Vaba eestlane , February 17, 1977

              vabade eešflaste häähkandia
Ilmub 2 kordo häcfclas
f^isipäevGl ja ne/fc? r* • i i
itONSTANTSA — Omapärane
pomonäitiis pandi Isäima Saksa­maal,
Shveitsi piiri ääres olevas
Konstantsas. Teatrimajaks muu­deti
seal nimelt üks endine kloos^
ter, k p müüd munkadena ja nun-nad€
Ä= riietatud tegelased esita^
vad „nüstigiiseid stseene, mis ise­gi
Hamburgi Reeperbaimil on
keelatud," kirjutab „Neue Re-vue".
Sellal, leul ,^ungad" ja
,jiunnad" lahti riietuvad, kostab
kooripealselt palvesõnu jä kiri-kuikel^
e helinat ning etenduse
ajal imängitaikse helilindilt võim­salt
^Halleluuja". Peale sakslaste
on rohkesti külastajaid Shveit-sist,
kes ei kohku tagasi maks­mast
kokteelüt 8—10 doljlarit.
Kirikutegelaste katsed näituse
sulgeaniseks pole seni õnnestu­nud,
j
\ SYDNEY — Üks Sydney Müsi-kiste
grupp, kes on uurinud päi­kese
energia kasutamist, on avai-daaüd
oma katsete tulemuste
põhjal, et nad on avastanud ühe
võimaluse päikeseenergia odava­maks
ikasutaimisdks, mis pealegi
on 'paiju efektiivsem kui senine
moodus. See seadeldis võimaldab
prcduitseerida itemperatuuri kuni
300 kraadi C, on kogult väike ja
sobib braimajades veesoojendu-soks]
feülmufcusöks ja õhujaliutuse
sisseseadmisdks.
NEW YORK —• 10-dollariline
r^^iaitäM käekotis läks pditsemik
Mamieen De^tasio Broadway ja
103. län. piilkonnas vanalcs nai­seks
riietatuna feutjategijaid
püüdma. Teda valvasid politseini­kud
eraautodes ja itafi^des. Se-dasama
lO-dodlarilist xalhatälnte
rööviti naispolitselmkuilt .ühe õh-tu
jooksul 10 korda.
STOKHOLM (EPL) — Aasta alguses selguvad Stokholmis ee§r
ü kultuuriauhinnad. Äsja sai teatavaks REE kultuuriauhind Kä­bi
Lareteile, nüüd selgus ka Eesti Kultuuril Koondise tänavune
laureaat, kelleks zhüriiiia toimiv Eesti Kultuuri Fond valis kuns­ti
vanameistri Eduard Ole, kelle looming eeliseseisvuse ajast ula­tub
maapaguluseni. Kultuurifondi toimkond koosseisus Helmi
EUer, Eevi End, Adelaide Lemberg, Gustav Ränk, Eduard Rei-ning,
Hai^ri Kiisk ja Elmar Pettäi, motiveerib 1977-nda aasta
auhinna väljaandmisi
Eduard Ole on vitaalne ja pro- sas. On teostanud rea välismaa-duiktüvne
kuosttnik, kes kogu pa-' reise. Siirdus 1943 Soome ja sealt
gulasaja on püsivalt loovas töös.' 1944 Rootsi.
Ta on noore \kunstnikuna toonud j Ole alustas oma kunstilöomin-eesti
kunsti Arärskeid puhaaiguid gut teatud imääral Gezanne'! koo-
Euroopast ja oma palijude loo- l i alusel ja o l i esimesi kubistlikus
minguperioodide .vältel rikasta- stiilis maalijaid Eestis. Hiljem
nud meie Ikunsti mLtmetes dianri-, muutusid ta maalide pinnad ja
tes. Ole on andnud meile jõulisi
karakterpoiitreid, kujutanud lin­nade
küret pulssi j a tõlgendanud
looduse raMifcumat Uu n i i Ico-du-
kui välismalstes maastikes.
Oma Rootsi perioodil on Ole
andnud kauni sarja põhjamaa,
loodusest, kus ta on vastamisi
seadnud mägede dramaatika ja
jäivede rahu.
Ole looming jätkub tänapäevalgi,
kus feuiiatnik viljeleb protreed,
niaastikku j a figiaratüvmaali. •
Oma elukäigu tutvustamiseks
j a enne kõJke oma Üoomisprotses- Visnapuu j . ;t. Traditsiooniliselt
si selgitamiseks on Eduard Oie r i - straatjlise -kompositsiooniga port-kastanud
meie 'memüaaiikiitjian- reemaalid saavad Ole pintsli aM
dust raamatuga, „Suurel maan- sootuks ome, seni .selles, lügis
teel".
Materiaalselt sisaldab tänawne
E K K auhind 2000 -krooni (c^
$500.—).
Eduard Ole on sündinud 20.
KALAMAZOO Kui pastor
mail 1898 Kaagveres põllupidaja Ta maalid on esindatud peale
pojana. Sooritas kunstialalisi Eesti muuseumite Soomes, Root-õpinguid
1914--18 Venemaal Pen-' sis ja Venemaal;
Louis Bronning alustas jutlusta-mis,
hakkas tema kogudus itund-ma
suitsu ja väävli lõhna. See­kord
suits oli s ü ^ tõelik j a tuli
si^^^J^kambrist, kus k i r i ku la­gi
põles. Umbes 200 kirikulist siir-d
i ^ i d välja ipaikase kätte ja oota­sid
'kuni tuletõrje kustutas alles
hoogu võtva tulefealiju.
BONN — Ilse Werner, praegu
.05 a, vana, kss enne sõda ja sõja
ajal oli knidsamaid saksa fihni-täisti,
on praegugi veel sale ja
heas vormis. Ta. jutustas hiljuti
televisioonisaates oma ,,®aladu-sast",
kuidas end hoida; noorena
ja tervena. .,Minu saladus on nael
herneid päevas," ütles Ilse. TV-raehe
kiüsimusele, kas ta siis
i d midagi ei söö, fcui herneid,
.Ma ei söö neid hor­mi
v;
neid. Ma võtan iga hommiku
naiel herneid, viskan need põran-dale
ja nöphi n?A siis i^kshaaval
üles.**
WASHINGTON — Kissinger
välikiiinistrilcs olles üüris Was­hingtoni
nooblis eeslinnas
Georgetownis ameeriklase Ric-harÄ
BuUi maja. K u i B u l i seepea­le
määrati Belgiasse- USA saadi-kuiks,
küsisid seal ajaMrjanikud
temalt, kas ta seepärast pandi
saadikuks, et Kissinger saaiks ka­sutada
tema maja. BuH vastas:
.3ee on mõttetu oletus. Kissinger
kolis minumajja lihtsalt seepä­rast,
et seal on Imulikindiad ak-lad
ja moodsad elefctrilukud."
RIIA (RH) — Vana apteegi
uus elu. Rüa üks suureniaid ap­teeke
sai hiljuti 250-aastaseks.
Apteegi ^utamisajast säilinud
sisustus anti üle meditsiiniajaloo
muuseumile. Nende esemete hui­ga^
võib näha tervet komplekti
van^egset inventari — vaadike-si,
suuri pudeleid, uhmreid ja
kõikvÕimaliMise seadeldisi, miile
abil kauges minevikus valmistati
raivimeid. Praegu asub apteek
Rüa kesklinnas, varem aga
paiknes t a eeslinnas. XVIII sa­jandil
ehitatud hoones. Apteegil
oli kaks aeda, milles kasvatati
ravitaimi, ning oma laboratoo­rium
katsete korraldamiseks.
Isa, dr. Bemhard Julius Otto
Eühn oli sündinud Berliinis. Ta oli
neljakümnene ja Ruth kaheksa-teistme
aastane. Kui arst oli olnud
kaheksateistkümne aastane, oli ta
liitunud keiserliku Saksa mereväe­ga
ja teeninud Esimese maaibna-sõja
ajal ristlejal ohvitseri-prakti-kandina.
Kui ta laev uputati võit^
.luses inglise lahinglaeva vastu aas­tal
1915, sattus ta vangi ja viidi
Inglismaale, kus ta peagi keele ära
õppis. Rahu saabudes o l i ta noor
töötatööline. Ta astus leitnandina
Weimari vabariigi mereväkke.
Kuus kuud hiljem Saksa laevastik
uputati ja tal tuli jääda jälle maa­le.
Ta nimi märgiti mereväe re­servohvitseride
nimestikku ja ta
pidi ise leidma võimaluse kuidas
hakkama saada.
Kühn otsustas alustada arstitea;
duse õppimisega. Ta ühines mit­mete
rahvuslikult meelestatud oh­vitseride
ühingutega, ,
Ja peagi oli tast saanud raliviiis-sotsialistliku
partei liige.
Üsna vara istutas ta need vaated
ka oma tütresse Ruthisse.
Kühn pidi lahkuma mitmest
haiglast samuti ei õnnestunud tal
erapraktika. Lõpuks ta võttis vas­tu
koha oma isikliku sõbra Hein­rich
Himmleri salapolitseis. Hil­jem
kurtis dr. Kühn, et salapolitsei
oti lubanud talle anda hea koha
mõnes Saksa linnas politseiülema­na,
aga selle asemel ta pidi oma
tütre eksituse tõttu minema maa­pakku
Havaile.
Neljapäeval, 17. veebruarU 19'?'? — Thursday> Febmary 17. Wl
Eesti Kunstide Keskuse poolt
organiseerituna demonstreerib
praegu Torontos käimasolev näi­tus
eesti graafilise kunst! mitme­külgset
palet nii loomingu indivi­duaalsuses
kui ka teMfotes.
Kunstiteose andentifitseerib graa­filiseks
produktsiooni meetod,
mis peab olema trükitehniline.
Telmikaist on esitatud kõik kolm
põhilaadi, müleks on sügavtrükk
(Ä. Veeberi etsing, Margus Lee
kuivnõel), kõrgtrükk (Otto Paju
linoleumlõige ja Jaan Reitavi
masoniiditnikk) ning tasapindne
trükk (Rutt Tulvlngu litograafia,
Peeter Sepa siiditrükk, Abel Lee
monotüüpia Ja Jaan Põldaasa
xeroxgraaf).
Nende tehniliste, individuaalse­te
ja filosoofiliste erinevuste
suund annab sellele näitusele te­ma
karakteri — nõrkuse ja tuge­vuse.
Tugevuseks on kõik eelkir-jeldatu/
mis aga pealiskaudselt
saatlejale võib jätta ebaühtlase
Js, hüpleva mulje.
Näituse üldpealkirjaks on
ffipproaches" (Seitse lähenemis­viisi),
riiis esindavad seitset erine­vat
loomingulist nägemust, mille­dest
kõige traditsionaalsemad on
Ägaaie Veeberi etsingud ning
kõige tänapäevasem Jaan Põld­aasa
yänriiise kopeerimise mast­ina
(xerox) trükised, kus eesmär­giks
on nagu ta ütleb: ,,Esitad
värvi Ilma, et sellel oleks ^ r i tä-hendus,
Ilma. emotsioonita." Tõew
näoliselt on Põldaasa väljapanek
kõige tänapäevasem graalilise
loomingu resultaat, mis on mõel­dav,
— nii värvi- kui ka trükipin.
da produtseerib masin mehaani­liselt,
Inimesele Jääb ainult Idee
Ja algatushnpulss. Vaatleja posi­tiivse
reageeringuna võib nähtut
kasutada > fantastiliseks hüppe­lauaks
täismehaanilise loomingu
maail^. Vaatleja ei tohiks end
lasta hirmutada, et masin ja me-haanika
võtavad üle kunstniku
loova ülesande. Esitatu ainult de­monstreerib
aina laienevat või­maluste
välja.
Jaan Reitavi masonüdi trükised
on monotüüpiad ja kuuluvad see-ilagruppi
mille tiitliks on
..IBENTITY I". Mäsoniidi topelt-jooned
pehmemaks.
Osaliselt lähenesid Ole 20 nen-date
aastate lõpu teosed jaapa^^
nl maalikunstile.
Mõningad grupimaalid on kom-paneeritud
mtaniliselt joonte-pindade
harmoonilises mängle­vuses.
Samal ajal teostab Ole rea
individuaalse stiiliga tushijooni-seid.
Rahvusvaheliselt silmapaistvad
on Ole dünaamilised ja eikspres-siivsed
portreemaalid eesti M -
tuuriisiksustest aa.. 1931—58 (Ju­han
Simm, August Gaüit, Henrik
tundmatu ajalis-rjatmillse dimen­siooni.
Olel on olnud rida erinäitusi, ja
ta on võitnud osa paljudest grupi­näitustest
mitmed ipool Euroopas.
Äsja Torontoiiolmupnud Noortekooride Laulupäeval olid promi­nentsemateks
tegelasteks äsja abiellunud pianist ja
Maaja Duesberg-Röos ja Rootsist ühemdrilkidesse elaiijia
kirjanik Aarand liöos. . : ^ V-^-- •;.
V ' . ^ Rjto: Hme LillsvsiRs
II
poeg Hans Joachim ja tütar Ruth.
Ruth ja mahajäänud Leopold ei ol­nud
tõeliselt ta oma lapsed, vaid
ta naise omad selle eelmisest abi­elust.:'
Perekond oli omavahel väga lä­hedane.
Nende kodust elu oli liau-ding
vaadelda. Nad oU tulnud lieile
saartele, kuna isa oli huvitatud
jaapani Isfeelest. Doktor ja ta tütar
oUd ka väga huvitatud Havai saar­te
muinasajaloost. Nad reisisid
oma ümbruskonnas, külastades
algasukaid nende kivimajades. Vä­ga
varsti nad tundsid kogu Havai
saarte topograafiat kui oma tas­kuid.
Ruth armastas merd. ja ran-naelu
nagu ülejäänudki pere. Neil
oli komme käia sageli ujumas või
nad rentisid purje- või mootorpaa­di
pikemaks retkeks. Ema Friedel
oli tavaline perekonnaemä. Ta
võis istuda kuulates ja vaadeldes
sõjaliselt tähtsaid asju olles selle­juures
süski ainult pereema, kes
mitte midagi muud mõelnud kui
oma: pere eest hoolitsemist. Kaks
korda aastail 1936—1941 ta reisis
sideineviijana Jaapanigsej kusjuu­res
*^hendriikide politsei ega me­reväe
vastuluure ei teadnud sellest
mite midagi.
Ruth oli sale ja, pikakasvuline.
Ta tegi oma tööd kavakohaselt.
Tema ingliskeele õppimine sujus
suurepäraselt. Ta mõistis hästi
tantsida ja käis kõigis kõrgema
seltskonna sündmusil./'
trüki sisse põimitud vormid anna­vad
tervikuna erinevaid fibreeri-vaid
tekstuure, mis ei imponeerl
kontrasti jõuga vaid delikaatse
hõõgumisega.
Ruth Tulvingu Htograalllises
seerias astume temaatika maail­ma,
mis ilmselt tegeleb Inimese
emotsioonidega tulitavate sümbo­lite
läbi Ja on koguni erootilise
kallakuga. Lltotehniliselt on huvi­tavad
mänglevad joonte grapid
ning pitsiiised tekstuurid.
Peeter Sepa mitmevärviline se-rigraph
(siiditrükk) on abstraktne
vormikompositsioon mille hele-tumeduste
vahekord annab Sepa
loomingule omase mumülse sü-gavuše.
Agaate Veeberi eelistatud
tehnikad on kuivnõel ja etsing.
Ainestikuks on lüürilised ja In-tiimsed
momendid nähtuna iga­päevasest
elust meie iimber. Otto
Paju (Rootsist) neljavärvilised
linoollõiked maastiku teemadel
on sooja ja tõsise koloriidi ja de­tailsete
vormikompositsiooni ter-vikud.
Margus Lee kuivnõelt teh­nikas
väikseformaadiliselt kom­positsioonid
on detaili fantaa­siarikkad
individuaalse filosoofia
esitused.
Näitus on esimene üritus selli-
SuuMaii osa kaust&u lehekül­gedest
on täidetud lauludega,
millistest m6ned o l id tuntud veel
sõdade'vahelisel .pericodllgi. Mõ­nede
puihul tundub, et meremees
on need osaliselt unustanud ja
meredel purjetades polnud või­malik
'täiendusi leida, nii jäidki
poolikuiks. Isegi tohutupikk ,JEli-naldinf
siin oma 11. salmiga on
puudulik, algus on paljutõotav:
Kaisgel suure metsa põhjas
Varjul vaikse koopa sees
Rinaldini rahul puhkas
Roosa seisis just t a ees
Küll nad torksid küll nad Hasksid
Küll nad möegii raiusid
Aga siiski võerad võitsid
Vereojad voolasid
Puudub aga hoopis kõige ,yehi-jaatavaim"
j a moodsam salm; x
Paks pimMus kattis maaihm
Kui ktunptuses lahkusin sust
E i paistnud sa m am mu sihna
Kui tagasi vaatasin just
Kuigi autor meresõitude tõttu
ei teinud kaasa Jaapani siõda, Mr-jutab
ta sellest mina voroiis
koüme leheküljelise loo:
. selt organseeritud esitades eesti
[graafilist kunsti nii oma rahvale
Tel oli alaline võõras merejõudu- kuj ka suunates seda väljaspoole
Ameerika sportla:sed valmistusid
parajasti olümpiamängude vastu.
Jaapan oli ühendriikidele hea turg
ostes õli ja muud kaupa. Maailm
oli just pääsenud välja raskest
kriisiajast ja mitmesugused rahu-organisatsioonid
õitsesid kõikjal.
Selline oli maailmapilt, kui saksa
perekond 1935. aasta augustis as­tus
maale Havai saarterühmas.
Nad ei olnud tavalised joovastunud
turistid. Isa oU teadlane, hallipea-line
professor. Nad olid haritud ja
kaunid inimesed..
Eühn oli võtnud kaasa kogu oma
pere, väljaarvatud poeg Leopold,
kes oli jäänud Berliini Goebbelsj
Tollal pakuti Ikiülastajatele lisaks sekretäriks.
ravimitele ka amulette„kaitseks" Dr. Eühniga kaasas oli professori-mjfenesuguste
haiguste vastu. proua Friedel Kühn, kuueaastane
de ja purjesportlaste klubide
vastuvõttudel, ja ta viis oma ko­ju
mitmeid mereväe ohvitsere.
Poliitilisist asjadest rääkides
Kühnid tavaliselt ütlesid, et nad
ei pea lugu rahvussotsialistidest
Ruth ütles alati: „01in mi noor kiii
iahliusime Saksamaalt.'' Doktor
kirjutas rohkeid artikleid Havai
saarte varajasemaist saksa asu-jaist.
Need avaldati Saksamaal i l ­muvais
ajakirjades. Naabrid ja
tuttavad Isaid. sellise mulje, et
Kühnid ,olid väga jõukad. Kühnil
oli eriti häid investeeringuid Sak­samai
ja Hollandis. Neü oli kaunis
kodu, väärtuslikke maale, uhket
hõbedat; mis kõik vihjasid sellele,
et nad on jõukas kultuurihuvidega
perekond. /
(Järgneb)
kanada publikule.
Ä. L.
Järelmärkus: Näitus toimub
Richview raamatukogus 1806 Is-lington
Ave. ja jääb avatuks
veebruari lõpuni r;
lahtioleku aegadel.
Rinaldini' peitis ininas,
Varjas terved nädalad.
Siis t a roomas Roosa juurde.
Seljas ainult räbsälad.
„*rruudus Annale", mille auto­riks
näib olevat meremees ise
täidab 7 V2 kaustiku lehekülge-
Kuni sa mu Anna elad
Maal ja merel m i n u heales kõlad
Pä^va ajär sind nia otsin taga
öösel iunes sinu juures magan
Kuni elan ma ja liigun
Maal ehk merelaintel
Elan amult sulle Anna
Sind oma puhtas meeles kannan
Teine poeemi tüüpi lugu on
„RoobeiTt". Seles neiu > aüastab,
et imiaanma sundimisel peab abi­elluma
krahviga aga siiski poÜe
kaotanud lootust: -
Oh Roobert armas Roobert
Kas-mõeik sul 'terav on
Et pead otsast lüüa
Võid ühe hoobiga
Oh tapa Roobert tapa ;
Nü hüüdis tema heal : \
E i mina appi hiiüa
Kui surm 011 keele -peal
Manchuurias seal Hiina maaä;
Ja Port Arturi i i i ma a l l
Suur karistus t u l i minu peal
Kui raskelt Imavata.^ sain seal
Mind kanti haige raami peal
Ja peagi seisin saalis Seal
Üks valge laud seal aikns aill
Ja vere märgid fcülges tal ^
Seesama oli just see koht
Kus ootas m i n d suur hädaioiht
Kui viimaks une rohtu sain
Siis kohe mina surnutes jäia
E i tummid välu ega muiud
Kui raiuti nui pea luud
Kaustikus leidub ka üldiselt
tuntud laule: „Ema süda". „Kül
kurblik on poissmiehe
.yNiüüd õued, õued, väljad" J . t.
Ka nioned rootsikeelsed, inglss-keeised
j a arvukamalt soomdkieel-seid.
Need kõik on k i r ja pandud
kõnekeeles, kuulmise järgi, mis
mõnel juliul teb nende mõistmi­se
üpris raskeiks, ikuigi lõbuks.
Kogu kaustiku sisu mõjub hu­moorikana,
kuigi autoril uäis
olevat asjaga tõsi taga.
Saonas on korraliklie, võiks ütöl-da
M i d joonistusi laevadest,
Positiivsema moega ön 'küm­nest
salmist koosnev „Paüiiine":
Pauliine ikuis tuksub mu süda
Kuis veri keeb rängalt mu sees
Kas mäletad aega veel seda
Kui vandusid truudust mu ees
tavate aadresse jne.
Saamei ootaonatu pildi mereme­he
teisest mina'st, m i s seisis eral­datuna
igaipäevastest askeldus-,
test. Samuti ootamatu on kaus­tikus
esinev korralik' käokiri, ifcui
suur osa pidi olema seal valla,
koolil? Sel ajal o l id k a ,Anaarötti-del"
— külatüdrulkutel j ä -pois­tel
saunad huvid, peeti laulikuid.
Oli nagu v^õistluš koguda enam ja
enam laule, kui neid ei leitud, tu­l
i omal ,,teha". Kunagi,' ligi 60.
aa^ta eest, sügisel 'karjas dles
kandis tuul üht paberilehte üle
Aardla väljade. Oli Mit ühest
laulikust j a on jäänud meelde
sealt üks §alm:
„ t t e laev läk põhja laikoi, V
Siis peale surma maiksti /
Autasu tal ja palka
Ja seati üles „Russalka".
J ARVID VIIMS
Noorsõdur oh ülimalt solvunuö,
et teda on pandud kartuleid koo­rima.
Ta protesteerib: „Härra_
veltveebel, meie sõjavägi on teh- i „Karla,"^ küsib RAits sõbralt,
niliselt üks eeskujulikumaid. M i l - ' „Kas su naine on IMi^a veel mi
lest.see tuleb, et meie sõjaAmel suure jutuga?"^^^^^>
pole kartulikoorimismasihaid?" ^ ,,Ja kuidas veel! K u i olime su-
Veltveebel: ongi!. Teie
olete just meie uusim mudeü."
vitamas, sai t a päikesepõletuse
keele peale,"; -
M Ü Ü A
Küsida Andy, tel. 416/259-6892
Aadress: 34, 36th St. Toronto,
Ont.M8W 3K9