Vaba eestlane , September 28, 1982

              Nr. n
|ivitavaks ja edukaks
^ed Viirlaiu ro-ieta
hauad". Kuna
h läbi müüdud, siis
ismiaalaste poole, kel.
fituriiulil „Ristideta
raamatuid kas laena-
[ada Toronto Eesti
IC Lahkeid noorte
helistada koblijuha-lar
Martenile -r^ tele^
|4050 või saata post
Laureiwood Gresc,
IM9P 1L5.
[Eesti Gümnaasium
laks pühapäevaks
aastaid lõikus-tänu-
1 koguduses. "Päeva-lari
ees vüjavihud ja
I aiasaadusi, meelde-b
aasta rikkalikust
3ne on lõiganud, mi-,
isknud kasvada. Tä-.
Jimalale igapäevase
Iskliku inimese .süda-
|:a koguduses laulus
(alateenistusel teenib
üja 0. Gnadenteich,
Isab teenistusele vää-leorg
Soans.
jtuse järele on kaetud
lingi liikmete poolt
kaunistatuna. On
ii ettekandeid,
is on pühai^äevalj
U.
nistus ja
DOll
ktus
la-Florida Kogudus
shooaega jumalatee-
)äeval, 10. okt. kell
iLutheran Church'is,
and Park Elvd'ü,
(es, kus tähistatakse
istapäeva ja lõikus-ib
praost Andres
Orelil E. Allik. So-
/vllik. Laululehed. i
liateehistust toimub
jibimine kohvilauas
aJis, kus toimub Tar-
I aastapäeva tähjsta-esineb
endine Tar-bejõtid
härra Paul
iseisu
Cihciririatis,
|ianistü, mag. Eüza-loff
ja tema kläveri-
:aasal Eugene Pri-
3ldon Alexander, abi-
)sena. Mõlemad va-,
J jõududeks Cincinna-jsika-
osakondades ja
koritsertpianistide-ka
Eesti Helikuns­te
ja akadeemiliselt
ismuusikute korp!
leid
Inglismaal, suri 5.
^1 Grauberg, sündi-
1909 Järvamaal,
iri 22. juunil Aino
Triiuberg-Tarandi,
lärtsu 1919 Palmses,
k 23. juunü Linda
|Valter, sündinud 11.
eres. . • .•'
bidimaal, süri 2L
json, neiuna Mankin,
Iptembril 1898 Pais-
EELK JAKOBI
>GUDUS
mer Luteri kirik,
El Indian Rd.)
lik, 501 üavisville
M4S 1J2. Tel.
r-0410.
i. keU 17.00 on JU-rUS,
pühapäevakool
53ga.
DT^TED KIRIKUS.
:. keU 15.00 on LÕI-lA
JUMÄLÄTEE-maga.
[etuimid: igal nelja-
(.00—19.30 omas ko­le
Ave., Toronto
kiriklas, 3 Maple-ispäeiial
kfiöl8.0(^-
Rütaii, tel.: 527-041©:
Nr. 72
EKN liikmed aryteevad
IKNtegeVüs®
küsimuse
Nädalalõpul l . ~ 3 . ' oktoobrini
korraldab Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas oma liikmeile ja kutsutud
külalisteieinformaalse sümpoosio­ni
(seminari) vabadusvõitluslike ja
rahvuspoliitiliste küsimuste arutle­miseks.
Diskussioon neis küsimus­tes
on mõeldud materjali ja ette­panekute
saamiseks E K N edaspi­diseks
tegevuseks. Vastavad seisu­kohad
tulevad vastuvõtmisele E KN
siigisesel üldkoosolekul 30. ok­toobril.
EKN sümpoosion peetakse ühes
motellis Toronto ja Montreali va­hemaal
Jones Falls'is, Ont. Kings­ton!
lähedal. Osavõtuks on end re­gistreerinud
arvukalt EKN liik­meid
ja mitmeid isikuid ka väljas^
poolt. Sümpoosion algab reede
õhtul aupeakonsul I. Heinsoo ette­kandega
Eesti Vabariigi juriidili-
. sest püsimisest ja meie väüsesin-
VABA EESTLANE teisipäeval 28. septembril 1982 Tuesday, September 28, 1982 Lk. 5
Midiael Sittow • esimene
kunstnik Eestimaal
Möödunud nädalal toimus Eesti Kunstide Eeskpe sügisene lo«m-guÕh
li, kus kun^teadlane Rain Rebas Rootsist kirjeldas Eestist päri­neva
vanima kuntniku Michael Sittowi ajalist tagapõhja, andis and­meid
tema elust kuivõrd neid, on iteada ja esitas diapositiividel; valike
tla töfJdesto .. / V ' . ••vr-v.:-,;-'.v\:r:- •
õl^u avas. E K K president Stella^^T^ a.
Kerspn, kes tutvustas liialt vähese- oli ta ^Hispaania kuningapaariga
le o|ävõtjaskonnale külalislektorit, koos Granadas, kus võeti vastu kä
kes 911 fil.lic. kraadiga kunstitead- Ameerika avastanud Kolumbus.
laneJI töötanud GÖteborgi^^^^m^^ Kuigi Sittowi on nimetatud re^
mis |ja olnud Rootsis rahvaülikooli nessansi kunstnikuks, peab Rebas
rektoriks. Ta on õpetanud kunsti- teda siiski hilisgootika meistriks,
ajalugu ja külastanud koos oma keda arvestatakse Madaln^aade
i õpilastega Itaaliat |a teisi kunstirik- kunstnike h Temaga lõppes
|/ku$tega maid. j r see kunstivool, olles end täiesti
I I tühjaks kasutanud. On siiski fan-.
I 60 P M E G ^ KUNSTNIK ' ; tastiline kuidas : tä suutis enci: sel
; J ^ , ' r. , , ^ . ajal maailmas maksma panna, ka-
I .^v Salvador Dah g^tades madalmaade tehnikat väi-seisbkoha,
et Põhjamaadest ei tule ^^^^^ formaatidega maalidel.,
^On;^|jayaatdd, / e l ^ ^ Eesti; Gümnaasiumi a Ä s t 17. septembril <isav6tjaid. Pildil kooli registrcertjad noored ja esireas vasa- 3^1^!^'^^^ , Sittowi kaasajal oli Põhjimaa-poosioml
esmeb |onavotuga k^ ja gümnaasiumi i C ^ u ^ o S e iT et inhnesH^ humamsm^ ja re ormatsioon;
hsimmsteermnu bsindaja (^tt^^^^ ffirSmi^™^ viimane kutsudes omakorda |välja
Sümpoosioni peatoo toimub lau- ! P^^"^ ^^lep^^^
_ Resas päeval, 2. oktböbril, kestes hom- - sellbga ei lepi, ütles ta, et sõimas kunstivool - barokk.
mikust kuni hilisõhtuni. Hommi­kupoole
on mõned ettekanded prae­gusest
. välispoliitilisest olukorrast
ja Nõukogude agentuuride takti­kast
pagulaskondade suhtei Pärast
elati siiski perifeerias, mis on nagu
va
tie
ja
jaspoole jäänud maailma kuns- KUNINGAKODADE
üome-ygri oraanisatsivvii w^,nm. ust. Sellel taustal tuleb vaadelda PORTREEMEISTER
Fennougristika, kui teaduslik uuri^^ kelle nimest on tpada kuni 60 va- ^uuj-t yõitu^venelaste üle orduväge-lõuriavaheaega
kuni hilisõhtuni ükisikäsjalikud võrreldav-moloogili uurimused ilmusid oletatavast ühfeestsoome-ugri keelkonnast, tksi- riänti. Tema isik^ ümber on aja- ^^^^^ külaliseks sel
toimub EKN tegevusalade üksik- W olulised tähelepanekud pärinevad veel kaugemastki minevikust. Jsiba 9; sajandil juhiti tähelepanu mõ- loj^line, kunstiteaduslik ja litera- ^^^^^^^-^^1 ^jj^ Sittow See on
asjalik diskussioon mitmesuguštes&edesoome-ugri keelte omavaheüstele sugemetele. Pidev uurimistöö, eriti vümaise paari aastakümne jook- tuürne tagafoon. viimane teade temast ja on arves-küsnnustes.
Kõne alla tulevad va- sul, on i^avutanud märgatavalt kõrge laseme kõikidel iFemiougristika pooli hõlmatud teaduslikkudel ja aka- iLiteratuurselt on temast kirjuta- ^.^ sürmakastana kuigi see
badusvõitlusliku, rahvuspoliitihse, '^^^''^^^^^^ nud Jaan Kross oma jutustuses '
„>Jeli monoloogil Püha Jüri asjus".
Kirjanik, kes kiirjeldab ainult isi-nwsootöö^
ja EKN^ ^gevuse ma- Keeleteadlased on kaua olnud mitmel maal, eriti aga Euroopas, jatele ja
jändamise iiusimused icui ka meie siin esireas. Nende meeste töötule- Kanadas leidub arvukalt eesti, 3) fenn^^^^^^ propageerimi- ktiid/kes "on midagrandnü^^
rahvusliku tegevuse ja
suhtes esinevad vähsed ja sisemi­sed
hädaohud.
pole absoluutselt kindel.
Sittow elas suurte murrangute
ajal,, mil keskaeg 1500 veelahkmel
^^^^^JJ^mused on tõendanud eri n.n.^^^^^^^ päritoluga inime- ne ja leyitamine ning ühtlustamine ijivale, on heroiseerinud Sittowi ^P^^^ ^ uus-aegJ inimkonna
Hierugri keelte ühtekuuluvust onia- si ja väiksemal määral ka esinda- teistes Kanadas asuvates "^^^^oo^iv dha krossilikkusega.
p.., .. . . ette keelkonda. Nende iK)Olt on kä jäid teistest väiksemates . '
mulik Sl^i^^m^lel^^ rahvastest. Mõned : kanada Eeltöö: on juba praegu käimas J ^ A A S T A S E N A BRÜGGESSE
muiix lumieenisryvm^^^^ ülikoolid on reageerinud fennoug- uue organisatsiooni moodustämi- ^ijT^cyi õppiivirA
^mpoosiom. kokkuvõtete-tegem^^ pNSTI ÕPPIMA
ne.
1) ei II
dust. Siiski ei ole uuriniistöö tule-^^^^(^^^^ näiteks on ungari oppe-mused
jäänud ainuüksi keeleteai tool Toronto ülikooli juures ja
laste haldusse, vaid neid on ka ka- soome õppetoolid Lakehead jä^
sulanud antropoloogid, folklorist- Laurentian ülikoolide juures), kuid
ajaloos- vastavate mõjudega ka
kunstiajaloos. Sittow oÜ.meesv^^^^^^^^^^^^
on igalpool hikunud, mitmetes.,
kuningakodades nende portretisti­na
(Kari V, Folip V , Hehry W,^^^
. ^. , ^ , Sittowi kunstöikuna tundmiseks Kristjan II, Austraia Margarita jt.)
miUe mmi on Fmno-Ugnc Sto- i ^^j^ ^^^^^ ^^^^^ y.^^ kes lõpetas omaelu Tallinnas,
dies A^ociation off Canada ^yj^j^^ ^^^^^^^ ^^^^^^ ülevaatele järgnesid diapositiivid
(FUSAC) ehk Soome-ugn Tea- ^.^j Tallinnas. Paul Johan- juba Sittowi kindlaks tehtud autor-duste
Selts Kanadas. 'ggn^ vana Talliniia suur tundja, on lusega ja neist, mis polnü^ veel
Icõiki seda oma uurimuses kirjeldanud, lõplikult määritletud. Neid on
gaidlipk^iid dusfisb
«iT I tid, etnomusikoloogid, ajaloolased siiani ei ole ühtegi katset tehtud
TCgeVUSf ^ ning kirjandusteadlased. Seega on organiseerimaks ja te^^^
Lipkonna pidiüik avakoöndus toi- ""^med teadushkud harud andnud fennougristika rikkaid ressursse, ja asjahuvilisi kirjutada informatsioo- Sellest 5000 elanikuga linnast läks mitmes Euroopa, aga ka Washing-mub
16. okt. kell 10.00 hommikul omapoolseid panuseid, mis on sü- saavutusi. On , üsna iseenesest ni saamiseks allajärgnevale: Marja- noor 15-aastane, Sittow Brüggesse toni, New Yorgi ja Detroidi linuu-
Feetri idriku all saalis^ jnülest "^^i^ ^^säam mõistetav, et nende keelte õpeta-iijsa Martin, Department o^ õppima, | kuna Tallinn oli seumites.
nalume kõiki gaide ia lastevane- "gri rahvaste kultuurist ja aja- jatel-õpilastel, kui ka muudel hu- jiageš, Lakehead Univeršity, selle linnaga ühenduses Hansa l i i - Sittowi rahvuse ümber on olnud
ym aid osa võttas. Peale lühikest pi- ,l oos,t . vMil. istelo. n .h^ä.d. a_ v. ,a.ja, Mli.k.u. d. .te. a. d. m. . ise. dj - i^^v^ nder _B ay, O_ nt. idu kaudu. • ' -"'-'"•-^ -
dulikku algust jagunevad! noored Tänapäeval hõhnab fennougris- sooni
Juhtide saatel oma üksuste koori- tika peaaegu kõiki teaduslikke 'hä- laiemas fennougristUkus perspek-dustele.
1 rusid. Üksik uurimistöö ei saa oUatiivis/ aga nii mitmedki'
ESTÖ-84 ja Maaüihalaager ei fennougristika töötulemusi arVes- fennougristika alal töötavad tead-kaugel,
sellepärast'on soovitav, et tamata täiuslik. lased tegutsevad ebasoodsates tin-kõik
noored eesti tütarlapsed g a i d - , ,
me, ungari või mõne muu feoQ- Ja ükstes^^ kõrgeklassiliseks^
Korfereld veel vabu
lusega ühineksid, et osa saada sel­lest
toredast laagrist. Hellakeste
suhtes helistada juhile Sirje Järve-lile,
tel. 225-4590 või üldiselt nii he^
eriarvamusi, sakslased on teda pi-
Edasi on teada, et Sittow, kelle danud üheks „auväärseks monu-eluaastaid
arvestatakse 1469— mendiks. -sakslasile Liivimaal",
1525 aastate vahel, oli 1505 Lon- eestlastele on ta aga. kunstnikuks,
donis, 1515 Kopenhaagenis, kus te- kes on pärit meie maalt ja jõudis
ma kuningas Kristjani II portreed selleaegse maailma kuningakoda-nimetati
esimeseks renessansi desse. Maailma kunstiajalugu on
kunstiteoseks arvestanud ta suureks nieistriks
me^ugri keele kohta nõuah poh- Seepärast ewt hädavajalik luua fen-jalildm
arusaamist fennougristi- nougristika teaduste organisatsioon
kast selle täieslikus ulatulseš. Kanadas saavutamaks järgmiseid
DD KOtlTALO"s""
EAe Ruugele, tel. 438-6500.
„Ra]äleidjad"
lakestekui ka gaidide suhtes hp- j ^ i ^ b ka.mainida, et fennougristi- s^^^^"
konna juhüe Ingnd Kutfile, tel. ka Võib pakkuda väga palju väljas- 1) kontaktide loomine fennoug-
598-4459 või lipkönnä vanemale fennougristikat töötavatele ristide vahel ning inforinatsiooni
teadlästele-akadeemikutele.' vahetamine;
Fennougristika osat^^ tea- 2) tehnilise ja teadusliku abi
i«>c»o«»<Kii»<HB^^ dusliku alana on juba tunnustatud andmine soome-ugri keelte Õpeta-
FLORIDA
Süver Spring Shores
$99.00
P E R C O Ü P L E
. 'CANÄDIAN FUNbS ATj
ONLOTS; X- ; ;.;
standonour ^ aere deveioped Seame ölemasolevöd rahvarõivcid kordce,
ti^edlots,startingat $ 7 9 0 0 . 0 ^^
mortgage, mterest as low as 8%. r
725 North Streer
Sault Ste. Marie, Ontario
P6B 5Z3 .•
felefon: 705-253-67777
Põhjamaades. Töö on praegu Madalmaade kunstis.
Tule, lille tantsi!
Mõlemaid, nii ühe kui kalhe-
. : imimese k^
N ä i t e k s ;
Endised fahvatantsijcidälysf avad ö^^
Toronto eesti seÄonnas on laialdaselt levinud hea naudis. O E
laiulda, et „Kungla" rahvatantsu rühm asutab käesoleval sügisel tuli-
. . • _ > , . „ ^ u u e „Veteranide" tantsurühma. Kes need veteranid on ja milline 5ee
ühe üiimese kuu feissetidek $67ü.(&ü ^-.j^ sellest vestleb grupi koordineeri|a Ja idee algataja
Taimi Voksepp. ''i,, •
«Veteranide rühma liikmeks sää- et paljud, kes jällegi tantsima tule-
35 vad astuda need, kes on endised vad leiavad kindlasti, et nende
Kuu reriäimaks $167.75
30 päeva
üäalpidamine
Kookkkkuu 468.35 asiuua neeu, KCS uu ciiuiscu vau iciavau Ä-muioau, vi. ixvuwv
. . . . . . ••••••• : •; .. tantsijad ja aastaid eemal ohiud tantsukingad on. veidi „roostes".
Ulejaak ...,. aktiivsest tantsimisest. Nii on iga> Selle üle ei ole vaja mingit mu-
See our $34,990 detached
2 bedroom home with garage
(npt a mobile).
^Askfor TOOMAS : M A ] S n ^ '
759.1191
Florida Sunburšt Cörp.
R.E,Bro!ker •
Ask for and read carefuUy the
prošpectus relating.to thiš offering.
: OA-26-174-81
Etnograafilise Ilingi esimene kokkutulek toimub 14. okt. kell 6.30 ja varandusseisust.
Eesti Majas, ruum nr. 12. Sellele järgnevalt toimuvad kokkutulekud
igal nädalal samal ajal. Kõik, kes eesti rahvakunstist on huvitatud, on
teretuhiud ringi tööst osa võtma. Meil on vaid üks Etnograafiline Ring
Kanadas, mille läbi saame oma rahvakunstilisi andeid näituste kaudu
ühel, kes on minevikus rahvatant-ÜSal
näidatud arvestuse arvud ole- tantsinud ja tahab jälle labajala
nevad täielikult isiku sissetulekust |össi lüüa,^ hea Võimalus teha seda
värskelt aslitatud ,,veteranide rüh-ret
tunda, kuna rühm on just
selletaolistele Mngadele mõel-mas",
selgitab jlaimi Voksepp.
Ta selgitab edasi,
Rühma juhtimises bn nõus ai­tama
juba mitu endist ,,yeterani".
Allan Liik, Leena Liivet j ja Enn
öeldes, et aastate jooksul on Matsoo on lubanud oma akordio-
5,Kungla" rühmas tantsinud ligi nid jällegi ellu tuua, et uuele rüh-tuhat
rahvatantsu harrastajat. male muusikalist hoogu luua. • Pi^
Ühel või teisel põhjusel on need ret Komi, Jaanus Marley ja Taimi
endised tantsijad pidaiiud loobu- Voksepp on ühel arvamisel, et nad
ma, kusjuures rahvatants on neile saavad need„roostes" kingad jäl-esitada.
Kasutagem seda juhust. Me peame omad teadmised nooremale CeStl korvpalli-põlvele
edasi andma. See on meie rahvuslik kohus. tnäh^ijci He^^
ESTO-84 läheneb ja ettevalmistu- Kao ketramist ja kraasimist, Ene kohtUS
sed selleks on vajalikud. Olemas- Runge kõlavööd ja pooka, Anne / . . .
olevad rahvarõivad tuleb korda TüU punus sukapaela ja mängis HEl^INGI — Eesti korvpalli- alati sfüdameläl|edaseks jäänud. legi sujuvalt tantsima panna
seada, uusi tuleb valmistada. Rin- kannelt; Anne kandlesaatelmän-niängija arreteeriti 1&^ septembril „Siis tuligi idee, et tuleks asuta- ic-»"-"" */»Sm«if» {n
gilt saavad nõuandeid ka kodUs gis Ene Runge kä vana karjalaste Helsingis ilmselt alkohoU müügis da rühm, kus (pleksid endised tant-ülikonna
valmistajad. Nõuandeid pilli ritsikut. M^^^ sijad olgu nee(^ noored või vanad,"
saab ka vanades rahvakommetes.^pbejärve^^srt juhatas j^^^4 arreteerimist, aga ei avalda selgitab T.. Voksepp ja ütleb, et
ja tavades, rahvaluules, rahvalau- Vanda Isotamm kõlavöö huviringi, üksikasju, sest „see on diplpmaä- veteranide rühiia asutamisega tuli
Esimehe tund toünub juba es­maspäeval,
4, oktoobril Eesti
Maja suures saalis algusega kell
7.00 ja kestab 8.30-ni.
Taimi Voksepp ütleb: „Käesole-^
lude valikus ja esinemisteks. Parimaks vöökudujaB asutus ^^^^"^^^^^^'P^^^^^^^^^P^^^ ulatame igale en-,
LE, TULE-TANTSI (VEEL ÜKS^^^
KORD)!"
2 . poisile (3 ja 1) esmasp-kolmag). Nõuanne näituste korraldamiseks skaut. Ene Runge juhatas pastlate- ^^i , 1 Eest ane sattus siisKi vaata _
SteSes & Dufferini Bu^ühendus. rahvusüku eeskava koostami- gemise huviringi, kus Evald Tut- mata; «diplomaatilisele asjale koh- tena toimuvad .Torontos.
i> 1 k IV* /:i;o win seks. Soovikorral võivad Etnograa- su'st sai eri-kiiricursuse Järele uus ette ja jai esialgul arreteerituks. T. Voksepp |on optimist ja usub,
Falume fteiistaaa oov-öy:»u ^^.^^ j^.^^. ^..^^^^^ loenguid pidada pastlategmise õpetaja. Korvpallimängija, kelle nrnie ei .
etnograafUistel aladel mi Torontos 23. okl seisab ees maakondade ^^^^^^^^^^^^^^
kui. ka väljaspool. p^dt korraldatud Eesti Maja tulu- P f ifeskonda^^^^^^ ^^^^^^
Paneme kõikidele estiastele süda- õhtu, kus toimub ka maakondlik^'?^^! ^^^"^^ ^^^^^^^^^^^
meie, ärgem laskem, vana, olemas- näitus, mille korraldajaks on Etno- | W Viša meeskonda Helsingi
olevat rahvakunsti kaduma minna, graafüine Ring. Näituse väljapane- ^^sahalhs.
olgu see siis mõni vaip, sukk, küi- kute suhtes pahime kõiki maakor / '
nas,puu-ese, tikand või muu, vaid dade poolt nimetatud daame helis-kogume
selle Etnograafilise Ringi tada Ene Ruugele, tel. 438-6500.
miPADE KEEMILINE
PUHASTUS
jjStainguard" hinna Sees
EMsIm, söögituba ja koridoir
^ m ö ö b l i pnhastEBs)
Peeter Valing
Tel. 690-4961
juurde näitusteks ja talletamiseks. Samal numbril heUstada ka k õ i -H' ^ea,s: ^k orras RA, Y,W A,L KööGI-Suve
jooksul on Etnograafüise kides etno^raafüisse rahvakunsti/^^^^^^^^Ö^
Ringi lükmed ohiud mitmesuguses puutuvais küsimusis. Ringi käest on l^Pp" kraanikausid kraamdeg^. ja
tegevuses. Seitsme Kunsti Nädalal saada veel vähesel arvul Helmi ^''"P''**^!^' —
demonstreerisid ringi Hikmed vi- Kurriku raamaüit „Eesti rahvarõi- HeUstada tel. 222-2700 voi
deofümimisel vanu rahvakunste: vad".
fWV^M/l^U^^ilflBW^^^^^^^ niplispitsi, Inge Etn®gr. Rmgi Juhaftüs
, Täienduseks kuulutusele
VABA EESTLANE nr. 71.23. sept. 1982
ESTi-lHGLISE SÕNARAAMAT
267-3163
Paul F. Saagpakul
Hinci$150.—U.S.
ettetellimisel $120.—U.S.