Vaba eestlane , September 13, 1979

              Ilmub 2 kotdQ näddcis
f ehi päeval ja nelfapäevcif
NeSjapäeval, 13. septembrUigg^ ^ Thwsiay, Se^temto 13, im
— vMrravi pärast m Aineeriik'as
Mimneid tuhandeid protsesse ol­nud
arstide vastu. • iKuid näib, et
see „busin^' hakkab levima
nüüd ka Usu aiale. Des Moine'iSj
lowa osarügis on juba loodud
.arstide 1 eeskujul' kindlustusselts
vaimulike kaitseks — The Ohuroh
Mutual Insurance Cö. Põhjuseks
on asjaolu, et vaimuMkke on ha­katud
,Jbalbad)e nõuannete" eest
kohtiisse kaebama. Näit. oli hilju­ti
juhtum, kus vaimulik andis
üh^e abielunaisele nõu mehe
juurest ära minna, kuna mees pi­das
end võjmaMt ülai. Mees läks
aga naisele, järele ja tulistas teda.
Kui naineioli paranenud, läks ta
mehe juurde tagasi ja abieüulised
esitasid nüüd ühiselt suure, raha-ijse
nõudmise, vaimuliku vastu
„väärravi", s.o. — halva nmiainde
PERTH — üifcs suveniire otsiv
turist leidis 7()00^ollariaise kulla­tüki
Lääne-Austraalk kõrbes, te­kitades
sealses väikeses (keskuses
kullapalaviku Kullatükk kaalus
22 untsi ja m suurim, mis selles
ümbruskoimas on leitud Asjaar-miasiajad
kullaotsijad OH seal ju-i
k n ^ ühencpkids PEN-^
klubi biiletäähiis ,;PEN, Ämericaä
Genter -NEWSLETT^
mai 1979) kirjutab pikemia artikii
luuietaja Aleksis Rannit rubriigis
i „The Writer's Situation Here and
Äbroad: Töward a Literary Com-munity"
(^Kirjanike • situatsioon
siin ja välismaal: kirjandusliku
ühiskonna poole). Selle pealkirja
on toimetus pannud lootusega, et
tulevikus ka teiste maade kirja­nikud
saadaksid bülletäänile. sel­lekohast
kaastööd lugejate siümar
ringi täiendamiseks ja oma kir­janduste
tutvustamiseks. Esime^
seks on antud võimalus A. ,Eanni-tile,
kes t u t ^
klubi, aga sellekörval ka eesti kir­janduslikke
probleeme üldiselt.
Aleksis Bannjt märgib, et ikui
1935. aastal Internatsionaalse
PEN-fclubide president Jules Ro-mains
külastas Eestit, si|s oli Han-nitil
võimalus temaga kohtumi­seks.
Selle vestluse ajal Romains
küsis Rannitilt, ifcas ta on tõesti
õnnelik, et õn eesti
Bärmit vastas: „Täiesti õnnelik!"
Eesti oli sel ajal iseseisev riik
ja Rannit tutvustas külalisele eri­lisi
kultuurilisi hüvesid, mida ees­ti
küijanikud nautisid: elades Eu­roopa
ida ja lääne ristte^el või-
MEKSISEÄNNST .
Vahemeremaadega, kas prantsu­se
ja itaalia ideed jõuiavad kunagi
Eestisse? Tookord Rannit seletas,
et sealsed ideed ^on tulnud
tisise saksa jt. keelte vahendusel
Rannit kirjeldab eestlaste kul­tuurilist
elu, kahte kuifcuuriajakir-ja
MJana ja Tulimuld, eesti raa­matute
ilmumist Rooteis 'ja eest­laste
suurt raamatuhuvi suhteli­selt
piiratud põgenike ühiskonnas.
Eesiti autoreist Marie Under on
olnud Nobeli kirjandusauhinna
kandidaat ja ta ori ka ainus p^a^-
gu elusolev XntemarfjsionaaJse
PENI auliige.
Edasi Rannit nimetab rea ing­liskeelseid
teoseid, kus on vaadel­dud
eesi (kirjandust, märkides
sellejuures, et Ivar Ivask on
World Literature Today toimetaja
ja Paul Saagpakk on töötanud 30
aastat suure Eešti-Inglise sõna-raaniatu
koostamisel.
iKäsitledes kirjaridu^ olukorda
praegu., kodumaal, ta iseloomus­väga
küresti,kima näiteks Croce tab. sed, a toul int. ell.e, kti vägistamis,t ,
esteetikaiõpetus ja MaHaime W e ^^^^ Isommunistid pidevalt,peale
oai ikiümme a^tat enne tõlgihid nuruvad. V u e k c ^ tsensuur jai
WASHINGTON q C - v i t a n^
on ikka tõesti ,4merohi", kui se­da
õjget^ viisi kasutada, kinnitab
Üniversity of l(Midngban teadla­ne
dr. John Ely. Teatavasti on
C-vitamiini toime üle olnuä palju
vaidfoi poolt'j® vastu. Dr. Ely
soovitab võtta iga päev 10 gram­mi
C-ytoiiiiii, et vältida külmu-tusha^
usi. Kuid keda on juba tõ­bi
tabanud, peab võtma 25 gram­mi
päevas, vajadusel isegi roh­kem.
Et G-vitamiin oleks kõige
mõjuvam, tuleb seda Võtta koos
tsitrusmahla või proteiiniga, vasp
tasel korral võiksid seedmlsmah-lad
vitamiini hävitada. Ka suhkur
vähendab G-vitamiiru mõju.
ba viimase kahe kmi jooksul mit-, . . _ , _ . _
mel korral touäda leidnud 18 tolli' ^^aldus see eesti kirjanikel ker-kuni
k ^ jala sügavuses maapin- gesti vaüda ükskõik millist i d ^
na all. i sakslasilt voi venelasilt. Lisaks
Eesti koos Soomega oi! osa Bal-to-
Skandia tsivilisatsiooni komp-ileksis.
Iga haritud eestlane rääkis
saksa või vraie keelt, paljud tund­sid
soome keelt, mis on lähedane
eesti keelele, kuna kiüllailtki suur
osa rääkisid prantsuse ja inglise
keelt. Selletõttu Eesti oli läbi põi­munud
paljudest kultuurimõju-fdešt,
j!£^es siiski rahvuslikuks
selle mõiste heas miõttes.
Rannit tutvustas eesti rahvast,
selle Euroopa suurimat rahva-lutüet,
,;Kalevipoega", kunstluule
arengut 11. sajandist alates, mis
jõudis pitsele 15. sajandi alul,
Sel ajal ei olnud Eestis kirjaoska­matuid,
kuigi neid samal ajal oli
tsaari-Venemaal 70%.
LONBON 1- Inglismaal on Rannit läheb edasi: ^ Romainsi
.avastatud mis ,4ngaise haigus". ^ k ™ s e jimrde: millised
Nagu Ixmdoni^^^^ eestlaste kultuunkonÄtid
basseini mänedzher David, Smith
seletab, seisneb see seÜes, et ing­lased
ujuma minnes ei suuda pi­dada
kinni oma'uriini, või ei soo­vigi
nad seda teha. Ta ütleb, et
Imi inimesed üldiselt tieaksid, kui
levinud see tava on, süs keegi ei
läheks enam basseinidesse uju­ma.
Mõnes basseinis olevat Veel
tihti juba kollane virfcsane värvus.
eesti keelde, ikui see jõudis ingli­se
keelde. •
Rannit annab ülevaate ka Eesti
PEN-klubi asutaonisest 1926. aa'S-tal,
mis oli* nagu mingisugune
kirjanike akadeemia kuhu liik­meid
valiti; mitte ei võetud igaüht
vastu. Sõdade vahelisel ajal see
oli õnnelik sõpruse organisatsi­oon
kuni 1940. a. Nõukogude Lu­du
okupeerimisel see suleti kui
juutide^vabamüiürlik organisatsi­oon,
jäädes siiski põranda aill edar
si tegutsema nü nõukogude kui
gib ikirjanikku ta
elus." Kirjanik teab JT
Igapaevases
>a ette, et ta
tsensuuri kartuses ei sa;a avalda­da
näidagi sel viisil niagii ta ise
tahaks. Seal on ametlik poliitiline
tsensuur, siis on tsensuur kõigi
venevastase kontrollimiseks, mida
pole lubatud väljandada. Stiili-tsensuur
lubab ainult sotsialistlik­ku
realismi kasutada. Veel on kee-letsensuur,
et see oleks nii liht­ne,
et igaüks sellest aru saiaks.
/ Sellel tagapõhjal peavad eesti
kirjanikud iheroüist võitlust. Üks
ka -lärgneval š a k ^ ' d ^ ^ ^ . " ^ 5 ? ? ^ .^
ajal..
Põgenemaks sakslaste ja teise
N. Liidu okupatsiooni eest 1944,
mis siiani kestab, mitmed Eesti
PEN-klubi liikmed põgenesid va-lisimaadeae.
Kuna Internatsionaal­ne
PEN-ikkibide^ksekutiivkogii
ei tunnustanud N . Liidu poolt
tehtud Eesti PEN-klubi sulgemist,
on eestlased võinud aiktdivšelt läär
nes: edasi tegutseda. Esiteks orga­niseeriti
juhatus Rootsis ja alates
1971. a. toodi juhatus UŠA-sše,
ikus klubi esimeheks on olnud
Ants Oras ja sekretäriks Asta
WMlmann. Ä s osa Eösti PEN-Mubi
liikmeist on ülikoolide õppe^
jõud, teised mitmesugustel kutses
aladel, ainult vähesed on yabakut- i
selised kirjanikud. j
kommunistlikes vanglais ja vai-muhaiglais.
Teised, nagii näit. "üku
Masing, üks eesti parimaid poee­te,
.pole kunagi leidnud võimalust
oma loomingu avaldamiseks raa-niatu
vormis, väljaarvatud väike
bülletään 300 eksemplaris. Eesti
PEN-Jklubi on saanud mitmeid sa^
lajasi sõnumeid kirjanikelt kodu-maai.
Nad avaldavad tõsist uh­kust
selle fakti üfe, et Eesti PEN.
iklubi töötab välismaal edasi kui!
iseseisev lüge, kuuludes Inter­natsionaalsesse
PEN-i. Nad on
palunud seda võitlust jätkata ja
kirjutada aineist, mis on neile
keelatud. '
A. Ranniti ariikkd ori paüju tä­hendanud
eesti kirjanduse olu­korra
tutvustamisel, eriti olukor-j
ra aillikana PEN-iklubide ekseku-
• I tiiviiõukogiis. ^
Hiljuti pidas Ellen Valdsaar Tartu Instituudis loengu eesä ral^
vapiUidest. Ta demonstreeris neid ise, Iniid katsus ka pealtvasr
tajaid neid proovima. Pildil Toronto eestlastele häsiti tuntud Jaam
Eaftaš/iiht .keelpilH; proovimas kSnrai Ellen .yaldsaar. ^
Foto: Vaba Eiestiaiis
STOKHOIM ,e õngit­sejate
igivan^ küsimus, kas vih­mauss
tunneb valu, ku! seda^õn-
^gekonkšu otsa aetakse, sai hüüd
vastuse Lundi ülikoolis. Ori tehtud
selgeks, et vihmauss tunneb valu
ja kannatab seülepärast. Rootsi
farmokoloog Rolf Häkanssori on
uurinud ikoos teiste teadlastega
vihmaiisside valu ttii^etus-reakt-sioone
ja avaldanud sellekohase
kirjutuse inglise teaduslikus aja-kirjas
„Nature'*. 1 õngitsejaÜ ei I
maksvat süski südametunnistuse
punu tunda, kuna vihmaussidel
olevat .sisseehitatud vaiu takistav
keemiline menetlus, mis hakkab
funktsioneerima., kui uss poolöks
tcmmatkise ja konksu otsa pän-
,-nakse- / ';• , V' ti
: ATLÄNTA) — / ,;?Qletamismasi-na"
on leiutanud Atlantas asuv
ettevõte nimega Desiga Manage­ment.
Masin, on tegelikult kast,
mis annab igasuguseid„tagapõhja
helisid'', näiteks miüra raudteejaa­mas,
lennujaamas, keeglimängu
Äsja Moskvast rahvusvahelis­telt
ujumisvõistlustelt naasnud
Kanada noor 16-aastairie naisujuja
Carol Klimpel, kes saavutas
võistlustel ühe kuid- ja kolm hõ­bemedalit,
on erakordselt kriiti­line
N. Liidus Valitsevate majuta­mise
ja võistlustingimuste suhtes,
mis heidaivad oma varju ka eel­oleval
suvel toimuvatele olümpia­mängudele.
Carol Klimpel fluai-nlb,
et Moskva päriselanikud ei
ole võõraste, suhtes sõbralikud,
nad tõukavad neid tänavail ja
sõimavad neid vene keeles, üks
välismaalasest naisujuja sai isegi
tänaval ühelt naiselt vastu kõrvu,
kima ta oli tänavale ilmunud lü­hikestes
pükstes. Kanadalased
paigutati korterisse vanasse puust
hoteiili, kus toad olid ette nähtud
kahele kuid magada tuli õlgmatti-del.
iKunagi ei olnud Võimalik
saada õige temperatuuriga vett,
kuna see oli kas luga kuum või
liiga külm. Kanada ujujad viidi
ka olümpiamängude ujula alade­le,
;kus praegu on ainult kaks
suurt betoneeritud auku maa sees
ja kus keelati fotode teg-amine.
„tähtsa koosoleku" läbise­gi
lärmi jne. Kui kasutate telefo­ni
ja lülitate Valetamismasinal
sisse mingi tagapõhja-4hel!, võib
telefoniliini teises otsa® isik tõe^
poolest uskuda, et olete praegu
tähtsal kioosbleikul, Üennüjaamas
jne. Kuid vailetamismasin maksab
Toronto hommikulehes „Smi-' il­mus
möödunud kolmapäeval pi­kem
kirjutis Talliimast kui 1980.
aasta olümpiamängude purjespor-dilinnast.
Artiklis on toodud olüm­piaregati
ning Tallinnas püstitava-te
uute ehtuste kohta mitmesugu­seid
andmeid, mis on saadud
olümpia kohaliku organiseerunis-komitee
esimehelt Arnold Green'-
ilt, kes ühtlasi kannab ka NõukOr
gude Eesti peaministri asetäitja ja
„väilisministri- * tiitlit. Green ütleb,
et olümpiaregatie oodatakse 6800
külalist, kes' paigutatakse elama
„Viru" hotelli ja valmivasse 800
voodiga Olümpia^hptelli, mida ai­tavad
ehitada soomlased ja mis lä­heb
maksma 15 müjonit dollarit.
Artiklis mainitakse, et Eesti on
kõige läänelikum N. Liidu vaba­riikidest,
kuid Tallinna lahel sõi­davad
igal öösel ringi helgiheitja­tega
varustatud yälvepaadid. Ning
kohalikus ametlikus juhiste raa­matus
kinnitatakse, et turisti või­dakse
arreteerida kui ta fotogra-.
feerib sadamaid, sildu jne. Sa­muti
mainitakse juhiste raar
matus, et Tallinn asub N. Liidu
eesliini- tsoonis ning seetõttu ei
ole lubatud linna piiridest üahkuda
üma eriloata,
HELSINGI Soome
sheff Ahti Karjalainen sai karis­tada,
>kuna ta mais sõitis oma au­toga
tugevas joobes. On selgeks
tehtud, et Karjalaisel oli veres
1,4 promilli. Selle eest sai ta
25.000 niarka trahvi ja peale selle
kaotab oma sõiduloa kuni sep­tembrini
1980. Karjalaise purjus-peaga
autosõit on äratanud Soo­mes
suurt tähelepanu, eriti selle­pärast,
et 'Karjalainen on ligema­le
15 aastat olnud üks presndendi-fcandidaatidest
pärast Us?ho Kek-kost.
Nüüd oletatakse, et K ^ j a-laise
aktsiad eventuaalse presi­dendina
on üsna vähese väärtuse­ga.;'
.
(Algus lk. 1)
Nende juubelite tähistamine jääb
Õppeaasta raamides. Samuti
langevad õppeaasta raami ESTO-
80 osavõtmiseks vajalike laulude
õppimine. Kuid erüise tervituse
ütles ta negle, kes täna olid kohäi
esmakordselt.
Vanemaile infomiafcsiooni asi-des
ta ütles, et tal on heameel
teatada, et olenevalt toetustest ko­halikult
Toronto linnavalitsuse
haridusosaikonnalt, Ontario hari-dusministeeriumüt
ja Kanada fö­deraalvalitsuse
mitmekultuuri mi­nisteeriumilt,
on koolil Võimalik
teha teatavaid soodustusi õppe­maksude,
raamatute ja õppeva­hendite
alal. Tasuta on vihikud ja
muud koolitarbed. Kasutamiseks
on tasuta kõik raamatud, niis hil-'
jem tulevad koolile tagastada, õp­pemaksu
osas oh võimailik eel­pool
nimetatud^ põhjusil ja mõne
organisatsiooni toetuse tõttu esi­algul
õppemaksu määrata $30 pe­rekonnale,
mis on $10 vähem kui
oli eelmisel aastal. Toetuse saa-samuti
kui õpetajaid pingutavad
oma töös, et lastest saaksid tub­lid
eesti tüdrukud jä poisid. Ta
nentis tähelepcuiekut, et keskkoo­li
lõpetajad ütlevad, et nad tegid
targasti, et veel pärast algkooli
kolmeks aastaks õppima jäid.
Eesti koolis leiti sõpru, kes jää­vad
kauaks ellu ja on tore, et nad
on õppinud Eestimaast ja rah­vast,
kamiatuse ja rõõmupäeva­dest,
; Eesti sõpradest ja vaenlas­test.
Et on üks suur ja tugev side,
mis seob kõiki 'eest^lasi, see on
meie emakeel
mist on tinginud kooli õppetöö
tase. -\
Edasi H.Lupp ütles, et ka eesti
koõH puudi:?tab õpilaste arvn
vähenemine, mis pole siiski koo-li
nii tugevalt .püMütanudku!
. -kanada kooli.
Lõpuks ta soovis kõigile paremat
edu uuele kooliaastale vastu min­nes.
Kolmandana koolijuhataja H:
Ründva tänas lastevanemaid, kes
oma lapsed on eesti kooli toonud,.
mis. näitab, et eestlastel on ühine
üäk oma rahva tulevikku. Ta tä­nas
k a noori, kes pingutavad end
ühe õhtu eesti koolis Õppimiseks,
Ta jutustas loo kogemusest
eesti keelega, mille oskus .talle
kunagi elu päästis ja mis talle
sisendas tunde, et ta hakkas kõiki
eestlasi nagu oma sugulasteks p>i-dama.
•
Eestlasi võib tunda puhtamast
välimusest, aga peamiselt ikka
• keelest. • • '
Lõpuks ta andis lastele infor­matsiooni
esimesest ja, jätkuvaist
koolipäevadest, andis juhiseid va­nemaile
klassidesse minekuks ja
palus esimest kooliaastat algavaid
saali jääda, kus neid Anne Saks
ja L. Luide hakkasid registreeri­ma,
öeldes veel, et esimeste Mas­side
õpetajaiks on Anne Saks es­maspäeviti
ja H . Leivat teisipäe­viti.
Selle järel esimese koolipäe­va
aktuslik osa lõppes E ^ i hüm­niga.
Esimesel koolipäeval tehti ligi
paarkümmend registreerimist,
kuigi tavakohaselt jätkuvad re­gistreerimised
veel esimestel koo­lipäevadel.
Ometi polnud noorte
hulgas esimese kooliaasta v aÄ
vÕõ;,rastust, juba p^gi oli leitud
eelmise aasta lasteaia sõbrad ja
rõõmu oliüaialt. '
Ameerika poliitiliste karikatuu­ride
aastaväijaandes, „B8St Edi-toriai
Oartoonis of the Year 1979"
on toodud EdmuM VMtmanBt
p r a ^ ligi 8000 dollarit ja seepä- neli karikatuuri. Rõhuvas osas on
rast võib selle ostaüsele mõelda igalt nimekalt ameerika karikatu-^
ainult see, kellele igapäevane va­letamine
on iSmiailt suure tähtsu-ristüt
väljaandes kolm karikatuu­ri/
Karikatuurid on raamatus ja-on
karikatuurid jäirgm.istel teema­del:
Carteri adminisitmtsioon
(„sassis bürofer^tia", Egiptuse-lišraeli
probleem (Carter pakub
Camp bavidis külalistele veini sil­tidega:
kompromiss, järeileandmi-ne),
Kongressi võitlus Oarteriga
võimu pärast ja SALT II leping,
mille juures kasutatud sõnade-
,yKansas Gity Star" kirjutas mõ­ni
aeg tagasi uuest Texase õlime-hest,
kelleks on meie kaasmaala­ne
Erich Sarapuu. Leht ütleb, et
E, Sarapuu omab uurimis- ja kat-setamisloa
feiimnete aiakrite ula­tuses
Texases ja Kansases õli
avastaoniseks, mis„sumud ole­kus"
on maap^õues. Tal on lehe
teateil omad meetodid selle sur­nud
õli maapinnale toomiseks. Se­nini,
kui. toorõli hinnad oüid ma­dalad,
polnud see võimalik mitte­tasuvuse
pärast. Nüüd on olud
muutunud ja E. Sarapuu on õli-aM
^ s i töötamas.
mišmÄa. Ta läheb
vaiatama indiaanlaste suurt karja-
'Ameerika senaator läheb vali- aeda. „Kas ma tohin teie karja
niiste eel indiaanlaste reserve küsib ta iridinaani peali-ooni
ja hakkab neile jagama lu- kult.
badusi. | „Muidugi! Olge ainult efctev^
„Ma tahan hoolitseda selle eest, lik, et te. hoja sisse ei astu.'•
et teie saaksite paremad koolid." j «
,3oja, hoja!karjuvad indiaan-gatud
teemade jämle. Valtmanilt mängu (salt--- sool).
Värskemad uudised loete
„VÄBA EESTLASEST"
lased vastu.
„Ma tahan teile soetada par&-
maid h^glaid!"
,3oja, hoja!"
Senaator on vainmisteavaldus-test
üiimalt liigutatud Ja aiiärigib
välja oma parima trumbi:
,3Äa 'lasen teile ehitada pesa-palliväüijaku!
Teie olete ju mede
vennad, meie parimad sõbrad!"
Shotlane ostis vana, peetud au­to.
Kauples tükk aega. ja lõpute
küsis: • • ,
„öelge kui /palju ta bensiini ku-lutab?"
^
„Öo, sellepärast ärge muret
tundke. Iga saja kilomeetri peof
le ei kulu rohkem kui lusikatäis."
OsŠja oli rahul, kuid veidi aja
pärast saabus hingeldades t a ^
,3oja, hoja!" : ' si: •,'!••-;
Pärast kõnet senaator hakkab „Äga öelgie, millise lusika
tutvii-'— supi või teeliissfca?*