Vaba eestlane , August 9, 1984

              Lk. 2 \ ^/^AEESTLAmne^ 9; augustil 1984 —TTiursday, August 9, 1984 Nr. 5§
YMJAANDJA: O/tT Vaba Eestlaiie,:1955"I^üe^StÄ:
TOlMEFUmm
TELEFONm: toetus W
ekspediteiooo) 444-4832
TBLIJMISHI^ KanÄ: aasta $51.—^
ja veerandaastas
TBLLEMISHfNNAD välji
aastas $35.— ja veerandaastas
i^dressi mmoshslO c. — tJksümumbri
••••
K Ü U L Ü T I ^ HINNAD l&s toU t&el
kmteuste fcüljd $4.75, t e J^ $5.--, esitoüljel
Pisblished by Free Estomšn Publisher Ltd.
1955 L ^ St. ]>>n Mffla, Ont. M3B 2M3
[Emmi
ilntci venelastetci
XXm olümpiamängud algasid
suure avatseremooniaga ja võistlu­sed
järgnesid mitmel alal juba
järgriiisel päeval. Kanadal olid esi­mesed.
päevad tulemuserikkad, saa.
vutati 3 kuljdmedalit, sama palju
hõbedat ja i^ks pronksmedal. Võist­luste
pinges on vaid paar koni -
mentaatorit meenutanud venelaste
ja teiste kommunistlike rükide
sportlaste puudumist.
Tegelikult on see olümpiamäiigu-jle
ideele koguni kohasem kui elu­kutselised
nõukogude sportlased on
eemale jäänud amatööride vaheli-sist
võistlusist. Nüüd ollakse oma-tasemelistega
koos.
Venelastest on puudust tundnud
Ameerika Ühendriikide olümpiako-
ESTO VISIOOI^I eel kogunesid vängemad võimlejad külaliste juurde, PildU vasakult EV peakonsul Ernst i^a^^hiim^ees^^ kaimk^^r^un^^^^
Jaakson, ESTO-84peakonilteeesintöes Toomas Metsala, Miss ESTO-84 Süja Ottas, Ontario peaminister avaldas nõukogude sportlastele eri-
Wimam Davis ja EV aupcakonsullto Foto: Tommy tomson ^^^^^
• / . • - • - . • ' •' •'• • • , -• \ ' '/' \ •/' • " " ' ; • - • du salaluurelaevade selleks ajaks
Los Angelese sadamasse paiguta­mist.
Talle tehti süski selgeks, et
Ameerika ühendriike ei valitse
mitte Los Angelese Olümpiakomi­tee
esimees, vaid ÜSA valitsus.
ÜiiendrüMde: 'presidendi; DwigM
Eisenhoweri peeta välž^oÜitiliseJ
aM targaks mel>ek§, 1^^ ta tegi
spure vea kui ta keeldus relvade
Ijevereerimisest Kuubsi presidendile
latistale n i^ aitas selega teed val-
Bsiistada Fidel Castro võimule tule-k
i ^ ning kommujtel^ rezhlimi
ikishteštamiseks Kuubal. Tõsi küll,
Batista oli ebajpopulaarne sõjaväe­line
diktaator, kuid Eisenhoweril
deks olnud teM yõimalus! temast
lahti' saamiseks ning tema asenda­miseks
demojkraatlikult häälestatud
valitsejaga ^elle asemel, et lasta
yõünule trü^da punasel diktaato­ril,
kes oia 1959. aastast saadik oi­mud
Ütiendnikidele Kariibi meres
valutavaks lianibafes:
Tundub amsaamatuna, et Elšen-lioweril
ja tema nõuandjatel ei ol-mid
1959. aastal välispoliitilisel
al^ sielget pilka ja reaÜteeditun^
Mety m£s oleks laslmud Castro yõi-
Mule tulekuga Kuuba tuleyikis
suhtes ennustusi tehia. Castro oli
tuntud yeendünud marksistina ja
oli sdge, et võimule tulekul hak-
Ikab ta arendama tihedaid si^teid
N, Liiduga sumrendades Moskva
mõju Kariibi meres ja Kesk-Amee-irikas.
Siee on nüüd toimunud 25
aalstat ja Castro ei ole oma
võimuloleku perioodi kestel sekku­nud
mitte amult Kariibi mere ja
Kesk-Ameerika rilMde idseasjades-se,
vaid on saatnud oma sõdureid
ja iiõuand|aid togele ülemere­maade^,
peamisel^ Aafrikasse,
kuis- need tegutsevad-|N..Liidu hu­vides
sealsetele marksistlikele rez-
Miimidele toe andjatena ning kom­munistliku
ideoloogia leyitajatena.
• VÜBfliaste aastat J kestel on Cast-iro
ÜhendrÜkidelle eriti tülikaks
Muutunud Ketsk-Ameerikas, kus ta
aitas N. Liidu drabandina ja ees-rihde
võitlejana rakendada mark­sistlikku
rezhiimi Nikaraagus s mng
teeb praegu kooisN. Liiduga ja Ni-karaaguaga
suuremaid pingumsi, et
kõrvaldada -Salvadoris demokraat-likkD
yalifsust ja asendada seda
kommunistliku diktatuuriga. Kuuba
Ja Nikaraagua kaudu voolab pide­valt
N. Liidu relvaabi ja muud va-
Fulstust Salvadori mässülistelt, kes
teiToriseerivad elanikkonda ning
tekitavad oma sabotaazhiaktsiooni^
dega suuri majanduslikke kahjusid.
ÜhendriiMde piresidendi
yastnabinõude rakendamise tõttu ei
ole asjad Kesk-Ämeerikas siisM
areneniid nii idkek ja Sujuvalt na­gu
seda Moskva Ja Havannas loo­deti.
Ühendriikide abi tÕttu on va-
Mtšuse vastupanu Salvadoris mäs-sumeestde
suurenenud ja Nikaraa­guas
ei käi marksistliku valitäsuse
käsi kuigi hästi — majanduslikud
raskused on suured ning demo­kraatlikud
jõud on hakanud orga­niseerima
Hondurasest rünnakuid
Ja sissetunge Nikaraagualsse/ mis
on pannid sealsed marksistliku va­litsuse
alustoed tugevasti kõikuma.
nägu näitama. Selle uue suuna
satit kandis ka Castro äsjane pi­kem
kõne, mille toon diktaatori
varem p^eetüd kõnedega võrreldes
oli erakordselt tagasihoidlik, taotle­des
ihnselt senise pineva vahekor­ra
lõpetainist, miis annaks Kuubale
võimalusi Ühendriikidelt km mitte
otsese siis vähemalt kaudse majan­dusliku
abi saamist.
Ühendriikide ja Kuuba vaheline
pinevus on aastate jooksul püsinud
ja vahekorrad välja kujunenud.
Mõlemad pooled on pidevalt oma
seilsukohti avaldanud ja oma hoia­kut
põhjendanud. Washingtonis
toonitata]^, et Kuub^ on aastate
kestel välja knjunenõd Moskva
kannupoiss, kes on oma sõduritega
|a nõuandjatega valmis tegema An-goolas,
Etioopias, Grenadais ja mu­jal
seda musta tööd,- mida venela­sed
taktikalistel põhjustel ise teha
ei taha. Sellele lisaks on Castro
võtnud enda Õlgadele suured üles­anded
kommunistliku revolutsiooni
levitamiseks Kesk- ja Lpuna-Amee-rikas
ning Kariibi mere rajoonis.
Kuuba omakorda toonitab, et ta
toetab kogu maailmas ainult neid
liikumisi; mis taotlevad sotsiaalse
ebaõigluse vastu võitlemist. Kui
Kuubal on tekkinud erilised soojad
vahekorrad N. Liiduga, siil olevat
see ainult KuUba asi ja teistel rii­kidel
pole sellega midagi tegemist.
Ühendriikide kriitika taotleb ainult
Karübi mere piirkonnas oma ülem­võimu
säUitamist,' millist seisukohta
Kuuba praegune rezhiim et aktsep­teeri.
: •
I V Eesti RahvUSkongreSsk Möödmiud nädalal pidasid sel
- I ajal, kui sportlased võistlesid pai-vabadusvõitlusest.
Aeg ei ole siiski dusfond on nüüd üks ja seesama judel aladel, nõu Internatsionaalse
meist veel mööda läidud, sest meil organisatsioon, mille juhatuseliik- olümpiakomitee juhatusliikmed.
Meie tegevuse negatüvse nähtu- on ka tugevaid eestluse koldeid: med bn, samad isikud ja USA mak- tjheks ideeks oü seal kõigi boiko-.
sena on esimeseks eelpool maim- S^^^^^®' Chicago, Los Angeles ja suseaduste ees vastutavad di^ekto^ teerivate rükide karistamme sel-tiid
aktiivsete töötegijate vähene- "^^^^ pikemalt jega, et nad kaotavad osavõtuvõi-niine-
mis esineb kõigi Väüs Ees- ^^'^"^^^^^ "^^^^^ selgitada Vabadusfondi sisu ja maiuse ka järgmistest, olümpia-ti
ühikute juures kaasa arvatud ^^"^^^P®^"^^^^^* selletõttu, et igas eesmärke, selleks oleme teile välja mängudest. Usuti, et boikoteeriva-koolid
ja kirikud'Eriti akuutne on P^^^™^^ on olemas elujõulised jaganud kauiii voldiku ja selleks te riikide sportlased tekitaksid sel-see
probleem aga vabadusvõitiuse- ^^^^^ organisatsioonid koos noore- oleme ka käesoleva aasta kuuluta- Ugte tingimuste juures rahulolema-ga
tegelevate orgamsatsioomde ^^^^^ generatsiooni kuuluva liik- nud Vabadusfondi aastaks, et eest- tust rügis. VõiboUa mõnes väikse-juures
- kus'töö vajab tegekst meskonnaga. ... .... laste keskel-saavutada poolehoidu mas ehk juhtuski midagi seUepool-iga
päev või n ä d a l - j a mitte^M^^ seUisel loo-idee,
mis kaheksa aastat tagasi mi tusel küU mitte tulemusi. Spordi-suure
vaimustusega sündis II Rah- dissidentlus saaks samuti maha su-korda
aastas, ja kus väga oluline tegevušperioodü asuda eestlusest
on [töö järjekindlus. Tagajärjeks ee^ ^r, för,or^w ^«.'^ - ^. .
on, |et need aktivistid - ning ma perekondade kaäsatoomise aktsioc^ ^^^^ nagu mimoiguste nõudjate
mõtlen sün.peamiselt isikuid, kes n^e. ^M^^^ ei tohi neüt aga. mitte ai-ei
oota oma töö eest tasu—peavad ^ult nõuda, vaid "me peame neüe
osalema mitme organisatsiooni ju- midagi pakkuma — eelkõige
Vähe on veel kuulda neid kom­mentaare,
mida Moskva on prae-öehiud.
meil oli
henemise pärast ja ütievad: see avatseremoonia parem". Kuld see
suure arvu leigeijd dissidentlus.
pooldajaid. On selge, et meil on ju­ba
olemas igasuguseid fonde siht-hatuses.
Loomulikult tu^^ see töö eesti keelt 'mitteoskavatele pere^ kapitale, abis^amisasutusi ja aasta- ^^^Z^i^
t«^ha i^jiini vahni aial <f inimatiin. KtoÄ fk on]d a7de.l e m^id^a^g^i ^an^d^m^ a. JaAge ^ko^rjan^du^s i. mNeund^e sishseotouldleakjaudte tuvnä-- gE«ssimte esnpeo rvdäimidaen gouldie, keto ht„am oeie
mi, ontui, voi naaaiaioppuaei. m guurem vara, mis meil on anda, on
on Kesknõukogu juhatuse töös ^sk ja veendumus, et kakskeelsus
üheks suuremaks probleemiks^^l- ja kahekultuurilisus vabal maal on „.A..^ fO U ^ f , « i i ^ c;^
nud sobiva päeva leidmme koo«)le- suur väärtus - see arendab noorte ^"^^^^^
kuteks. Ja kui üks isik on aktivselt ^ai^^ iiing mõistust jä hoiab nad
tegev kahe kuni kümne orgaüsat- egj^ale kaasaegse ühiskonna pahe-siooni
ridades - süs on looiiulik, ^estjüng avab neile uksed pari-etleldvad^^^
need kommunismi üles
oskama neile anda ka T . _ . t.-„__„„iM. . . i . i... -n^i
Vabadusfond on Kesknõukogu asi,
se ja saadavad välja oma voldikud.
on liiga pealiskaudne ja keegi sel-Üst
venelase väidet nagunü ei usu,
sest aastakümnete jooksul on ve-
Ja eesüased, annetajad, küsivad nelasel kõik asjad olnud teistest
täie õigusega: kas ma: pean siis paremad, eriti need, miUe ideed ja
nüüd andma komitee kõrval ka juhised on Läänest varastatud vm
gad: ktrja:d jäävad vastama^, lü- ajal peame
badused täitmata ja alati ei saa seda polütiüst" meelsust, mida me
kindel oUa, et asi, mis oH labiaru- j^i,^ paar aastakümmet oleme;
tatud ja otsustatud, et lubadus mis püü^jjjyjj (^jna rahvasaadikuile an^
di anüid -.tegelikult nü teosta- ^^j^ veel enam, peame saavuta­takse,
ma — nimelt aeg ön selleks küps; kaaslastele: ei, armsad käaseestia-
Teine suur tuievikumure meie ka rahvasaadikuid eesti ja teiste sed, teie ei pea kuskile andma roh-ehitamiseks
ise N. Ludule saatnud,
nagu hiljuti tehti USA maaümaruu-misõiduki.
plaanidega.. Peale. P.
Ueberrothi on ka teisi venelaste
Ja ma vastaksin nendele rahvus- pärast muretsejaid USA-š.
Läänerannikul olemas veel ka Bal­ti
Vabadusfond — ka neimad soovi­vad
oma osa. !
Kuigi eestlased olümpiamängu-olevikus
on et Oleme kaJtanud vai- oma südametunriis- dest oma bpu all voistlejama ei
dava osa nooremast generatsioonist on USA-s selleks juba häid kandi- tus ja teie usaldamine seda lubab, saa osa võtta, on nad ,,Ban the
meie võitiejäte ridadest, ja [segi ^aate olemas, on ainult tarvis neid Aga nendele, kel ei ole pärijaid ja Soviets" ja Balti Vabadushidu kau
Nagu sellest [nähtud, on vastu­olud
mõlema rügi vahel suured ja
presideiirReagani administrat^oon
ei saa kuidagi nõustuda Castro sei­sukohtadega,
mis — olgugi varja­tud
kujul —^ on rakendatud N. Lu­du
teenistusesse. Kuid vaatamata
nendele suurtele vastuoludele leia­vad
mõned Üliendriikide välispolü-tUilsed
eksperdid siiski, et Kuuba ja
Ühendrükide vaheliste läbirääki­miste
pidamiseks on mänguruumi.
Kalkuleeritakse, et Kuuba ei saa
loomulikult avalikult deklareerida,
et ta katkestab oma sidemed N.
Liiduga, kuid Castro on siiski val­mis
Washingtonile vastu tulema ja
teatud kompromisse tegema. Põhjus
sellisteks järeleandmisteks on Väga
lihtne: Kuuba majanduslik olukord
on võrdlemisi Vilets ja halveneb
iga nädalaga mng Castro vajab
tungivalt Ühendriikidest tärbekaü-
I, ett rahuldada oma elanikkonna
eesti keelt kõnelevast seltskonnast.
See on palju tingitud asjaolust, et
noorus läheb üle mandri laiali üli­koolidesse
ning sealt edasi töökoh­tadesse,
mis on eemal eestlaste
igakülgselt toetada.
Mis puutub Kesknõukogu tege­vusse
viimase paaiji aasta jooksul,
siis on meie tegevuse peasihtideks
olnud! koostöö tihendamine nii lük­kel
ei ole ka testamenti tehtiud, pidanud üh^^ suurimat tähele-ütieksin
ma küll: kas te tahate
' — - ~ —p.v.^.^ omua KoosLüo xiiieiiuamme mi mii-keskustest
Kuid väga palju ole- mesmaadega kui ka jubatuse ja
nev suski seUest, et noortel pkdub täiskogu liikmetega. Oleme püüd­kvae
jealtli kk^õn eeelsetvi akbeikelaea soas.k us ja eesti reeglijpuähraatuseselt jak onoesnodleek ukiodo sopliedkaudtea
et panu leidnud võitluse, müle kaja
teie varadus langeb riigüe, või mis on ulatunud nõukogude meediasse,
veel hullem - nõukogude riigüe. See saavutus on Ban the Soviets
Ja meil on ka jõukaid ärimehi, kes h BVL kui imedaUks. Suudeti väl-on
võimeüsed toetama Vabadus- Jaspoolseid võistlusalasid arendada
fondi ning vastava summa oma Poüitaistmänguala, seda mida In-tulumaksulehel
maha arvestama, tematsionaulne Olümpiakomitee nii
kardab ja ahab iga hmna eest
On kuulda olnud ka sosistamisi, tuleyiktts Vältida, kuigi on märga-
Vabadusfondis on praegu ümmar­guselt
31000 dollarit, ja seni on ka­sutatud
ainult summa intresse.
Tagajärg on, et meie teise gene- protokoUe levitada nü ruti;u kui või- mis on saanud nendest summadest, nud,^ et olümpiamängud on rohkem
ratsiooni kõrgelt kvalifitseeritud ^^^^ et mformatsioonivool meie Baltimores juba kokku pandi, poIütüiSed kui just sportlikud ürl-haritiaspere
jääb eesüuse tegevu- vahel oleks tihe ja usaldatav. See j^as nendega on midagi ära tehtud, tused.
sest eemale. Paljud nendest on "^^^^s^^^^
omaks võtnud ka professionaallse nud, näiteks Austraalia; Eesti Selt-mentaüteedi
- tööd ei tehta ilma side Lüdu koosolekutelt oleme ala-tasuta,
kui: just miti;e raha' eest, ^ saanud asjalikud ja värsked pro-süs
vähemalt peaks isiku vabaaja *okollid. Mis puutub aga teistesse
annetus olema tiilumaksust maha- lükmesorganisatsioonidesse,
arvestatav.
Kui- me ei suuda ega oska seda
suunda muutaj siis ei ole meil 10—
20-aasta pärast enam eesti; seltsi­maju
koole, kirikuid — rääldmata
Viimase võitluse tõttu õngi äsjased
XXin olümpiamängud eestlastele
koos teiste baltlastega lähedased
ja on saanud meie võitlusareeniks,
ka süs kui neid kardeti rahvarõi-Üks
Kesknõukogu tegevuse pea-eelseisval
perioodil on — si-ja
just eriti meie nn. suurtes asu- hikindlus. Me soovime, et me oma vais avatseremoonia rahvuste peo-kohamaades,
sus tuleb kahetsusega tegevuskavasse võtame ainult le lubada. Olümpiakomitee advo-tunnistadä,
et Kesknõukogu ei de punkte, mida me suudame ettenah- käat soovitas kohtus kasutada N.
nendelt saanud ühtegi protokolli — tud aja jooksul läbi vüa ja mitte Lüdu lippu, süs saanuks rahvatant-ja
kõik kontaktid on peamiselt kas niipalju soovunelmaid. Jä igaüks sutrupid loa sisse minna. Süs muu-telefonikõnede
või isikliku kirja meist peab siis samuti olema ka tunuks balti noored Olümpiakomi-
; • .' , : \ ^, ;.. ] kaudu. Ja paar korda on isegi ette aastäpeakoosolekul vastutav oma j tee esimehele P. UpberrothUe mee-tul^^^^
tegemata jäetud töö lepäraseks. Aga balti noored nõua-riMastega,
kes enne Castro Vulmu- asju ühtmoodi — kuid paar nädalat eest. Samuti, me soovime senisest vad õigusega uksest sisse, kuna
le tulekut olid Kuubal teretuteiÖhüjem^^s^^ rohkem kaasa tõmmataKesknõuko- nad on ameeriklased ja see uks
Castro, kes seni saarerugi
kuidagi moodi edaisi on veeretaMud
N. Ludu mõjuval toetusel, ön ha­kanud
ilmselt aru isaama, et asju ei
saa enam seisises suunas ajada ning
tuleb hakata aja võitmiseks ja
ühendrükidelt majandusliku toetu­se.
saamideks: Washingtonpe laead
Üheks oluliseks teguri&Js on ka
kuuba rahva hoiak. Vaatamata sel­lele,
et venelased on Kuubal juba
ligemale veerandsajandi kestel ol­nud
domiiieerivaks jõuks ja vene
nõuandjaid ja muid asjamehi lei­dub
Kuubal tuhandeid, ei ole kuu­ba
rahvas kutsumata külalistega
kontakte saavutanud Ja sõprusside­meid
sõlminud. Venelased on kin­nised
ja elavad omaette,' nÜ nagu
see OE loomuük kommunistlikus
politsei järelvalve aü elavas ühis­konnas,
kuid temperamentsetele
kuubalastele selline omamoodi här­rasmehe
hoiak ei meeldi ning nad
on valmils meelsamini sõbrustama
ame®" •
külalisteks.
J)A Sffusaadav, et pärast Castro
kõnet oodafakse Washrngtonis hd-viga,
kas Havännast tuleb konk­reetseid
ettepanekuid lähemate si-lesti
aru saanud — lubadus oli an­tud
ainult Võimalusena. Üheks nõr­gaks
kohaks meie tegevuses on ol­nud
ka Euroopa Büroo olemasolu,
või õigemini selle mitte-olemasolu.
gu töö juurde täiskogu lükmeid. on Ameerika pinnal.
Need ajad on möödumas, leus meie
nimekirjas on lükmeid, kes ühel
või teisel põhjusel ei ole mitu aas­tat
koosolekutel olnud. Sest meü
Küllap iP, Ueberroth teab, mis
demete ja koostöö saavutamiseks
ühench^idega. Kmd samal ajal on ^^^^ kulutustulba otstari)ekusest.
ka selge, et president Reagan ei
aktsepteeri kunagi tühiseid ega
Ma loodan, et me veel käesoleva peab olema efektiivne, eluline, töö­nädala
jooksul jõuame selgusele tav meeskond — kus iga liige tõm­bab
koormat oma võimete koha-
Kui paljud teie hulgast teavad,
lubadusi. Seda isellihisal et käesolev aasta on Vabadusfondi
põhjusel, et tema eesmärgiks ÖS aasta? See aasta tähendab kesk-
Mo!skva mõju väljälülitamiiie ^Ka- nõukogu kõige suuremat saavutust
riibi mere piirkonnast ja Ladina- vümasetegevusperioodi jooksul. Ja
Ameerikast ning katkestada need paljud võib-olla ei ole ehk isegi tai-raudsed
sidemed, mis seni on ek- banud, et, Vabadusfondi teoks saa-sisteerinud
Moskva Ja Havanna va- niisega on muutunud ka Üleniaa-heL
: , ümse^^^E^
ning tegevusraadius. Sest Kesknõu-
K. A kogu ja ülemaailmne Eesti Vaba-selt.
Aidake kaasa
?9
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säüitamisele!
ütles Los Angelese olümpiamängu­de
kohta N. Uidu Olümpiakomitee
lügie Boriss Hävin: „NÕukogude
atleedid valmistusid kaua Ja hooli­kalt
ka Los Angelese olümpiastar­tideks,
olid tülvü otsustavust näi­data
XXin mängudel oma meis­terlikkust
ja pidada esikohtade pä­rast
ausat heitlust. Selles, et nen­de
unistused teoks ei saa, on süüdi
USA tagurlücud ringkonnad, poHi-tikud
ja ärimehed, kelle huvide­le
ei ole midagi ühist üllate olüm-piaideaalidega,
rahu ja kõigi maa­de
sportlaste sõpruse ideega. Sää-
(JSrglk.8)
: I
Nr. 59
IL jaL
dr. A
18. ja A
•. dr, 'li
a. jui:be|
mus rcpi
likoiiLsei
Suur
elasid kl
sele süi
kooris h
Eesti B;
nooi]
Ühendat
kuid lad
kordamil
Roos jiij
õhtu
sa. Ei^
eesti vai
bias, HJ
bass-bai
kaks laj
(Dvoralj
osas esi
juhatus(l
liku laij
(Mendej
biks jti
Esincl
Puu ~-\
K. Raid
lo).
Kolmi
koorilt
raudvai
„Hallel
siasestl
' Kirjj
õp. K.
Roos,
tähtsus
ajaloo^
kus s(
kogune
tis, pi(
tama
kaldal!
pinnal.j
sid isei
oma
Jumali
ühiskoi
tavad
lauljat
sest J|
lu. K J
laule,
kord lj
Juut
üleval
kale
ratsio^
Nõi
afgl
maati
ütles
igal
von
da aj
pandi
temal
kujul
noodi
saad
'ningil
viiliil
Ta iil
duril
rastf
les<;
eesni
Lo
mäd
rijlc
sam]
amal
ausi
üniJ
külli
ta jf
Pan
paioj