0138b |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r
I
1
nF ii ik KR IC LUKS
šiind 1 augustil 1911 a Eestis
Lõpetas Torontos Northvicw Col-lejiat- el
ja Toronto ülikooli ham-boarstiteaduskon- na
DDS kraadi
p mm laude Praktiseerib ühe
usta kestel Hamiltonis ja Otta-i- s
ja siirdub seejärelc edasi õp-pima
et spetsialiseeruda ortodon-ti- a
alal
Dr No Käbin kaotas
cuhaavamisprotsessi
STOKIIOLM — Stokholmi rae-kJ-:- s
s otsuse tähelepanu
L"at„J ohaavamisprotsessis
dr II ' Ka - ! Ja dotsent Joachim
Israeu vl Teatavasti leidis dr
Ribln c Israel on ühenduses
CTxa tc-v-- - väljendustega ring-fciäling-- us
U arsti apelli puhul
raoraaIkLsirustes teda kui üht
aüakirjuta i' haavanud tembeld-ades
neid kollektiivselt natsid-eks
üldtuntud reaktsionäärid-eks
ja inimesteks kes ise ei tead-nud
niiele nad alla kirjutasid"
Dotsent Israel ei vastanud eestla-se
protestile üldse vabandusega
ega tagasivõtmisega kuigi viima-ne
võis tõendada et ta on ise ras-kelt
natsismi all kannatanud Nii
laks asi kohtuni samal ajal kui
dotsent Israel omalt poolt kaebas
ajakirjanduse vahekohtusse
Svenska Pressens Opinionsnämn-d- l
Dagbladeti Ja Sydsvenska Dag-blade- ti
kes olid Juhtkirjades prot-esteerinud
tema üldistamiste vas-tu
Ja nimetanud seda võrreldav-aks
mac-carthismig- a USA--s
Haritav on kogeda et sisuliselt
sanas küsimuses olid otsused pa-rallees- elt
erinevad — auhaavamis-kohu- s
nflstis Joachim Israeli õi-geks
lcdes et ta oma üldistuses
kedagi ka mitte Kabinat isikli-kult
ei puudutanud kuna Press-ens
Opinlonsnämnd omakorda
ei leitud ajalehtede kriitikas Is-raeli
u 'a midagi haavavat
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avfud esmaspäevast ree-de- rj
kell 9—4
Tele! jr--d: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toetajad kodus väljas-P-- -
- ♦ -- aega: Krl Arro 766-205- 7 r2ur Külvet 259-771- 9 Hero Jõe 766-510- 7 Ta„fus väljaspool töö- -
Hc'nu Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviiu tõttu
°aKutuoUlutuüshteel vheinenruald:
fculutuskulgedel $160
tekstis $L75
esucüljel $200
Korterikuulutused alam--r
J100 Kirikute organi-satsioonid- e
Ja Isikute teada-e- d
$100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
L Vabi Eestlase talitus:
1W Tecurnseth St
TeL 364-767- 5 U&dress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2-- Riho Põua
J3 GIeaside Ave
Toronto 8 Ont
HO 3-47-86
kolmapäeval 1965 May 1965 Lhk3
VÄIKESED PEREKONNAD N EESTIS
Elanike arv on kasvanud 1259000 inimesele
Ülevaate rahvastiku paiknemisest ikkes Eestis annab keegi K Laas Kesti Geograafia Seltsi
uues Aastaraamatus" (Tallinn 1965) Selgub et seisuga 1 jaanuaril 1964 oli ikkes Kestis tema
praeguse territooriumi ulatuses 1259000 elanikku Ikkes Eestis oli elanikke aastal 1950— 1097000
aastal 1956 — 1163000 aastal 1959 — 1197000 aastal 1961 1 11000 aastal 1963 — 1 235000 ja aas tal 19G3 1244000 Autor jätab näitamata kas juurdekasvu moodustaad loomulikud sünnid või
põhjustab selle venelaste sisseool Ta lisab ainult et „väga kiiresti kassas elanikkond Kestis aas-tail
1915—1947 See tähendab et just neil aastail oli venelaste sissevool Kestissc suurim liiduta
bariikide hulgas olla ikkes Eesti elanike arvult viimasel kohal
I Auiur nauau ei ism a ranva-- 1
loenduse ajal elas 56% ikkes Eesti
elanikest linnades 44% maal
Keskmine rahvastiku tihedus oli
265 inimest ühe ruutkilomeetri
kohta maal — 121 inimest ühe
ruutkilomeetri kohta
Sama loenduse andmeil oli 1000
elaniku kohta keskmiselt 439
meest ja 561 naist
Linnades oli meeste keskmine
arv ühe võrra üldisest keskmisest
väiksem maal — suurem Abielus
oli 1000-s- t 16-aastas-est ja vane-mast
mehest 640 ja samast arvust
samavanustest naistest — 488
Abielus olevate naiste väiksem
protsent olla seletatav naiste
suure arvulise ülekaaluga elata-nut- e
vanusegruppides Ka selgub
et a 1959 loendati ikkes Eestis
mittepõllumajandusli-kel- e
administratiivpiiride
Me esiešnise lävel
võimlejad demonstratsioonitunni
esinevad peoõhtul
{iV BBlB BHVVISH
W-jmw-mH
IIHb WänflB BA 'JBHB 'iJBBK jBIIB BBvl BIHBUfliBB BBBBBRBB% ?IHP9S1iHl
r -- M
viimistletud kehakool
Orupõld Silna
röngastega pingutusharjutuste
Kevade saabumisel Ja suvepuh
kusele sürdumisel annavad To-rontos
tegutsevad eesti võimlemis-rühmad
üksteise Järele ülevaate
oma talvisest tegevusest ja
mpnal eelisest kehakoolist Äsja
mine on maikuu teisel poolel
Helene Tiiduse rühmade esine- -
mine toimub kahes — püha
päeval 16 mail kell 2 pl korral
datakse St Michaels Collegei
võimlas 1515 Bathurst St (St
Paul Keres — igavene
teine"
STOKIIOLM — Suurmeister
Kerest on nimetatud
seks teiseks" malemaailmas See
kord oli temal esimene reaalne
võimalus Dääseda võistlema maa
ilmameistri tiitlile kuna ta
ilma maleeliidi kvalifitseerimis-vöistluste- l
tõendas et ta on maa
ilmameistri Järele nr 2 Kui nüüd
Riias tal Spasskiga mangioa
mat&h maailmameistri väljakut
suja süs loodeti et
ta vastu keda ta varem
korduvalt on löönud klassi
näitab Kogu maailm pidas 49-aa- s-eestlast
teenekaimaks maa-ilmameistri-
kandidaadiks
VABA EESTLANE 5 mail — Wednesday 5
—
—
308613 perekonda Perekonna
keskmiseks suuruseks oli 31 ini-mest
Sellele lisatakse:
„Tuleb märkida et liiduvabarii-kidest
on Eestis perekonnad
äikseimad"
Maaelanike siirdumine linna
ehk urbanisatsioon olevat Eestis
nüüd üldine nähtus Selle põhjus-tavat
põgenemine kolhoosidest ja
siirdumine
tööaladele Selle tõttu ulatus
ka linnaelanike arv Eestis aastal
'l963 Juba 60%-n- l Aastal 1964 oli
elanike arv linnades Ja alevels
770000 maal 489000
j Üldiselt jagatakse linnarahvas-tiku
kasv passiivseks Ja aktiiv-seks
Passiivseks kasvuks loetak-se
linnarahvastiku suurenemine
loomulikku teel samuti linna
Helene Tiiduse annavad
Y B
Tiduvc
Ene
All: Lastcrühm
mlt- -
osas
PahI Jgave--
maa
tuli
vastase
oma
tast
iibe
i„ tj„ „ lyltUI ja uauiuu —
dide demonstratsioon
Helene Tiiduse juhtimi-sel
uitavad laste-- noorte
ja
r_jp—mo--ns-tratsioon kesUb kogu
tu"tan'u:step --Mi _ -- -i i vnt-r- i inhn
õhkkonnas Toronto
Eesti Maja saalis kus Kor
raldatakse võimlemisrühmade
võitis paljutõotavalt esimese par
tii mustadega kuid näitas siis oo-tamatult
halba vormi Ja eksper-did
ütlesid et partiides ei ole ära
tunda Kerest Sellegipoolest oli ta
j Spasskiga tasavägine omas või-maluse
võrdsetele punktidele tu-llekuk- s
viimases partiis olles eel-viimase
viigistanud Ent 35-nd- al
käigul Jäi ta liiga kauaks rnfitle-'m- a
ta tunnistati sellega kaota
nuks mängib Petrosjam
'vastu maailmameistri nimele ol-les
alistanud 6—4 Ka see-kord
tuleb Keresel jääda igave-- J
seks teiseks" Suurmeister Kotov
i kommenteeris matshi tulemust
Keres kaotas kolm
partiid lihtsalt tähelepanematu-sest
" Järelikult olnud
õiget matshikontsentrat
de laienda-min- e
ning asulate linna või alevi
õiguse andmise tagajärjel Aktiiv
oma
millest
Kerese
se kasvuga on tegemist elanike
siirdumisel maalt Unna
Sõjajärgseil aastail olevat Kes-tis
nn linnalise asula õiguse
saanud 32 asulat
Enamikus on need asulad nüüd
alevid Linnade administratiivpii-ridest
olla kõige enam laiendatud
iTaliinna Karva KohtlaJärve Ja
Tapa pure Selle tagajärjel linna
rahvastik kasvanud ainult mõne
protsendi võrra Uute alevite Ja
linnade arvel moodustavat linna
elanikkonna suurenemine ainult
7—8 Sellega peamine kasv on
toimunud siiski elanike maalt lin-nadesse
ja teistest
Eostisse siirdumise teel"
l
"O-öht- u miili k t' MTveentaKse
mõlemad saalid
Peo kavas csincail laste- - ja a-likrüh- mad
kusjuures valik-rüh- m
almistab publikule ülla-tuse
tantsuettekannete näol
Nagu märgib meile Helene TÜ
ah
tin kuna läänerannikule sõit on
(otud suurte kuludega ning sa- -
muti valmistab võimlejatele ras- -
kusi jjuiinuc
ühele Ja samale ajavahemikule
iioonl Raske oleks aga uskuda
et alles 49 aastane Keres malemaa-ilmas
oleks Juba möödunud
epohh Kuigi ta karjäär algas aas-tal
1937 mis on Spasski sünniaas-taks
Okupeeritud Eestist saabunud
teatel on seal 93-- a vanuses surnud
omaaegne tuntud põllumeeste te-gelane
kauaaegne E V Riigikogu
liige Põllumeeste Kogude rüh-mast
Mats Laarman Kadunu sün-dis
Viljandimaal Kaarli raku"
koolmeistri pojana olles noorena
mõnda aega ise samas kooliõpe-tajaks
Hiljem siirdus ta edasi-püüdliku
mehena Pärnu lähedal
Üllaste mõisa pidama elades mõn-da
aega ka Pärnus
iseloomutud Helene vahkruhmade Hlekandeul
Üleval- - Graatsia ja
Krim liiget (vasakul) Kasekamp ja Tina Lrllep demonstreerijad
sõimlemist sooritamisel _ ~r-Ml- ma
selgitamiseks
Keres
i--i--- vAfmipmM'
osa
alikrühmad
nidullkumas
suures
Ja
Spasski
märkusega:
ei suur-meistril
lilduvabariikl-des- r
Miks varises Pitka asundus
G Waimeli ettekanne Eesti Liit Kanadas
esinduskogu koosolekul
Kesti Uit Kanadas esinduskogu koosolekul esines vanaecstlane
Georg Vaimel hutitaia ettekandega oma asumisest Kanadasse
koos Vabadussõja sangari J Pitka grupiga mille Koosseisu kuu-lus
17 inimest Ettekandest selgus et asusmlsraskused Hrltl Ko-lumbia
metsikus looduses olid tohutud ja kliima kann mille tu-lemusena
Pitka asundus kiiresti lagunes Innuks lahkus ka Pitka
Ise koos oma perega siirdudes Eestisse tagasi
G Vaimel katsetas mitmel pool
igasugustel tööaladel Ja siirdus
I viimaks Ontariosse Tema esialg
sest kavast luua farmi arstiroh-tude
kasvatamiseks mis teda kui
rohuteadlast huvitas ei saanud
asja
( Vaimel märkis ka et Onta-rios
sel ajal asutatud Kesti Selts
„SõprusM kus tema kaasa lõi ei
muutunud mitte kommunistli-kuks
kuna poliitika liikmeid
üldse ei hmitanud
Tema arvates on etteheide nagu
olnuks siinsed vanad eestlased
enamikus punased tugev liialdus
G Vaimeli kõne helilindistati J
Ratase poolt Ja anti samas edasi
Ajaloo Komisjoni esimehele R
Kreemile kes märkis et see on
esimene sellelaadiline kaastöö ko-misjonile
Esinduskogu kinnitas üksmeel
selt Liidu Juhatuse aruanded Ja
võttis vastu töökava ja eelarve
mis näeb tänawi ette suuremaid
kulutusi ajalooknmisjon! loomi-se
ja Hahtuskongressi etteval-mistavate
tööde tõttu
Rahvuskongressi ettevalmista
jasse komiteesse mis moodusta
Hanno Kompus ja
Rahel Olbrei
Euroopa-reisi- l
STOKIIOLM — End Estonia
näitejuht Ja kultuuritegelane arh
Hanno Kompus viibib praegu
koos oma ballettmeistrist abikaa-sa
Rahel Olbrei Kompusega Eu-roopa
reisil mis puudutab ka
Stokholmi Külalised saabuvad
Rootsi juuni alguses peatudes
siin ühe kuu Kogu reis Montrea-Us- t
Euroopasse Ja tagasi on ar
vestatud kolmele kuule
Esimene peatus tehti Itaalias
kus Kompused viibisid paar näda-lat
Sitsiilias ja nädal Roomas
Edasi lendavad nad Hispaaniasse
Madriidl Ja sealt Torremolinosse
kus toimub kohtamine Stokhol
mist puhkusele sõitnud teatriar-vustaja
Eduard Reininguna Ka
vas on enne Rootsi tulekut külas
tada veel Prantsusmaad Ja Saksa
maad et näha teatrit
ilmub
maksab
Aastas $15- -
Nimi
Aadress
takse koos RVK uga on määra-tud
Liidu poolt II Kullango Ja E
Silm ning varumehena R Kreem
R Kreem andis ülevaate Ajaloo
Komisjoni senisest tööst mis on
võtnud ulatuslikud mõõtmed Ja
leidnud tugevat vastukaja üle
maa kohapealsete komiteede loo-mise
näol Komisjon on asunud
oma rahalise korjanduv) labivii- -
misele et saada vajalisl summa-sid
ajaloo materjalide kirjastami-seks
albumi Ja raamatu kujul On
loota ka riikliku toetust Kanada
snja-aast- a Juubeli kirjastussum- -
madost
Liidu Esinduskogu koosolekul
juhatuse valimisi tänavu ei tolmu-nud
kuna Juhatus on valitud ka-heks
aastaks
Daltl riikide okupeerimise 25
aastapäeval otsustas Eesti Liidu
esinduskogu pidada tarvilikuks
seda sündmust märkida kõikide
eestlaste keskustes suuremate
protesti- - ja leinaaktustega
Torontos toimub see 19 Juunil
Balti Liidu korraldusel kolme rah-vusgrupi
koostöös igaaastase loi-naaktu- se
raamides laiendatud ku-jul
Jakobi kogudus pühit-seb
Toronto EELK Jakobi kogudus
tähistab emadepäeva Jumalatee-nistusega
Ja koosviibimisega pü-hapäeval
9 mail 1573 Dloor St
asuvas kirikus Jumalateenistus
algab kl 4 pl Otsekohe pärast Ju
malateenistust kogunetakse alla
saali kus lapsed kannavad ette
päevakohase näidendi Kodunur-m- e
lilled" (A Paal? Lühikese kõ-nega
emadele esineb Maie Arlke
Koosviibimine nllsaalis jätkub
mugava keskusteluga kohvilauas
mille katavad koguduse daamid
Kõik on lahkelt palutud Xv 1
H KIRIK
V—Ssi---- - J
I
K ED
Tel 211-513- 0 323 Culford Kd
Toronto 15 Ont
Kiriposti lisamaks UUES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
USA s ja Inglismaal 70 c teistes
maades $1—
Rääkige inglise keelt
PIU VAAT INSTRUKTSIOONI
CARKKK DKVKIOPMKNT INSTITUTU
131 Hloor St 5-- s kord Tel WAlnul 1-40-
22
VABA gESTLANE
KAKS KORDA NÄDALAS
Poolaastas $8-Vecrandaa-stas
$5- -
emadepäeva
INDLUSTUS
paremini
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavalisekiripostlga alates „ "
_ _196 - Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tahtkirjas)
„
'
i
'ui
KMMiM2titijäaJ
'
♦
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, May 05, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000034 |
Description
| Title | 0138b |
| OCR text | r I 1 nF ii ik KR IC LUKS šiind 1 augustil 1911 a Eestis Lõpetas Torontos Northvicw Col-lejiat- el ja Toronto ülikooli ham-boarstiteaduskon- na DDS kraadi p mm laude Praktiseerib ühe usta kestel Hamiltonis ja Otta-i- s ja siirdub seejärelc edasi õp-pima et spetsialiseeruda ortodon-ti- a alal Dr No Käbin kaotas cuhaavamisprotsessi STOKIIOLM — Stokholmi rae-kJ-:- s s otsuse tähelepanu L"at„J ohaavamisprotsessis dr II ' Ka - ! Ja dotsent Joachim Israeu vl Teatavasti leidis dr Ribln c Israel on ühenduses CTxa tc-v-- - väljendustega ring-fciäling-- us U arsti apelli puhul raoraaIkLsirustes teda kui üht aüakirjuta i' haavanud tembeld-ades neid kollektiivselt natsid-eks üldtuntud reaktsionäärid-eks ja inimesteks kes ise ei tead-nud niiele nad alla kirjutasid" Dotsent Israel ei vastanud eestla-se protestile üldse vabandusega ega tagasivõtmisega kuigi viima-ne võis tõendada et ta on ise ras-kelt natsismi all kannatanud Nii laks asi kohtuni samal ajal kui dotsent Israel omalt poolt kaebas ajakirjanduse vahekohtusse Svenska Pressens Opinionsnämn-d- l Dagbladeti Ja Sydsvenska Dag-blade- ti kes olid Juhtkirjades prot-esteerinud tema üldistamiste vas-tu Ja nimetanud seda võrreldav-aks mac-carthismig- a USA--s Haritav on kogeda et sisuliselt sanas küsimuses olid otsused pa-rallees- elt erinevad — auhaavamis-kohu- s nflstis Joachim Israeli õi-geks lcdes et ta oma üldistuses kedagi ka mitte Kabinat isikli-kult ei puudutanud kuna Press-ens Opinlonsnämnd omakorda ei leitud ajalehtede kriitikas Is-raeli u 'a midagi haavavat VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avfud esmaspäevast ree-de- rj kell 9—4 Tele! jr--d: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toetajad kodus väljas-P-- - - ♦ -- aega: Krl Arro 766-205- 7 r2ur Külvet 259-771- 9 Hero Jõe 766-510- 7 Ta„fus väljaspool töö- - Hc'nu Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviiu tõttu °aKutuoUlutuüshteel vheinenruald: fculutuskulgedel $160 tekstis $L75 esucüljel $200 Korterikuulutused alam--r J100 Kirikute organi-satsioonid- e Ja Isikute teada-e- d $100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: L Vabi Eestlase talitus: 1W Tecurnseth St TeL 364-767- 5 U&dress: Box 70 Stn C Toronto 3 Ont 2-- Riho Põua J3 GIeaside Ave Toronto 8 Ont HO 3-47-86 kolmapäeval 1965 May 1965 Lhk3 VÄIKESED PEREKONNAD N EESTIS Elanike arv on kasvanud 1259000 inimesele Ülevaate rahvastiku paiknemisest ikkes Eestis annab keegi K Laas Kesti Geograafia Seltsi uues Aastaraamatus" (Tallinn 1965) Selgub et seisuga 1 jaanuaril 1964 oli ikkes Kestis tema praeguse territooriumi ulatuses 1259000 elanikku Ikkes Eestis oli elanikke aastal 1950— 1097000 aastal 1956 — 1163000 aastal 1959 — 1197000 aastal 1961 1 11000 aastal 1963 — 1 235000 ja aas tal 19G3 1244000 Autor jätab näitamata kas juurdekasvu moodustaad loomulikud sünnid või põhjustab selle venelaste sisseool Ta lisab ainult et „väga kiiresti kassas elanikkond Kestis aas-tail 1915—1947 See tähendab et just neil aastail oli venelaste sissevool Kestissc suurim liiduta bariikide hulgas olla ikkes Eesti elanike arvult viimasel kohal I Auiur nauau ei ism a ranva-- 1 loenduse ajal elas 56% ikkes Eesti elanikest linnades 44% maal Keskmine rahvastiku tihedus oli 265 inimest ühe ruutkilomeetri kohta maal — 121 inimest ühe ruutkilomeetri kohta Sama loenduse andmeil oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 439 meest ja 561 naist Linnades oli meeste keskmine arv ühe võrra üldisest keskmisest väiksem maal — suurem Abielus oli 1000-s- t 16-aastas-est ja vane-mast mehest 640 ja samast arvust samavanustest naistest — 488 Abielus olevate naiste väiksem protsent olla seletatav naiste suure arvulise ülekaaluga elata-nut- e vanusegruppides Ka selgub et a 1959 loendati ikkes Eestis mittepõllumajandusli-kel- e administratiivpiiride Me esiešnise lävel võimlejad demonstratsioonitunni esinevad peoõhtul {iV BBlB BHVVISH W-jmw-mH IIHb WänflB BA 'JBHB 'iJBBK jBIIB BBvl BIHBUfliBB BBBBBRBB% ?IHP9S1iHl r -- M viimistletud kehakool Orupõld Silna röngastega pingutusharjutuste Kevade saabumisel Ja suvepuh kusele sürdumisel annavad To-rontos tegutsevad eesti võimlemis-rühmad üksteise Järele ülevaate oma talvisest tegevusest ja mpnal eelisest kehakoolist Äsja mine on maikuu teisel poolel Helene Tiiduse rühmade esine- - mine toimub kahes — püha päeval 16 mail kell 2 pl korral datakse St Michaels Collegei võimlas 1515 Bathurst St (St Paul Keres — igavene teine" STOKIIOLM — Suurmeister Kerest on nimetatud seks teiseks" malemaailmas See kord oli temal esimene reaalne võimalus Dääseda võistlema maa ilmameistri tiitlile kuna ta ilma maleeliidi kvalifitseerimis-vöistluste- l tõendas et ta on maa ilmameistri Järele nr 2 Kui nüüd Riias tal Spasskiga mangioa mat&h maailmameistri väljakut suja süs loodeti et ta vastu keda ta varem korduvalt on löönud klassi näitab Kogu maailm pidas 49-aa- s-eestlast teenekaimaks maa-ilmameistri- kandidaadiks VABA EESTLANE 5 mail — Wednesday 5 — — 308613 perekonda Perekonna keskmiseks suuruseks oli 31 ini-mest Sellele lisatakse: „Tuleb märkida et liiduvabarii-kidest on Eestis perekonnad äikseimad" Maaelanike siirdumine linna ehk urbanisatsioon olevat Eestis nüüd üldine nähtus Selle põhjus-tavat põgenemine kolhoosidest ja siirdumine tööaladele Selle tõttu ulatus ka linnaelanike arv Eestis aastal 'l963 Juba 60%-n- l Aastal 1964 oli elanike arv linnades Ja alevels 770000 maal 489000 j Üldiselt jagatakse linnarahvas-tiku kasv passiivseks Ja aktiiv-seks Passiivseks kasvuks loetak-se linnarahvastiku suurenemine loomulikku teel samuti linna Helene Tiiduse annavad Y B Tiduvc Ene All: Lastcrühm mlt- - osas PahI Jgave-- maa tuli vastase oma tast iibe i„ tj„ „ lyltUI ja uauiuu — dide demonstratsioon Helene Tiiduse juhtimi-sel uitavad laste-- noorte ja r_jp—mo--ns-tratsioon kesUb kogu tu"tan'u:step --Mi _ -- -i i vnt-r- i inhn õhkkonnas Toronto Eesti Maja saalis kus Kor raldatakse võimlemisrühmade võitis paljutõotavalt esimese par tii mustadega kuid näitas siis oo-tamatult halba vormi Ja eksper-did ütlesid et partiides ei ole ära tunda Kerest Sellegipoolest oli ta j Spasskiga tasavägine omas või-maluse võrdsetele punktidele tu-llekuk- s viimases partiis olles eel-viimase viigistanud Ent 35-nd- al käigul Jäi ta liiga kauaks rnfitle-'m- a ta tunnistati sellega kaota nuks mängib Petrosjam 'vastu maailmameistri nimele ol-les alistanud 6—4 Ka see-kord tuleb Keresel jääda igave-- J seks teiseks" Suurmeister Kotov i kommenteeris matshi tulemust Keres kaotas kolm partiid lihtsalt tähelepanematu-sest " Järelikult olnud õiget matshikontsentrat de laienda-min- e ning asulate linna või alevi õiguse andmise tagajärjel Aktiiv oma millest Kerese se kasvuga on tegemist elanike siirdumisel maalt Unna Sõjajärgseil aastail olevat Kes-tis nn linnalise asula õiguse saanud 32 asulat Enamikus on need asulad nüüd alevid Linnade administratiivpii-ridest olla kõige enam laiendatud iTaliinna Karva KohtlaJärve Ja Tapa pure Selle tagajärjel linna rahvastik kasvanud ainult mõne protsendi võrra Uute alevite Ja linnade arvel moodustavat linna elanikkonna suurenemine ainult 7—8 Sellega peamine kasv on toimunud siiski elanike maalt lin-nadesse ja teistest Eostisse siirdumise teel" l "O-öht- u miili k t' MTveentaKse mõlemad saalid Peo kavas csincail laste- - ja a-likrüh- mad kusjuures valik-rüh- m almistab publikule ülla-tuse tantsuettekannete näol Nagu märgib meile Helene TÜ ah tin kuna läänerannikule sõit on (otud suurte kuludega ning sa- - muti valmistab võimlejatele ras- - kusi jjuiinuc ühele Ja samale ajavahemikule iioonl Raske oleks aga uskuda et alles 49 aastane Keres malemaa-ilmas oleks Juba möödunud epohh Kuigi ta karjäär algas aas-tal 1937 mis on Spasski sünniaas-taks Okupeeritud Eestist saabunud teatel on seal 93-- a vanuses surnud omaaegne tuntud põllumeeste te-gelane kauaaegne E V Riigikogu liige Põllumeeste Kogude rüh-mast Mats Laarman Kadunu sün-dis Viljandimaal Kaarli raku" koolmeistri pojana olles noorena mõnda aega ise samas kooliõpe-tajaks Hiljem siirdus ta edasi-püüdliku mehena Pärnu lähedal Üllaste mõisa pidama elades mõn-da aega ka Pärnus iseloomutud Helene vahkruhmade Hlekandeul Üleval- - Graatsia ja Krim liiget (vasakul) Kasekamp ja Tina Lrllep demonstreerijad sõimlemist sooritamisel _ ~r-Ml- ma selgitamiseks Keres i--i--- vAfmipmM' osa alikrühmad nidullkumas suures Ja Spasski märkusega: ei suur-meistril lilduvabariikl-des- r Miks varises Pitka asundus G Waimeli ettekanne Eesti Liit Kanadas esinduskogu koosolekul Kesti Uit Kanadas esinduskogu koosolekul esines vanaecstlane Georg Vaimel hutitaia ettekandega oma asumisest Kanadasse koos Vabadussõja sangari J Pitka grupiga mille Koosseisu kuu-lus 17 inimest Ettekandest selgus et asusmlsraskused Hrltl Ko-lumbia metsikus looduses olid tohutud ja kliima kann mille tu-lemusena Pitka asundus kiiresti lagunes Innuks lahkus ka Pitka Ise koos oma perega siirdudes Eestisse tagasi G Vaimel katsetas mitmel pool igasugustel tööaladel Ja siirdus I viimaks Ontariosse Tema esialg sest kavast luua farmi arstiroh-tude kasvatamiseks mis teda kui rohuteadlast huvitas ei saanud asja ( Vaimel märkis ka et Onta-rios sel ajal asutatud Kesti Selts „SõprusM kus tema kaasa lõi ei muutunud mitte kommunistli-kuks kuna poliitika liikmeid üldse ei hmitanud Tema arvates on etteheide nagu olnuks siinsed vanad eestlased enamikus punased tugev liialdus G Vaimeli kõne helilindistati J Ratase poolt Ja anti samas edasi Ajaloo Komisjoni esimehele R Kreemile kes märkis et see on esimene sellelaadiline kaastöö ko-misjonile Esinduskogu kinnitas üksmeel selt Liidu Juhatuse aruanded Ja võttis vastu töökava ja eelarve mis näeb tänawi ette suuremaid kulutusi ajalooknmisjon! loomi-se ja Hahtuskongressi etteval-mistavate tööde tõttu Rahvuskongressi ettevalmista jasse komiteesse mis moodusta Hanno Kompus ja Rahel Olbrei Euroopa-reisi- l STOKIIOLM — End Estonia näitejuht Ja kultuuritegelane arh Hanno Kompus viibib praegu koos oma ballettmeistrist abikaa-sa Rahel Olbrei Kompusega Eu-roopa reisil mis puudutab ka Stokholmi Külalised saabuvad Rootsi juuni alguses peatudes siin ühe kuu Kogu reis Montrea-Us- t Euroopasse Ja tagasi on ar vestatud kolmele kuule Esimene peatus tehti Itaalias kus Kompused viibisid paar näda-lat Sitsiilias ja nädal Roomas Edasi lendavad nad Hispaaniasse Madriidl Ja sealt Torremolinosse kus toimub kohtamine Stokhol mist puhkusele sõitnud teatriar-vustaja Eduard Reininguna Ka vas on enne Rootsi tulekut külas tada veel Prantsusmaad Ja Saksa maad et näha teatrit ilmub maksab Aastas $15- - Nimi Aadress takse koos RVK uga on määra-tud Liidu poolt II Kullango Ja E Silm ning varumehena R Kreem R Kreem andis ülevaate Ajaloo Komisjoni senisest tööst mis on võtnud ulatuslikud mõõtmed Ja leidnud tugevat vastukaja üle maa kohapealsete komiteede loo-mise näol Komisjon on asunud oma rahalise korjanduv) labivii- - misele et saada vajalisl summa-sid ajaloo materjalide kirjastami-seks albumi Ja raamatu kujul On loota ka riikliku toetust Kanada snja-aast- a Juubeli kirjastussum- - madost Liidu Esinduskogu koosolekul juhatuse valimisi tänavu ei tolmu-nud kuna Juhatus on valitud ka-heks aastaks Daltl riikide okupeerimise 25 aastapäeval otsustas Eesti Liidu esinduskogu pidada tarvilikuks seda sündmust märkida kõikide eestlaste keskustes suuremate protesti- - ja leinaaktustega Torontos toimub see 19 Juunil Balti Liidu korraldusel kolme rah-vusgrupi koostöös igaaastase loi-naaktu- se raamides laiendatud ku-jul Jakobi kogudus pühit-seb Toronto EELK Jakobi kogudus tähistab emadepäeva Jumalatee-nistusega Ja koosviibimisega pü-hapäeval 9 mail 1573 Dloor St asuvas kirikus Jumalateenistus algab kl 4 pl Otsekohe pärast Ju malateenistust kogunetakse alla saali kus lapsed kannavad ette päevakohase näidendi Kodunur-m- e lilled" (A Paal? Lühikese kõ-nega emadele esineb Maie Arlke Koosviibimine nllsaalis jätkub mugava keskusteluga kohvilauas mille katavad koguduse daamid Kõik on lahkelt palutud Xv 1 H KIRIK V—Ssi---- - J I K ED Tel 211-513- 0 323 Culford Kd Toronto 15 Ont Kiriposti lisamaks UUES KUUS: Torontos 50 c mujal Kanadas USA s ja Inglismaal 70 c teistes maades $1— Rääkige inglise keelt PIU VAAT INSTRUKTSIOONI CARKKK DKVKIOPMKNT INSTITUTU 131 Hloor St 5-- s kord Tel WAlnul 1-40- 22 VABA gESTLANE KAKS KORDA NÄDALAS Poolaastas $8-Vecrandaa-stas $5- - emadepäeva INDLUSTUS paremini TELLIMINE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks veerandaastaks — tavalisekiripostlga alates „ " _ _196 - Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tahtkirjas) „ ' i 'ui KMMiM2titijäaJ ' ♦ |
Tags
Comments
Post a Comment for 0138b
