Vaba eestlane , June 21, 1979

              lLik.6 VABA EM^TULNE ndjapäeval, 21. juunil 1979 — "niiirsday, Jime 21,
tBBOfL
Nr. 47
SAN FRANCISCO (VE) - Tänavu savel, 4.-8. Ml
I San Franciscos 8. Läti üldlaulupidu Läänerannikul. Eeltööd on
seni hästi arenenud ja laulupeo toimkonna esimees jurist Jiists
Karlsons on hoolitsenud, et kõigile peol esinejaile on ruumid mn-retsetud
maailmakuulsaks saanud St. Francis hotellis, kus soodsate
hindadega on varutud ruume kaugemalt tulevaile külalistele. Lää­neranniku
©sariikides olevad koorid on peo hästi õnnestumiseks
1 tugevat tööd teinud juba möödunud aastast alates.
Laulupeo korraldav toimkond
loodab, et laulupeole tuleb kokku
kuni 3000—4000 külalist. See on
Läänerannikul juba kaheksas Läti
laulupidu, millest kaks on olnud
kai vaxem San ' Franciscos, kuna
see on suurepärane linn turistidele
Idilgetõmbejõudu omava Golden
Gate sulaga.
Eeloleva laulupeo korraldava
1 toimkonna esimees Justs Karlsons
ütleb: ,.Tähtsaimaks ülesandeks
meile korraldajaile oli siht töötada
lü, et San Franciscos korraldatav
laulupidu oleks tõesti laulupidu,
kus esikohal on rahvalaulud ja
rahvatantsud, need, mis eSile too-va:
d rahva vaimu- Me teeme kõik,
et • suurejoonelist pidu yõidakse
nautida.
Igaühele leidub seal aega kül­laldaselt
ettekannete jälgimi­seks,
tuttavatega ja sõpradega
kohtumiseks J a ka ilusa San
• .Francisco;•linnaga tutvumiseks/*
PeätÄikonda kuuluvad veel
programmi korraldaja, Andrejs
Muzikants, majandusliku osa alal
Gunar . Börstein,: rahandusasjade
alal; 'Jana Earlsqne ja informat­siooni
alal Mara Celle. Juhatuse
juurde kuulub nõuandjana ka 1967.
taasta peatoimkonna esimees Vol­demar
Shvans.^
Programm is ettenähtud suure­mad
ettekanded toiniuvadMasonic
kontsertsaalis, paari ploki kaugusel
St. Fränces'ist. Seal on väga hea
akustikaga saal, lava on avatud
igale poole ja publik istub vähese
tõusuga. Selles ruumis on ettenäh­tud
üldkoori esinemme, rahva­tantsude
ettekanded, ka solistide
ja rahvakunsti alased esinemised.
Eriti on rõhku pandud, et kooride
lauljad ja rahvatantsijad saaksid
näha ka ise esinemisi. Nii ei toi­mu
hoömiikuse peaproovi ajal üht­ki
teist kogunaist, väljaarvatud
väikeiaped, kes sel ajal on kooli­õpetajate
ja hendqa,bide hoole alla
usaldatud, kes - organiseerivad nei­le'mänge,
laulu J a tantsu.
Läti Lääneraniiili:u Laulupidude
traditsiooniks on nõue, et see
peab olema ainult ,puhas" laulu­pidu,
ilma igasuguste kõnedeta ^
ka seekord ei ole ettenähtud
ühtki kõnet, väljaarvatud lühike
avasõna ja vümase lõunasöögi
ajal paar ,Jumalagajätu" sõna
Laulupeo kõrval on ettenähtud
veel teatrietendus, jumalateenistus
ja kunstinäitused. Igal õhtul män­gib
tantsuorkester, kuna üks eri-rüum
on ettenähtud noortele, kus
nad võivad laulda ja lõbutseda 24
tundi ööpäevas.
Laulupeo motoks on mõte: „Laul
peab tungima rahva vaimuellu!"
Sellekohase märgi on kujundanud
arhitekt Raimonds Slaidinsh, kes
on kujundanud ka kirjamaterjalid
ja laulupeo kavaraamatu kaane.
Laulupeo /kavasse on võetud 18
rahvale armsaks saanud ja hea
kõlaga laulu, mis juba läinud aas­tal
kooridele kätte saadetud.
^ ELLA ANDERSONS-Pariisis
peetud kergejõustiku
võistlustel ületasid prantslased P
Vigneron ja. P , A b a d a mõlemad
teivashüppes 5.65.
. . .
Ostravas, Tshehhosloyäkkias pee
tud kergejõustikuvõistlustel jook­sis
ida-sakslanna Marita Koch 10
m ajaga 11,58. Wölfgang Sehmid
heitis ketast 65.46 ja R. Steulc hei­tis
vasarat 73.96.
muu:
.„VABA EESTLASE" TALITUSES Emd Saatekulu
Hiljutisel Helene Tüduse võimlejate 30. aastapäevapeol anti pär
ršst esinemist võimlemisjuliile Eciene Tiidusele jä tema abikaa­sale
Arvo Tiidusele üle roose riü praeguste võimlejate, aga ka 30
aasta jooksul võimlejatena olnud endiste õpilaste poolt. Pildil
vasakult endiste õpilaste esindaja Mai Äedma, A.. Tiidus ja- H.
Tiidus.: Äo: VabaEestlane:^
0
Nelipühail, 3. juunil õnnistati
Londonis, St. Anne ja St. Agnese
kirikus praost J. Tauli poolt leeri-õpilased
Mae Robina Cornell, Ehe
Karmen Kuusik,. Linda Lembra,
Tiina Nurmela, Ingrid Marina
Smitti, Tiina Tiiu-Virgiinia Štook-holm,
Eina,r Paul Pärtel ja Rein
Tisler. Leeripüha pülrul avaldas
koguduse õpetaja ülesikutse kõi­gile
endistele leeriõpilasfcele, et
nad sel puhul tuleksid kirikusse.
Otsin oma venda
. EDUARD, PILLISNER'i ; •
sündinud 22. sept. 1922 Saarde val­las,
Kikepõhja kiilas. Hei. tel. To­ronto
(41Ö) 444-0891 või kirjutada:
Alma Pärna, Tulbi tän. 3, Pärnu
203600, Estonia
Rensselaer Polytechnical Institu-te
Troys, N.Y lõpetas BS kraadiga
mehaanika i iseneriteaduse alal
Karl Tammar, Jr. New Yorgist. Ta
lõpetas sama instituudi möödunud
aastal BS kraadiga elektriinseneri
alal. Lõpetaja asub tööle.ässistant j
insenerina Niagara Mohawk Po­wer
Gorp. juurde; asukohaga Sche-nectadys,
jätkates töö kõrval ka
õpinguid magistrikraadi saavuta- j
miseks. .
• Rensselaer Polytechnical Institu-te
lõpetas magistrikraadiga busi-ness
administration alal Lydia
Helle Maide.; Bakalaureuse kraadi
saavutas ta samas instituudis. Ta
on juba vastu võtnud töökoha. Lõ­petaja
pärineb Schenectadyst, N.Y.
New York State University. Sto-ny
Broök'is,N:Y. lõpetas BA kraa­diga
pölütüiste teaduste alal Eric
Melders. Ta jätkab õpinguid õigus­teaduse
alal Lõpetaja on New
Yorki noorte hulgas tegev rahva­tantsu
õpetajana.
Bostoni ülikooli lõpetas BA kraa­diga
ajaloo alal Douglas Erlagen,
Õpingute ajal kuulus ta sportlase­na
ülikooli sõudemeeskonnakoos-seisü.-';::'"'^-.
Columbia; ülikooli New Yorgis
lõpetas magistrikraadiga ehitusin­seneri
: alal'Lembit Kütt. Ta sai
I ülikoolilt täisstipendiumi teaduslik
I ku töö jatkariiiseks samas ülikoo­lis
ohia erialal doktorikraadi saa­vutamiseks.
Maikuu teisel poolel toünusNorr-köpingu
lähedal asuvas skautide
Metsakodus Lembitu tare sisseõn­nistamine.
Selle ehitamine on võt^:
nud juba kauemat aegä^a oli 1966.
aastast alates Lembitu-Tormilindu-deiipkonna
sõprade seltsi kauge­maks
unistuseks. Raha koguniisel
cjli kõige agaramaks naisring oma
energilise juhi Hildegafd Pundiga
eesotsas. Hdogu andis ka noorte
sõbra Lembit Tuuliku poolt testa­mendiga
pärandatud summ. . Kui
kogutud rahasumina tõusis 20.000-
le kroonUe (5.000 dollarile), siis
alustati ehitamisega. Maja ehitus-
;l^lud seltsi laekuri Mihkel LÕbu^
kalk:ulatsk)onide kohaselt võisid
tõusta 55.000 kroonile. Seltsi möö­dunud
aasta peakoosolekul selgitas
lipkonna juht Arnold Pundi tehni­list
külge jä kutsus inimesi puudu­vat
summat kokku panema, üles­kutse
leidis tähelepanu. Möödunud
aastal aprillist juunini käis Metsa­kodus
kibe töö laur ja pühapäeva­del,
kuni suvüiärjapeoks oli tare
katuse all. Sisetööd. tehti möödu­nud
talve jooksul ja 20. maiks oli
Lembitu tare Metsäkodu kaunil
künkal uhke ehitusena valmis kü­lalisi
vastu võtma. Nüüd võib ma­ja
hinnata koos seisseseadega
i 150 aon-:le Rootsi kroonile, õnnista­misele
oli kokku tulnud kuni 500
inimest, külalisi - ka kaugemaist
kohtadest.:
Hanno Kompus — Kustutamata mälg kuasti
Järele
L. Wahtras — Lüvaklass '
Enn Nõu "-Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — Ees&^iBSffi
H. Mlchelson — SkautU&ul teel
H. Äüchelson— Noorsootöö radadel
H. Blichelson—Eesä radadelt
Eduard Krants — Lnmeliitlased (Imiletuskogi
Bona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Estonian Offictel Goid©
Paul Laan — Mõttelend — PUte ja peegeMstfiS
Karin Saarsen ^ Lohengrini lal kamlDe
Herbert Saiu — Utoopia Jia iatnr®loogi&
Triinu" üksiknumbreid
A. Eubja — Kadannd kodnd -~ mälesttised
A. Kubja — Mälestusi kodosaareüt
• A..Kübja;—Palukesed v'-.-^' : | •
E/Uustalu ja R. Moora -
426 l k . - f 64^k. fol»^^
Leho Lumiste — Alamuse Andros — bio
line jutustus kirjanik Oskar Liitsisst
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumisfe — Killad külas
A. Vöiüm - T - Ristsõnad I
A.V(mim — Ristsõnad M ^
A. Vomm --^Ristsõnad in
A. Vomm — Ristsõnad W
Ants Voimn-- Minu hing (luiüetusko^
Ants Vomm — Varjud (luuletuskogu)
K. Eerme laevad ja
mälestuse^
K. Eerme — Päevata päevad j? ööta
S. Ekbaum — Äjatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Karg jä ErzuroM
j . Pitka — Kajusõlmed
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks --kodäkonäur (luuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja - - Tunnete ^jurdel (luuletuskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos ^ Juutide kuningas Tallinnas
E. Sanden — Mitme näo ja nimega |
EAAMÄTÜID LASTELE:
11.- 85
1S
5.- 40
3.50 35
3.- S9
4.30 83
9.- S9
) 3.- 13
S.-» ; 15.'
iti • . .
5.-
4:50 13
4J0
• 1.50
2.~ V;:
1.S0. ., m
: H . - -
6.65
2.1C 40
530 40
2.50 20
2.25 20
2.25 20
2.25
11 • •
20
40
tui
• IM , • 18
40
O A 4.— . 30
30
; 8.80 40
40
J . — 20
•1.50/:: 25
.;2.75^^ 25
14.- 50
•:-0.- . 40
12.50 30
Dme I v a n d i - - Parg^ 2.50
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lasftele 2.50
Õpeta misd lugema I - (Õpp^ ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Õpeta mind lugema II ~ Oppe^ ja tööraamat
eelkooUealijgtele lastele värvitr^ • ' 4.—
:Eesti;keele.Harjutustik I.• • • • ^ ' •" l?f,
:»»iixit»i«iu3««agn»eiBaHy;MMtH«.^w.'!^^
Nüüd võtke oma tuurad ja kir- de vastu. Kas sa võiksid minu eest
ved ning raiuge jäässe; auk." palvetada, et ma suudaksin neile i
Siis võtsid mõlemad mitte-saks- andeks anda?"
lased reest kirve ja kangi,i mis nad ! : Minaütlešfe:
kaasa olid toonud, ning hakkasid | ;,Mis võiksin mina muud, kui
jäässe auku raiuma. ; palvetada sinu hinge eest, Barba-
Aga minule'ütles ritter Jürgen: j r a !"
,,Nüüd mine ja tee, mis sinu ko-] Tema ütles:
hus, sest minu õde Barbara peab i :.Siis tee seda."
surema enne kui tund on kulunud." c
•Äga kui meie tüki maad iiõida;
olime sõitnud igaüks onjas mõt­tes,
ilma midagi kõnelemata, siis
Bägin mina puude vahelt otsekui
.lagendikku paistvat, ja mina
mõistsin, et see oli Võrstjärv,'sest
mina tunnen hästi neid kohti ja
olen nad risti ning rästi läbi käi-
.; ^ud./ / . ;•<..;••';•
: ; - Ja see oli minu arvates malum
omen elik paha ettetähendus.'
J a ' enne; kui tee : käänas järve
jääle, tõstsin mina oma häält, öel-i
des nõnda ritter Jürgenile: :
.'^ ,,Mis mõtled ša teha, Jiirgenvon
Tisenhusen?. Kas mõtled sa uputa­da
oma õe Barbara?" ;
. Siis vastas tema:; /
\ -.Nagu sa ütlesid, nii peab see,
sündima." . •
Mispeale mina iitlesin:
; ^Kuula mind, Jiirgei von Tisem-husen,
sinu õndsate surnud vane­mate
nimel! Ära pane kätt oma
õe Barbara külge, kelle on sümii-
: tanud sama isa ja kes on samast
emaihust ilmale kantud."
: Siis vastas Jürgen voi Tisenhu­sen.
Rannu härra:
„Ta ep ole enam minu õde, vaid
. ön heidetud välja; meie suguselt­sist.
Tä on olnud ühenduses alatu
mehega, ja tema veri on roojajae."
Siis lõi minu vanasse kehasse ot­sekui
palavik, ja minu luud-lük-med
vabisesid, ja minu hambad
loid ühte, olgugi et minul oli hun-dinahast
kasukas seljas.
Ja mina võtsin julgust ning ütle­sin
nõnda: • '
,,Jäta kohtumõistmine Jumalale,
aga sina, kes oled mimene, nagu
sinu õdegi, heida armu tema pea­le."
;v';;.;-rv;-^.;:->^
Siis vastab ritter Jürgen:
„Sind ep ole võetud kaasa, et
sina jutlustaksid, vaid et minu õde
surma vastu valmistaksid."
Siis ei kõnelnud mina enam mi­dagi,
sest sanad kuivasid minu
kurku./- - / Z:'-
Jä jääl oli ainult vähe lund, nii
et hobused kilel komistasid. :
Kui meie nõnda olime sõltnuc
veerand penikoorma võrra mööda
jääd, nn et pimedas enam metsa
ei võinud eraldada, siis nägin mi-na
esunese ree seisma jaavat ja
neitsi Barbara ning tema vennad
jääle astuvat.
J a ritter Jürgen ütles initte-sakslastele:.-
Siis läksin mina Barbara juurde,
kes eemal jää peal seisis, ja tema
käed olid seotud köiega,
Jä mina ütlesin temale:
„Bärbarä, sina pead surema, kas
sa tead seda?", V -V^
Mispeale :ta vastas otsekui unest
ärgates:
.'.;,Tean.'V' •;
Minä ütlesin: ;;
' „Kuidas on lugu sinu hingega,
Barbara? Kahetsed sa oma pattu?''
Tema vastas:; ;
,,Ma eitea, mis pattu sa mõtled,
minu isa?" "
Siis ütlesin mina murelikult:
„Barbara, Barbara, sina oled
mulle armas nagu lihana tütar, —
miks avastad sä mulle nii kõrgilt
selsinatsel tõsisel silmapilgul?"
Mispeale neitsikeri-ütles:
;,Isa, anna mulle andeks, kui
olen sinu meelt pahandanud. Kliid
kui sina seda patuks nimetad^et
mina oma hinge ja ihu armastu-
:sest Franz Bonniusele andsin, siis
tea, et mina sedja ei kahetse^ vald
rõõmuga suma lähen,, sest mina
olen suurt õndsust näinud."
-; Siis küsisin mina:
„ O n s see kõik, mis <m sinul öel-
^da?" •
Ta mõtles silmapilgu ja, ütles
siis:-.;
„Mina1ahkun elust, ja minu sü­da
01 täidetud vihaga miinu veiida-
Siis läksin mina tema juurest
ära ja nägin, et auk oli juba val­mis,
sest jää :ep- olnud veelv iseära­nis
paks.V^.v'".^"-:-- •
Ja kuigi mina olen elatanud jä
raskel ajal elanud ning hiljem pal­ju
sõda i ja röövimist ja tapmist
'ning kõiksugu vägivalda, oma s i l^
made kaas näinud, niisama palju
loomulikku surma ja.veel mösloi-laseyangipõlvegi
üle elanud,
kuid seesugust ep ole mina veel
ei enne ega selle järel näinud.
Ja mina langesin põlvili jää pea­le
jä hüüdsin Issandat: appi neitsi
Barbara jä meie kõigi pärast ning
meie pattude pärast. :•
Jä; mina oliri ikka veel palveta-inäš,
kui nemad võtsid neitsi Bar­bara
ning viisid tema augu äärele.
Siis kuulsin mina neitsikese ütle-yalv
— sest kes olen mina, et
mõista kohut tema neitsilikkuse
iile! — siis ütles neitsikene nõrga
häälega:';V ^
..Mu. vend. — vesi on külm!" •
Ja see oli ainus kord, et tema:
liha oli nõdrem kui tema vaim.
Siis ütlesid mõlemad mitte-saks-lased:.;.
^
..Seda meie ei tee, sest ta on ol­nud
hea meie naistele j a lastele." •
Siis lükkas Rannu härra. Jürgen
vori Tisenhusen mitte-sakslased
kõrvale ja hakkas •; ise käsitsi
..." "'C' ^."i iv.*;'!
Aino Kallas oma poja Suleviga.
omast õest Barbarast kinni, ja nn
uputas ta oma oe jääauku oma
vendade Reinholdi ning Bartholo-mäeuse
abil^
Ja see on tõeline tõsi ning sündi­nud
Liivimaal Rannu Kihelkonnas,
Võrtsjärve jääl, jõulukuu algul
Anno: 1553. Quaeque ipse miserri-mä'vidi.^^'---
Ja nülid, minu sulg, kes sa oled
kõige selle kujui süamaale kirjuta­nud,
käies tõe jälgedes, mis peak­sid
sa veel ette võtma, et tulevased
sugupõlved näeksid meie Issanda.
Jumala õigust ja õigemeelsust'
ning seda kummardaksid? • '•