Vaba eestlane , November 24, 1983

              Nation'al- L i "jr
Gcn.' Acquisit
OTTAWA^ Ont
i •' 1
S T L A iTf,
Nr. 87 (3008) XXXH aastalt Neljapäeyal, 24. novembril 1983 — Hiiirsday, November 24,1983
IDLMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAFÄEVAL
Üksiknumbriliuid 70 mi^
Inimõiguste olukord
yhendrlikide Senciti YäliskomisjoBii Istung Chicägöfe
ühendriikide Senati VäHssuhete Komisjon pidas kolmapäeval, 9. novembril Chicagos üliiiepäevase is^
(tüingi. Ameerika valitsuse esmdajatelt ja eraisikutelt ettepanekute |a arvamuste kuulamiseks, kuidas
©dendada inimõigusi N. LiSdus ja Ma-Euroopas. "
Senaator Charles Percy, kes on kontrollimise küsimused, kuid dalal Ja miUe kohaselt luuakse Va-
Senati Väüssuhete Komisjoni esi- Ameerika riigijuht peaks tippkoh- badusraadio organisatsioonis erili-meheks,
korraldas seüe istungi tumisel tõstatama ka inimõiguste ne „Balti rükide saateteenistus".:
Chicagos põhjustel, et see suurlinn küsimusi. „See. saateteenistus peegeldab sel-asub
Percy kodu-õsariigis Hli-nois'is,
kusjuures seal elab palju
Ida-Euroopa päritoluga inimesi,
üks komisjoni staabiliikmeist üües
teisipäeval, et Vabariiklikku par­teisse
kuuluv senaator Percy on
üha enam mures inimõiguste rik-likes
riikides.
Ijisaks Senati Välissuhete Komis­joni
istüngüe pfešideeris senaator
Percy äsja formeeritud nn. Usulis-te-^
õigüste'Nõjuändva Nõukoga^^e^^^^
mesel koosolekul, milline organ
Ta nentisj et Andrei Sahharov
on jätkuvasti isoleeritud sundpa-genduses
Ctorkiiiimas ja et apel-le
tema eestkosteks ignoreeritak­se.
« ..... . . . . , gelt fakü, Ükski ühendrükide va-
Percy vaitis, et mimoiguste olu- ei Ole kunagi tunnustanud
kord N. Liidus on „kõikide tea- gaiti riikide ülegaalset inkorporee-^
dete kohaselt halvem praegu kui j^.. -j^j^g senaator
kunagi eine viimase aastakümne p^™
jooksul.. -v •. ' {• ^
uiia eiiära mures mimoign«?tP rik- T»;r i v ; W . / E n d i n e mõjukas Esindajatekoja
kumi te üle N üidT^^^^^^ vl/ltlL luge poola päritoluga Edward Der-l>
a rükide vaHtsustrnoolt K o X ^ l ^ kohtumisel Andropoy iga ^-^^^ nüüd :nõmiikuks vä-
IM rmaae vauisusre poo^^^^ väljendaks president Reagan o t s u s - i r ü Q ] r P n d f l < ; oma
Sl ametnik lisai-et paljudel Chica- tavalt oma tõeksoidamisi et N ^ismusteeriumis, keskendas oma
go elanikel on otsest informafqfoo ^^Tf • . ^^^^^
§0 eianiKei on^oisest. intormatsioo- LU^J^ inimõiguste olukorras peaks ^«hvii<;tP knh+lPTnv^<^rp nõukoffude
m kõnesolevast olukorrast sugulase aset leidma npiMcoguQe
telt kes elavad nendeq VnmmTini<,f ? lejöma paranemisi. J^ercy ut j Ha-Euroopa riikide valitsuste
telt, kes elavad nendes kommmust- ies,^^et on oluline, et ^«kogude p^^^. Ta ütiek vaatamata,^^^^^^^^ olu»
nigi]uht.kuuleks^peda, j^^rrad erinevad riigist riiki on ui­de
vahtšusekoige kõrgematelt ^ i ^ ^ situatsioon „tõesti karm'',
võimukandjatelt. Derwmski üties, et riouko|ude või/
Välisministeeriumi nõunik Ed- müde käitumine inimõiguste vald-ward
Derwinski ütles oma tunnis- konnas möödunud kuue kiiu jpok-
, I . ' . ^ tuses, et mimõiguste olukorrad N. ei ole sugugi paranenud. ,,üks-jalgib
seda valdkonda Ida-Euroopaš^ ^^L^
Ja N. I4idus.^ ^ karmid. Ta üsas^
Senaator Percy tieatass^^^
kogu asutamlÄ oktoobrikuus, paräiidamiseks,
nimetades .to(to^^,,halyeneyat osariiki esindav, Vaba-osas,
enti N. I^dus. p^^.^ Välissuhete Ko-
Endised ühendriikide presidendid inisjoniistüngü; mõningaid kon-
Gerald Fordi
nõustusid olema selle nõukogu au- arvates^ aitaksid kaasa immmgust^fj-^
esimehed ning neli te venenud. T a iitles, et juutide emi,
kaATälisministrit o n ^ ^ ^ gratsioonN. Liidust on ärvuüselt
g a s - Dean R u s k , • .r^^ soovitas sMski ÜSA konsulaa- kõige madalamal üivool l3-e aasta
qyrus Vance ja Alexander m^^^
Kiievis, milline mõnda aega kaa- ei parane veel aasta viimaste näV
lumisel ohiud kava on praegu ^i^late jooksul, süs lubatakse ai-kätkestatud
mitmesuguste pinge- i^ult pooleteise tuhandel juudil lah­te
tõttu ühendriikide Ja N . Liidu kuda 1983-nda aasta kestel;
i . « ^ « x , xxxxu vahel. nõukogude
avaldaks ka teatud ihõju inimeste ameerika konsulaa- võimud käsutavad usulise tegevuse
le nende igapäevases ehis.'^/^
'•••r,€^^,.:-''ir'v i, 4^ . ^Senati Va^^^^ .• .kaaluks kaugelt üle võimalUaid da mittevene rahvuseid N . l Ä s .
C^cagQ^^setieidmMistt^^^
s i d « t ^ ^ ^
^minis1^ei^^^> — sitikast« Derwinski ÜÜes.
DerÄ(k^(k^^aktis^^I^^
üumamtaarsetes^^ - -
, fes Fau^ank.>, sns^ i > o d a ^ ^ ^ ^ et vabastada mõ-ka
l ö m g r e s ^ . ^ ; ! ^ ^ ehk mi. süümevan-
. M a z e w s l a , _ ^ L l 3 ^ ; ^ ] ^
« e t n ü i s t e t a ^
jana^Vages Majas p r ^ i ( ^ ^ spionäazhi süüdis-admimsti^
sioonr ajal^ja^^
praegu Ukrain^Rahvusta^ ^ mga^i^ kodanik.
presidendi]csIJSA's, leedulasest po-liitteaduste
professor Thpmas Re- Senaator Percy avaldas tugevat
meikis, kes rääkis olukorrast Balti toetust Lääne .raadiosaadetele N.
riiiddes ning Vtastislav Chalupa, Liitu ja Ida-Eurcopasse, mis on , v.vvv.xxwi^
Tshehhošibvakkiä Rähmišliku^^
kogu asepresident ' olulised*' uudiste sinna püritonda^^^
Senaator Percy ise soovitas is^ jõudmiseks Percy ütles; et tema sellisel määral rezhiimi
tungü president Ronald R e a g a n i isiklikult oli Senatis lisanud sätte J!? - ' |et nende sõltumatus ja legi-mdada
tippkohtumist N. Lüdukom- USA välisministeeriumi eelarve
^ ^ ^ ^ W ^ ^ ^ e n a - o ^ kü-
Välismimsteeriümi
Venelased lahkusid
relvastuse vähenda
mise konverentsilt
tn
G E N F — Nagu kardeti, lahku­sid
N . . Liidu delegaadid keskkau-gusega
rakettide üle ligemale kaks
aastat kestnuji läbirääkimistelt, pa­rast
seda kui nad said kuulda, et
Lääne-Saksamaa pariament oli
hääletanud US:^ rakettide Lääne-
Saksamaa pWale I paigutamise
poolt. N. Liidu president. Juri
4ndropov oli juba ette hoiatailüd,
et kui ameeriklased lähevad edasi
oma rakettide asetamise plaaniga,
siis pole neU läbirääkimistel enam
mingit mõtet. Viimane istung kes­tis
20 minutit jä esialgul pole tea­da,
millal võidakse uuesti kokku
kom|
jäi kinni Rootsis
•r. • •
STOKHOLM Rootsi ameti­võimud
peatasid tip^kvaliteediga
USA kompuuteri, mida kasutatak­se
rakettide juhtimisel ja mida
katsuti smugeldada N. Liitu.
USA-st oli kompuuter saadetud
Lõuna-Aafrikalb, sÜs „s^laja juhi­tud"
ühe KOB agendi vahendusel
N. Liitu. Rootsi ametivõimud üt­lesid,
et saadetis „kälmütati" kin­ni,
kuna sel polnud kaasas toUi-
Kõigis sõdades langenud eesti sõjameeste mälestus-jumalateenisksel deklaratsiooni. Osa samast saadeti-
Peetriidrikuš asetati pärg altariruumi. Pildil pärja kandjad vasakult sest, kus oli teine samasug\jne
teäepoiste^lOuBi esindaja Vihnia ja T. E Võitiejate ühmgu^
%S Ülo Tamre pärjaga nende kohal kahe sõjaveteranide organi- ametivõimude juures nädalapäe-
Foto: Vaba Eestlane vad varem.
I ./.'„„„ :
„Meie ei hakka mpitma nende süs-teenü'^
ütles- eelpool tsiteeritud
Percy abiline, kuid nie võime vä­hemalt
väiksel viisil üritada pa­randada
olukorda mõningate indi­viduaalsete
usklike puliül, mis
rahvas tunneb end paigutatud N« Liidu sõjalisele eesliinile
Samal ajal kui maailmas on organiseeritud üldine opositsioon Lääne-Euroopasse asetatavaile USA
tiib- ja Pershing-2 rakettidele, on N. Liit paigutamas oma tuumalaenguga rakette Ida-Saksamaale ja
Tshehhoslovakkiasse. Ida-Säksamaal on olnud mõningast opositsioomi, mis kommunistlikus ühiskonnas o i
ohiud üldiselt harukordne.
on sügavalt kannatada saamid.
Ta seletas, et repressioon Ukrai­nas,
mis on osaks saantid õigeusu
ja uniaatlümle katoliku kirikule
„on olnud
Kremli püüdlustes pihustada uk­raina
rahvuslikku vaimu."
Sama olukord kehtüj ka Valgeve­nes.,/
,.
Derwinski ütles, et Venemaal en-pidadatippkohtumistN.
ÜSA partei peasekretäri Juri Andropovi- seaduseelnõule, mille kütis heaks
ga. Ta-ütles, et peamiseks arutlus- Senati ja Esindäjatei^ja ühine nh.
teem,aks oleksid seal relvastuse konverentsi komitee möödunud nä^
ivamise
nõunik Der­wmski
seletas, et ühendrükide po­liitika
Idä-Euroopa kommunistlike
riikide puhul põhineb eri maade
hulgas vahettegemisei. Ta ütles, et
Washüigton võtab airyesse asjaolu,
et mõningad sealsetest rezhiimiv
dest on lubanud suhteliselt suure­mat
manööverdamisruumi, kus­juures
aga teised seUes pürkon-nas
rikuvad jämedalt kõige ele­mentaarsemaid
inimõigusi.
-,:: MOSKVA.--^^M ^ Eriiievätes k
liidw Gruusia vabarügis hõivata Aerofloti iMsailennuld ifürgimaale, Jögiggi^ mimõi
surmates sellejuures 9 inimest.^ ^
kraadides on olemas,
nimõiguste probleeme igas
Ida-Euroopa rügis,"ütles Derwins-.
Ü^^ ja 3 naist arreteeriti ja k l . : : ' V ' - : ' .y
täppis enese, kui hõivamise katse viidi Moskvasse- neist 2 hiljem
ebaõnnestus, öeldi nõukogude aUi- siiski vabastati. Samadest allikaist
kaist, kes oli uudist kuulnud Gruu- on kuuldud, et mitmel noorel olid
sia pealmha raadiosaatest. püstolid, raülega nad surmasid
Hõivamisest pole i-äägitud Mösk- kaks lendurit, stjuüardessi ja kuus , H I L O — , Tugev maaväring, mis
^as ja valitsus pole vahejuhtu- ]^^^^ segasid lennuki hõiva- -^^^^^^^^^
mit ametükuitlkommenteeriiiud^^ mise katsesse. J ^Kestis terve minuti, toimus Ha-
: (-.:•,••„: ^; y- ^^al säärtel vigastades., maju, ja M'
Fole olnud selge, kas hõivama Miks pärast sellist,,tee puhtaks" esi, lonkuues gaasi ja veetorus-katse
tehti möödufflu4 1aupäev^^
Ida-Saksamaa näitab märke opo­sitsioonist
Varssavi pakti tuum?i-relvade
paigutamise plaani vastu^
mis asetatakse Ida-Saksanraale
vastukaaluks Lääne rakettidele.
Umbes: 59 inimest, kandes plaka­teid
ja põlevaid küünlaid, de­monstreerisid
Leipzigis ühe kino
ees, kus toimus rahvusvaheline fil­mifestival
Nad aeti: kahel korral
politsei; poolt laiali, kes neist kuni
15 arreteeris.
Teine juhtum oli kommunistide
poolt organiseeritud tehaste palve­kirjade
aktsioon, mis ei andnud
ülemusi, kuna töölised ei kirjuta­nud
neile välmis tehtud palvekir­jadele
alla,
mülega nad lubanuksid igal kuul
töötada ühe päeva aitamaks kan­da
uute rakettrelväde kuhisid, -
™s ümselt tulevad N. Liidule väl­ja
maksta.
Amettikult on Ida-Saksamaal
uute raketialuste ehitamine käigus
ja suurenev opositsioon saab vae­valt
kuidagi nende paigutamist
vältida, sest raketid asetatakse
,»vastukaaluks Lääne omadele",
NATO rakettide vastu.
Mased rahutuse ilmingud või­vat
tähendada massüvset sisemist
l^^opagandakampaaniat Lääne väsv
ja uut survec iseseisva rahulii-e
vastu idariikides, mi väike
kui see niigi on, samuti survet
Pi^otestantiike kirikute rähugruppi-vastu.
vm. ' algseist teäteist .ei • selgHo .sio
Rahvuslik j^imvmuuvutt. ^^^y^
avaldas septembris opositsiooni
uute raketiide vastu Ida-Saksa-
^ee kordus ka Mecklenburgi piir­konnas
sinodil ja samasugust krü- <
tikat on oodata Magdeburgi piir­konna
kirikult Halles. V
Ka Tshehhoslovakkia elanikud
elaVad tuumasõja ähvarduse all,
kuna N. Liidu tuumalaenguga ra­ketid
tõusevad oma kohtadele vaa­tamata
ametlikult hoitud saladuse­le.
Kahetunnise sõidu kaugusel
Prahast on N. Liidu poolt «juba:
alustatud rakettide aluste ehitami­sega,
needki vastukaaluks USA r a ­kettidele.
N. Liit paigutavat sinna
SS-21 ja SS-22 raketi;e, kuigi need
on sõjaliseks saladuseks, on ini­meste
hulgas hakanud valitsema
jahe kartus. Tuumarelvade asuko­hamaal
on eeldus olla sõja ajal
märklauaks.
Tshehhi kommunistliku partei
ajaleht „Rude Pravo" üllatas Lää­ne
vaatiejaid, märkides et nad on
saanud lugejaüt kirju, kes on mu­res,
' / . •
et kas uued Varssavi pakti ra-l
e t i d on vajalikud j a kas poleks
süski õigem esialgul oodata.
„Kui meil on raketid, süs me ole­me
saanud märklaudadeks", mär­kis
üks anonüümseks jäänud kirju­taja.
Ajaleht keeras küsimuse muidugi
ringi, meenutades lugejaüe, fet sel­les
on süüdi Lääs oma uue relvas­tuse
võidujooksuga, misläbi sotsia­listlikel
rükidel pole muud valikut,
kui vastata oma ülereLvastaniise-
•ga.
Suurenev relvastumise krüs on
pannud älarmücellad helisema Ida-
Euroopa riikide pealinnades, kus
Ida-Euroopa juhtide ebamugavus
wnelaste
on sunduiud neid krütUisi märkmi"
§i avaldama Lääne vastu, sesH;
venelaste kui tõeliste süüdlaste
vastu pole võimalik sedsiy teha.
N i i on nad öelnud! et, ;„tJSA terro-ristük
poliitika on sama Õel kui
Adolf Hitleri oma, mis viis sõja-
Venelane on rakettide paiguta­misega
teostanud kuratliku plaani.
Võimaliku sõja puhul on need rü-gid
muudetud frondijooneks Ida-
Lääne võitiustes! Kuigi iga tshehh
mõistvat, et raketid on neile^aja-likud
enesekaitseks, siis jäävat see
sõda tshehhidele vümseks maail­mas,
ja need, kes veel kuidagi säi­lida
võiksid, on surnuüe kadedad.
Tshehhidel on peale kartuse tei­negi
põhjus verlelastest eemal olla.
Nende elustandard on kõrgema­te
hulgas ida-Euroopas ja nad
kardavad, et relvastuse võidu­jooks
võivat seUe madalamale
• viia.
Rakettide tõttu muutuvad nad veel­gi
enam olenevaks Varssavi pakti
rükidest j a muutuksid isoleerituks
Läänest, kust nad vajavad tehno­loogiat
Ida-Euroopa riikidesse paiguta­tavate
rakettide töö käimasolek OE
seni tähelepanemata jäänud ' ja
saanud venelaste scovikoha.selt are­neda.
Peale paari läiksema grupi
Ida-Saksamaal pole keegi sellest
rääkinud ega venelaste rakettide
paigutamise pärast protesteerinud.
Läänemaaüm pole mõistnud oma
propagandarelvi kasutada.
Värskemad oadised loete
».ibA EESTLASEST"
BODD