1982-09-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ Ä B Ä D i l E Š T L Ä S T g - H Ä - M L i K A M D JA
Nr. 72 (2896) X X X I aastakäik Teisipäeval, 28. septembril 1982 - Tuesday, September 28, 1982 Ükä^umbri hind 60 centn
aam
400.000 demonstreerijat nõudsid selgust
Iisrael ei täitnud lubadust Beiruti st lahkumiseks
T E L AVrV Kuni 400.000 marssisid laupäeval Tel Avivi tänavail, protefeteerides Iisraeli valitsuse
viisi vastu palestiina tsiviilisikute massmÕrva küsimiüse selgitamisel. Demonstratsioon on suurim, mis ku»
nagi Iisraelis on peetud. Kuigi see oli kohati emotsionaalne, toimus kõik rahulikult. Politsei arreteeris paar»
Edimmend demonstranti, nende hulgas kaks relvastatud sõdurit, kuna Iisraeli sõdureil pole lubatud vor-mu-
iietuses demonstreerida. Plakatitel nõuti peaminister Begini ja sõjaminSster Sharoni lahkumist, kuna
neid peetakse vastutavaiks veresaunaso
raeli Sõjaväe-koUedzhi direktor,
brigaädikindral Mordecbai Zippori
oli esimeseks kõrgemaks sõjaväelaseks,
kes lahkus- massimõrva pärast,
soovides et teda vabastatakse
äsjaste sündmuste tõttu.
Massimõrvas süüdistatakse kristlikke
falangiste, kes lubati pagu-laslaagreiske
Iisraeli^ valitsuse loal.
Iisraeli- rahva on teinud vihaseks
Begini jonnlik vastuseis massimõr-vamiste
uurimistele.
Iisraeli opositsiooni juht Shi-mon
Peres on süüdistanud Beginit,
kuna ta keeldumine uurimisteks on
tekitanud rahva hulgas kahtlusi, et
varjul võib olla veelgi suuremaid
asju.
E a on juudid ime^anud, et Be°
gin pole öelnud ühtki sõna millega
ta oleks kahetsust väljen^-
danud juhtumi või mõistnud
hukka tapjaid. y.
Ta on tahtnud, et kõik vaikiksid
küsimuses, nagu oleks vaikimisega
väljendatud patriootlikkust.
Koos 'opositsiooniparteiga võtsid
demonstratsioonist osa ka väiksemad
poliitilised parteid; Samal ajal
on kogu maailmas toimunud paljud
demonstratsioonid, kus nõutakse
Iisraeli väljatõmbamist L i i -
banonist.
Väljatõmbamine Liibanonist
näib olevat siiski kaugel. lisralel lubas
möödunud laupäevaks oma
väed välja viia Lä^ne-Beirutist, et
ÜRO uued rahupidamise üksused
Prantsusmaalt,, Itaaliast ja USA-st
saaksid võtta üle julgeoleku pida-nüse.
üsrael jpoSe süsM lahkunud.
Prantsuse üksused, seekord rel-vastatuma
jäid sadama lähedale
peatuma, oodates Iisraeli üksuste
lahksmuJst. .
Prantsuse ja Itaalia diplomaadid
on öelnud, et U S A .saadik Philip
Habib on Iisraeli saatnud ultimaatumi,
kui Itaalia ja U S A üksused
ootasid merel. Prantsuse langevarjurid
keeldusid Beirutis ettenähtud
; positsioonidele . asumast. Philip
Habib on järsult öelnud Iisraelile,
et viimane peab oma üksused vastavalt
lubadusele ära viima enne,
kui julgestusüksused positsioonidele
asuvad.'
Iisraeli välisministeerium ja sõjaministeerium
eitavad sellekohase
ultimaatumi saamist, öeldes et Iisraeli
üksused ei lahku enne käesoleva
nädala keskpaika, kuna Iisraeli
üksused otsivad ikka veel linnas
terroriste ja relvija muudki sõjasaaki,
mida ajakirjanik märgib
kolme punktiga. Iisrael mängib
koknele suurriigile antud lubaduste
vastaselt ja murrab ühe lubaduse
teise järel. Üheks lisatingimuseks
Lääne-Beirutist lahkumisele on tulnud
nõue Beiruti lennuvälja oma
valdusse jätmiseks, mis pidi minema
rahvusvaheliste vägede hoole
alla. Itaalia saatkonna esindaja ütles
sellele nõudele, et see on vastuvõtmatu.
Olukord võttis prantsuse üksuste
tulekuga niivõrd koomilise ilme, et
kui 250 prantsuse sõdurit Beiruti
rannale asusid, lisaks seal juba olevale
350-le,
sõitsid 20 Iisrael! sõdurit kuuel
soomusmasinal, mis kandsid Iisraeli
lippe, prantslaste majutuls-paiga
ette ja seadsid end sinna
positsioonUe.
Teised, 80 itaallast ja 800 USA
merejalaväelast ootavad merel
ankrus oleval laeval. Kohn riiki
on lubanud kokku 4050 sõdurit
julgeoleku pidamiseks.
Varem kohal olnud ÜRO vaatlejad
iirlane, soomlane ja kaks
ameeriklast said surma, kui nende
dzhiip sattus väljaspool linna miinile.
Süüdlaste otsimisest keeldumine
on mõnel määral siiski lahendatud,
kui Iisraeli sõjaminister Ariel Sha-rbn
ütles, et ta aktsepteerib täielikku
^ vastutust Beiruti massimõrva^
eest kahes' Lääne-Beiruti palestiin-laste
laagris, kui uurimine sellisele
tulemusele jõuaks.
Varem olid juba oma ametiko-hustusist
lahkunud kas ajutiselt
või alaliseks valitsuse pressibüroo
koosseiis ja energiaminister
Yitzhak Berman.
Mitmed teised ministrid on lubanud
lahkuda kui rahuldavat uurimist
ei alustata.
Läänemaailmas .asuvad juudid Nägusid eesti noortest, kes on süvenenud Eesti Gümnaasiumi registreerimislehtede täitmisse.
külmutab materjale Iisraelile
Ameeriklased räägivad surve avaldamisest Iisraeli peaministrile
— WASHlijGTON — Iisraeli peaministri Menachem Begini arrogantsus USA presidendi Ronald Rea-
. Sharon ütles, et Lüban^oimis
falangistid olnud hoolikalt ettevalmistatud
KsraeSi ohvitserid®
poolt enne kui nad laagreiss^^
lastisisse,
eriti oli neid hoiatatud, et nad mitte
liiga ei teeks naistele, lastele ja
teistele tsiviilisikutele.
Sõjaminister ütles veel, et ükski
Iisraeli sõdur ei olnud tapatalgutega
seotud. K a ta ise oli olnud sho-keeritud
sündmuse õndsusest. Sha-ron
ütles, et Iisrael oli nõustunud,
et falangistid puhastaksid laagreist
välja palestiina terroristid.
Iisraeli poliitiline kriis süvenes
veelgi, kui möödunud reedel lis-on
tõsiselt mures, et kui neid Foto: Vaba Eestlane
sündmusi koheselt ei lahendata, /
siis ei suudeta varsti enam pidurdada
ülemaailmset antisemitismi
ja juutidel pole kerge vastupidist
väita, nagu veel hiljuti katsuti Beiruti
pommitamiste ajal teha.
Pärast massidemonstratsiooni on
tulnud Jeruusalemmast teade, et
vat^va^m^s^ iärelb^an^a ^nõuet^^^ ^^^^ rahuettepanekule on ärritanud ameeriklasi, kes ikka rohkem on hakanud end tundma Iisraeli koloni-riikliku
uurimiskomitee loomiseks amsaks otstarbeks on Iisraeli relvadega varustamme. Isegi Põhja-Ameerikas asuvad Juu-kes
hakkasid palestiinlaste massi- «^^^s*™^ ^^^^^^ peaministri põikpäisust.
mõrva Lääne Beirutis uurima. Nüüd on uaA rügimehed juba asemel. Juudid on sellele sammule Ameeriklased leiavad, et kui lõi-
Samal ajal arvatakse, et selline hakanud enestelt küsima, kas pole uhkelt vastanud, et nad võivat saa- gata ära USA sõjaline abi, või võt-järeleandmme
võivat tema sõja- lõpuks saabunud aeg, et USA valit- da seda tehnoloogiat ka mujalt, ta toetus Iisraeli majanduselt,
. ministri Ariel Sharoni polütUi^i sus võtaks Iisraeli vaütsusega suht- kuid uhkuse kõrval olevat siiski ka võiks oUa survevahendiks kuni Be-raskusi
veelgi suurendada ' lemisel kõvemad toonid ja nõudma muret. gin annab USA-le järele või oleks
ia võivat kaasa tuua et Sharon on Beginüt teistsugust vastuvõttu Rear Iisraeli lennukitööstus on väga sunnitud oma peaministri kohast
sunnitud oriia kohalt lahkumk ettepanekuüe. suur; seUes on 50.000 töölist, kaasa- loobuma. Sellega tabaks Iisraeli
Begin oli olnud sellise uurimis- Iisrael olevat saanud juba vihje, ^^^^^u^ f tehnikud. lis- vastane aktsioon ainult Begini ega
komitee loomise vastu, kuna selH- et Washingtonist võivat hakata pu- l^f\ lennukitoos uses, kus valmis- mitte ta vahtsust ja oleks tõenäone
kõrgeim uurimisasutus riigis, huma jahedamad tuuled. Osa sel- ll^H^^^y^J^^^^^^^^^
;,peaks olema vaid tõsisemate lest tehnoloogiast, mida Iisrael va- 20000 mimest 1967. aasta ^^^^^^ Hsraelüe on praegu
väärtegude" selgitamiseks. Näili- jah oma uute võitiuslemiukite vai- il . n , . ' ' ? ^ 785 müjonit doHarit aastas. Teised
selt tuhande palestiinlase tapmine mistamiseks, on kmni külmutatud: "^^^^ vajan soaa oma loonsie ra- välistoetused ja laenud toetavad
«.«T«„^ « . ö n « , ; « ; r 4 , . ; u ^^raz:.! wiliou ibmii/ioc. i « r , « « i r / % i i « fai,n, iröi«rtoof kendamiseKs. _iL_^ . ^ ^ „ J l • - _ J . •
Iis^aeü lennukitqpstuse kiire
areng on teostunud ja olenenud
ÜSA tehnoloogia kergesti kättesaadavusest.
Uus 1,1 müjardi dollari
suurune Lavi programm, müle eesmärgiks
on Iisraelile 1990. aastaks
uue Kfir-tüüpi võitleja ehitamine,
olenevat täielikult USA komponentidest
ja disainist. Lennuki valmimise
hilinemine võivat tabada lis-lisraeli
eelarvet aastas 5,5 miljardi
dollari»ulatuses sõjaüsteks vajadusteks.
polnud peaministrUe veel küllalt kuidas lennukeüe teha kergest
'tõsine aši.^' plastmaterjalist tübu metallplaadi
Eestiaineline kursus Simon
Fraser'i ülikooli õppekavasse mise lis- BONN — Lääne-Saksamaa ütles,
-1 " * * o- ^ w r , /o^wT . . \ r ^ raeü müügivõimalusi võisüuslennu- et nad on kaaluüenud Palestiina
Neü paevü teatas Simon Frasen ühkooh (SFU) president dr. K.G. ^^^^ maaümaturul Vabastusorganisatsiooni juht Yas-
Pedersen, et üükool on vastu võtnud Eesti Kultuuri ühmg Kanadas * serArafati külaskäiku Bonni, aga
(EKÜK) ettepaneku eestiamelise kursuse õppekavasse võtmiseks. Kur-; • ; •/ : , • : . • : nad eitasid süski, et Isellega muu-sus
pn tunnustatud ja selle eduka lõpetamise eest saab kolm kredüt- tuks nende polütika PLO suhtes,
punkti teadusliku kraadi taotlemiseks. Loengud algavad jaanuaris 1983.
Arafdt külastab
Lääne-Saksamaad
Venelased „kosivad" Hiinat
Kutsumata külalised sGovivadvahekordadig
Bormaliseerimiit
PEKING — N. Liit kavatseb saata eelolevas oktoobris Hiinasse
kõrgemal tasemel oleva diplomaatilise delegatsiooni, lootes teostada
Hiina valitsusega mingisuguseid poUitilisi läbirääkimisi esimest korda
pärast peaaegu kolmeaastast vaheaega, on kuuldud Euroopa diplomaatt-likest
allikaist. ^ v
Peking on seni keeldunud ise
möönihastj et mingisugune diskussioon
või isegi teadmine venelaste,
kui ametlike esmdajate külaskäigust
oleks teoksü. Selle asemel tulevat
venelased erakülalistena N.
Lüdü sslatkonda. Delega1;siooni juhtivat
välisministri abi Leonid
Hjitshev,kes oli läbirääkimiste juhataja
ka \viimastel Hnna—N. L u du
läbirääkimistel,, enne kui Peking
katkestas need 1979. a. protestiks
Vene invasioonile Afganistanisse.
Kord ijuba Pekingis, lootvat Hjitshev,
et tema külaskäik inspireeriks
Pekingit andma venelastele kutse
ametlikeks läbirääkimisteks;
Kuigi Pekingi avalikult eitab
toadmiist plaanitsetud külaskäigust,
on eravüsil olnud neil süski
kontakte N. |Lüdu diplomaatide-ja
tulemuseks oodatakse mingisugust
läbirääkimiste foorumit N.^
l i i d u delegatsiooniga, vähemalt^^W^^
na viisakuse näitamiseks.
Igasugused läbirääkimised, olevat
siiski prelimmaarsed ja ei puudutaks
neid tüliküsimusi, mis viisid
kaks kommunistlüdcu suurriiki eraldumisele
rohkem kui 20 aastat ta^
Hiiiüäšed todvat end väga ebamugavalt
selliste kõrgete külaliste
puhul, kes tulevad kutsumatuina
N. Lüdu poolt, aga nad ütlesid, et
kui venelased küsivad fljitshevile
viisat, kuidas saaksid nad seda keel
a t a . . / ,
Venelased katsuvad kasutada
pinget USA—Hüna vahekordades
relvade müügi pärast TaivänUe.
Moskva on teinud möödunud kevadest
peale mitmeid ettepanekuid N.
Luduga vahekordade normaliseerimiseks/
Äga PeMpg ©n hoidnud oma
poÜitilist distantsi Kremlist ja
vältinud igasugust põhUist normaliseerimist
kuni N. Liit ei vähenda
oma sõjalist lähenemist piki
Hiina perifeeriat,
lounapfoolses Vietnamis Ja läänepoolses
Afganistanis.'
Esimese kursuse nimeks on
ESTO 355-3 „Estoniansin Canada
and their Cultural Heritage"
(Eestlased Kanadas ja nende kultuurne
pärivus). Selle kursuse ulatuses
käsitletakse eestlaste elu enne
ja parast Teist maailmasõda
Kanadas, nende kultuurilist tegevust
ja eestlaste panust Kanada kultuu-"
•;rile.-
EKÜK õppekavand, mille SFU
vastu võttis, näeb ette kokku 15
eesti kültuuriamelist kursust.
Need kursused käsitlevad põhjalikult
eesti kultuuriajalugu, keelt
Ja lingvistikat ning kultuur-polü-tilist
seisundit.
Loengud toimuvad mglise keeles
kolm tundi nädalas. Semester lõpeb
eksamiga. Iga kursus näeb ette
$250 suuruse stipendiumi andmist
üliõpilasele, kes saavutab aines
kõijge paremad akadeemüised tulemused.
Dr. Pedersen oma vastuses
EKüK'le tänas südamest $10.000 ja
ligi 300 raamatu eest, mis lähevad
eestiainelise kursuse katteks ja
õpetamiseks. Suur hulk raamatuid
on inglise keeles, mis käsitlevad
Eesti praegust ja endist poliitilist
seisundit. N i i võib neist kursustest
ülikooli juures kujuneda tõhus abi
meie kodumaa ja kultuuri tutvustamiseks
Kanada akadeemilises
ringkonnas.
auhinna kandidaadiks ««e *«haBde hukkuma
OSLO — Poola iseseisva ametiühingu
juht Lech Walesa on teistkordselt
üheks kandidaadiks tänavusele
Nobeli rahuauhinnale, mis
tehakse teatavaks 13. oktoobril.
Teised kandidaadid, on USA kesk^
ida saadik Philip Habib ja paavst
Johannes Paul II 60 üksikisiku ja
organisatsiooni hulgas, kes esitatud
laureaadi kandidaatideks.
NEW DELHI - Hävitavaim
monsuun käesoleva sajandi jooksul
on põhjustanud I Põhja-Indias üle
tuhande surmajuhtiinii. i Uputiised
piiudutasid üle i50 niiljoni Iiidia
elanikest, kui see muutis laiad piirkonnad
järvedeks. Vee alanemisega
on valla " "
miad.
pääsenud viiruseepidee-f
>miStÄTAKSi 17. OKTOOBRIL 1982 KELL 2 P.L.
kell3p.L
Toronto Esstl Maj(
Lavastus <--AEDgKOPPEL^KLARK
Piletid $6.— täistevannUe,
noortde ja senioridele
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 28, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-09-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820928 |
Description
| Title | 1982-09-28-01 |
| OCR text | ¥ Ä B Ä D i l E Š T L Ä S T g - H Ä - M L i K A M D JA Nr. 72 (2896) X X X I aastakäik Teisipäeval, 28. septembril 1982 - Tuesday, September 28, 1982 Ükä^umbri hind 60 centn aam 400.000 demonstreerijat nõudsid selgust Iisrael ei täitnud lubadust Beiruti st lahkumiseks T E L AVrV Kuni 400.000 marssisid laupäeval Tel Avivi tänavail, protefeteerides Iisraeli valitsuse viisi vastu palestiina tsiviilisikute massmÕrva küsimiüse selgitamisel. Demonstratsioon on suurim, mis ku» nagi Iisraelis on peetud. Kuigi see oli kohati emotsionaalne, toimus kõik rahulikult. Politsei arreteeris paar» Edimmend demonstranti, nende hulgas kaks relvastatud sõdurit, kuna Iisraeli sõdureil pole lubatud vor-mu- iietuses demonstreerida. Plakatitel nõuti peaminister Begini ja sõjaminSster Sharoni lahkumist, kuna neid peetakse vastutavaiks veresaunaso raeli Sõjaväe-koUedzhi direktor, brigaädikindral Mordecbai Zippori oli esimeseks kõrgemaks sõjaväelaseks, kes lahkus- massimõrva pärast, soovides et teda vabastatakse äsjaste sündmuste tõttu. Massimõrvas süüdistatakse kristlikke falangiste, kes lubati pagu-laslaagreiske Iisraeli^ valitsuse loal. Iisraeli- rahva on teinud vihaseks Begini jonnlik vastuseis massimõr-vamiste uurimistele. Iisraeli opositsiooni juht Shi-mon Peres on süüdistanud Beginit, kuna ta keeldumine uurimisteks on tekitanud rahva hulgas kahtlusi, et varjul võib olla veelgi suuremaid asju. E a on juudid ime^anud, et Be° gin pole öelnud ühtki sõna millega ta oleks kahetsust väljen^- danud juhtumi või mõistnud hukka tapjaid. y. Ta on tahtnud, et kõik vaikiksid küsimuses, nagu oleks vaikimisega väljendatud patriootlikkust. Koos 'opositsiooniparteiga võtsid demonstratsioonist osa ka väiksemad poliitilised parteid; Samal ajal on kogu maailmas toimunud paljud demonstratsioonid, kus nõutakse Iisraeli väljatõmbamist L i i - banonist. Väljatõmbamine Liibanonist näib olevat siiski kaugel. lisralel lubas möödunud laupäevaks oma väed välja viia Lä^ne-Beirutist, et ÜRO uued rahupidamise üksused Prantsusmaalt,, Itaaliast ja USA-st saaksid võtta üle julgeoleku pida-nüse. üsrael jpoSe süsM lahkunud. Prantsuse üksused, seekord rel-vastatuma jäid sadama lähedale peatuma, oodates Iisraeli üksuste lahksmuJst. . Prantsuse ja Itaalia diplomaadid on öelnud, et U S A .saadik Philip Habib on Iisraeli saatnud ultimaatumi, kui Itaalia ja U S A üksused ootasid merel. Prantsuse langevarjurid keeldusid Beirutis ettenähtud ; positsioonidele . asumast. Philip Habib on järsult öelnud Iisraelile, et viimane peab oma üksused vastavalt lubadusele ära viima enne, kui julgestusüksused positsioonidele asuvad.' Iisraeli välisministeerium ja sõjaministeerium eitavad sellekohase ultimaatumi saamist, öeldes et Iisraeli üksused ei lahku enne käesoleva nädala keskpaika, kuna Iisraeli üksused otsivad ikka veel linnas terroriste ja relvija muudki sõjasaaki, mida ajakirjanik märgib kolme punktiga. Iisrael mängib koknele suurriigile antud lubaduste vastaselt ja murrab ühe lubaduse teise järel. Üheks lisatingimuseks Lääne-Beirutist lahkumisele on tulnud nõue Beiruti lennuvälja oma valdusse jätmiseks, mis pidi minema rahvusvaheliste vägede hoole alla. Itaalia saatkonna esindaja ütles sellele nõudele, et see on vastuvõtmatu. Olukord võttis prantsuse üksuste tulekuga niivõrd koomilise ilme, et kui 250 prantsuse sõdurit Beiruti rannale asusid, lisaks seal juba olevale 350-le, sõitsid 20 Iisrael! sõdurit kuuel soomusmasinal, mis kandsid Iisraeli lippe, prantslaste majutuls-paiga ette ja seadsid end sinna positsioonUe. Teised, 80 itaallast ja 800 USA merejalaväelast ootavad merel ankrus oleval laeval. Kohn riiki on lubanud kokku 4050 sõdurit julgeoleku pidamiseks. Varem kohal olnud ÜRO vaatlejad iirlane, soomlane ja kaks ameeriklast said surma, kui nende dzhiip sattus väljaspool linna miinile. Süüdlaste otsimisest keeldumine on mõnel määral siiski lahendatud, kui Iisraeli sõjaminister Ariel Sha-rbn ütles, et ta aktsepteerib täielikku ^ vastutust Beiruti massimõrva^ eest kahes' Lääne-Beiruti palestiin-laste laagris, kui uurimine sellisele tulemusele jõuaks. Varem olid juba oma ametiko-hustusist lahkunud kas ajutiselt või alaliseks valitsuse pressibüroo koosseiis ja energiaminister Yitzhak Berman. Mitmed teised ministrid on lubanud lahkuda kui rahuldavat uurimist ei alustata. Läänemaailmas .asuvad juudid Nägusid eesti noortest, kes on süvenenud Eesti Gümnaasiumi registreerimislehtede täitmisse. külmutab materjale Iisraelile Ameeriklased räägivad surve avaldamisest Iisraeli peaministrile — WASHlijGTON — Iisraeli peaministri Menachem Begini arrogantsus USA presidendi Ronald Rea- . Sharon ütles, et Lüban^oimis falangistid olnud hoolikalt ettevalmistatud KsraeSi ohvitserid® poolt enne kui nad laagreiss^^ lastisisse, eriti oli neid hoiatatud, et nad mitte liiga ei teeks naistele, lastele ja teistele tsiviilisikutele. Sõjaminister ütles veel, et ükski Iisraeli sõdur ei olnud tapatalgutega seotud. K a ta ise oli olnud sho-keeritud sündmuse õndsusest. Sha-ron ütles, et Iisrael oli nõustunud, et falangistid puhastaksid laagreist välja palestiina terroristid. Iisraeli poliitiline kriis süvenes veelgi, kui möödunud reedel lis-on tõsiselt mures, et kui neid Foto: Vaba Eestlane sündmusi koheselt ei lahendata, / siis ei suudeta varsti enam pidurdada ülemaailmset antisemitismi ja juutidel pole kerge vastupidist väita, nagu veel hiljuti katsuti Beiruti pommitamiste ajal teha. Pärast massidemonstratsiooni on tulnud Jeruusalemmast teade, et vat^va^m^s^ iärelb^an^a ^nõuet^^^ ^^^^ rahuettepanekule on ärritanud ameeriklasi, kes ikka rohkem on hakanud end tundma Iisraeli koloni-riikliku uurimiskomitee loomiseks amsaks otstarbeks on Iisraeli relvadega varustamme. Isegi Põhja-Ameerikas asuvad Juu-kes hakkasid palestiinlaste massi- «^^^s*™^ ^^^^^^ peaministri põikpäisust. mõrva Lääne Beirutis uurima. Nüüd on uaA rügimehed juba asemel. Juudid on sellele sammule Ameeriklased leiavad, et kui lõi- Samal ajal arvatakse, et selline hakanud enestelt küsima, kas pole uhkelt vastanud, et nad võivat saa- gata ära USA sõjaline abi, või võt-järeleandmme võivat tema sõja- lõpuks saabunud aeg, et USA valit- da seda tehnoloogiat ka mujalt, ta toetus Iisraeli majanduselt, . ministri Ariel Sharoni polütUi^i sus võtaks Iisraeli vaütsusega suht- kuid uhkuse kõrval olevat siiski ka võiks oUa survevahendiks kuni Be-raskusi veelgi suurendada ' lemisel kõvemad toonid ja nõudma muret. gin annab USA-le järele või oleks ia võivat kaasa tuua et Sharon on Beginüt teistsugust vastuvõttu Rear Iisraeli lennukitööstus on väga sunnitud oma peaministri kohast sunnitud oriia kohalt lahkumk ettepanekuüe. suur; seUes on 50.000 töölist, kaasa- loobuma. Sellega tabaks Iisraeli Begin oli olnud sellise uurimis- Iisrael olevat saanud juba vihje, ^^^^^u^ f tehnikud. lis- vastane aktsioon ainult Begini ega komitee loomise vastu, kuna selH- et Washingtonist võivat hakata pu- l^f\ lennukitoos uses, kus valmis- mitte ta vahtsust ja oleks tõenäone kõrgeim uurimisasutus riigis, huma jahedamad tuuled. Osa sel- ll^H^^^y^J^^^^^^^^^ ;,peaks olema vaid tõsisemate lest tehnoloogiast, mida Iisrael va- 20000 mimest 1967. aasta ^^^^^^ Hsraelüe on praegu väärtegude" selgitamiseks. Näili- jah oma uute võitiuslemiukite vai- il . n , . ' ' ? ^ 785 müjonit doHarit aastas. Teised selt tuhande palestiinlase tapmine mistamiseks, on kmni külmutatud: "^^^^ vajan soaa oma loonsie ra- välistoetused ja laenud toetavad «.«T«„^ « . ö n « , ; « ; r 4 , . ; u ^^raz:.! wiliou ibmii/ioc. i « r , « « i r / % i i « fai,n, iröi«rtoof kendamiseKs. _iL_^ . ^ ^ „ J l • - _ J . • Iis^aeü lennukitqpstuse kiire areng on teostunud ja olenenud ÜSA tehnoloogia kergesti kättesaadavusest. Uus 1,1 müjardi dollari suurune Lavi programm, müle eesmärgiks on Iisraelile 1990. aastaks uue Kfir-tüüpi võitleja ehitamine, olenevat täielikult USA komponentidest ja disainist. Lennuki valmimise hilinemine võivat tabada lis-lisraeli eelarvet aastas 5,5 miljardi dollari»ulatuses sõjaüsteks vajadusteks. polnud peaministrUe veel küllalt kuidas lennukeüe teha kergest 'tõsine aši.^' plastmaterjalist tübu metallplaadi Eestiaineline kursus Simon Fraser'i ülikooli õppekavasse mise lis- BONN — Lääne-Saksamaa ütles, -1 " * * o- ^ w r , /o^wT . . \ r ^ raeü müügivõimalusi võisüuslennu- et nad on kaaluüenud Palestiina Neü paevü teatas Simon Frasen ühkooh (SFU) president dr. K.G. ^^^^ maaümaturul Vabastusorganisatsiooni juht Yas- Pedersen, et üükool on vastu võtnud Eesti Kultuuri ühmg Kanadas * serArafati külaskäiku Bonni, aga (EKÜK) ettepaneku eestiamelise kursuse õppekavasse võtmiseks. Kur-; • ; •/ : , • : . • : nad eitasid süski, et Isellega muu-sus pn tunnustatud ja selle eduka lõpetamise eest saab kolm kredüt- tuks nende polütika PLO suhtes, punkti teadusliku kraadi taotlemiseks. Loengud algavad jaanuaris 1983. Arafdt külastab Lääne-Saksamaad Venelased „kosivad" Hiinat Kutsumata külalised sGovivadvahekordadig Bormaliseerimiit PEKING — N. Liit kavatseb saata eelolevas oktoobris Hiinasse kõrgemal tasemel oleva diplomaatilise delegatsiooni, lootes teostada Hiina valitsusega mingisuguseid poUitilisi läbirääkimisi esimest korda pärast peaaegu kolmeaastast vaheaega, on kuuldud Euroopa diplomaatt-likest allikaist. ^ v Peking on seni keeldunud ise möönihastj et mingisugune diskussioon või isegi teadmine venelaste, kui ametlike esmdajate külaskäigust oleks teoksü. Selle asemel tulevat venelased erakülalistena N. Lüdü sslatkonda. Delega1;siooni juhtivat välisministri abi Leonid Hjitshev,kes oli läbirääkimiste juhataja ka \viimastel Hnna—N. L u du läbirääkimistel,, enne kui Peking katkestas need 1979. a. protestiks Vene invasioonile Afganistanisse. Kord ijuba Pekingis, lootvat Hjitshev, et tema külaskäik inspireeriks Pekingit andma venelastele kutse ametlikeks läbirääkimisteks; Kuigi Pekingi avalikult eitab toadmiist plaanitsetud külaskäigust, on eravüsil olnud neil süski kontakte N. |Lüdu diplomaatide-ja tulemuseks oodatakse mingisugust läbirääkimiste foorumit N.^ l i i d u delegatsiooniga, vähemalt^^W^^ na viisakuse näitamiseks. Igasugused läbirääkimised, olevat siiski prelimmaarsed ja ei puudutaks neid tüliküsimusi, mis viisid kaks kommunistlüdcu suurriiki eraldumisele rohkem kui 20 aastat ta^ Hiiiüäšed todvat end väga ebamugavalt selliste kõrgete külaliste puhul, kes tulevad kutsumatuina N. Lüdu poolt, aga nad ütlesid, et kui venelased küsivad fljitshevile viisat, kuidas saaksid nad seda keel a t a . . / , Venelased katsuvad kasutada pinget USA—Hüna vahekordades relvade müügi pärast TaivänUe. Moskva on teinud möödunud kevadest peale mitmeid ettepanekuid N. Luduga vahekordade normaliseerimiseks/ Äga PeMpg ©n hoidnud oma poÜitilist distantsi Kremlist ja vältinud igasugust põhUist normaliseerimist kuni N. Liit ei vähenda oma sõjalist lähenemist piki Hiina perifeeriat, lounapfoolses Vietnamis Ja läänepoolses Afganistanis.' Esimese kursuse nimeks on ESTO 355-3 „Estoniansin Canada and their Cultural Heritage" (Eestlased Kanadas ja nende kultuurne pärivus). Selle kursuse ulatuses käsitletakse eestlaste elu enne ja parast Teist maailmasõda Kanadas, nende kultuurilist tegevust ja eestlaste panust Kanada kultuu-" •;rile.- EKÜK õppekavand, mille SFU vastu võttis, näeb ette kokku 15 eesti kültuuriamelist kursust. Need kursused käsitlevad põhjalikult eesti kultuuriajalugu, keelt Ja lingvistikat ning kultuur-polü-tilist seisundit. Loengud toimuvad mglise keeles kolm tundi nädalas. Semester lõpeb eksamiga. Iga kursus näeb ette $250 suuruse stipendiumi andmist üliõpilasele, kes saavutab aines kõijge paremad akadeemüised tulemused. Dr. Pedersen oma vastuses EKüK'le tänas südamest $10.000 ja ligi 300 raamatu eest, mis lähevad eestiainelise kursuse katteks ja õpetamiseks. Suur hulk raamatuid on inglise keeles, mis käsitlevad Eesti praegust ja endist poliitilist seisundit. N i i võib neist kursustest ülikooli juures kujuneda tõhus abi meie kodumaa ja kultuuri tutvustamiseks Kanada akadeemilises ringkonnas. auhinna kandidaadiks ««e *«haBde hukkuma OSLO — Poola iseseisva ametiühingu juht Lech Walesa on teistkordselt üheks kandidaadiks tänavusele Nobeli rahuauhinnale, mis tehakse teatavaks 13. oktoobril. Teised kandidaadid, on USA kesk^ ida saadik Philip Habib ja paavst Johannes Paul II 60 üksikisiku ja organisatsiooni hulgas, kes esitatud laureaadi kandidaatideks. NEW DELHI - Hävitavaim monsuun käesoleva sajandi jooksul on põhjustanud I Põhja-Indias üle tuhande surmajuhtiinii. i Uputiised piiudutasid üle i50 niiljoni Iiidia elanikest, kui see muutis laiad piirkonnad järvedeks. Vee alanemisega on valla " " miad. pääsenud viiruseepidee-f >miStÄTAKSi 17. OKTOOBRIL 1982 KELL 2 P.L. kell3p.L Toronto Esstl Maj( Lavastus <--AEDgKOPPEL^KLARK Piletid $6.— täistevannUe, noortde ja senioridele |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-28-01
