0138b |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r I 1 nF ii ik KR IC LUKS šiind 1 augustil 1911 a Eestis Lõpetas Torontos Northvicw Col-lejiat- el ja Toronto ülikooli ham-boarstiteaduskon- na DDS kraadi p mm laude Praktiseerib ühe usta kestel Hamiltonis ja Otta-i- s ja siirdub seejärelc edasi õp-pima et spetsialiseeruda ortodon-ti- a alal Dr No Käbin kaotas cuhaavamisprotsessi STOKIIOLM — Stokholmi rae-kJ-:- s s otsuse tähelepanu L"at„J ohaavamisprotsessis dr II ' Ka - ! Ja dotsent Joachim Israeu vl Teatavasti leidis dr Ribln c Israel on ühenduses CTxa tc-v-- - väljendustega ring-fciäling-- us U arsti apelli puhul raoraaIkLsirustes teda kui üht aüakirjuta i' haavanud tembeld-ades neid kollektiivselt natsid-eks üldtuntud reaktsionäärid-eks ja inimesteks kes ise ei tead-nud niiele nad alla kirjutasid" Dotsent Israel ei vastanud eestla-se protestile üldse vabandusega ega tagasivõtmisega kuigi viima-ne võis tõendada et ta on ise ras-kelt natsismi all kannatanud Nii laks asi kohtuni samal ajal kui dotsent Israel omalt poolt kaebas ajakirjanduse vahekohtusse Svenska Pressens Opinionsnämn-d- l Dagbladeti Ja Sydsvenska Dag-blade- ti kes olid Juhtkirjades prot-esteerinud tema üldistamiste vas-tu Ja nimetanud seda võrreldav-aks mac-carthismig- a USA--s Haritav on kogeda et sisuliselt sanas küsimuses olid otsused pa-rallees- elt erinevad — auhaavamis-kohu- s nflstis Joachim Israeli õi-geks lcdes et ta oma üldistuses kedagi ka mitte Kabinat isikli-kult ei puudutanud kuna Press-ens Opinlonsnämnd omakorda ei leitud ajalehtede kriitikas Is-raeli u 'a midagi haavavat VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avfud esmaspäevast ree-de- rj kell 9—4 Tele! jr--d: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toetajad kodus väljas-P-- - - ♦ -- aega: Krl Arro 766-205- 7 r2ur Külvet 259-771- 9 Hero Jõe 766-510- 7 Ta„fus väljaspool töö- - Hc'nu Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviiu tõttu °aKutuoUlutuüshteel vheinenruald: fculutuskulgedel $160 tekstis $L75 esucüljel $200 Korterikuulutused alam--r J100 Kirikute organi-satsioonid- e Ja Isikute teada-e- d $100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: L Vabi Eestlase talitus: 1W Tecurnseth St TeL 364-767- 5 U&dress: Box 70 Stn C Toronto 3 Ont 2-- Riho Põua J3 GIeaside Ave Toronto 8 Ont HO 3-47-86 kolmapäeval 1965 May 1965 Lhk3 VÄIKESED PEREKONNAD N EESTIS Elanike arv on kasvanud 1259000 inimesele Ülevaate rahvastiku paiknemisest ikkes Eestis annab keegi K Laas Kesti Geograafia Seltsi uues Aastaraamatus" (Tallinn 1965) Selgub et seisuga 1 jaanuaril 1964 oli ikkes Kestis tema praeguse territooriumi ulatuses 1259000 elanikku Ikkes Eestis oli elanikke aastal 1950— 1097000 aastal 1956 — 1163000 aastal 1959 — 1197000 aastal 1961 1 11000 aastal 1963 — 1 235000 ja aas tal 19G3 1244000 Autor jätab näitamata kas juurdekasvu moodustaad loomulikud sünnid või põhjustab selle venelaste sisseool Ta lisab ainult et „väga kiiresti kassas elanikkond Kestis aas-tail 1915—1947 See tähendab et just neil aastail oli venelaste sissevool Kestissc suurim liiduta bariikide hulgas olla ikkes Eesti elanike arvult viimasel kohal I Auiur nauau ei ism a ranva-- 1 loenduse ajal elas 56% ikkes Eesti elanikest linnades 44% maal Keskmine rahvastiku tihedus oli 265 inimest ühe ruutkilomeetri kohta maal — 121 inimest ühe ruutkilomeetri kohta Sama loenduse andmeil oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 439 meest ja 561 naist Linnades oli meeste keskmine arv ühe võrra üldisest keskmisest väiksem maal — suurem Abielus oli 1000-s- t 16-aastas-est ja vane-mast mehest 640 ja samast arvust samavanustest naistest — 488 Abielus olevate naiste väiksem protsent olla seletatav naiste suure arvulise ülekaaluga elata-nut- e vanusegruppides Ka selgub et a 1959 loendati ikkes Eestis mittepõllumajandusli-kel- e administratiivpiiride Me esiešnise lävel võimlejad demonstratsioonitunni esinevad peoõhtul {iV BBlB BHVVISH W-jmw-mH IIHb WänflB BA 'JBHB 'iJBBK jBIIB BBvl BIHBUfliBB BBBBBRBB% ?IHP9S1iHl r -- M viimistletud kehakool Orupõld Silna röngastega pingutusharjutuste Kevade saabumisel Ja suvepuh kusele sürdumisel annavad To-rontos tegutsevad eesti võimlemis-rühmad üksteise Järele ülevaate oma talvisest tegevusest ja mpnal eelisest kehakoolist Äsja mine on maikuu teisel poolel Helene Tiiduse rühmade esine- - mine toimub kahes — püha päeval 16 mail kell 2 pl korral datakse St Michaels Collegei võimlas 1515 Bathurst St (St Paul Keres — igavene teine" STOKIIOLM — Suurmeister Kerest on nimetatud seks teiseks" malemaailmas See kord oli temal esimene reaalne võimalus Dääseda võistlema maa ilmameistri tiitlile kuna ta ilma maleeliidi kvalifitseerimis-vöistluste- l tõendas et ta on maa ilmameistri Järele nr 2 Kui nüüd Riias tal Spasskiga mangioa mat&h maailmameistri väljakut suja süs loodeti et ta vastu keda ta varem korduvalt on löönud klassi näitab Kogu maailm pidas 49-aa- s-eestlast teenekaimaks maa-ilmameistri- kandidaadiks VABA EESTLANE 5 mail — Wednesday 5 — — 308613 perekonda Perekonna keskmiseks suuruseks oli 31 ini-mest Sellele lisatakse: „Tuleb märkida et liiduvabarii-kidest on Eestis perekonnad äikseimad" Maaelanike siirdumine linna ehk urbanisatsioon olevat Eestis nüüd üldine nähtus Selle põhjus-tavat põgenemine kolhoosidest ja siirdumine tööaladele Selle tõttu ulatus ka linnaelanike arv Eestis aastal 'l963 Juba 60%-n- l Aastal 1964 oli elanike arv linnades Ja alevels 770000 maal 489000 j Üldiselt jagatakse linnarahvas-tiku kasv passiivseks Ja aktiiv-seks Passiivseks kasvuks loetak-se linnarahvastiku suurenemine loomulikku teel samuti linna Helene Tiiduse annavad Y B Tiduvc Ene All: Lastcrühm mlt- - osas PahI Jgave-- maa tuli vastase oma tast iibe i„ tj„ „ lyltUI ja uauiuu — dide demonstratsioon Helene Tiiduse juhtimi-sel uitavad laste-- noorte ja r_jp—mo--ns-tratsioon kesUb kogu tu"tan'u:step --Mi _ -- -i i vnt-r- i inhn õhkkonnas Toronto Eesti Maja saalis kus Kor raldatakse võimlemisrühmade võitis paljutõotavalt esimese par tii mustadega kuid näitas siis oo-tamatult halba vormi Ja eksper-did ütlesid et partiides ei ole ära tunda Kerest Sellegipoolest oli ta j Spasskiga tasavägine omas või-maluse võrdsetele punktidele tu-llekuk- s viimases partiis olles eel-viimase viigistanud Ent 35-nd- al käigul Jäi ta liiga kauaks rnfitle-'m- a ta tunnistati sellega kaota nuks mängib Petrosjam 'vastu maailmameistri nimele ol-les alistanud 6—4 Ka see-kord tuleb Keresel jääda igave-- J seks teiseks" Suurmeister Kotov i kommenteeris matshi tulemust Keres kaotas kolm partiid lihtsalt tähelepanematu-sest " Järelikult olnud õiget matshikontsentrat de laienda-min- e ning asulate linna või alevi õiguse andmise tagajärjel Aktiiv oma millest Kerese se kasvuga on tegemist elanike siirdumisel maalt Unna Sõjajärgseil aastail olevat Kes-tis nn linnalise asula õiguse saanud 32 asulat Enamikus on need asulad nüüd alevid Linnade administratiivpii-ridest olla kõige enam laiendatud iTaliinna Karva KohtlaJärve Ja Tapa pure Selle tagajärjel linna rahvastik kasvanud ainult mõne protsendi võrra Uute alevite Ja linnade arvel moodustavat linna elanikkonna suurenemine ainult 7—8 Sellega peamine kasv on toimunud siiski elanike maalt lin-nadesse ja teistest Eostisse siirdumise teel" l "O-öht- u miili k t' MTveentaKse mõlemad saalid Peo kavas csincail laste- - ja a-likrüh- mad kusjuures valik-rüh- m almistab publikule ülla-tuse tantsuettekannete näol Nagu märgib meile Helene TÜ ah tin kuna läänerannikule sõit on (otud suurte kuludega ning sa- - muti valmistab võimlejatele ras- - kusi jjuiinuc ühele Ja samale ajavahemikule iioonl Raske oleks aga uskuda et alles 49 aastane Keres malemaa-ilmas oleks Juba möödunud epohh Kuigi ta karjäär algas aas-tal 1937 mis on Spasski sünniaas-taks Okupeeritud Eestist saabunud teatel on seal 93-- a vanuses surnud omaaegne tuntud põllumeeste te-gelane kauaaegne E V Riigikogu liige Põllumeeste Kogude rüh-mast Mats Laarman Kadunu sün-dis Viljandimaal Kaarli raku" koolmeistri pojana olles noorena mõnda aega ise samas kooliõpe-tajaks Hiljem siirdus ta edasi-püüdliku mehena Pärnu lähedal Üllaste mõisa pidama elades mõn-da aega ka Pärnus iseloomutud Helene vahkruhmade Hlekandeul Üleval- - Graatsia ja Krim liiget (vasakul) Kasekamp ja Tina Lrllep demonstreerijad sõimlemist sooritamisel _ ~r-Ml- ma selgitamiseks Keres i--i--- vAfmipmM' osa alikrühmad nidullkumas suures Ja Spasski märkusega: ei suur-meistril lilduvabariikl-des- r Miks varises Pitka asundus G Waimeli ettekanne Eesti Liit Kanadas esinduskogu koosolekul Kesti Uit Kanadas esinduskogu koosolekul esines vanaecstlane Georg Vaimel hutitaia ettekandega oma asumisest Kanadasse koos Vabadussõja sangari J Pitka grupiga mille Koosseisu kuu-lus 17 inimest Ettekandest selgus et asusmlsraskused Hrltl Ko-lumbia metsikus looduses olid tohutud ja kliima kann mille tu-lemusena Pitka asundus kiiresti lagunes Innuks lahkus ka Pitka Ise koos oma perega siirdudes Eestisse tagasi G Vaimel katsetas mitmel pool igasugustel tööaladel Ja siirdus I viimaks Ontariosse Tema esialg sest kavast luua farmi arstiroh-tude kasvatamiseks mis teda kui rohuteadlast huvitas ei saanud asja ( Vaimel märkis ka et Onta-rios sel ajal asutatud Kesti Selts „SõprusM kus tema kaasa lõi ei muutunud mitte kommunistli-kuks kuna poliitika liikmeid üldse ei hmitanud Tema arvates on etteheide nagu olnuks siinsed vanad eestlased enamikus punased tugev liialdus G Vaimeli kõne helilindistati J Ratase poolt Ja anti samas edasi Ajaloo Komisjoni esimehele R Kreemile kes märkis et see on esimene sellelaadiline kaastöö ko-misjonile Esinduskogu kinnitas üksmeel selt Liidu Juhatuse aruanded Ja võttis vastu töökava ja eelarve mis näeb tänawi ette suuremaid kulutusi ajalooknmisjon! loomi-se ja Hahtuskongressi etteval-mistavate tööde tõttu Rahvuskongressi ettevalmista jasse komiteesse mis moodusta Hanno Kompus ja Rahel Olbrei Euroopa-reisi- l STOKIIOLM — End Estonia näitejuht Ja kultuuritegelane arh Hanno Kompus viibib praegu koos oma ballettmeistrist abikaa-sa Rahel Olbrei Kompusega Eu-roopa reisil mis puudutab ka Stokholmi Külalised saabuvad Rootsi juuni alguses peatudes siin ühe kuu Kogu reis Montrea-Us- t Euroopasse Ja tagasi on ar vestatud kolmele kuule Esimene peatus tehti Itaalias kus Kompused viibisid paar näda-lat Sitsiilias ja nädal Roomas Edasi lendavad nad Hispaaniasse Madriidl Ja sealt Torremolinosse kus toimub kohtamine Stokhol mist puhkusele sõitnud teatriar-vustaja Eduard Reininguna Ka vas on enne Rootsi tulekut külas tada veel Prantsusmaad Ja Saksa maad et näha teatrit ilmub maksab Aastas $15- - Nimi Aadress takse koos RVK uga on määra-tud Liidu poolt II Kullango Ja E Silm ning varumehena R Kreem R Kreem andis ülevaate Ajaloo Komisjoni senisest tööst mis on võtnud ulatuslikud mõõtmed Ja leidnud tugevat vastukaja üle maa kohapealsete komiteede loo-mise näol Komisjon on asunud oma rahalise korjanduv) labivii- - misele et saada vajalisl summa-sid ajaloo materjalide kirjastami-seks albumi Ja raamatu kujul On loota ka riikliku toetust Kanada snja-aast- a Juubeli kirjastussum- - madost Liidu Esinduskogu koosolekul juhatuse valimisi tänavu ei tolmu-nud kuna Juhatus on valitud ka-heks aastaks Daltl riikide okupeerimise 25 aastapäeval otsustas Eesti Liidu esinduskogu pidada tarvilikuks seda sündmust märkida kõikide eestlaste keskustes suuremate protesti- - ja leinaaktustega Torontos toimub see 19 Juunil Balti Liidu korraldusel kolme rah-vusgrupi koostöös igaaastase loi-naaktu- se raamides laiendatud ku-jul Jakobi kogudus pühit-seb Toronto EELK Jakobi kogudus tähistab emadepäeva Jumalatee-nistusega Ja koosviibimisega pü-hapäeval 9 mail 1573 Dloor St asuvas kirikus Jumalateenistus algab kl 4 pl Otsekohe pärast Ju malateenistust kogunetakse alla saali kus lapsed kannavad ette päevakohase näidendi Kodunur-m- e lilled" (A Paal? Lühikese kõ-nega emadele esineb Maie Arlke Koosviibimine nllsaalis jätkub mugava keskusteluga kohvilauas mille katavad koguduse daamid Kõik on lahkelt palutud Xv 1 H KIRIK V—Ssi---- - J I K ED Tel 211-513- 0 323 Culford Kd Toronto 15 Ont Kiriposti lisamaks UUES KUUS: Torontos 50 c mujal Kanadas USA s ja Inglismaal 70 c teistes maades $1— Rääkige inglise keelt PIU VAAT INSTRUKTSIOONI CARKKK DKVKIOPMKNT INSTITUTU 131 Hloor St 5-- s kord Tel WAlnul 1-40- 22 VABA gESTLANE KAKS KORDA NÄDALAS Poolaastas $8-Vecrandaa-stas $5- - emadepäeva INDLUSTUS paremini TELLIMINE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks veerandaastaks — tavalisekiripostlga alates „ " _ _196 - Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tahtkirjas) „ ' i 'ui KMMiM2titijäaJ ' ♦
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, May 05, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-05-05 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000034 |
Description
Title | 0138b |
OCR text | r I 1 nF ii ik KR IC LUKS šiind 1 augustil 1911 a Eestis Lõpetas Torontos Northvicw Col-lejiat- el ja Toronto ülikooli ham-boarstiteaduskon- na DDS kraadi p mm laude Praktiseerib ühe usta kestel Hamiltonis ja Otta-i- s ja siirdub seejärelc edasi õp-pima et spetsialiseeruda ortodon-ti- a alal Dr No Käbin kaotas cuhaavamisprotsessi STOKIIOLM — Stokholmi rae-kJ-:- s s otsuse tähelepanu L"at„J ohaavamisprotsessis dr II ' Ka - ! Ja dotsent Joachim Israeu vl Teatavasti leidis dr Ribln c Israel on ühenduses CTxa tc-v-- - väljendustega ring-fciäling-- us U arsti apelli puhul raoraaIkLsirustes teda kui üht aüakirjuta i' haavanud tembeld-ades neid kollektiivselt natsid-eks üldtuntud reaktsionäärid-eks ja inimesteks kes ise ei tead-nud niiele nad alla kirjutasid" Dotsent Israel ei vastanud eestla-se protestile üldse vabandusega ega tagasivõtmisega kuigi viima-ne võis tõendada et ta on ise ras-kelt natsismi all kannatanud Nii laks asi kohtuni samal ajal kui dotsent Israel omalt poolt kaebas ajakirjanduse vahekohtusse Svenska Pressens Opinionsnämn-d- l Dagbladeti Ja Sydsvenska Dag-blade- ti kes olid Juhtkirjades prot-esteerinud tema üldistamiste vas-tu Ja nimetanud seda võrreldav-aks mac-carthismig- a USA--s Haritav on kogeda et sisuliselt sanas küsimuses olid otsused pa-rallees- elt erinevad — auhaavamis-kohu- s nflstis Joachim Israeli õi-geks lcdes et ta oma üldistuses kedagi ka mitte Kabinat isikli-kult ei puudutanud kuna Press-ens Opinlonsnämnd omakorda ei leitud ajalehtede kriitikas Is-raeli u 'a midagi haavavat VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avfud esmaspäevast ree-de- rj kell 9—4 Tele! jr--d: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toetajad kodus väljas-P-- - - ♦ -- aega: Krl Arro 766-205- 7 r2ur Külvet 259-771- 9 Hero Jõe 766-510- 7 Ta„fus väljaspool töö- - Hc'nu Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviiu tõttu °aKutuoUlutuüshteel vheinenruald: fculutuskulgedel $160 tekstis $L75 esucüljel $200 Korterikuulutused alam--r J100 Kirikute organi-satsioonid- e Ja Isikute teada-e- d $100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: L Vabi Eestlase talitus: 1W Tecurnseth St TeL 364-767- 5 U&dress: Box 70 Stn C Toronto 3 Ont 2-- Riho Põua J3 GIeaside Ave Toronto 8 Ont HO 3-47-86 kolmapäeval 1965 May 1965 Lhk3 VÄIKESED PEREKONNAD N EESTIS Elanike arv on kasvanud 1259000 inimesele Ülevaate rahvastiku paiknemisest ikkes Eestis annab keegi K Laas Kesti Geograafia Seltsi uues Aastaraamatus" (Tallinn 1965) Selgub et seisuga 1 jaanuaril 1964 oli ikkes Kestis tema praeguse territooriumi ulatuses 1259000 elanikku Ikkes Eestis oli elanikke aastal 1950— 1097000 aastal 1956 — 1163000 aastal 1959 — 1197000 aastal 1961 1 11000 aastal 1963 — 1 235000 ja aas tal 19G3 1244000 Autor jätab näitamata kas juurdekasvu moodustaad loomulikud sünnid või põhjustab selle venelaste sisseool Ta lisab ainult et „väga kiiresti kassas elanikkond Kestis aas-tail 1915—1947 See tähendab et just neil aastail oli venelaste sissevool Kestissc suurim liiduta bariikide hulgas olla ikkes Eesti elanike arvult viimasel kohal I Auiur nauau ei ism a ranva-- 1 loenduse ajal elas 56% ikkes Eesti elanikest linnades 44% maal Keskmine rahvastiku tihedus oli 265 inimest ühe ruutkilomeetri kohta maal — 121 inimest ühe ruutkilomeetri kohta Sama loenduse andmeil oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 439 meest ja 561 naist Linnades oli meeste keskmine arv ühe võrra üldisest keskmisest väiksem maal — suurem Abielus oli 1000-s- t 16-aastas-est ja vane-mast mehest 640 ja samast arvust samavanustest naistest — 488 Abielus olevate naiste väiksem protsent olla seletatav naiste suure arvulise ülekaaluga elata-nut- e vanusegruppides Ka selgub et a 1959 loendati ikkes Eestis mittepõllumajandusli-kel- e administratiivpiiride Me esiešnise lävel võimlejad demonstratsioonitunni esinevad peoõhtul {iV BBlB BHVVISH W-jmw-mH IIHb WänflB BA 'JBHB 'iJBBK jBIIB BBvl BIHBUfliBB BBBBBRBB% ?IHP9S1iHl r -- M viimistletud kehakool Orupõld Silna röngastega pingutusharjutuste Kevade saabumisel Ja suvepuh kusele sürdumisel annavad To-rontos tegutsevad eesti võimlemis-rühmad üksteise Järele ülevaate oma talvisest tegevusest ja mpnal eelisest kehakoolist Äsja mine on maikuu teisel poolel Helene Tiiduse rühmade esine- - mine toimub kahes — püha päeval 16 mail kell 2 pl korral datakse St Michaels Collegei võimlas 1515 Bathurst St (St Paul Keres — igavene teine" STOKIIOLM — Suurmeister Kerest on nimetatud seks teiseks" malemaailmas See kord oli temal esimene reaalne võimalus Dääseda võistlema maa ilmameistri tiitlile kuna ta ilma maleeliidi kvalifitseerimis-vöistluste- l tõendas et ta on maa ilmameistri Järele nr 2 Kui nüüd Riias tal Spasskiga mangioa mat&h maailmameistri väljakut suja süs loodeti et ta vastu keda ta varem korduvalt on löönud klassi näitab Kogu maailm pidas 49-aa- s-eestlast teenekaimaks maa-ilmameistri- kandidaadiks VABA EESTLANE 5 mail — Wednesday 5 — — 308613 perekonda Perekonna keskmiseks suuruseks oli 31 ini-mest Sellele lisatakse: „Tuleb märkida et liiduvabarii-kidest on Eestis perekonnad äikseimad" Maaelanike siirdumine linna ehk urbanisatsioon olevat Eestis nüüd üldine nähtus Selle põhjus-tavat põgenemine kolhoosidest ja siirdumine tööaladele Selle tõttu ulatus ka linnaelanike arv Eestis aastal 'l963 Juba 60%-n- l Aastal 1964 oli elanike arv linnades Ja alevels 770000 maal 489000 j Üldiselt jagatakse linnarahvas-tiku kasv passiivseks Ja aktiiv-seks Passiivseks kasvuks loetak-se linnarahvastiku suurenemine loomulikku teel samuti linna Helene Tiiduse annavad Y B Tiduvc Ene All: Lastcrühm mlt- - osas PahI Jgave-- maa tuli vastase oma tast iibe i„ tj„ „ lyltUI ja uauiuu — dide demonstratsioon Helene Tiiduse juhtimi-sel uitavad laste-- noorte ja r_jp—mo--ns-tratsioon kesUb kogu tu"tan'u:step --Mi _ -- -i i vnt-r- i inhn õhkkonnas Toronto Eesti Maja saalis kus Kor raldatakse võimlemisrühmade võitis paljutõotavalt esimese par tii mustadega kuid näitas siis oo-tamatult halba vormi Ja eksper-did ütlesid et partiides ei ole ära tunda Kerest Sellegipoolest oli ta j Spasskiga tasavägine omas või-maluse võrdsetele punktidele tu-llekuk- s viimases partiis olles eel-viimase viigistanud Ent 35-nd- al käigul Jäi ta liiga kauaks rnfitle-'m- a ta tunnistati sellega kaota nuks mängib Petrosjam 'vastu maailmameistri nimele ol-les alistanud 6—4 Ka see-kord tuleb Keresel jääda igave-- J seks teiseks" Suurmeister Kotov i kommenteeris matshi tulemust Keres kaotas kolm partiid lihtsalt tähelepanematu-sest " Järelikult olnud õiget matshikontsentrat de laienda-min- e ning asulate linna või alevi õiguse andmise tagajärjel Aktiiv oma millest Kerese se kasvuga on tegemist elanike siirdumisel maalt Unna Sõjajärgseil aastail olevat Kes-tis nn linnalise asula õiguse saanud 32 asulat Enamikus on need asulad nüüd alevid Linnade administratiivpii-ridest olla kõige enam laiendatud iTaliinna Karva KohtlaJärve Ja Tapa pure Selle tagajärjel linna rahvastik kasvanud ainult mõne protsendi võrra Uute alevite Ja linnade arvel moodustavat linna elanikkonna suurenemine ainult 7—8 Sellega peamine kasv on toimunud siiski elanike maalt lin-nadesse ja teistest Eostisse siirdumise teel" l "O-öht- u miili k t' MTveentaKse mõlemad saalid Peo kavas csincail laste- - ja a-likrüh- mad kusjuures valik-rüh- m almistab publikule ülla-tuse tantsuettekannete näol Nagu märgib meile Helene TÜ ah tin kuna läänerannikule sõit on (otud suurte kuludega ning sa- - muti valmistab võimlejatele ras- - kusi jjuiinuc ühele Ja samale ajavahemikule iioonl Raske oleks aga uskuda et alles 49 aastane Keres malemaa-ilmas oleks Juba möödunud epohh Kuigi ta karjäär algas aas-tal 1937 mis on Spasski sünniaas-taks Okupeeritud Eestist saabunud teatel on seal 93-- a vanuses surnud omaaegne tuntud põllumeeste te-gelane kauaaegne E V Riigikogu liige Põllumeeste Kogude rüh-mast Mats Laarman Kadunu sün-dis Viljandimaal Kaarli raku" koolmeistri pojana olles noorena mõnda aega ise samas kooliõpe-tajaks Hiljem siirdus ta edasi-püüdliku mehena Pärnu lähedal Üllaste mõisa pidama elades mõn-da aega ka Pärnus iseloomutud Helene vahkruhmade Hlekandeul Üleval- - Graatsia ja Krim liiget (vasakul) Kasekamp ja Tina Lrllep demonstreerijad sõimlemist sooritamisel _ ~r-Ml- ma selgitamiseks Keres i--i--- vAfmipmM' osa alikrühmad nidullkumas suures Ja Spasski märkusega: ei suur-meistril lilduvabariikl-des- r Miks varises Pitka asundus G Waimeli ettekanne Eesti Liit Kanadas esinduskogu koosolekul Kesti Uit Kanadas esinduskogu koosolekul esines vanaecstlane Georg Vaimel hutitaia ettekandega oma asumisest Kanadasse koos Vabadussõja sangari J Pitka grupiga mille Koosseisu kuu-lus 17 inimest Ettekandest selgus et asusmlsraskused Hrltl Ko-lumbia metsikus looduses olid tohutud ja kliima kann mille tu-lemusena Pitka asundus kiiresti lagunes Innuks lahkus ka Pitka Ise koos oma perega siirdudes Eestisse tagasi G Vaimel katsetas mitmel pool igasugustel tööaladel Ja siirdus I viimaks Ontariosse Tema esialg sest kavast luua farmi arstiroh-tude kasvatamiseks mis teda kui rohuteadlast huvitas ei saanud asja ( Vaimel märkis ka et Onta-rios sel ajal asutatud Kesti Selts „SõprusM kus tema kaasa lõi ei muutunud mitte kommunistli-kuks kuna poliitika liikmeid üldse ei hmitanud Tema arvates on etteheide nagu olnuks siinsed vanad eestlased enamikus punased tugev liialdus G Vaimeli kõne helilindistati J Ratase poolt Ja anti samas edasi Ajaloo Komisjoni esimehele R Kreemile kes märkis et see on esimene sellelaadiline kaastöö ko-misjonile Esinduskogu kinnitas üksmeel selt Liidu Juhatuse aruanded Ja võttis vastu töökava ja eelarve mis näeb tänawi ette suuremaid kulutusi ajalooknmisjon! loomi-se ja Hahtuskongressi etteval-mistavate tööde tõttu Rahvuskongressi ettevalmista jasse komiteesse mis moodusta Hanno Kompus ja Rahel Olbrei Euroopa-reisi- l STOKIIOLM — End Estonia näitejuht Ja kultuuritegelane arh Hanno Kompus viibib praegu koos oma ballettmeistrist abikaa-sa Rahel Olbrei Kompusega Eu-roopa reisil mis puudutab ka Stokholmi Külalised saabuvad Rootsi juuni alguses peatudes siin ühe kuu Kogu reis Montrea-Us- t Euroopasse Ja tagasi on ar vestatud kolmele kuule Esimene peatus tehti Itaalias kus Kompused viibisid paar näda-lat Sitsiilias ja nädal Roomas Edasi lendavad nad Hispaaniasse Madriidl Ja sealt Torremolinosse kus toimub kohtamine Stokhol mist puhkusele sõitnud teatriar-vustaja Eduard Reininguna Ka vas on enne Rootsi tulekut külas tada veel Prantsusmaad Ja Saksa maad et näha teatrit ilmub maksab Aastas $15- - Nimi Aadress takse koos RVK uga on määra-tud Liidu poolt II Kullango Ja E Silm ning varumehena R Kreem R Kreem andis ülevaate Ajaloo Komisjoni senisest tööst mis on võtnud ulatuslikud mõõtmed Ja leidnud tugevat vastukaja üle maa kohapealsete komiteede loo-mise näol Komisjon on asunud oma rahalise korjanduv) labivii- - misele et saada vajalisl summa-sid ajaloo materjalide kirjastami-seks albumi Ja raamatu kujul On loota ka riikliku toetust Kanada snja-aast- a Juubeli kirjastussum- - madost Liidu Esinduskogu koosolekul juhatuse valimisi tänavu ei tolmu-nud kuna Juhatus on valitud ka-heks aastaks Daltl riikide okupeerimise 25 aastapäeval otsustas Eesti Liidu esinduskogu pidada tarvilikuks seda sündmust märkida kõikide eestlaste keskustes suuremate protesti- - ja leinaaktustega Torontos toimub see 19 Juunil Balti Liidu korraldusel kolme rah-vusgrupi koostöös igaaastase loi-naaktu- se raamides laiendatud ku-jul Jakobi kogudus pühit-seb Toronto EELK Jakobi kogudus tähistab emadepäeva Jumalatee-nistusega Ja koosviibimisega pü-hapäeval 9 mail 1573 Dloor St asuvas kirikus Jumalateenistus algab kl 4 pl Otsekohe pärast Ju malateenistust kogunetakse alla saali kus lapsed kannavad ette päevakohase näidendi Kodunur-m- e lilled" (A Paal? Lühikese kõ-nega emadele esineb Maie Arlke Koosviibimine nllsaalis jätkub mugava keskusteluga kohvilauas mille katavad koguduse daamid Kõik on lahkelt palutud Xv 1 H KIRIK V—Ssi---- - J I K ED Tel 211-513- 0 323 Culford Kd Toronto 15 Ont Kiriposti lisamaks UUES KUUS: Torontos 50 c mujal Kanadas USA s ja Inglismaal 70 c teistes maades $1— Rääkige inglise keelt PIU VAAT INSTRUKTSIOONI CARKKK DKVKIOPMKNT INSTITUTU 131 Hloor St 5-- s kord Tel WAlnul 1-40- 22 VABA gESTLANE KAKS KORDA NÄDALAS Poolaastas $8-Vecrandaa-stas $5- - emadepäeva INDLUSTUS paremini TELLIMINE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks veerandaastaks — tavalisekiripostlga alates „ " _ _196 - Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tahtkirjas) „ ' i 'ui KMMiM2titijäaJ ' ♦ |
Tags
Comments
Post a Comment for 0138b