, umb­kaudu
i ,5 1 propaani vastab ühele
See. on bensiinist^
nõiab suuremat
maid sõltusid tehao
juures^ kuid läheb
juures väga kalliks.
Katsetatud on k a elektriga, kuid,
'^asutatakse ka puugaasi, kuid
see tõrvab mootori j a iga 35()0
km järel nõuab mootori lahtivõt-niist
ja puhastamist. ,
Kasutada saab ka linnagaasi,
^ ^ u t i surve all vedöldub ja
on maagaasi omadused.
Torontos on jpaar kohta, mis on j
öösel ettenähtud laadimiseks.
Kasutada saab seda siiski lühemail
sõitudel, eriti linnas, kuna läadi-niine
nõuab kuni 5 tundi.
Lõpuks dr. E. Aruja toonitas
Tartu Instituudi eelolevaid sündmu­si;
juba detsembri alul olevat G.
Suitsu mälestusaktust ja 14. det­sembril
loenguõhtut, kus Linda
'Kivi vestleb oma Aafrikas toimu­nud
antropoloogilisist uurimusist
ja kogemusist õpetajana Keenias
ja Ugandas.
Läti äri
0OWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Qneen st E. Toronto — Xa 3^^^
Meil on rikkalikus valikus ünporteeritud lõngil. Sobivad varraa-tel
ja kangastelgedel kudunüseks, pöunkniseks, heegeldaniiieki,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). * SKANpiNAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA •
Kanvaa mitmes värvb — SOODSAD HINNAD. Avatud: e»-
masp.—kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.-Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. TeL 469-2005, kell 3—5 p l
0LD Mlli^^^^
7 R I V E R V I E W G A R D E N S , TORONTO
(1 plokk läanepoolJane'!, Bloori läliedal)
\ T E L ; 7 6 H 5 3 5
iMMIDELEja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE J Ä p l
R U D T S C H N E I D ER
oa
01 ac8
Stökhofniis
Oktoobri lõpul tähistati Stokhol-mi
Eesti Majas eesf;i kodude aja­kirja
„Triinu"' 31. aastapäeva sõ-nalis-
muusikalise kavaga, mis oli
pühendatud kolmele eesti vaimu­suurusele
Marie Underile, pustav
Suitsule ja Hugo Raudsepale, kel­le
sünnist möödus käesoleval aas­tal
100 aastat.
' Sissejuhatuseks Ema Kiemmer
luges peatoimetaja Vera Poska-
Griinthali tervituse. Marie Unde- -
rist kõneles Mare Leet, esitades ka
valiku poetessi luulet,, Gustav
Suitsu luulet esitas Eesti Algkooli
opiiane Fredrik Nõmm ja laulis
tütarlaste • laulugrüpp „lrõllid".
Hugo Raudsepast rääkis näitleja
Heljo Sundsivik^Mängel, lugedes
dialoogi komöödiast „Ameerika
•Krisitus"^ 1 ,,Elava ajakirja" osas
kõneles Erna Kiemmer lühidalt
5,Triinu/' tulevikust. Mai Raud
„Trimu" Etnograafilise Huviringi
tegevusest ja Rutt Eliaser samariit-iaste
poolt haudade korrashoiu
yaja-dusest ja selleks loodud vasta­vast
fcmdist.
ühised
Tere tulemast tutvuma
pute sügismoodii
1093 Victoria Parl< Ave.
t. Clidr'! juures)
•SUURES VALIKUS:
i r Kleidid i^ Pluusid
Tel.759.1341
Seelikud ^Püksid Avatud;
_ ^- -: - - esmasp.-kolmap. 10—6
kostüümid ja mitmesugused neijap., reedel 10—9
kombinatsioonid laup. 9.30—5
E S T L A N E
Maksab Kanadass Välii
dets f Ä r Ä ? ! ^ ! ! ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^ WhvMauaa pöördus k ^ ^ ^ ^
SOUL — USA sõjalennukid ühi­nesid
Lõuna-Koreaoljujõ^
iuslennukitega Korea; poolsaare
lõunaosa kohal kolmapäevase sõja­lise
manöövri lõpul. Täpset arvu
võsavõtjaist USA lennükeist ei aval­datud,
aga üks Lõuna-Korea amet-inik
ütles, et „sajad" ÜSA ja LÕu-nä-
Korea lennukid võtsid osa koi-mepäeyaseist
manöövreist.
mentacsrld^.
" (Algus lk. 2)
o o
Sustatu d inimeste aktiivsus. M l ar-vestatJkse,
et vaestel jääb selles
vanuse klassis aktiivseid eluaastaid
2.4 äa? itat vähem kui jõukatel ini­mestel..
Kindlasti omamoodi huvitav stav
tistika. Nõnda võiyad 69-aastasei
mehed ja naised veel kümmekond
aastat aktiivse^t elada, kui kõik
hästi läheb nmg neüe ootamatuid
ffäsekemaM ieirvisernkkeid ei juhtu.
Eesti õpetajate ühing Kanadas koosolekust osavõtjad. Istuvad vasakult Ene Lüdig, Helle Arro, Kaare
Melts, Olga Kraav, Endla Komi, pr. Reppo, Helgi Nippak (uus esinaine), Ellen Martens, Hella Leivalt
(eidiieesiname), Valeria Kimberg-Kptkas, Elfride Kuusk^^^ Lee, Karl Vaikla,
Edgar Matten, Olga Kelemit, Hans: Lupp, Vaike .Rannu, VaSemitineÄ leena Rosenberg, Jilvi Verderp
Eha Toomberg-Tarniet, Leida Raudvee^ j^^^^ Saks.
Ei ole sihikindlal eestlasel kerge
kuulata pealt, kui teised noored
vanemad kõnelevad eesti seltskon­nas
oma lastega inglise keelt. Noor
satub kergesti teiste mõju alla ja
läheb kõnelusis üle võõrkeelele.
Ametlikule koosolekule järgnes
kohvilaud, kus omavahel arutieti
edasi noorte kasvatusprobleemi­dest.
., koos oU me kahekümne pedagoogi, kn^^^ pdmPA<; Wan. Turm sõnavõtuga en-üritusi.
kus <>salesid õpetajad. Koosd^^^
millete Vaikla vaimulik kõne, manasse varisenud õ. ü. ^^'^SS^^^^ abiesmaise Hve ¥aiMa mälestamiseks,^^^^^
hataj^^^^^^^^
Tegevusaruandes rääkis H. L e i - k^ E. Kuusk lastele
vat õpperaamatute koostaniisest, ta rahvusliku kasvatuse eesmärgi sõbraks, tihti ka emaks. E . Kuuse-büUetäänide
levitamisest, noorte^Ä ning üksikasjalise te- le annetati kimp lüli.
lehekülje toimetamisest, ESTÖ-84 gevuskava koostamise eesti noorte Teisele fcohvitassüe Järgnes
õpetajate Kongressist, koõliraama- rahvusliku; kasvatustöö ühtlaseks, kjmstnik Abel Lee
tufcpgu korraldamisest ja' õpikute süstemaatiliseks teostamiseks. H. i hästi koostatud ja esitatud kõne
Ulustreerimisest Valeria Kimberg- Kirikmäe soovib meie üksikasjali- kunstiv4)okdest läbi aastatuhan-
Kotkase poolt. Kassaaruande esitas si ettepanekuid ja konkreetseid sei-1 dete. (
Anne Saks. Aruanded kinnitati ühel sukohti rahvusliku kasvatuse ees- Kõnet täiendas kunstnik huvitavate
häälel. märgi ja reaalse tegevuse kohta, ^ ^ i ^ j ^ ^
Tegevuskava, mis kulgeb sama H. Leivat luges ette oma vastuse Koosviibimise lõpul tänas õpeta-teed,
esitas H. Leivat ja A. Saks sellele kirjale: ka oli H. Nippak Endla Komi
pelarve, mõlemad voeti vastu. vastanud kirjalikult H . Kirikmäele. ^^^^^^^.^ ^^^^ Leed kauni jõululil-
Valimistel valiti, ainsa kandidaa- Mainitud kirja kohta võtsid sq- lega. Oli hubane ja vaheldusrikas
dina, uueks õ. ü. esinaiseks na Eha Tarmet-Toomberg ja Sil^fi pealelõuna ning õhtupoolik Eesti
Helgi Nippak. Verder. Koosolek leidis, et tuleks ^aja khibituumiš.
Teisteks juhatusliUcmeteks: Helle rohkem rahvuslikku valgus- — . ' .. ' : .
Arro, Hella Leivat,- Valeria Kim- ^^^^^öd meie noorte, lastevanema- - - o < « . . . . „ , . o < » > « « . . ^ ^
tele, seletada rahvuslücu kasvatuse jpj^pg MÖÖBLI
$5L
Poobastcis $28.
feercindaastas $15.
$65.
$35.
$18.
MMPOSTIGA -f SAATEKULU
Kanadats
OTsfäs $56^ 4^^^ $ 4 2 ^ I $47^
ppolaastcif $30.— + $21.— i $24^
veerandaastas lld.--- $10.50 i $12.--
^ ^^^^^^^^
poolaastas $67.— {a Teenmäf»
•üksiknumbri hind 70 centi
IJmUPOSTIGÄ aastas
aastas $35.
Aadressi muudatus 70 centi.
Eamada aadressidele pahmie märkida „POSTAL CODE"^- fsi
USA a^äre^deie „ZIP CODE*'
Fangatsfaekk või rahakaart kirjntads)
Free Estonian iPoblishers nimele.
Teffffn^ne $aafa:
VA
955 ieslle St.. D<$n Mills, Õnt. M3B 2M3
AMI
berg-Kotkas ja Endla Komi. Juha­tuse
liikmete kandidaadiks Silvi
Verder, revisjonikomisjoni Henn ' kasvatuse häll.
Ründva j a Edgar Marten.
Algatatud küsimuste all rääkis
H. Leivat Eesti õpetajate Kesk-ühmgu
esimehe H. Kirikmäe kir­jast
kus öeldi, et keskühiigu nÕM-tähtsust,
sest kodu on rahvusliku
PUHASTUS
Igasugune kasvatus saab alguse
kodust, seega peavad lastevane- SEINAST^EINA J A LAHTISED
mad ise olema ülimalt teadlikud _
ja tahtlikud rahvuslikuks kasva- ERIK LOKBIK—447-9834
Palun mulle saata V A B A E E S T L A N E aastaks
veerandaastaks — tavalise / kiripostigä alates ..
B T e l l i m i s © katteks lisan
rahag / tshekiga / rahakaardiga.
Nimi
/ /
sunjuures