0138a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ff-- 1
j_
i
'1
I
J
&
i'
%r r us 1i
VABA EESTLANE kolmapšeraL 5 mail 1965 - Wcdnesday May S 1965
Lhk2
PROTESTIAKTSIOON
Rahva pooii valitud eestlaste aktsiooni hakjaunhutidmikseolostaImniatsiaktaiviav-i- j
Komitee ning m j- - „:!s i„htivate ringkondade lei
de Komiteede ja KesKurga- -- -- -- narteidc uv oonidega alustanud suurt protev guse ja ptõoüttiutileisrtieti soodne loode
aktsiooni N Liidu okupatsiooni kõiksuse Ä"2Äfc =Ä ÄSS
paaniaga kaasa tõmmata ka kõiki J -
teisi vabas maailmas tegutsevaid hs 1 juunil to mm
eestlaste lätlaste ja leedulaste kkuuthsuudPaeamkõõnneilenjaikmsekamatest Ka- -
Suuraktsiooni juhtimiseks üle-- naela poi itikutes t
maailmses
_
ulatuses moodustati C-- ft
Ühendriikides eesu lau ja ici-u- u —---
koostöö organina eh e Ka riik d e k#sk ta koos-rahvusgruppi- de
Balti Kükide Vabaduse "" -
Balti riiKine
mmi1- - Slati--s Freedom CouncH) nc protestlakthloon
tl tvlil ning Lhendnikiüe raamiuc -- Mm
Riikide Vabaduse Komitee (Bai-ti- c
States Freedom Committec)
mille esimeheks on Eesti Rahvus- -
komitee esimees Heikki Leesment
kelle ülesandeks jääb suuraktsioo-n- i
juhtimine Ameerikas
Kampaania teostamisel kavatse-takse
kolme balti rahva ühisaktsi-onnin- a
laiali saata 50000 eksemp-lari
liihibroshüüri andmetega kol-me
Haiti riigi kohta ja 50000 eks
eesti läti leedu rahvusgruppide
ühist deklaratsiooni balti raiu as-te
nõudmiste ja taotluste selgita-miseks
Lisaks sellele kavatsetak-se
leitada spetsiaalkirjandust
Kesti kohta anda üksikasjalist in-formatsiooni
kongressi liikmetele
ning sõtta massiliselt osa lojaal-susepäev- a
paraadist Haiti
Kuna USA moodustab vana
kesk-j- a
kaiuiab antikommu- -
oodata
finrünU-itsInnnidrl- r samal
on vajalik
löövad
on
iium ~r- -
mis Lau ja
Leedu
suure
lätla-si
sus on Kaasa eriti
Kõigi või- -
ära ja
I imfi mppl
umnmimiiu- -
on Uit või
mis ei ole
et
de __„ T?
iu uu wj
N
N
nu--u '6" —-
et läti leedu juh- - USA
kes on n Ja
siis selle suure 0sa
et imena rmsiuu j- - 'mast maa —- --- Illi irlka CaVa pl lsik
- __i ii i Vrnna PArnsl
li-ii- ti eri- - nud N Liidu ot- -
Hui-nMn- v -
Kuid
uiga
Eesti
Seda
tuleb
re " 1 lt !_-_- !: _11 t tegl ic
mua ja u-- -- suigemi- - !
! mooila Kaai ua uisus Jii 7 „i„ikaasa kg de ei tehoimnga
„!
võ-o- n Kanadas
Haiti tab
seadis seni nii
Kevad suvct
suvilad ja
m- - i - „„i -- ri lw nUltixail et aisustt -- — aasiaseu niarRiu uni b„__ katkesta- - tagatlpus me end d
vad oma tegevuse u m uue jõu ehk
Eesti aasta- -
t i i„- - nUlns Torontos
hcliscd
eestlaste mil
lede tänavuse
piirkonnas on hääbuma
ja rõhu
või-dutulede
Sellele
Seedrioru mil
nknt Elllli rlll
eestlasi
Kohta võime
nüüd kok-kuvõtte
ja peaks
pakkuma rahuldust
tormid
naiivsus kunst-likult
ülespaisutatud ja
nlatüürse
loota et
sellele seltsile
võime nentida et
ka
anastamise 25-d-al aastapäeval
hädavajalik ja peaks kujunema
tugevaks ja mõjuvõimsaks vastu-löögiks
okupeeritud Balti riikides
valitsevale KorauiunHHuv nrnna
gandale püüab
orjastamise aasiap-c- i-reklaamida
vabastamis-päevana"
mille korral-datakse
suuri pidustusi ja kutsu-taks- e
häbemata pealetükkivusega
paguluses viibivaid eestlasi
ja kodumaale punaste
f-rirmii-nlrva
tähistama
Viimased välispoliitilised sunu-muse- d
ja agressiiv
KaguAasias palju
aidanud lääneriikide Amee-rika
ühendriikide silmade avami-seks
mwKnt momenti
nürides kasutada
konstateerida
aktiivselt
haaranud
ja
mahlades
welgl
hüsteeria
raamides
leedulasi
Liidus hakatakse avas-ti-m
evv Yorgi avati pärast talvist vaheaega Pildi
automootori ja sellest Cinerama teater
Pilk
nädalate nagu soovib de Gaulle
jooksul mitmeid ainult nagu
täht- - vad eelistavat enamus teisi Laane-sa- d
need eemaldaksid maailma Euroopa riike
vMmi vwunt vruirt President Gaulle otsus
uureMry-i- m "" llcl üheskoos siiski olulist mõ-mam- ma lunnusuuiu™
avaldada suhetele tagasi
noolt USA-e- a a teisalt lemaia moeiuuu
Liiduga Siin võiks esile tuua järg
misi ja
Prantsuse president de Gaul-le
võttis Pariisis vastu
välisministri Gromõko
tega millised ei ole Pariisis csaks iV
maailma tugevaima eesti välisminlst ainult naabrid kaasa- -
tivad organisatsioonid lndnudj arvatud Liit Prantsusmaa
pearaskust ülesande teostamiseks prantsusmaa kceldub võt-- ] võivad kindlaks määrata Saksa- -
loomulik ""'„ Kagu-Aasi- a paKiiorgamsai ('u: i„„ipIo nviansltKuslec vSaaiemDarloiaiajaclaiiuaii _H1f_aÄvni!ertlnnamm1i :ktüsimuses Ulatuesend kaua IllulliocmuiiluCsocHu
suur töö ainult neb Washingtonl omast võtta omaks prantsuse mit- -
nrotestlaktsioo- - uisjuiu ajal -- ajal Prantsusmaa USAle amceriKa %arm5c
jõudu võimalusi uKsKsih oma konsuiaam susicvui
maades sidemete piirides TahltiS( Gaulle Samal ajal suurendasN
ikni korral Liit suursaatkonna tähtsust
võitlusorganisatsioonid (datlid üritustest
Liit energiliselt
Hoogne lõpuspurt
hakkab lähenema organisatsiooni
hooajaks eeskujiiuKu
kalaveedmeelitavadNeedoniga-i- e eesuasu--
naeruväärsesse
Mjud organisatsioonid kaasa
regulaarse
liikmeskonnale miseks Seda tõendas kõige
ammendamist viljakamaks Kujukamalt Vabangi
viassev
Ka-lduva
Talvise
väikese
millede
muu
aga
aga
-d- H-_~
uuesti
hiiglaslik paremal
Euroopas
toimunud sünd- - piirduda nai-mu- si
niivõrd
kuuu
sündmusi
auavaldus
võimsama Saksamaa
võitluse
_l„„_„„nwinilfll
-- 'ralduse
aktsiooni soovi USA
susmaa kats-piir- -
konna läheduses
Inglise Michael
Stewart külastas hiljuti Tshehho- -
slovakkiat See esmakordne
juhus pärast Teise
lõppu kus Inglise
sooritas sellise visiidi
Belgia raui-iien- n
Spaak
packl plaani mis näeb ette tuu
vaba tsooni loomise
katsetasid seseis--
vad N Liiduga vastuollu sattu tooks uuel sucisei ai)aai u"-r'- " -
palju- - iial Tegelikult kus rahvahulk rcaRrr- - nud kommunlstia rugipoorei teos-dc- l
Jõududel meie ringuga andis selge vastus toda mis
kes püüavad meie uhteKuulu-- l elus ühise su-ii- e omaya-vevaheaeg-a
sest seisavad veel ivust lõhestada pärinegv need suhted jätavad palju
tähtsad ulatuslikku ettevalmis-jväljaspoo- lt või meie endi soovlda Aacheni linnavalitus
tustööd nõudvad üritused Siin dest jätta Char--
võiKs eesKätt märkida Toronto nüanssi tehes paistab enliseii lemagnei auninna nu
suvepäevi Kiviojal
eesmärgiks võidu-püha
traditsiooni taaselustamine
erilise asetamisele meie
nooruse juurdetõmbamiseks
äärde järgnevad
juubelipidustused
! _ 1 I t I
„
w i
i
:
silma koosioo
nagu:
ühtki isikut
siinse loidu- -
oleme
vanuiKi iseloomuga tuleb
säilitamise
kui
kus varem Eesti kas
sul
töõhooaja
aga teha juba
Sise-poliitilised
tekkimisel kaassüüd-lastek- s
lõhestas
kommunistide
raiua msc
ball
küll selle
sele
Juba näib
iiuiim nüüd täiel ühel
Ust- -
elab
selle
olid
mis
aja" kaasa
võimu-meestele
nüüd
9in mis läänemaailmas
olid ammu iseenesestmõiste- -
organisatsiooni
-- mssTsm m4ssr5EaRSäBIWHE5aKJwei£JmIH
maailmanäitus
mudel
maailmapoliitikale
De Gaullei plaan Euroopa ulatagu Uuralini
Poolaga
küll
hPlt sumuw
asjaolusid:
Liidu
propagandakam- -
organisaisiooniue
si-sepoliitiline
salaluureagente Prant
vesinikupommi
välisminister
Maailmasõja
välisminister
soovitab
võtta
marelvadest
Kesk-Euroopass- e
Bulgaarias
oma
ühiskoulliKis ebaõnnestus
nimetamisväärset Lääne-Euroop- a
rula- -
jotsustas väljaandmata
hoogus lõpuspuri arenuanui
„1300 teeneid osutanud
pealtvaatajat esinemi-lliitllisel- e juhile See esmakord- -
sel- - või Rahvatantsijate väi- - juhus Jooksul millal
jamüüdud- - ühelgi peetud auhin
määral eestlasKonna vääriliseks
ega kartusele MIKS DE GAULLE TUNNUSTAS
oma isetegevusliku PUNAHIINAT
knrrhooaia ületanud Otse Lääae-Euroop- a olevat nüüd
ramuwuiiuuiiim nrmr arvamusel
dušid Samasuguse määral saanud surnud punk- - suhtes idariikidega
koKKutulekuid Korraldatakse eestluse pikamaa- - alustada tihedat majanduslikku
jooksul Kõikjal mujal vabas jooksus julgemalt koostööd Lahkarvamused valit-maailm- as
suuremal Korrata Toronto Ma- - sevad aga küsimuses kutsuda
resultaat
üldist
veeklaasis"
poliitiline
pannakse
Lniti
raiuiuu sõnu
kestame üle [dusorganisatsloonl
Autod ainult
juba
esiplaanil
õivad
energiliselt
kaalumisele
võimlejate
enamvähem
nurgakivvt
Kuni seniajani valit-ses
meil tõekspidamine sõidu
autode valmistamist tarvis
seada laiemale alusele sest nõu-kogude
inimese kohuseks sõi-ta
bussiga Kõik selleks
Urri ettevõtete Juhid
juhuse kasutamine seni küündi- - yad nmnfb Liidu uues' saaks endi kasutusse sõiduauto- -
matuse valli taha vilsaastakuplaanis mis koosasid seetõttu kasutasid paijua
isiklike ambitsioonide talud ajavahcmjkuks 1966:0 kuid oma ametirelsideks
seks nüüd raugenud Selle ml-- saadcll hüjutj jatundjate kätte Kas õige teguviis?" küsis
tornaado kahjustuste ohustamiseks Kommenteeri Kossõgin
hulka kuulub meie siinse kirjan plaani ütles peaminister märkis edasi senise
itMfdeerumi- - KossoRin hulgas: oleme
s5riLiira tähistamata Võib
eeloleval hooajal
Teisalt
arveteõiendamine
siinse võitlejate
kommunismiohule
Chrysleri
viimaste
Euroopa
välisminister
poolakate
hooaja
jalehepealKlrjad suuremaid
aasta
viita
paguluses
mxwcwimk
toodangut
tehti
suurte
pmurounua
eslletooml- - veoautosid
tusena Euroopa küsimustes
leb Liidul edaspidi tegeleda
mgusmaai
deklareeris Gaulle aeg
" " NVinl rr0iVnn—vprentsil
ja ja j
istliku
___ „ll„ aeiic -- - ci
M„ aga loodame
ei "" Samal sus ja
t l _ Inin i"tiil t i r h tAlisttlptrn1 et " kor
iga u " '- - sellele -- i ne
v I i-- i nns
osa
u „ Ic avatakse
-
(
'- - "
- 'pvn
-- -
___
oli
uuesti
Ra- -
' t ci ole aga Hallis
riikide
ja ees sus et nii
_2
- _ j 1 a_ ___!_ uIl liA
po
oli
ne 15
ei ei
na
et me
t i i i i ii:t i- -i ' „iu mi i jj r sel —v
üle les et
su- - '
vc ka ja võime
ar-- l
-- _ JMT — --"—
-
—
_~
a
AULI
—
—
I ja - wir 1 Am41 FPA VimC0ACCCi TTtnji—üTl
ka N
—
N
(
et
ei
et
ei
N
on ja
on see on
-- u
et
ke Me
ka
Pu- -
ole
oli
Ta
uus
et tu
N
Pariisis nimetades saadiku-na
ametisse Kcsk-Euroop- a küsi-muste
eksperdi tähtsuselt koi-mand- a
kas Valerian Zorinl
—
mi- -
ga ei
de
et
uue
ja
N
oli
-M---
---W-----F
aastal Prahas juhtides seal-set
kommunistlikku
Mõned diplomaadid
leiavad et Zorinl saatmine Pariisi
on tantsam seueiaaauine
manööver pärast Maxim Lltvino- -
vi saatmist Washingtoni
Maailmasõja
Kui esitas de Gaullelle
oma volikirja ta Euroopa
ja maailma olukorra evolut-sioon
oleneb N Ja Prantsus
maa vastastikustest suhetest"
Sellele vastas de Gaulle: va
hel ei ole mingisuguseid rahvus
GAILLISM KESTAB KAUEM
DE GAULLE
See eeltingimused
Gromõko külaskäigule ees
märgiks on ilmselt
kui kaugeel on de Gaulle tegeli-kult
valmis minema Uuralltenl
ulatuva Euroopa kampaanias Sa-muti
Washingtonis tahetak
se ka Moskvas kas gaul-lls- m
on ainult ajutine nähtus mis
de Gaulle'iga või
sellega arvestada kui kestva mõ-juteguriga
Prantsuse vällspoliltl-ka- s
tunnused viitavad
sellele et see kestab Prantsus
sotsia-STlSSS- Ž põhimõtetelekaugeuks
kärpides
autotehase
ja levib üle piiride
ka mujale Isegi Inglismaal
suurema
eraldumise USAst ja
eestvõitlejaks on opositsioonis
olev konservatiivide partel Kon-servatiivide
endine koloniaalmi-niste- r
Duncan Sandys hilju-ti:
„50 miljoni tarbijaga koduturg
oli küllaldane USA
Lääne-Euroopag- a Ja mitte USA- - poole vaatamisest pole kasu
Selle punkti rõhutamiseks aagi oie
mõni
iixtocI
vVu
jää
kuna
mehe Liidu välispoliiti
Zorln
1948
riigipööret
lääneriikide
kõige
Teise
ajal
Zorln
ütles
kogu
Meie
likke lahkhelisid"
KUI
kõik rajas
mille
väljaüürimine
nagu
teada
kaob koos tuleb
Praegused
ettepanek
Prantsusmaa
hak
kab
suunas
ütles
meile
iuhjsu
Liidu
ta AmeeriKa majanausiiKus
Inglismaad aidanud USAst
veelgi rohkem võõrutada Was
plaan muuta Euroopa
riike sõltuvaiks USAs valmista-tud
See on lähendanud
Inglismaad Prantsusmaale Ja hil
jutisel kokkusaamisel Pariisis
jõudsid de Gaulle ning inglise pea-minister
Wilson põhimõttelisele
kokkuleppele hakata ühiselt val
mistama sõjaväelennukeid
KA BONN VAATAB ITTA
USAs eeldatakse et de Gaulle'i
Moskvaga mõjub eriti
häirivalt Bonni valitsusele kus
võib kergesti tekkida mulje et de
Gaulle kavatseb Liiduga tehin
sõlmida Lääne-Saksama- a hu-vide
arvel Siin aga tuleb
sellega et ka Lääne-Saksama- a
on Ida-Euroo-p- a
riikidele Välisminister Ger- -
hard ütles näiteks hil-juti
Saksamaa peaks looma
idariikidega usaldusliku vahekor
ja Ida-Saksam- aa eksistentsi tu-leb
suhtuda realistlikult Pisut
hiljem ütles liidukantsleri ase
täitja Erich Mende et nn
doktriin mille alusel Bonni
valitsus keeldub tunnustamast
riiki milline astub diplomaatllis-tess- e
sidemetesse Ida-Saksama- a-ka
lomaatilisesse w™v
riikidega
Möödunud aasta jooksul
Lääne-Saksama- a
kidesse 1 miljardi väärtu-ses
kaupasid ja viie aasta
Jooksul kujuneb olukord selli-seks
kus ligemale üks kolmandik
Prantsusmaa eksportkaubandu-sest
toimub Liiduga Ida-Lään- e
kaubanduse koguväärtus on
rohkem kui 13 miljardit dolla-rit
aastas
Kõlee huvitavamaks
mendiks Ida-Lään- e majanduslikes
maal pärast de Gaulle'1 surma suhetes on aga Krupl suurtööstu
junl Bertnoia Reitzl nlaan
ct uues vilsaastakuplaanis tuleks mille kohaselt uued Ida-~n- n
T-rS-hv
fiatutaseme tost- - hakkaksid opereerima
misele ja eriti korterikriisi lähen-- koostöös Lääne-Saksamaag- a
Sakslased omalt poolt
damisele I ja tehnilised teadmised
Rõhu asetamine sõiduautode kuna kommunistlikud maaa ise
valmistamisele ei tähenda aga ehlUksid üles vabrikuhooned
gugL et nõukogude inimene oleks ) hangiksid tööjõu Profilt ja riisi- -
peatselt autoomanik Tööline jaotataks vastavate va-i- k
ttci 35rir-n-i litsuste vahel võrdsel alusel Beitz
noaVi
I laiull KCSIUIUSVI rvuu-- i #vw -- o- — -- __
ja Volga" auto maksab 6500 dol- - tööstuste avamiseks ja
ka Kos- - Poolas on üks taoline plaa- - larit sularahas jääb
_-- --1 ui rrinl rThl ml alt enelasele luk- - vaörlK luoa monaa aega Kaigus
ne mille tulemusena selle- - %fcl p5him5tctc mis väikseid veoautosid mistõttu tuli suseks mida endile luba- - tootes sünteetilist kludainet See
alalised tähtpäevad jäid Küllalda- - d t oodud kuid mis SOoritada rohkem reise vähemate da abult tähtsad võimumehed - on esimene otsene majanduslik
alus
näiteks välisminister iromoko koosioo puiuaiiu 1 j- tulnuks juba ammu kolikambris-- ko0rmatega See raiskas bensiini -
heita- - ja kulutas autokumme Ta tegi et- -' enesele hiljuti New Yor- - sotsialistliku rü£ vahel ja sellel
ILsas et „i„nivnota tenaneku nüüdsest peale tuleb gist osta lTOOOKloUarilise Uncolnon revolutsioonilised tagajärjed
KossogHn Rikaste la vaeste ütleb Beitz kes on oskuslikult
ikka vee urus f~— - sht tuginevat --- —- on ' elatistaseme vah on seega ärakasutanud satellütriikide
püü-- ! veomasinaid ja see
vähemalt senikaua Ind U tilkus N 1- - -u- rem maisi Uiga _ põhjas ja sõiduautode Kossogtn pusiD voimui ia — --— — — -
ilmnema tendents
selle
fl Ja
uu- -
on
hingtoni
relvadest
flirtimine
N
gut
arvesta-da
hakanud lähenema
Schröder
et
ra
Hall-stein- l
Idaril
N
masinad
su- -
iw uuiiAiit
lasi
et
u- -
se
renenud vabadust majanduslikul
alal
Mis juhtus Bulgaarias?
Bulgaaria pealinnas Sofia lasid 7 aorillil lut -- v
""
kui püssipaugud ja linnas olX
sõjavägede liikumine PüjfroJ
vuüteäuhaleattenaltduiuahtsiniaakajskabõaejsarrvjiääsirkaegaiomdbsueiimstKaepiuiirSpivoSjafoihnadisft et need ignoreeriksid piiritsoonist ktksõoitisagtvivlaeatt steullgiestkasmiesttpmõkgieudnniirakfkest-tinü-t mo- oli
Kogu põhjuwks oü vandenõu avalikukstulrV-- _! nister Todor valtsn vastu ja selle purustamine Loo lõpptulemusena sooritas üks tmeii4mkAefs1kko4 nmlii4tcene1 liige enestapu ja tiiwuiu tamsau tn_um_mumsuHn_ii
tegelased eesotsas Sofia garniso- - niülemaga paigutati trellide taha Katse Zhivkovi rezhiimi kuku
oli kullaltki arusaadav
Bulgaaria on vaesem ja kuulekam
N Liidule kui ükski teine riik
kommunistlikus blokis 53-aas- ü
ne Zhivkov on hoidnud Bulgaaria
niivõrd tihedalt N Liidu orbiidis
et seda on hakatud nimehmi
Kremli viimseks vabatahtlikuks
satelliidiks Samal ajal hakkas ta
aga ka lään-eriikidega
Paljud teised komm-unistlikud
tegelased vaatasid kade
dusega sellele suhtelisele vabad-usele
mis valitseb Jugoslaavias ja
Rumeenias niihästi poliitilisel kui
ka majanduslikul alal ja leidsid
et Zhivkov iga tuleb teha samuti
nagu tehti N Liidus Hrushtshovi- -
ea
Bulgaaria on alati olnud intri-igide
koldeks ja Zhivkov hoidis
Sofias suurel arvul Y
Liidu salapolitseinikke Mööd-unud
kuul said need Kremli er-iväljaõppega
nuhid ilmselt haisu
ninna et Zhivkovi
kukutada Plaani kohaselt pidi U
hukkamõistetama aprilli keskel
toimunud partei
koosolekul millega samaaegselt
sõjaväejuhid oleksid võtnud omi
kontrolli alla raadiojaamad täh-tsamad
lennuväljad sillad ja tee--
dcsõlmpunktid Salanõu juhtideks
olid 48-aasta- ne Ivan Todorov-Go-runj- a
kes kuulus partei keskk-omiteesse
ja Sofia garnisoniülem
50-aasta- ne et
Sõja ajal oli Todorov-Gorunj- a juh-Uinu- d
ühte partisaniüksut j
Anev oli olnud selle
Kui N Liidu julgeolekupolitsei ü-ksused
saabuma Solii- -
se teadsid vandenõulased et ne-nde
mäng oli läbi ja TodorovCo-runj- a
kihutas enesele kuuli pähe
just enne kui politsei loi ta vorw
riukse sisse Anev puudis po&tnr
ila kuid tabati tks asjasse ser
tuist hüppas Sofia südalinnas pax--
peakorteri viienda korra
nast alla
Zhivkovi valitsus levitas algul
et vandenõulased said
„™ insiniktsioonid Puna-Hiin- a
Hiljem aga selgus et see ci wj
tõsioludele Möödunud supse
i„„ 7Wttnr iihrlr välisajakirjani
Ilrushtshov kukutati see--
nSristrt ta tegi vigu Kuite"
i x „! „i ! pnim võimu leie ei ninu "
ga tuleb tühistada ja astuda diP-- lsüs näitab see et mina term
läbikäimisesse Ida- - iKUt cni aw tundub ei
mad cd on tehtud opo--
eks
Dorteeris
dollari
lähema
eksperi
ka
vabrikud
Euroopas
annaksid
ja
tee-- ko maade
rimhrar-- p
tin
4„„ji „u
mõned orjad võivad
suu- -
teoksil
par
tamiseks
turismi
kindral Tsvctko
tei
poolt
Teised lehed
Okupeeritud Eesti Külastanu
kohta ElustaluRoot- -
ilmuvas Teatajas
Allakirjutan '
palju c
esitada konstru- -
kut
lahendamiseks
olevat aga selge u
[ei tohiks endile nL
riumi võtta välisr
Jieade" Pj
olema
tuieeruiiuu
~l~ll: rtraofni lählräaHmHI plliste mille
üuigaanas
kes
teatavaid
segaduse
arendama
pidevalt
kavatsetakse
keskkomitee
politrukiks
hakkasid
kuuldust
kule:'
Euroopa Zhivkovi
prae-jg- u
Ungaris
Zhhkovi
sitsiooni
kirjutab
mõtelnut
küsimuse
asJÄ- -
suudaü
r ettepa-- -
rbekoliab
- mõte J- -
♦satas2
ja jwu cestias
gitamlseks: KiiteenamJ
õieti see Kas - j v„r9tsioonlvõ-- —
wi-- —
sa
_ le völ mine Kas ta -- -
kr
w
seUes j
korras Eestis ära
peaks olema teise iar- - -
ga- - _ Ö5
Selline krtteenua
mtiirfurf terve rea V'-- '
1 1 1 1 11 im leeme
'
1
-- -
-- 2 on rt ö
1
k--- v
—-- -
suhu aga iS&
s
mõttevahetus tõena-- - -
palju selgust t
oleks võimalik ru J -
seniseist elastsema} ga
On ütlematagi segs -
1- - le V- - 2V l T llk arutem ja bc- -- j p
lastamlse suhtes '--
-'£
natsloonlvõimudei t t
näoselt enamnui s— ♦ r'3u— t
vata et tulijad on
hem ausad" intoesed
ct
cc
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, May 05, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000034 |
Description
| Title | 0138a |
| OCR text | ff-- 1 j_ i '1 I J & i' %r r us 1i VABA EESTLANE kolmapšeraL 5 mail 1965 - Wcdnesday May S 1965 Lhk2 PROTESTIAKTSIOON Rahva pooii valitud eestlaste aktsiooni hakjaunhutidmikseolostaImniatsiaktaiviav-i- j Komitee ning m j- - „:!s i„htivate ringkondade lei de Komiteede ja KesKurga- -- -- -- narteidc uv oonidega alustanud suurt protev guse ja ptõoüttiutileisrtieti soodne loode aktsiooni N Liidu okupatsiooni kõiksuse Ä"2Äfc =Ä ÄSS paaniaga kaasa tõmmata ka kõiki J - teisi vabas maailmas tegutsevaid hs 1 juunil to mm eestlaste lätlaste ja leedulaste kkuuthsuudPaeamkõõnneilenjaikmsekamatest Ka- - Suuraktsiooni juhtimiseks üle-- naela poi itikutes t maailmses _ ulatuses moodustati C-- ft Ühendriikides eesu lau ja ici-u- u —--- koostöö organina eh e Ka riik d e k#sk ta koos-rahvusgruppi- de Balti Kükide Vabaduse "" - Balti riiKine mmi1- - Slati--s Freedom CouncH) nc protestlakthloon tl tvlil ning Lhendnikiüe raamiuc -- Mm Riikide Vabaduse Komitee (Bai-ti- c States Freedom Committec) mille esimeheks on Eesti Rahvus- - komitee esimees Heikki Leesment kelle ülesandeks jääb suuraktsioo-n- i juhtimine Ameerikas Kampaania teostamisel kavatse-takse kolme balti rahva ühisaktsi-onnin- a laiali saata 50000 eksemp-lari liihibroshüüri andmetega kol-me Haiti riigi kohta ja 50000 eks eesti läti leedu rahvusgruppide ühist deklaratsiooni balti raiu as-te nõudmiste ja taotluste selgita-miseks Lisaks sellele kavatsetak-se leitada spetsiaalkirjandust Kesti kohta anda üksikasjalist in-formatsiooni kongressi liikmetele ning sõtta massiliselt osa lojaal-susepäev- a paraadist Haiti Kuna USA moodustab vana kesk-j- a kaiuiab antikommu- - oodata finrünU-itsInnnidrl- r samal on vajalik löövad on iium ~r- - mis Lau ja Leedu suure lätla-si sus on Kaasa eriti Kõigi või- - ära ja I imfi mppl umnmimiiu- - on Uit või mis ei ole et de __„ T? iu uu wj N N nu--u '6" —- et läti leedu juh- - USA kes on n Ja siis selle suure 0sa et imena rmsiuu j- - 'mast maa —- --- Illi irlka CaVa pl lsik - __i ii i Vrnna PArnsl li-ii- ti eri- - nud N Liidu ot- - Hui-nMn- v - Kuid uiga Eesti Seda tuleb re " 1 lt !_-_- !: _11 t tegl ic mua ja u-- -- suigemi- - ! ! mooila Kaai ua uisus Jii 7 „i„ikaasa kg de ei tehoimnga „! võ-o- n Kanadas Haiti tab seadis seni nii Kevad suvct suvilad ja m- - i - „„i -- ri lw nUltixail et aisustt -- — aasiaseu niarRiu uni b„__ katkesta- - tagatlpus me end d vad oma tegevuse u m uue jõu ehk Eesti aasta- - t i i„- - nUlns Torontos hcliscd eestlaste mil lede tänavuse piirkonnas on hääbuma ja rõhu või-dutulede Sellele Seedrioru mil nknt Elllli rlll eestlasi Kohta võime nüüd kok-kuvõtte ja peaks pakkuma rahuldust tormid naiivsus kunst-likult ülespaisutatud ja nlatüürse loota et sellele seltsile võime nentida et ka anastamise 25-d-al aastapäeval hädavajalik ja peaks kujunema tugevaks ja mõjuvõimsaks vastu-löögiks okupeeritud Balti riikides valitsevale KorauiunHHuv nrnna gandale püüab orjastamise aasiap-c- i-reklaamida vabastamis-päevana" mille korral-datakse suuri pidustusi ja kutsu-taks- e häbemata pealetükkivusega paguluses viibivaid eestlasi ja kodumaale punaste f-rirmii-nlrva tähistama Viimased välispoliitilised sunu-muse- d ja agressiiv KaguAasias palju aidanud lääneriikide Amee-rika ühendriikide silmade avami-seks mwKnt momenti nürides kasutada konstateerida aktiivselt haaranud ja mahlades welgl hüsteeria raamides leedulasi Liidus hakatakse avas-ti-m evv Yorgi avati pärast talvist vaheaega Pildi automootori ja sellest Cinerama teater Pilk nädalate nagu soovib de Gaulle jooksul mitmeid ainult nagu täht- - vad eelistavat enamus teisi Laane-sa- d need eemaldaksid maailma Euroopa riike vMmi vwunt vruirt President Gaulle otsus uureMry-i- m "" llcl üheskoos siiski olulist mõ-mam- ma lunnusuuiu™ avaldada suhetele tagasi noolt USA-e- a a teisalt lemaia moeiuuu Liiduga Siin võiks esile tuua järg misi ja Prantsuse president de Gaul-le võttis Pariisis vastu välisministri Gromõko tega millised ei ole Pariisis csaks iV maailma tugevaima eesti välisminlst ainult naabrid kaasa- - tivad organisatsioonid lndnudj arvatud Liit Prantsusmaa pearaskust ülesande teostamiseks prantsusmaa kceldub võt-- ] võivad kindlaks määrata Saksa- - loomulik ""'„ Kagu-Aasi- a paKiiorgamsai ('u: i„„ipIo nviansltKuslec vSaaiemDarloiaiajaclaiiuaii _H1f_aÄvni!ertlnnamm1i :ktüsimuses Ulatuesend kaua IllulliocmuiiluCsocHu suur töö ainult neb Washingtonl omast võtta omaks prantsuse mit- - nrotestlaktsioo- - uisjuiu ajal -- ajal Prantsusmaa USAle amceriKa %arm5c jõudu võimalusi uKsKsih oma konsuiaam susicvui maades sidemete piirides TahltiS( Gaulle Samal ajal suurendasN ikni korral Liit suursaatkonna tähtsust võitlusorganisatsioonid (datlid üritustest Liit energiliselt Hoogne lõpuspurt hakkab lähenema organisatsiooni hooajaks eeskujiiuKu kalaveedmeelitavadNeedoniga-i- e eesuasu-- naeruväärsesse Mjud organisatsioonid kaasa regulaarse liikmeskonnale miseks Seda tõendas kõige ammendamist viljakamaks Kujukamalt Vabangi viassev Ka-lduva Talvise väikese millede muu aga aga -d- H-_~ uuesti hiiglaslik paremal Euroopas toimunud sünd- - piirduda nai-mu- si niivõrd kuuu sündmusi auavaldus võimsama Saksamaa võitluse _l„„_„„nwinilfll -- 'ralduse aktsiooni soovi USA susmaa kats-piir- - konna läheduses Inglise Michael Stewart külastas hiljuti Tshehho- - slovakkiat See esmakordne juhus pärast Teise lõppu kus Inglise sooritas sellise visiidi Belgia raui-iien- n Spaak packl plaani mis näeb ette tuu vaba tsooni loomise katsetasid seseis-- vad N Liiduga vastuollu sattu tooks uuel sucisei ai)aai u"-r'- " - palju- - iial Tegelikult kus rahvahulk rcaRrr- - nud kommunlstia rugipoorei teos-dc- l Jõududel meie ringuga andis selge vastus toda mis kes püüavad meie uhteKuulu-- l elus ühise su-ii- e omaya-vevaheaeg-a sest seisavad veel ivust lõhestada pärinegv need suhted jätavad palju tähtsad ulatuslikku ettevalmis-jväljaspoo- lt või meie endi soovlda Aacheni linnavalitus tustööd nõudvad üritused Siin dest jätta Char-- võiKs eesKätt märkida Toronto nüanssi tehes paistab enliseii lemagnei auninna nu suvepäevi Kiviojal eesmärgiks võidu-püha traditsiooni taaselustamine erilise asetamisele meie nooruse juurdetõmbamiseks äärde järgnevad juubelipidustused ! _ 1 I t I „ w i i : silma koosioo nagu: ühtki isikut siinse loidu- - oleme vanuiKi iseloomuga tuleb säilitamise kui kus varem Eesti kas sul töõhooaja aga teha juba Sise-poliitilised tekkimisel kaassüüd-lastek- s lõhestas kommunistide raiua msc ball küll selle sele Juba näib iiuiim nüüd täiel ühel Ust- - elab selle olid mis aja" kaasa võimu-meestele nüüd 9in mis läänemaailmas olid ammu iseenesestmõiste- - organisatsiooni -- mssTsm m4ssr5EaRSäBIWHE5aKJwei£JmIH maailmanäitus mudel maailmapoliitikale De Gaullei plaan Euroopa ulatagu Uuralini Poolaga küll hPlt sumuw asjaolusid: Liidu propagandakam- - organisaisiooniue si-sepoliitiline salaluureagente Prant vesinikupommi välisminister Maailmasõja välisminister soovitab võtta marelvadest Kesk-Euroopass- e Bulgaarias oma ühiskoulliKis ebaõnnestus nimetamisväärset Lääne-Euroop- a rula- - jotsustas väljaandmata hoogus lõpuspuri arenuanui „1300 teeneid osutanud pealtvaatajat esinemi-lliitllisel- e juhile See esmakord- - sel- - või Rahvatantsijate väi- - juhus Jooksul millal jamüüdud- - ühelgi peetud auhin määral eestlasKonna vääriliseks ega kartusele MIKS DE GAULLE TUNNUSTAS oma isetegevusliku PUNAHIINAT knrrhooaia ületanud Otse Lääae-Euroop- a olevat nüüd ramuwuiiuuiiim nrmr arvamusel dušid Samasuguse määral saanud surnud punk- - suhtes idariikidega koKKutulekuid Korraldatakse eestluse pikamaa- - alustada tihedat majanduslikku jooksul Kõikjal mujal vabas jooksus julgemalt koostööd Lahkarvamused valit-maailm- as suuremal Korrata Toronto Ma- - sevad aga küsimuses kutsuda resultaat üldist veeklaasis" poliitiline pannakse Lniti raiuiuu sõnu kestame üle [dusorganisatsloonl Autod ainult juba esiplaanil õivad energiliselt kaalumisele võimlejate enamvähem nurgakivvt Kuni seniajani valit-ses meil tõekspidamine sõidu autode valmistamist tarvis seada laiemale alusele sest nõu-kogude inimese kohuseks sõi-ta bussiga Kõik selleks Urri ettevõtete Juhid juhuse kasutamine seni küündi- - yad nmnfb Liidu uues' saaks endi kasutusse sõiduauto- - matuse valli taha vilsaastakuplaanis mis koosasid seetõttu kasutasid paijua isiklike ambitsioonide talud ajavahcmjkuks 1966:0 kuid oma ametirelsideks seks nüüd raugenud Selle ml-- saadcll hüjutj jatundjate kätte Kas õige teguviis?" küsis tornaado kahjustuste ohustamiseks Kommenteeri Kossõgin hulka kuulub meie siinse kirjan plaani ütles peaminister märkis edasi senise itMfdeerumi- - KossoRin hulgas: oleme s5riLiira tähistamata Võib eeloleval hooajal Teisalt arveteõiendamine siinse võitlejate kommunismiohule Chrysleri viimaste Euroopa välisminister poolakate hooaja jalehepealKlrjad suuremaid aasta viita paguluses mxwcwimk toodangut tehti suurte pmurounua eslletooml- - veoautosid tusena Euroopa küsimustes leb Liidul edaspidi tegeleda mgusmaai deklareeris Gaulle aeg " " NVinl rr0iVnn—vprentsil ja ja j istliku ___ „ll„ aeiic -- - ci M„ aga loodame ei "" Samal sus ja t l _ Inin i"tiil t i r h tAlisttlptrn1 et " kor iga u " '- - sellele -- i ne v I i-- i nns osa u „ Ic avatakse - ( '- - " - 'pvn -- - ___ oli uuesti Ra- - ' t ci ole aga Hallis riikide ja ees sus et nii _2 - _ j 1 a_ ___!_ uIl liA po oli ne 15 ei ei na et me t i i i i ii:t i- -i ' „iu mi i jj r sel —v üle les et su- - ' vc ka ja võime ar-- l -- _ JMT — --"— - — _~ a AULI — — I ja - wir 1 Am41 FPA VimC0ACCCi TTtnji—üTl ka N — N ( et ei et ei N on ja on see on -- u et ke Me ka Pu- - ole oli Ta uus et tu N Pariisis nimetades saadiku-na ametisse Kcsk-Euroop- a küsi-muste eksperdi tähtsuselt koi-mand- a kas Valerian Zorinl — mi- - ga ei de et uue ja N oli -M--- ---W-----F aastal Prahas juhtides seal-set kommunistlikku Mõned diplomaadid leiavad et Zorinl saatmine Pariisi on tantsam seueiaaauine manööver pärast Maxim Lltvino- - vi saatmist Washingtoni Maailmasõja Kui esitas de Gaullelle oma volikirja ta Euroopa ja maailma olukorra evolut-sioon oleneb N Ja Prantsus maa vastastikustest suhetest" Sellele vastas de Gaulle: va hel ei ole mingisuguseid rahvus GAILLISM KESTAB KAUEM DE GAULLE See eeltingimused Gromõko külaskäigule ees märgiks on ilmselt kui kaugeel on de Gaulle tegeli-kult valmis minema Uuralltenl ulatuva Euroopa kampaanias Sa-muti Washingtonis tahetak se ka Moskvas kas gaul-lls- m on ainult ajutine nähtus mis de Gaulle'iga või sellega arvestada kui kestva mõ-juteguriga Prantsuse vällspoliltl-ka- s tunnused viitavad sellele et see kestab Prantsus sotsia-STlSSS- Ž põhimõtetelekaugeuks kärpides autotehase ja levib üle piiride ka mujale Isegi Inglismaal suurema eraldumise USAst ja eestvõitlejaks on opositsioonis olev konservatiivide partel Kon-servatiivide endine koloniaalmi-niste- r Duncan Sandys hilju-ti: „50 miljoni tarbijaga koduturg oli küllaldane USA Lääne-Euroopag- a Ja mitte USA- - poole vaatamisest pole kasu Selle punkti rõhutamiseks aagi oie mõni iixtocI vVu jää kuna mehe Liidu välispoliiti Zorln 1948 riigipööret lääneriikide kõige Teise ajal Zorln ütles kogu Meie likke lahkhelisid" KUI kõik rajas mille väljaüürimine nagu teada kaob koos tuleb Praegused ettepanek Prantsusmaa hak kab suunas ütles meile iuhjsu Liidu ta AmeeriKa majanausiiKus Inglismaad aidanud USAst veelgi rohkem võõrutada Was plaan muuta Euroopa riike sõltuvaiks USAs valmista-tud See on lähendanud Inglismaad Prantsusmaale Ja hil jutisel kokkusaamisel Pariisis jõudsid de Gaulle ning inglise pea-minister Wilson põhimõttelisele kokkuleppele hakata ühiselt val mistama sõjaväelennukeid KA BONN VAATAB ITTA USAs eeldatakse et de Gaulle'i Moskvaga mõjub eriti häirivalt Bonni valitsusele kus võib kergesti tekkida mulje et de Gaulle kavatseb Liiduga tehin sõlmida Lääne-Saksama- a hu-vide arvel Siin aga tuleb sellega et ka Lääne-Saksama- a on Ida-Euroo-p- a riikidele Välisminister Ger- - hard ütles näiteks hil-juti Saksamaa peaks looma idariikidega usaldusliku vahekor ja Ida-Saksam- aa eksistentsi tu-leb suhtuda realistlikult Pisut hiljem ütles liidukantsleri ase täitja Erich Mende et nn doktriin mille alusel Bonni valitsus keeldub tunnustamast riiki milline astub diplomaatllis-tess- e sidemetesse Ida-Saksama- a-ka lomaatilisesse w™v riikidega Möödunud aasta jooksul Lääne-Saksama- a kidesse 1 miljardi väärtu-ses kaupasid ja viie aasta Jooksul kujuneb olukord selli-seks kus ligemale üks kolmandik Prantsusmaa eksportkaubandu-sest toimub Liiduga Ida-Lään- e kaubanduse koguväärtus on rohkem kui 13 miljardit dolla-rit aastas Kõlee huvitavamaks mendiks Ida-Lään- e majanduslikes maal pärast de Gaulle'1 surma suhetes on aga Krupl suurtööstu junl Bertnoia Reitzl nlaan ct uues vilsaastakuplaanis tuleks mille kohaselt uued Ida-~n- n T-rS-hv fiatutaseme tost- - hakkaksid opereerima misele ja eriti korterikriisi lähen-- koostöös Lääne-Saksamaag- a Sakslased omalt poolt damisele I ja tehnilised teadmised Rõhu asetamine sõiduautode kuna kommunistlikud maaa ise valmistamisele ei tähenda aga ehlUksid üles vabrikuhooned gugL et nõukogude inimene oleks ) hangiksid tööjõu Profilt ja riisi- - peatselt autoomanik Tööline jaotataks vastavate va-i- k ttci 35rir-n-i litsuste vahel võrdsel alusel Beitz noaVi I laiull KCSIUIUSVI rvuu-- i #vw -- o- — -- __ ja Volga" auto maksab 6500 dol- - tööstuste avamiseks ja ka Kos- - Poolas on üks taoline plaa- - larit sularahas jääb _-- --1 ui rrinl rThl ml alt enelasele luk- - vaörlK luoa monaa aega Kaigus ne mille tulemusena selle- - %fcl p5him5tctc mis väikseid veoautosid mistõttu tuli suseks mida endile luba- - tootes sünteetilist kludainet See alalised tähtpäevad jäid Küllalda- - d t oodud kuid mis SOoritada rohkem reise vähemate da abult tähtsad võimumehed - on esimene otsene majanduslik alus näiteks välisminister iromoko koosioo puiuaiiu 1 j- tulnuks juba ammu kolikambris-- ko0rmatega See raiskas bensiini - heita- - ja kulutas autokumme Ta tegi et- -' enesele hiljuti New Yor- - sotsialistliku rü£ vahel ja sellel ILsas et „i„nivnota tenaneku nüüdsest peale tuleb gist osta lTOOOKloUarilise Uncolnon revolutsioonilised tagajärjed KossogHn Rikaste la vaeste ütleb Beitz kes on oskuslikult ikka vee urus f~— - sht tuginevat --- —- on ' elatistaseme vah on seega ärakasutanud satellütriikide püü-- ! veomasinaid ja see vähemalt senikaua Ind U tilkus N 1- - -u- rem maisi Uiga _ põhjas ja sõiduautode Kossogtn pusiD voimui ia — --— — — - ilmnema tendents selle fl Ja uu- - on hingtoni relvadest flirtimine N gut arvesta-da hakanud lähenema Schröder et ra Hall-stein- l Idaril N masinad su- - iw uuiiAiit lasi et u- - se renenud vabadust majanduslikul alal Mis juhtus Bulgaarias? Bulgaaria pealinnas Sofia lasid 7 aorillil lut -- v "" kui püssipaugud ja linnas olX sõjavägede liikumine PüjfroJ vuüteäuhaleattenaltduiuahtsiniaakajskabõaejsarrvjiääsirkaegaiomdbsueiimstKaepiuiirSpivoSjafoihnadisft et need ignoreeriksid piiritsoonist ktksõoitisagtvivlaeatt steullgiestkasmiesttpmõkgieudnniirakfkest-tinü-t mo- oli Kogu põhjuwks oü vandenõu avalikukstulrV-- _! nister Todor valtsn vastu ja selle purustamine Loo lõpptulemusena sooritas üks tmeii4mkAefs1kko4 nmlii4tcene1 liige enestapu ja tiiwuiu tamsau tn_um_mumsuHn_ii tegelased eesotsas Sofia garniso- - niülemaga paigutati trellide taha Katse Zhivkovi rezhiimi kuku oli kullaltki arusaadav Bulgaaria on vaesem ja kuulekam N Liidule kui ükski teine riik kommunistlikus blokis 53-aas- ü ne Zhivkov on hoidnud Bulgaaria niivõrd tihedalt N Liidu orbiidis et seda on hakatud nimehmi Kremli viimseks vabatahtlikuks satelliidiks Samal ajal hakkas ta aga ka lään-eriikidega Paljud teised komm-unistlikud tegelased vaatasid kade dusega sellele suhtelisele vabad-usele mis valitseb Jugoslaavias ja Rumeenias niihästi poliitilisel kui ka majanduslikul alal ja leidsid et Zhivkov iga tuleb teha samuti nagu tehti N Liidus Hrushtshovi- - ea Bulgaaria on alati olnud intri-igide koldeks ja Zhivkov hoidis Sofias suurel arvul Y Liidu salapolitseinikke Mööd-unud kuul said need Kremli er-iväljaõppega nuhid ilmselt haisu ninna et Zhivkovi kukutada Plaani kohaselt pidi U hukkamõistetama aprilli keskel toimunud partei koosolekul millega samaaegselt sõjaväejuhid oleksid võtnud omi kontrolli alla raadiojaamad täh-tsamad lennuväljad sillad ja tee-- dcsõlmpunktid Salanõu juhtideks olid 48-aasta- ne Ivan Todorov-Go-runj- a kes kuulus partei keskk-omiteesse ja Sofia garnisoniülem 50-aasta- ne et Sõja ajal oli Todorov-Gorunj- a juh-Uinu- d ühte partisaniüksut j Anev oli olnud selle Kui N Liidu julgeolekupolitsei ü-ksused saabuma Solii- - se teadsid vandenõulased et ne-nde mäng oli läbi ja TodorovCo-runj- a kihutas enesele kuuli pähe just enne kui politsei loi ta vorw riukse sisse Anev puudis po&tnr ila kuid tabati tks asjasse ser tuist hüppas Sofia südalinnas pax-- peakorteri viienda korra nast alla Zhivkovi valitsus levitas algul et vandenõulased said „™ insiniktsioonid Puna-Hiin- a Hiljem aga selgus et see ci wj tõsioludele Möödunud supse i„„ 7Wttnr iihrlr välisajakirjani Ilrushtshov kukutati see-- nSristrt ta tegi vigu Kuite" i x „! „i ! pnim võimu leie ei ninu " ga tuleb tühistada ja astuda diP-- lsüs näitab see et mina term läbikäimisesse Ida- - iKUt cni aw tundub ei mad cd on tehtud opo-- eks Dorteeris dollari lähema eksperi ka vabrikud Euroopas annaksid ja tee-- ko maade rimhrar-- p tin 4„„ji „u mõned orjad võivad suu- - teoksil par tamiseks turismi kindral Tsvctko tei poolt Teised lehed Okupeeritud Eesti Külastanu kohta ElustaluRoot- - ilmuvas Teatajas Allakirjutan ' palju c esitada konstru- - kut lahendamiseks olevat aga selge u [ei tohiks endile nL riumi võtta välisr Jieade" Pj olema tuieeruiiuu ~l~ll: rtraofni lählräaHmHI plliste mille üuigaanas kes teatavaid segaduse arendama pidevalt kavatsetakse keskkomitee politrukiks hakkasid kuuldust kule:' Euroopa Zhivkovi prae-jg- u Ungaris Zhhkovi sitsiooni kirjutab mõtelnut küsimuse asJÄ- - suudaü r ettepa-- - rbekoliab - mõte J- - ♦satas2 ja jwu cestias gitamlseks: KiiteenamJ õieti see Kas - j v„r9tsioonlvõ-- — wi-- — sa _ le völ mine Kas ta -- - kr w seUes j korras Eestis ära peaks olema teise iar- - - ga- - _ Ö5 Selline krtteenua mtiirfurf terve rea V'-- ' 1 1 1 1 11 im leeme ' 1 -- - -- 2 on rt ö 1 k--- v —-- - suhu aga iS& s mõttevahetus tõena-- - - palju selgust t oleks võimalik ru J - seniseist elastsema} ga On ütlematagi segs - 1- - le V- - 2V l T llk arutem ja bc- -- j p lastamlse suhtes '-- -'£ natsloonlvõimudei t t näoselt enamnui s— ♦ r'3u— t vata et tulijad on hem ausad" intoesed ct cc |
Tags
Comments
Post a Comment for 0138a
