Vaba eestlane , March 25, 1982

              ,2 VABA EESTLANE neljapäeval, 25. märtsil 1982 - Thursday, March 25, 1982 .Nr: 24
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAgEStumS
VÄOAANDIA: O/.ü Vaba Eestlane, 1955 LesHe St. Doa Mills,
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.-—,. poolaastas $24.~,
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veeraadaastaa $15.—v
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
F R E E EST
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 21J3
Kas jääda või lahkuda?
Pärast president Ronald Reaga-
11 TÕimnle tulekut on võetud ko­gu
tJhendrükide rügikaitsepoliitika
ümberhindamisele. Päevakorrale ei
ole kerkuiud mitte stuiult sõjaliste
Jõudude ^urendamme ja relvastu­se
moderniseerimine vaid paral­leelselt
sellega ka uute strateegilis­te
plaanide koostamme, millega
TÕivad kaasuda suuremad vägede
ümberpaigutused} eriä Lääne-Eu-iroopa
sektoris.
ühendriikides m juba aastaid
iräägitud ja nurisetud, et ameerika
I sõjajõudude hoidmme Euroopaks
läheb kalliks maksma, kuid viuna-sel
ajal on need kritiseerivad hää-ied
muutunud üha tugevamaks ning
Kongressi Fingkondadest on kordu­jalt
kuulda väljendusi, mis propa­geerivad
„poiste kojutoomist** Eu-foopast
Olukord ei^le nii akuut­ne
kui 1971. aastal, mil senaator
Mike Mandleid nõudis 150.000
sim^erika sõduri väljatõmbamist
Euroopast, kuid mõned Kongressi
liikmed on siiski veendunud, et ko­gu
probleem võib akuutselt üles
kerkida lähemas tulevikus.
' Kongressi liikmete sõnavõttu­dest
võib järeldada, et paljud neist
£i ole rahul Lääne-Euroopa riikide
panuSsega riigikaitseks. Väidetakse,
et Euroopas investeeritakse väga
vähe sõjalistele jõududele ja rel­vastusele,
lootes, et ameeriklased
kaitsevad seda piirkonda niqg eu-irooplastel
ei ole endil selleks vaja
puigutusi teha. Mõned tsenaatorid
|a Esmdajatekoja liikmed on eriti
I pahased, et Lääne^aksamaa ja
üeised Lääne-Euroopa riigid ei toe-tta
Ühendriikide seisukohti suhtle­misel
N , Liiduga, ning on vahnis
jätkama oma kaugeleulatuvaid äri­lisi
tehinguid venelastega^ Eriti
kritiseeritakse Lääne-Euroopa rii-
Mde kokkulepet Venemaalt gaasi
(Kstmüseks, mis annab Moskvale
Igas aastas 10 miljardi dollari ula­tuses
kõva valuutat ning aitab
kommunistliku süsteemi üle ta ma­janduslikust
ummikust.
Ühendriikide sõjajõudude Eu­roopast
väljatoomise kavatsnised
on kandunud Kongressist ka rah­va
hulka ning ajakirjanduse veer­gudel
ning diskussioonikoosoleku-tel
diskuteeritakse elavalt poolt ja
vastu argumente. Mõlematel pool­tel
on esitada kaaluvaid põhjendu­si
oma {seisukohtade kaitseks.
9,Poiste kojutoomise** seisukohtade
kaitsjad väidavad, et ameerika sõ^
javäeliss üksusi on praegu mujal
rohkem vaja kui Euroopas, kus
sealsed riigid peaksid tegema se­nisest
suuremaid pingutusi oma
riigikaitse tõhustamiseks. Ühendrii­kide
ja Lääne-Euroopa riikide sõ­jaliste
pingutuste võrdlemiseks
mahutakse, et kui Ühendriikides
hoitakse iga 100 kodaniku kohta
üks maa-, mere- ja õhujõudude
sõdur tegevas teenisltu^es, siis Eu­roopas
on need pingutused tundu­valt
väiksemad.
Ameeriklaste väljatõmbamise
teooria kaitsjad ei usu, et U S A sõ­durite
lahkumine tooks kaasa
Lääne-Saksamaa kiire lähenemise
N. Liidule, samuti et ole nad
veendunud, et Bonni valifisus hak­kaks
Saksamaa rahvuslikest huvi­dest
lähtudes küresti relvastuma.
Oma seisukohtade toonitamiseks
kinnitatakse, et Lääne-Saksamaal
on juba praegu märgata Moskvale
lähenemise tendenfisi, mida ilmselt
ei suuda pidurdada Ühendriikide
sõjajõudude vübimine Saksamaal.
Kuid nendele kaalutlustele ja
arutlustele esitatud vastuväited on
ilmselt veelgi kaaluvamad. Ühend­riikide
sõdurite Euroopasse jätmi­se
toetajad mainivad, Lääne-Eu­roopa
moodustab tähtsama ja olu­lisema
teguri praeguseis ida ja lää-ne
vahelises võitluses võunu pä­rast.
Eriti rõhutatakse, et Lääne-
Enroopasse on kontsentreeritud
maailma võimsamad majandusli­kud,
tehnoloogUised ja tööstusli­kud
jõuallikad ja kui need võun-sad
tegurid (satuksid Moskva kont­rolli
alla, siis suurendaks see to­hutult
N . Lüdu majanduslikku po-tensiaali
ning Ühendriikidel ei
oleks enam mingeid võimalusi pi­durdada
kommunistliku Venemaa
maailmavallutamise plaane.
Selle teooria kaitsjad ei pea va»
jaiikuks vaielda küsimuse üle,
miks Euroopal on veel 37 aastat
pärast Teise maailmasõja lõppu
vaja 300.000 ameerika sõdurit, et
kaitsta seda piirkonda Venemaa
võunaliku kallaletungi vastu. Nad
lähtuvad lihtsalt sellest põhiteesisty
et kui' Ühendriigid peavad Lääne-
Euroopat oma julgeoleku ja maa-
I ilma tuleviku sei|sukohalt oluliselt
tähtsakis, süs tuleb seda pikkonda
ka kõigi võimaluste piirides kaits­ta.
Lapse väljaviskamist koos pesu­veega
peetakse suureks kuriteoks
ja ameeriklased peaksid õnnelikud
olema, et neil on Euroopas tuge­vad
liitlased, keis aitavad säilitada
jõudude tasakaalu maaUma. Nen­dele
kritiseerijatele, kes nõuavad
Euroopas asuvate ameerika sõja­jõudude
vümist Pärsia lahe piir­konda,
mainitakse vastuseks, et
Euroopa territooriumile paigutatud
diviisid on juba kaks kolmandikku
teed Ühendriikidest Pärsia lahe
pürkonda tselja taha jätnud ning
neid on lihtsam Euroopast araabia
õUallikate juurde viia kui Ühend­riikidest
sinna saata.
Ameerika sõjajõudude hoidmise
vajadust Euroopas põhjendab eriti
kaaluvalt Georgetown ülikooli õp­pejõud
ja Fentagoni polütiline
nõuandja Edv^ark Luttwak, kes
mamib, et 200.000 ameerika sõdu­ri
hoidmme Euroopas on Washing­tonile
kõige odavamaks moodu­seks
oma superpo^tsiooni säüita-misekso
Kui Ühendriigid oma sõ-
Balti maade olevikust ja tulevikust
Balti VabadusIlDdy kõisetoosolekul arutleti Balti riikid® pr@bieem@
bkiipeeritiid E ^
üheleigi komiiaimisÖle^^^^
helepanu omiistätud j ja selliseid J
aiistu$ävaldüsl jagatud kui šeda 1
tehti veebruari keskel 11 aastat ta­gasi
49^aastafeelt surnud ^^^^^^
Jiihan SniuuU 60. sünniaastapäeva
tähistamisel. Juhan SmuulUe ja te­ma
I loomingule pühendasid ajale­hed
ja ajaldujad vaatamata oma
vähestele lehekülgede arvule suuie
osa oma trükiruumist, surnud^^l^^
janiku auks korraldati aktuseid,
näitusi ja kontserte, suur
gelaiste ja kirjanike delegatsiooE
jkü^stas leina kodukohta^^^^^^ 1 ^
saarel ninfSJ^allinna^ kuulutati v^-
jaaväHk võistlus taUe^^^^m
samba piikitaimiseks. Kõigist nen­dest
paljudest üritustest ei võtnud
mitte pinult Eesti parteijuhid
ja tunnustatud punakirjanikud,
Moment Eesti Vabariigi 64. aastapjieva aktusest Toronto ÜlikooM Convocation hallis: rahvas Eesti hümni ^aid isegi Moskvast saadeti Juhan
lauhnisel. Ees eesti skautliküd noored Eesti lipu valvel. Foto: Ilme Lillevars Smuuli mälestust austama suur de-
' ^ legatsioon, mille juhiks oli N . Lii­du
Kommunistliku Partei Keskko­mitee
,,vastutayatöötaja*V^^^^^^m^
^|jpdev'G. :Djäkonov.:
' Suure iaiendiga Varustatud ^
Man Smuul o l i just seUuie mee^
nagu koniniUhistUk rezhiim ja
Ülemaalme Leedu Võitlejate ühmg koostöös Balti Vabaduslüduga korraldas Los Angeleses süm- ^ ^ ^ i ^ ^ g ^ ^^
poosioni, kus kõnelejateks olid Ales Alexiev, Rand Corp. ajalehe „Orange County Register** toimetaja jariseerinjisej^s \^ propageerimi-Älan
Block, eestlasest advokaat Jaak Treiman, läti prof. Ivars Dalbergs, kelle erialaks on Nõukogude Muhu saarelt
lüdu ja Ida-Euroopa ökonoomia iiiug Leedu ühiskonna (LithunianAm. Commuity, Inc.) end. asepresident ^^^^'^^^ rannatalust kuid vüdi
Algys Cecys. ülevaate sümpoosionist andis, ka CBC televisioonijaam, samuti oli kohal ka ajakirja ^^^^^^^^^^ ^941^ ygng mo--
„Time** esmdaja. " bilisatsiooniga Venemaale. Smuuli
Sümpoosioni avas Balti Vabadus- vasti langenud, isegi Poolas on ma- kuue kuu järel© sima tagasi tu- hariduslik tagapõWo^^^^^^
liidu organiseeriva komitee esi- janduslik olukord praegu parem lema. ke — ainult algkool ja pool aastat
mees TonyMaz^ika ,mainides, et kui Nõuk. Ludus. PoUumajandus- Mitmete riikide osas seda seadust põUutöjikooli — kuid loomi^k ta-sümpoosionil
kõnelevad mitmed lik süsteem on täiesti äpardunud, ei kasutata, väljaarvatud Nõukogur lent võitis need raskused ning te-Ühendriikide
spetsiaüstid ja ka Alkoholism on epideemiHse ulatu- de Liit. Sotsiaalamet ütleb, et Bai- mast kujunes juba sõja ajal kom-publikul
on võimalik esitada oma- sega. See on ainuke indüstrialisee- ti riigid on osa Nõuk. Ludust. Ad- munistliku põhitooniga sihnapais-poolseid
küsimusi. Selgitamisele ritud riik maaümas, kus inimese vokaat esitas edasikaebuse kõrge- tev luuletaja, kelle taleiiti hakati
tuleb olukord Balti rükides ühendu- eluiga on langenud ja vaUtseb'.masse kohtusse, kus olukord tuleb osavalt ära k ^ ning noort
ses streikidega, Leedu kiriku prob- abortide epideemia. , selgitamisele. polütüiselt kogenematut ja naüv-leemidi
Poola tööUsühingu SoH- Olukord Poolas ei ole lootusetu. Advokaat Treiman mainis, et ta set meelst „õiges suunas** juhtima,
daarsuse vastupanu ja Saksa valit- Nii suurt võimu pole olemas, mis on uurinud viimase kümhe aasta Juhan Smuuli lühikese elukäigu
suse leige suhtumine Reagani keelaks inimestel demonstreerimi- dokumente, et leida, millal tehti M^är, okupeeritud Eestis oln
nõudmisele tugevale relvastumise- se. Poola olukord on näidanud; et sotsiaalhoolduskonnas samane ot- peadpööritavalt küre. 1944r-46
le. kommunistlikul parteü pole poole- sus, et Balti riigid on osa Nõukogu- oli ta „Sm ja Vasara** toimetaja
Esimesena kõneles Alex Alexiev hoidu. Raske on aUa suruda rah- de Liidust. Kahjuks ei ole vastust asetäitja, 1946 „Pioneeri** touneta-kes
24-aastasena põgenes Bulgaa- vuslikke tundeid, eriti raske on veel leitud. - ja jä seejärele kutseüne ku-janik.^
riast vabasse maaUma ja töötab kontrollida noori ja hariüasi. Leedu ühiskonna endine asepre- 1953. aastal oli te juba nn korge-nüüd
Nõuk. Liidu ja Ida^Euroopa o * v • * • \- ^'^^^^ ^^y^^ Gecys oma ettekan- le positsioonile tousnud,^et te va-spetsiaUstina
Rand Corp. » .Septembns toimus Eestis mas- ^^^^ g^i^i riikides üti Nõukogude Eesti Kirjanike Lü- dl Lõpetas Bulgaarias ülilÄ'^^"^^^ J"''"^'.^"^^'J^^ft t P^^^ enam baltlasi. Venele du esimeheks, mülisel kohal te pü-losoofia
alal ja Lõmia-Kalifornia hantlast Eestis g^jtimeri ja Baltimaad stratee- sis kuni oma surmani. Ta külvato
ülikooli poliitiliste teaduste alal. väga tähtsad. „Rand oma-eluea kestel üle. paljude au-
Tema sulest on ümunud mitmeid ^'^^^^^ P^^^^^^ "^^"^^^^ ^^«^^^^^^^^ preemiatega ja orde-teaduslikke
uurimusi T ^^1.*^/^^ m^ju. Olukord ^^^^^^^^ koostamisega Ühendrükide nitega, mülede hulgas oüd ka N .
Poolas on mõjutanud ka Leedu ki- valitsusele Lüdu kõrgelt hmnatud Lenüü or-
Ta märkis oma ettekandes, et nku seisukohti ja katoliiklaste hui- jen ja Leiuni preemia, mis" talle
N®uk. l i i d u l on ohiud teatav edu gas esineb järjest suurenevat polii- Meie toetame president Reagani Antarktika-reisi kirjandusliku
seisukohta, et tjhendnigid pea- päeviku ^,Jäine raamat^ eest. Kõ^
yad olema tugevasti ettevalmis-g^^
tatud. r gude Eesti rahvakirjaniku tütlit.
Jiihän Smuul oh kiijm
surve avaldamisel teistele maa- tuist rahulolematust;
dele seetõttu, et Vene on tugevas­ti
relv. statud.
Nõuk. Ludul on aga tõsised prob­leemid
oma r a h p hulgas. Nõuk.
Liit on viimane koloniaalvõim, mis
veel vpiitseb, 1940—1950-aastatel
Isegi vene dissidendid oh huvita
tud probleemidest ja inimõigus
test Baltf riikides. Nõukogude Baltlased oma riikides on vastu „ —j j .
Ludul pole olnud võimalik maha sellele, et nõukogude võim neid va- letuslcoguad, vus^naidendit,^^^^p^
suruda rahvuslikke tmideid. Utseb. Demonstratsioonid Balti rü- ^ proosateoseid ^lateiMra^^^^^^^
^ kides näitavad et rahvas tahab oi- oma merereasidest: yalisvetes-ormaja
idusHk oMord7se"aTveel ^^S^A'^^ ?^ la vaba. Vastuolud suurenevad eri- «^Tema suureks plussiks oü eesti
hea, kuid nüüd on see väga vüet- ^"^f^f oma pidustusj Stokholmis, leedu noorte hulgas. " P — " nmnarahva elu
saks muutunud. Elustandard on kõ- "'1^^^®' '^P^^ ^^^^ ^^^^ ^s"" Ivars Dalbergs on läti päritoluga P^^^Jal* tundmme, mis audsid te-vale
vaütsusele oma tugevust, ökonoomia-professor, kes juhib vaatemate nende pro-
Oleks luga optimistiik arvata, et Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa PagandaUsele iseloomule loetavune
jajõud Euroopast välja tooksid, l^^^'J'\f T^^^t ^^'^ ""t^"^'' ökonoomia uurimisinstituuti. Ta |? teatava populaarsuse. Eestimaa
sife kaotaksid nad rahvusvahelise "kärkis, et tal on heameel, et ela- Kommunistliku partei keskkomitee
sus KaoiaKsm nao ranvusvaiieiise o^a juhtkonna ees j a nõuavad va- ^ate nimekirjast on lahkunud Sus sekretär R. Risflaan hmdas Juhan
mõõdupuuga mõõtes tunduvalt badust. öeldakse^ et siis, kui ori j ^ ^ , kes on palju hävitustööd tei- sünniaastapäeva pidulikul
oma kaalu j a oma suurjõu oreoo- on kaotamas hirmu isanda ees, ta nu^j Lg^is lätlaste keskel Poola ka- aktusel teda kui «sõjajärgse eesti
ü. Nad on küll võhnelised oma ®i enam ori. tasti-oofi põhjuseks oli kehv majan- nõukogude kirjanduse lipukandjat,
piu-e kaitsma, kuid nad kaotavad „Orange County Register- toime- ^"^lik olukord. Oma võlga suudaks "^^"^ esimestest toi meie so-
T ^ . - ^ i r o « i « « o J «r«„n.»« * ' ^'^^^^^^ ^^^hta, vaatles, mis 1 võiks Paraneks. õli- ja maagaasi-torustik j^han Smuul oli läbi-lõhki pär­igem
^Kaaluvam argumente ar- jahtuda Balti riikides," siis, kui on. väga tähtis Nõuk. Liidu majan- teunees. Ta võeti vastu kommunist-vesse
TOttes ei ole ameerika soja- kommunistlik süsteem on lagune- <^^sele, kui aga ehitamine venib, utu partei lükmefcs 1951. aastal.
Uste jõudude väljatoomme Euroo- nud, sest ükski impeerium pole ^^ib see saada saatuslikuks. Tava- geega kaks aastat pärast Eestis toi-past
käegakatsutavas kanguses, kestnud igavesti. Kuid kommunist- ^^^^^^ ^^^^^ poUitilisele muudatu- munud suurküüditamist. 1956.
Kuid mõtted seües suunas on lü- süsteem on kestnud ' kauem ^^^^ majanduslik nõrkus ja rahutu- aastal oli ta juba partei eliidi ja
kuma uandud mne need - d süsteemist. Küsimus on, ^^^^ mahasuruda ainult teatud väljavalitud seltskonna partei
. i ^ . " . . 1 mis juhtub, kui nõukogude impee- ^1^^^®^* keskkomitee — lüge ning ehitas
Ilmselt hamvalt Euroopas, kus vii- num on lagunenud - mis tuleb Sümpoosioni lõpus esitati rida endale Kadriorgu maja. Samuti
maisel ajal on palju rääldma haka- selle asemele? Raske- on ütelda, ^"simusi ja tänati Lithunian Ame- yaüti ta N . Liidu Ülemnõukogu ja
tud NATO lagunemisest. Ühend- mis võiks toimuda. ' Community abiesimeest, Juo- Nõukogude Eesti Ülemnõukogu
riigid maksavad oma QÕdiirifp Fn. ,r ^ ^ . • . . ~. Kopelist ja LesUe Duttonit liikmeks. Eestünaa Kommunistliku
mgid maksavad oma sõdurite. Eu- vabadusi ja inimõigusi on riku- Hannaford kompaniist, keUe kaas- Partei häälekandiaS «Rahva Hää-roopas
hoidmiseks aastas 32,1 mil- tud kommunistlikus süsteemis. Ka töö tõttu oH kohal ameerika ajakir- ( f j h , i p p r i t n k « P J«han
jardit dollarit nmg selle tohufis Ida- ja Lääne-vaheline kaubandus jandus.
summa väljamaksmme ei vahnfeta ^^imub poliitilistel põhjustel. Meie
ameeriklastele erilist rõõmu, kui .^^^^^.^s-
V " M • *i ^ •• ... . võitlejaid Balti nikides ja hoida
Euroopa nigid jätkavad a r Ä e te- kg^gel vabaduse leeki.
hingutega ja kredütide andmistega '
N. Lüdu ja teiste raudeesriideta- ^^^Tseei^^^^^ B^ooklyni föderaalkohus otsustas mehele, kes pühendas oma elu ja
guste riikide toetamist, mis OB kärkis, et ühendriigid ei tunnusta kodakondsuse ukrainla- talendi okupatsioonijoududejai $el-täielikus
vastuolus president Rea- Balti vabariikide okupeerimist Nõu- Micliael Derkacz'ilt, 72 a. va- lerezhimii teenimisele, kelle ees-ganl
praeguse välispoliitikaga, kogude Vene poolt. Kuid seda sei- ^^ja ajal aida- märgiks on eesti rahva süiikmdel
Kuid Euroopa riigid tumievaö oma ^suMta ei arvesta sotsiaalhooldus. TN^^t^gisIS^^^^^ ^
s« iroow 'Advokaat J . Treiman esindab prae- ^"^ew 1 orgis reguises uerKacz
tahteust 3a kaalu praeguses suur- ^ ^ ^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^/^^^ aknapesijana kuni pensionüe mi- ^ ^ ,
jõudude vahehses mang^^ ning Hiiesalu hooldusküsimust, kes Kohtumjnisteeriumi eriuu-nad
on vahnis oma majandrasliKes mitmeid aastaid on saanud tervis- ^^^^ J^^^T Näib, et Ühendriüdde Luure
huvides senist detente poliitikat likerpõhjusü toetust sotsiaalhool- seks sammuks plcvat nüüd Der- Keskagentuuri ja väUsmmisteeriu-jätkama
ehkki see võib pükeiias kuselt. 1979/80. kutsuti ta teenima f deporteerimine. M. Derkacz ^. veel küllalda-
^ l.mtui« A„ofrnnlia Wnrincf tegUtseS Ukrainas NOVOl JarOSheVl . , *^ . rrr^n • 1 ,.«:c*M
perspektiivis välja viia b,mm- linnas sõja ajal politseinikuna. Ta L Z^^na^S^i^
ül.endrül.ide seadus näeb dtte, et olevat olnud juures ja „abiks'S kui PropaP^da-neeste tnUode pak­iga
mitte-CSAItodanilc. keUe ala^ sakslased seal 1943. J ! jaanuaris P^i^^'^^'^^^^^
Ko A. • liüie elukoht :USÄ-s, peab. Iga tapsid 2000 juuti, .:.; (Algas lk. 2)
..SSiakurjategiiolt*
võeti kodafeondsus
les'5 tituleeritakse Juhan Smuul
9,rahva kuulsaks pojaks" ning mai­nitakse,
et tema looming „annab
ikka ja jälle uut jÕudu sisutihe­daks
ja rõõmuküllaseks eluks.''
Need väited tunduvad lõikava
irooniana, kui neid omistatakse
faalsete tagajärgedeni.