Vaba eestlane , August 27, 1985

              Lk. 2 i^/^jiBWmJM^t^^^ augustil 1985 --Tuesday,A^ 1985 Nr. 64
TABADE EEmASTE
^: O/ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m
TOIMETUSE ^ i ^ ^ Heino Jõe,
TELEFONIÖ: toimetus 444-4823, talitus
^^speditsioon) 444-4832
miJlipSHINNAD Kanadas: aasta^
ja veerandaastas $16.—
immMISHINNAD Kanadat: iaastas
aastas $37.—- ja veerandaastas $19.---
' Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind
KUULUTIJSTE-^ •: '
l3ksM^ t ^ ^ $5.00, esiMjel $5.50
Fublished by Free Btoman PubMer M
1955 Leslie St.
Icahendused?
HÜÜDUHÄÄL
L5una-Äafrika Vabariigi (LAV)
probleem on apartheid, millele kee-'
gi pole leidnud rahuldavat lahen­dust.
Valgete suur võim üheltpoolt
ja mustade suur arv koos kogu
maailma toetusega, on seal vasta­kuti,
ja lõppu on rsjske emiustada.
Ainuke laostav lahendus, millest
räägitud on — valged jagagu võim
otsekohe mustadega, ,man-vofe*
alusel. Valitsus on lubanud astuda
läbirääkimistesse, kuid mitte enne
kui mässud riigis on lõppenud.
Kuid mustad ei taha oodata, maa­ilm
ei taha oodata . . .
SA Digest andmeil Nigeeria autor
KopeWiaagenis B#i Tribunalil esines Valdo Randpere ülevaatega venesta- m t l ^ r s S ^ i iS
misest Balti riMdeš, Tema väikse tütre väljanõut huvi, ue, miUes ta ütles, et aastal i963
Pildil rootsi ja kanada ajakirjanikud küsitlemas möödunud aastal ärahüpanud paari, (Organisatsion of Ä M
vasakult ¥o
nadalanna, 99-
ees
Sun" reporter.
Balti Tribuisalij.Rahiii- ja Vaba-:tem^^ jõuaks, / vSibolIa Isegi
dusristlemise sündmuste varju on vastavasse organilsatsiooii].
jäänud okupeeritud kodumaalt väK Sellelaadilisest algatusest pole
|a saadetud Eesti Teismeliste Las- süsM olnud teateid, kuigi see või­le
Põrandaaluse Seltsi „Mikii ja maias on avatud igale orgaiiisatsi-
Manni" läkitus, üleskutse maaünia ooniie ja ka Mrikule. Kui nii mõ-lalstel^,
eriü saksa, inglise, prant^ jukas dokupent pagulaste kätte on
suse ja ameerika noortele tänaviB- smugeMatud, kohus
se Internatsionaalse: Noorteaasla^^. Eelmises artiklis Jiaghne, kui
piihul. :Lakituse avaldasid vabas ti edasi viia, näidata millises olu- on jaotada sissetiilekut abi-maailmas
olevad ajalehed eestikeel- korras elavad iihe allaheidetod elupooKe vahel, et arakasutada kõi-seina
ja näib nagu olekski sellega rahva noored, mitte kusagil alaaire- ^ võimalikke mahaarvamisi sisse­tulekust,
mis on tulumaksuvabad.
T^yr - J . . , , can Unity), et kolonisatsiooni kü- a Maido Kari, rootsi ajabrjanik ja ka- simusi lahendada. SeUesse ühingus-
FotorA. J . Raudkivi se kuuluvad praegu 53 Aafrika rii-ki.
LAVjaNamübia on väljas.
LAV eemaldamine on aga illegaal­ne,
I sest LAV rahuldab kõik nõue­tavad
tingimused — asub Aafrika
mandril,, pn suveräänne^ valitseb
üldtunnustatud piirides ja ei ole
koloniaalriik. Kui LAV kuulul^ sel­lesse
iaüngusse, siis on diskuteeri­mise
ja lahenduse leidmise võima-
Selle pealldrja aU ilmi^^^^^
amängu:
küsimustes. Sarja eesmärgiks on anda mäpimäiteid nende kü-probleemide
edukaks lahendaps^^^^
de, krediidlühingute (credit union)'^
ja investeerimisfondide kaudu.
poolt sama suure summa. Need
pensioniplaanid varuvad hea sisse­tuleku
pensionieas eeldusel, et isi­kul
on võimalik püsida selle l i ^ - 1. ÄASTÄRENDISEB
mena ja sinna preemiaid maksta
kuni 65-e eluaastani. Viimase 3—4
aasta vältel asetleidnud firmade
ja personali pensioni makstakse
Aastarendise ehk pensioni saajal
on mitu valikut. Ta vÕib valida, et
kogu küsimus lahendatud, üks ri§- nenud maailma nurgas, vaid vana -—"•"-•^v""-^^^^^ ^^^^^^^,^^^[^^^^0^^^
MgaväljatoodudJäkitušfealpagu^^^
ei pruugi^lla kuigi kõrge, et jõu--
da 25 prots. marginaalini. Ontarios paljude aastate preemiamak- summa, mis temale makseti või 67
Okereke ütleb edasi oma kõxses,
et LAV pole ainuke riik Aafrikas,
kus on apartheid. Seda on ka Põh­ja-
Aafrikas araablastel ja Sudaa­nis.
Kõneleja arvab, et ajakirjan­dus
on kirjeldnud olukorda LAV-s
väga ebareaalsetes värvides ja sa­geli
sihUikult ja pahatahtlikult LAV
valitsusele. Valitsuse tehtud muu-ted
olid dramaatilised ja tehtud
ausalt, millme tähtis asjaolu on
taUe iga kuu ajakirjanduses leidnud vaevu mär-laskonnale
teatavaks, kus kurde- Eesti noored teavad, et maailm
takse masendayalt ränga olukorra ei saa neile anda praegu nungiö
ja lootusetuse üle lämmatava ve- konkreetset abi, nad paluvad ai-
Bestamise all. nult, et eesti rahva noored pan-yõiboDa
olid läkitused saadetud nakse Looduse Punasesse Maama-valel
aadressil, need pidahnksid tusse, nagu on pandud haruldalsed
olema saadetud meie välisvõitlusli- lõõmad, linnud ja taimed. See tä-kele
keskorganisatsioonidele kui lendab, et maailm hakkaks neid
Hõendmateijal okupeeritud maa kaitsema hävitamise eest. Kui selle
on see veidi üle 2100 dollari Nü.sud jäävad ära ja maksetakse vä- prots. või 50 prots. sellest summast
siis/ isegi selle madala sissetuleku M^tud pensimihüvltusi. tema^ abikaasale abikaasa surmani
juures läheb igast dollarist, mü^^^^ Säästu- ""^^^ «^^^stakse. Ta võib veelgi va­ga
me sissetulek suureneb 25 Seii- plaanid (Registrered Retiremeht
ti valvsusele ja 75 senti jääb mei]B.Savings^^P^^^^ , ,
Samuti rõhutasime, et on vaja& on väga tähtsad tulumaksu edasi- ^' vaatamata sellele Kas ta va-vu
yago Lcuito uui m xwou c u o rcm surcb. Kuiscd valjamaksud OH
lida, et hüvitusi makstakse ettenäh­tud
arv aastaid — 5,10, või 15 aäs-
Kõike arvesse võttes leiab Oke­reke,
et LAV-le ei ole kuigi hästi
sobiv ,man-vote* valitsuskord, vaid
föderaal unioon, vastavalt suguvõ­sadele
ja keelkondadele — just mii
nagu on Shveitisls.
Moorte olukorrast InternatsSona^^^^
Noorteaasta puhul, lootes et läki- misega natukenegi selles
tas tjÕIgitakse ja välisriikide aja- kaasa aidatakse, siis on
Mrjandusse juhitakse, et see ka saatjate ülesanne mõned
selle meedia kaudu maailma noor- täidetud.
suunas läkitnjge "i^'in^elm^t,^ k^un'a^ s, 5 ' " ^ , ^ ? ^ f nevalt , sellest,. kuidas penstoni rika riig=>is t,> võib olukorda. eraip oo
m ä ^ ^^^^ ^^^^^^ li:ui paar nused RRSP-desse on tulumaksuva-HO
aastat. tulevad maksustamisele
MILLIST SISSETULEKUT VÕIME
OODATA. PEmONIEAŠ?..:
Muret tundes mööda.,' maailma: hendab enamasti meed
laiali pülatud eesti rahva MevikuÜ punktid, kuid juutidel seda raa
|a rahvusliku säilimise pärast ole- matut ei ole.
me sageli otsüiud näiteid ajaloost f ppeltmoraali
Ja nende rahvaste juurest, kes^^^t^^ gee, kuidas
Kanada valitsus maksab järgimi^
sipeüsiom hüvitusi:
1; Vanaduse kinddrdek
Äge Security) OAS. >:_:
bad ja
koos teenitud liitprotsendiga alles
siis, kui neid pensionieas välja võe­takse.
Pensionieas on sissetulek ja
margin'aaltulumaks madalamad,
mistõttu tekib tulumaksu sääst.
RRSP-desse .panuse . reeglid, mis
maksja riski hindab. Kui Valitud letult hinnata. Tema seisukoht fö-moodus
on, et pensioni makstakse deraal-unioonist ja juhtimine pea-pensioni
saajale senikaua kui ta aegu-unustatud organisatsiooni
elabp= siis ori kuiiie pension kõrgem OAU juurde, on tõepoolest päris
kui valitud moodus eeldab, et peale märkimisväärne uudis,
pensiönisaaja surnria, sama kuine
summa tasutakse ta abikaasale se­nikaua
kui abikaasa elab. Selle va-hakkavad
kehtima 1. jaanuarili986 ^ g S ä m a J ' ^ ' peiSoni v|-
on järgmised; Iga palgateemja voi tuleb'väga tõenäolikult
, . , - omafi^^^^ väljamaksmisiteostada^pikema aja
^ Koik kanada kodanikud ja ne^i t e ^ i s ^ siis kui väljamaksmise
k^s«i^ekodamkud,kwd asuvad
a1«ks näide- ™rantidena Kanadas ja on siin 5e pamia. See aga er t ^ u^^^^^ ^^^^^^ Kuise maksu vahe ei
Egiptii^ vubmud vähemalt 10 aastat y o i J ^ de aga mitte eriti suur nende ka-
Uudis, mis ei paista, ega kosta.
Hüüdja hääl kõrbes.
VIVISEKTSIOON,
Loomade õiguste
on leidnud endale
eestvõitleja. See on
eest
tubli kaas- ja
Ron Westover,
zooloogia ja entomoloogia doktor.
See õpetatud mees kirjutas Los
ar-maaümas
hajutatult <m; suutnud pü- sest naasnutena tegid omale i l l ^ ^ n ä ^ he möodiise vahel see vahe on kü­sima
jääda. Näiteid ei olegi palju ruuM^^ saama> Praegu OAS maksab 280.14 doUarüe 1987, 11,500 doUarüe 1988, nj 20 prots Mõned elukindlustus­el
lõigemini on ainult üks ja ^ firmad ei paku kõiki ülaltoodud va- ^yn^^iPc Tiin« r ^ ^ x ^ in
on juudrrahvas. ^Se^^
sagele ohkamisi öeldud - oleks äga esitatiid 5. Mooses raamatus, kes oii üle 65 a. vanad.; ei tohi arvata vahtsusehuvitiisi na- tavaUse pensioni" omapäraks ori " ^ V ™ ' ^ ^ ^ järgmisi.
meilmisugime^^ Ä ^ kui pensioni saaja või pärast t e ^ . . - / v ^ saa olema
Ja kahetsetud, et
Mooses, kes meie
flma mapottite
röövitud kodumaale tsigasi ravais; vöid sa Seda anda sööml- f-.fS^ 3a .kes OTGI'? fondi oma^^^^s^^^^^ ülaltoodud piirid keh-
' seks või mM see vöörale^^^'^ tootailuse ajal preemiaid maksnud, avad sel juhul kui firma kaudu
seKS, voi muu see vooraie . . . CPP alustati aasta! 1866 a täis M- npnaomniaam ei ol^
Niikaua kni meie ole seUe topelt- yitust mis on waesu 435 42 doUsrit — , /
moraaüAsteks ohvriteks, vöb,e ^ • ^ ^ ^ ^ M ^ O ^ f ^ ' ^ ' ^ ^ • T
oiirv.^^ Tir5««? «;rtS»*o>i>> ök* « « 1 ^ maKstaKse amiiit neue, Kes (money purchase) plaan. Km fir-
IlaiMMilt äravalitud rahvav^^^ sj^^adkuim pigistada. ma pensioniplaan kuulub n.ii.idnd- .^u^^ ...^.u^^ ou on vaja olevusi teaduslikuks
" ^ ^ ^ ^ ' ^ saada häid teat.
olenevalt inimese vanusest aastal i.n„afif^ VptPcmnrijicsA ciis nn n i i . f^sasutuste pensiomplaanid on vai- ^^j^ inimorganisimi toimete kohta,
'^M^^^^-W^ Ijomrinimk^ma
Ä s ^ ^ « ^ tust saadad ainult need, kes on 65 agf^õib ^ ^ t e ^ ^ pensionisummad sellega kasutatud ^"k^. põhjusel. Loo-
Võtmepurikt selle kadestatud juu
M usu luures on korduvalt nüaini
tud sugestioon, et juudid ori Juma
ja lastele või teistele pärijatele ei ™ad pole süüdi krimmaalkuritegu-jää
midagi järgi. Erandiks (^^^^^ inimkonna vastu (erimes
ranteeritud kestvusega altematii- against humanity). Nende ainuke
vid, juhul kui garanteeritud periood patt pn, et mäd on abitud ja ei saa
ületab pensioni saaja ja ta abikaa- kõneleda,
sa eluea. Pensioni sissetulek on
2. RKIF-id
propagandaHstsugestiooM on juu- Teise maaU ajal hukkus oienevait immese vaiiusp<;r ap^tAi . • ^»»^^^v-..^ j ^ ^ " . ^ v . . ^ i . . « «^
- o.enBvait inimese vaniisfisr .p.t«i ^^^^^^^^ kategooriasse, SUS on pu- .^^^^^^^^^^^^ ^^^^ J ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ j^^j
lastele B^nde k h i ^ v^ j^o^i^ir^emM ' " —
saaandÄ juudid ja mitte. Kui aga need samad jmidid> maksmid 18 aastat võimalikust
aarnmshM^Mstla^ed o n ^ ^
yeenduimd. V a h e m ^ ^
toistlas^ on see^ tx)de t e ^ ^ hakkavad terveid uuskänadlaste pensionile läheb. Meie nätt^
a telatah diskrimineerima ja isik saaks vaid 307 doHarit kuus.
et tfeatud o^a
seUe a l a v a a r i s t a v r k ^ ^ ^ ^^^^
pamis ei tdü ületada 2,000 ddlarit ^jj^iseid d h .
aastas.
Isikud, kes palka ei teeni, nagu
koduperenaised, ei saa sellest pro­grammist
osavõtta. Siiski on või­malik
säärastde isikutele RRSP-RRIF-
ide eesmärgilcs on
RRIF-i omanikule kaitset inflat­siooni
vastu sellega, et sissetulek
süs selleks on meil lõpmatu suur
varu olemas. Äärmuslikult vanad,
kriminaalselt hullud, vägistajad ja
mõrtsukad. Need on üldiselt kasu­tud
olevused ja hukkamõistetud
nagunii . . . . . . . . . ..
mus. ..
Kuna puuei ei me mme ainuii; ms raieo vowa teaamisexs, et neiö se kaudu omale ülalpidamist teem- «.'i^'kel' mifirma kaudn
^sajandite eest kirjutatud usuHs.fi. 1^ Pre^mlid t ^ ^ t t o
losoofiline ja ajalpoline^^t^^^^
&a otsene ehijuhis, süs tuleneb seK et aastakümnete eest sooritatud sealt hüvitusi saada. Järelikult näi- ^nl^SS^S^ ^ ^^^^ kstäravaUtu staatusest terve rida roimad^ tdcs l«)duperenaised, kes k i k i l ^ ^ ^ ^ 1/30-ku esimesd
praktitisi käskusid j a topelt-moraal eest ei tule kätte maksta. Võibolla paigateenijad pole olnud
— mis on lubatud äravalituile, see tMeksse® seisukoht võtta ümberar-^ mitte GPP hüvitusi,
ei ole lubatud; teistele^-' Kristlaste. •vestaM ; ,•: - ' ; v-^^.^
üus Testament J a amuõpetus lä- Heino Jõe
ei saa jagada. Raha, mis on pandud abi­kaasa
nimele kuulub seaduslikult
temale. Igal isikul võib mitu eriiDe-vat
I^RSP-d olla.
i3niiiiiiiiiiii!iiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9n
ERAVUSIOSEB
PENSIONIPLÄÄNIB
» RRSP-sid on võimalik miitmel vi>
1. Pfensiöiiiplaanid tööandja kau- sü pensionina välja võtta: 1) aas-du.
Enamik isikuid, kes palgatee- tarendiste (annuities), 2) registree-
. Ettepanek OK mõtlemapanev,
kuid eelnev nõuanne võib doktorile
RRIF-ist iga aastaga suureneb, tuua vä^a palju tüli tema edaspidi-
RRiF-i fondi võib ülesseada kõige ses eluš. ükskord elas üks doktor, •
varem 60-aastaselt ja peab omani- kes selle idee järele talitas, kuid
ku 90-aastaseks saamisel lõpetatud õneks õigel ajal ära suri.
olema, nii et fondi maksimum
•
KORBIUSE SÕLM
Oleme lugenud ja televisioonis
näinud arvukaid pilte, ning võhiud
veenduda selles, et Etioopia kom­munistlik
valitsus ei hooli vähemat­ki
oma kodanikest ega oma maal
valitsevast näljast. . . . . . . . . . ..
aastal välja võtta, 1/29-ku järgmi­sel
aastal jne. Teine võimalus on,
et fondi omanik võib alustada 6
protsendilise fondisumma väljavõt­misega,
mispuhul aastased välja­võtmised
esialgu peaaegu kahekor­distuvad.
Samaaegselt fond kasvab
vastavalt liitprotsendi määrale,
riijatena töötavad, võtavad osa fir- ritüd pensioni sissetuleku fondide millega fond on investeeritud. All. . seWe valitsuse huvi on oma sõja-made
pensioniplaanidest. Väga ta- (Registered Retirement Income. pooltoodud näide kirjeldab kuidas väge toita, Nõukogude Ludult relvi
väline on, et firma võtab teemstu- Funds) RRIF-s ;või 3) sularaha üks tegelik RRIF töötab. saada ja Eritrea ning Tigrese mäs-jalt
5 prots. tema aastapalgast pen- näol. RRSP-sid saab riiuretseda elu- ; sajaid hävitada.
sioi^fondipanefeiks ja lisab omalt panka- (Äg Bls. 3): (Järg lk. 3)
Nr. 64
Vi
NÄi
31. aug. ja|
dr. R.
7. Ja 8. sei
dr. M.
Ülikooli
Pace Uni
petas BA k|
la Kaid.
guid õigust]
New Yoil
tas BA krai
Aino Kaldl
Patriae).
märgituna
Emal jäi ü|
lell, mis lill
Renssela
Trcys.N.Y
haäiiika ii]
ehitus) alal
vo Jaan Si
Tau Beta 11
nor Societ]
dus suvekl
juurde Det
kab ta õpii]
nois'is mi
seks.
Colgate
N.;^. lõpe|
kraadiga,
liste teaduj
guid Helsi
maglstrikrf
Televisic
näha kolnu
lasu, mis
toitu miljj
roiskumas.!
kuud hiljei
dajatele, e|
pole vähj
transporti
3a i a haig^
ühene
näljahädal
ri ulatuses
piale. Nüü(|
taator, et
Mtanud ki|
laialivedai
tuleb 300
millised
Etioopia rl
ATLAS Vi
Kuuba FJ
esmdajad
verentsile,!
vavat vaei
nud IMF
Fund) om:
olid kasvaj
ta-aastalt,|
ja nüüd oi
protsente?
Mida tel
ja soovital
kokkuhoid
tarna, nin^
elu. Kuid
inimene H
või pingul
Kuuba
peaminist
das olukoi
si sotsialij
viiks.
Võlgnik^
Üle 20()(
mõtteid jj
Sel moel
paremini
selt kokl<i|
inimesteU
maades o\
teeks nei(
baks ja
muredest!
Ma ei U
nobedad s|
pakkumn,
see pole
ja vaesuse
Seega
Imelik
— müür
Ka rikki
Ühendrük
Kas ühj
j^tega üh
Kindlas]
Atlas Vi
'.y