1979-06-21-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE 1979 ~ 3^iirsday, Jime^l, • ^ Nr: 4?
iiCEai^eB=0oziaa
KAUÄEGSET HEAD TUt^
mälestavad, leinas'
perekond. E.VAINOLÄ
Eelaste poolt eelistatud jä traditsiooniliseks
Matusemaia on üle 115. aasta teeninud Metropolitan
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsi(M)nidega
Modemiseeiitud avarad ruumii
küllaldaselt
Väärikas teenimine
n
O R I
DM ES LT
T. L. MORMSON — Fimeral Director
487 SherboiTO Si, Toronto, Ont| M4X IKS
Telefon 924-1408
Eesti, läti ja leedu võltliejate organisatsioonide valve rahvuslippude rivi juures Torontos äsja peetud
küüditamise mälesftiisnäMrsi, nktusel. ^" /Foto:
Roihikem ikui kuu aega on möö^
dunud ajast, mil Sind kaua. vaevanud
haigus murdis lõplikult Su
elunööri ja, Sa sulgesid silmad,
igavesiöks Siediele maailmale. Neid
aastaid, mil tundsin Sind, 6t olnud
palju. Ometi leiaii,, ©t need
väiiesedki olid küMdased alljärgnevate
ridade kirja panenii-
.-seks... ^-Z •\.
Atso Matkur nägi esimest elu-valgust
Virumaal/ Undlas, tä
simdis vägagi tagasihoidlikuis põlluharija
kodus 29." juulil 12)05. a.
Lõpetas öpetajiaite seminari Rakveres
ja töötas kooliõpetajana
mitmel pool üle Eestimaa, viimati
Petserimaal. Oma rännaikutel
feodumajaal talletas ta oma tead-,
vusse ääretu hulga rahvatarkust,
mis hiljem, eriti, paguluses, ilmnes
ta 'rahvapäraste : ütelustega
pipardatud sõnavõttudes. Ja viimaseid
oli tal rohkesiti
Teine maailmasõda haaras teda
oma mitmeipalgelisse te^vusse.
Tast' sai relväkandija. Sinimägiede
lahingutes haavatuna kanti ta
laatsaretlaevale, mis viis ta Sak-
' samaale ja vaistu ta tahtmist ee
male oma perekonnast, milles oli
juba kolm poega: Heiki, Arved ja
Jaan. Hiljem viis teda ta elutee
läbi Uklei ja Zedelgheimi vangilaagrite
Inglismaale, kus asus:
oma põgenikepäevi korraldama
abielludes/Elsa Kuusega, kes jäi
ta truuks duikaasiaseks/ktmi iö-
EESTL SIHTKAPITAL
•: KANADAS, ,
Annetused ja testamendli-;
pärandused on tulnmaksüvabadl.
Annetaja soovid täidetakse.
$58 Broadvifew Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
Väliseestlastena olöme juba üsna harjunud mõttega, et mis on seotud kiriku ja koguduste
tegeyusega, möödub vaikselt ega jäta endast suuremaid jpgi. Paljudel on koguni raske mõista
teiste inimeste vajadust elava usu Järele. Hoopis teist pilti pakkusid usuküsimused JEestis sada
aastat tagasi. Et meil on tänavu tegemist vaunulfku ärkamise juubeliga, ori põhjust meenutada kiriku
ja ilmalike võimude vastuseisu usulisele liikumisele ja selle juhtide vangistamist. Kes teab,
kas nende Ä d n i u s t e meenutaminegi ei eruta mõnede isikute ja ringkondade ^m^
HAUAKIVID.
Eesti'^ettevcte.
YONGE MEMOEiALS: LTB.
2019 Yonge St.. Toronto ?
(Davisvüle & Eglintoni
'vahel)
;487-214T,;; õhtuti' Hl-mff
Nidul Virro
Torontos tähistatakse juubeli-konverentsiga
30. juuni — 8. juuli
vaimuliku ärkamise algust Eestis:
.täpselt sada aastat tagasi., Te- ]
gemiist on sündmustega, mis kuuluvad
märkimisväärsemate hulka
ristiusu ajaloos Eesti pinnal, mitte
ainuit oma leviku, vaid ka dramaatika
tõttu. Toonased olukorrad
usuvabaduse alal meenutavad
mõneti neid, mis. valitsevad tänapäeval
Nõukogude Liidus, ja mil-j
lede tutvustäimist on endale ülesandeks
: võtnud ms. publitsistid
Andres Küng ja Aleks Müits. '
Ristiusu ajalugu on aga algusest
peiale olnud tormiline. Mingem
mõttes tagasi ristiusu^alga-keelati
jä liikumise pooldajaid ,terlus, kalvihišm ja- baptism.
kiusati taga.
Jaanipäeval,
pL toimub St.
24 juunil kell 3
Oatharinesi Paulur
se koguduse, vabaõhu jumalateenistus
Beamvilies O. Varese kaunis
farmis. St Oatharinesi kogudus
on igal aastal pidanud kaks
vabaõhu jumalateenistust, millest
alati üks on toimunud Or Varese
juures, kuna möödunud .aastal
Inglismaal said Matkurid noor- j teine Jumalateenistus augustikuul
Liikumise juht õp. E. Gutslaff su
r l märtrisurma. -
Siirijuures ei tohiks päris mööda
minna kahest usuvahetamise
lainest, m i s puudutasid suurt osa
eesti rahvast. Ma mõtlen sürdu-miSt^
Msri usku" 1840 ja 1880-
ndateil aastatel, kuid sellel olid
teatavasti pigem I majanduslikud
resip. poliitilised motiivid kui iisu^
lised ajendid. Viimati -on selle
usuvahetamise kohta sõna võtnud
prof. Gustav Ränk oma äsja-ikriunud
mälestusteoses „Sest ümmargusest
mafailmast", kus ta
t^j.au i-ui. a r dJe_e , emsui.ss e iöj.ap pet.se rmis•at i sut,re ag^ne;^av, u„sj,;„ea ^ l\1 r m ss.o . t.s kiõa.na elsl.ee tbe ,s et,e st^al gaas• i, lkaah uutasvuali,ts etse.ts t
ülestõusmisega; Keiser Nero pani
toime kristlaste verise tagakiusamise
ja lava;Stas nende huikkami-seiks
Rooma põletamise.
Eestimaa pinnal kujunes Mõõgavendade
Ordu misjonitöö,
millel oli paavsti õnnistus, eriti
julmaks. |
Pühakirja levitamiseHe Maarjamaal
tegid teinekord ka kristlastest
võimukandjad ise takistusi.
Teame, et Wanradt-Kõlli katekis-
See ärkamine eestlaste keskel,
miHe 100 a. juubelit tänavu pühitsetakse,
sai alguse .Rootsist saar
bunud misjiohäride ja kooliõpetajate
tegevusest ning puhkes kõigepealt
Vormsis ja Läänemaal.
Sisult erineb ta herrnliutlusesi!;
selle poolest, et ta peale meeleparanduse
ja patukahetsuse rõhutab
ka Jumala lapseks saa-mus
aastast 1535 sisaldas Tallinna
Jõuti arusaamisele, et iga > inime-
is,hr^.eiaa.ul „. v lmeir-ta x ae l,t0 s eia.v.-ai ..i. r: tJv•TaR_a am ot,o eiTmntsas e il1 l1.i-v1k kn ie.nug eaunlT ,am tig k1ma jolai,.n^ts spti.ä.sr Krüt^..oa.a kVos.rIk t-l, inv.l seea•M, j apoibäknl , lu Pulo^ädtm äepssa tö. j.aö.a.no tr.^,dld e eummsm^tiu. us asps e.tä. ^Ivs,.: r s t^ ma s:s.api.tl_n.a l ^ed^t.t u.sa a t .n pepse .ou.a ojn,ba --
Vi-lt abi eestikeelse Piibli väljate
eesti poiste nõuandjatöks ja
isa-ema asemikkudeks kodust sõjakeerisesse
kistud . p^ooUastele.
See Oli õieti vangilaagrites Atso
peolt tehtud töö järg. Kui ta
laagrites kuulutas noortele jumalasõna,,
siis • hüüd langes pearõhk
omakeele, ja eesti meele süvendar
mis«le.-..;,. V • ^ V_v •
Inglismaalt tulid Matkurid Kanadasse
ja jäid peatuma Sudbu^
rysse, kus Atso töötas 10 aastat
kuni pensionile minekuni 197L a.,
Bt Charles Co!lege'is;majahoidr
• J^ana.;:: • :
Olles üks energilisemaid eestlaste
omaelu organiseerijaid Süd-burys,
on tal suured teened koiha-liku
Eesti Seltsi elus, täienduskooli
juures ja LaUrentian*i ülikooli
raamatukogu juurde loodud
eesti osakonna organišeerimisöl.
oli dr. V. Tammemäe kodutalus.
.Jutlustab koguduse õpetaja O.
Gnadenteich, kuna koraale saadab
puhikpillide ansamibel Mark
Liho juhatusel. Jumalateenistuse
järele koguduse naisring katab
kohvilaua, kus haa-ilikultöntu^
die viibitud puudeiluses suvises
mugavuses.
O. Varese farm asub Queen Elisabethi
maantee läheduses, kuhu
on võimalik pääseda Green LahiB
kaudu kas BeamvlUest või, Vine-landi
Victoria teelt. Green Lane
jookseb pajralleelselt Queen E l i.
sabethi teega. Talu sissesõidu koha
juures on sini-must-valge
andmise edasilükkamiseks poole
sajandi t õ r r a . ; ^
Suurematest usulistest liikumistest
eesti rahva seas võiks esi-e
tõsta kahte. Mõlemad olid kantud
vajadusest süveneda Piibli
iodedesse ja mõlemaid takistasid
kõrgema maapealse võimu esindajad.
Esimeseks laiemaid rahvahulki
häarainud vaimulikuks liikumiseks
oli herrnhutism ehk vennastekogudus,
mis tekkis Pohja-sõjaile
järgnenud:rasketes olukordades.
Selle jumalakartliku liikumise
mõningad jooned, nagu valjusti
Jumala austamine, naiste
tunnistamine, Kristuse verest
kuulutamine ja laulmine, üsiiris-timise
nõudmine ja uue
teenistusekprra
Atso,mäletan Sind
na mitm^etel märkumsväärsetel
sündmustel. Olid iihekstugisam-baks
Põhjä-Ontario .Eestlaste
Esimeste Suvepäevade korraldamisel,
niijs sai teoks Sault Ste. Mar
ries, samuti •ununernatuiks lõkke-vanaks
,ySaare j arve'' hoortelaag-ris
ja laagrivanemaks ,,Eestiran-na"
laagris. Veetsime üheskoos
palju ilusaid päevi, millede sees
olid Mati noored, tihti ka minu
lapsed. Sellisena, noortesõbrana,
Mise isamaalasena ja väsimatu
töötajana omakultuuri põUul,
elad Sa edasi nii Sudbury; Sault
Ste. Marie ikui ka paljude teiste
OP T l € AL S TIJ D 10 Ltd.
R.SGIBIID, saksa optik
Suur valik euroopa prüliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler
Špetsiäliseerurtud contact
1586: BLOOR ST. W. 1 tänav
pool Dundas'e snbwäy'd
TELEFON 535-6252
eestlaste keskel, 1^; nüüd, niü Su
ilmalikku ihu katab võõramaa
miuld ParMand'! kalmistul Sud-burys.
Puhka rahus!
: ^.ž :TOINOKALDMA.
nib kindla teadmise omandamine
Jumala lapseks saamisest. Sellele
j ärgneb uusHtestamentlik ristimine,
halbadest: kommetest loobumine
ning Kristusele pühendatud
elu. : "
Kehtivate seaduste põhjal võis
ainult vaimulik pidada koosolekuid
ja jutlustada, kuna ilmlikud
•pidid piirduma, perekonna palvustega
ja lugemisega konsistooriumi
poolt kinnitatud jutluse- ja palveraamatutest.
Siiski pidasid usklikud
koosolekuid piiblilugemise ja
palvetamisega peale talutarede ja:
erakorterite ka koolimajades ja
suvel vabas looduses ning kalmis-Ärkamisliikumise
ulatusest kõneleb
asjaohi, et see haaras tu-inimesi'
Eösti lääne- ja
Aeg-ajalt esineb ilukirjanduses,
ka paguluses väljaantud teostes,
„lahkusuliste" kooskäimisest .kirjeldusi,
milte negatiivset hoiakut
'võib vaid -kahetseda. ^
i Ärkahiine, mis levis Vonrisist
Noarootsi kaudu mandrile a.
1879, sai rahulikult edeneda
vaid kolm-neli aastat, kuni teised
jõud hakkasid sellele vastu
töötama Ja valekaebusi esitä-
Selle tagajärjel keelati a. 1883
ikuberneri poolt koosoleikute pidamine
täiesti ära; Urjadnlkutele ja
vai lavanematele anti kõva kask
valvata, et usklikud kokku ei tuleks,/;:.
•
Käesoleva aasta kevadel elavate
kirjast lahkunud pastor Richard
Kaups kirjutas :ühes teoses
baptistikoguduste kohta: ,>Neil
aegadel heideti mitmeid Inimesi
kirikust välja ja kuulutati lindpriiks,^
mis tähendas, et neil polnud
seaduse kaitset, olid teiste
pilgata ja tõugata ja ilma vaitnü-liku
kõduta.... Nü kuidas varem
mujal maailmas us'klifeke vaenati,
toimus see ka Eestis ja kõigest
sellest võiks kirjutada raama-
,tuid.'';:;'
: Takistustest •hoolimata tekkis
ometi usklikkude gruppe, kes kogunesid
samadel põhimõtetel nagu
Uues Testameridis. Seal kir-'
jeldatakse suurte' hulkade kui ka
üteikute usuletulekut, millele
järgnes päästmine ja päästetute
lisamine Issanda koguduse Juurde.
Nii toimus: k a Eestis, kus hil-j
em „priilaste" nime saanud kogudus
asutati Ridalas a. 1882. Sellest
esimesest ärkamislainest pärinevad
priilaste ja baptistide kogudused.
-Hiljem on tekkinud tei-sigi,^
nagu evangeeliiumi-kristlaste
: ehk nn. marleylaste ja nelipühilaste
omad.
Eestlaste vabalciriikliküst tegevusest
andis Võõrsüviibivate Eesti
Baptistide Keskkomitee esimees-
dr. Artur Proos hiljuti ülevaate
ühele rootsi yaimulikule le-hele.
V:^--^
Sõdtiiaste
sõpruspäevadi
Scsylt Ste. Maries
SAULT STE. MARIE (VE) ~
Sault Ste. Marie eestlaste suvekodu
„Eesti Rand" kanada ülem-järve
Goulais nimelise lahe ääres
muutub k!a. 30. juunil ja 1. juulil
kogunemiskohaks Põhja-Ontarios
eluaset leidnud sõdalastele.
Selle luulelisena tunduva sõna
ali tuleks mees- kui
naissoost eestlasi, kes on . Eesti
Vabariigi või selle kodanikkude
vabaduse või au kaitsevõitlustes-;
se rakendatuna kannud oma tee-nistüsala
täliistayat vormirõivastust.
ürituse algatajateks on salgake
endisi rindesõdureid Sault Ste.
Mariest, kes on vastava üleskutse
saatnud kõikidesse eestlaste keskustesse
Põhja-Ontarios.
Päevad algavad piduliku lipu
heiskamisega laupäeval, 30, juunil
kell 12 päeval. Peasündmuselts
on õhtusöök sellele järgneva
koosviibimisega ,,Eesti Ranna';
peahoones. Peokõnelejaks on palutud
Sault Ste. Mätie Eesti Seltsi
esimees Ants Lübek. ^
Peale ülaltoodu on päevade kavas
laskevõistlus, kirev eeskava,
filmide ja diapositiivide kaudu S.
Ste. Marie eestlaste eliüiäigu tutvustamine,
saimaskäik ja nõupidamine
tulevikusuundade määrit-lemiseks.
Laskevõistlus toimub
Eesti Kesknõukogu kohaliku
esindaja,: V. Kaldma, poolt välja
pandud kapale.
Kuna „E(5sti Rand" suudab mahutada
peolisi ainult suhteliselt
tagasihoidlikus arvus,' süs tu-leks
silmas pidada nõuet, et osavõtmiseks
registreerimine on tehtud
enne 25-ndat juunit. Eriti
tungiv ja südamlik kutse on korraldajatelt
Põhja-Ontario teistesse
keslmstesse. Teejuhised on saadetud
samadel aadressidel kui üleskutsed.
Järgipärimisi võib teha
helistades numbriter 705-256-2467,
705-949-1198. ; V
Eestlaste suvekodu „Eesti
Rand" on heas korras, värskelt
möbleeritud, ja varustatud kõige
vajalikuga. Suureks abiks selles
on olnud kohalik pensionäride
klubi. Nende algatusel saadud
riiklik tostus nn. New Horizon
projekti alusel on lubanud teha
Eesti Ranna peahoone mugavamaks
ja ilusamaks. Lisaks sellele
on saadud varustust, mis aitab
korraldada . sisukamaid ettevõtteid.
Projekti eesotsas seisis
nüüd manalasse varisenud Leida
Madisson. Klubi esimeheks on Artur
Maasik. ;
Sault Ste Marie Eesti Seltsi
poolt korraldatav Võidupüha ja
jaanipäeva tähistamine toimub
ka ,,Eesti Rannas" laupäeval, 23.
. ^^^^Vhandeid
, , . ^ f ^ v f ^ ^ " ^ ' põhjapoolsetes osades ja saartel,
hainsid aga a m e t l ^ ^ Adalookirjeldustes on see a^ajää-ruutelkonda
Hoolimata l i t o i . ^ mainimata; ehkki üikmnisest
se^positiwset^t samnudes ; ^ ^ ^ ^ palju amtamist.: aj akir-
Piibh: valjaandmme eestr keeles, '^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
ning mõjudest, ms. l u ^ avaliklmses. Võib-oUa , on selle
jarsk ^Tahenemii^^ tingitud selle
keelustati ^ i s n ka^kirjaja a a s - ^ ^ ^ ^ iseloomust/olgu.
tel .1743 hermhutlaste tegenis -j- ^ samasse kategooriasse kmi-
Baiimaaüe.,. lub ka Eesti riigikirik, a s e re-
Palvdad suleti,; kirjandus' kön-^ formatsiooni hällist võrsus nimelt
fiskeeriti, koosolekute pidamine; kolm protestantlikku usuha.ru: lu-
: Sault Ste. Marie Eesti Selts on
möödunud sügisest alates provintsi
valitsuse juures registreeritud
organisatsioon ja töötab vastava
„charter'i" alusel.
ALMER
.5295
uusi Ja
nii linnas kui ka suvilates
Üüritingimuste kohta informatsioom saamiseks
esimees N. VALGE poole, tel. 225-6359
JUHATUS
Selles ta toob inh. esile, et tänapäeval
on Eestis umbes
10.000 baptisti koondunud 80
kogudusesse. Väljaspool Eestit
on 1000—1500 baptisti, kusjuures
suureihad kogudused asuvad
Torontos^ Vancouveris Ja
: StoMiolm!s. ^:
Rootsis, kus vabakogudustel on
üsna laialdane omavaheline koostöö
nagu mujalgi, on baptistide
juhiks pastor Oskar Loogna.
Suurkogunemine Torontos kannab
III juubelikonverentsi nime;
taolisi peetakse iga viiendal aastal.
Motoks on seekord „Austus
koguduses", milline mõiste pärineb
Pauluse kirjast efeslastele
3'r20—-21 : „ A g a sellele» kes enam
kui rohkesti -võib teha Iile kõige
selle, mida me .palume või mõistame
väga mööda, mis meis on
tegev, temale olgu austus koguduses
Kristuses Jeesuses ajastute
ajastu kõigi sugupõlvedeni. Aamen."
Konverentsi korraldajaks on
Toronto Eesti Baptisti Kogudus
eesotsas heljkunstrukust pastori
Kaljo Raidiga ja sinna oodatakse
osavõtjaid mitmelt' mandrilt.
Rootsi eestlastest esinevad kõnedega
pastor O. Loogna, hiljuti
Stokholmist Toronto nelipühiko-gud.
use pastoriks . kutsutud dr.
Allan Laur ning nende ridade kir-
Konverentsist osavõtjaile kui
ka nendele, kes seal ainult - vai-mus
viibivad, ei ole ristiusk vaikselt
mööduv nähtus,'vaid t
võetav ellusuhtumine, j a eluviis,
milles ei puudu ka dramaatikat
igapäevases elus.:
AARAND ROOS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 21, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-06-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790621 |
Description
| Title | 1979-06-21-04 |
| OCR text | VABA EESTLANE 1979 ~ 3^iirsday, Jime^l, • ^ Nr: 4? iiCEai^eB=0oziaa KAUÄEGSET HEAD TUt^ mälestavad, leinas' perekond. E.VAINOLÄ Eelaste poolt eelistatud jä traditsiooniliseks Matusemaia on üle 115. aasta teeninud Metropolitan sama perekonna poolt väljakujunenud traditsi(M)nidega Modemiseeiitud avarad ruumii küllaldaselt Väärikas teenimine n O R I DM ES LT T. L. MORMSON — Fimeral Director 487 SherboiTO Si, Toronto, Ont| M4X IKS Telefon 924-1408 Eesti, läti ja leedu võltliejate organisatsioonide valve rahvuslippude rivi juures Torontos äsja peetud küüditamise mälesftiisnäMrsi, nktusel. ^" /Foto: Roihikem ikui kuu aega on möö^ dunud ajast, mil Sind kaua. vaevanud haigus murdis lõplikult Su elunööri ja, Sa sulgesid silmad, igavesiöks Siediele maailmale. Neid aastaid, mil tundsin Sind, 6t olnud palju. Ometi leiaii,, ©t need väiiesedki olid küMdased alljärgnevate ridade kirja panenii- .-seks... ^-Z •\. Atso Matkur nägi esimest elu-valgust Virumaal/ Undlas, tä simdis vägagi tagasihoidlikuis põlluharija kodus 29." juulil 12)05. a. Lõpetas öpetajiaite seminari Rakveres ja töötas kooliõpetajana mitmel pool üle Eestimaa, viimati Petserimaal. Oma rännaikutel feodumajaal talletas ta oma tead-, vusse ääretu hulga rahvatarkust, mis hiljem, eriti, paguluses, ilmnes ta 'rahvapäraste : ütelustega pipardatud sõnavõttudes. Ja viimaseid oli tal rohkesiti Teine maailmasõda haaras teda oma mitmeipalgelisse te^vusse. Tast' sai relväkandija. Sinimägiede lahingutes haavatuna kanti ta laatsaretlaevale, mis viis ta Sak- ' samaale ja vaistu ta tahtmist ee male oma perekonnast, milles oli juba kolm poega: Heiki, Arved ja Jaan. Hiljem viis teda ta elutee läbi Uklei ja Zedelgheimi vangilaagrite Inglismaale, kus asus: oma põgenikepäevi korraldama abielludes/Elsa Kuusega, kes jäi ta truuks duikaasiaseks/ktmi iö- EESTL SIHTKAPITAL •: KANADAS, , Annetused ja testamendli-; pärandused on tulnmaksüvabadl. Annetaja soovid täidetakse. $58 Broadvifew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 Väliseestlastena olöme juba üsna harjunud mõttega, et mis on seotud kiriku ja koguduste tegeyusega, möödub vaikselt ega jäta endast suuremaid jpgi. Paljudel on koguni raske mõista teiste inimeste vajadust elava usu Järele. Hoopis teist pilti pakkusid usuküsimused JEestis sada aastat tagasi. Et meil on tänavu tegemist vaunulfku ärkamise juubeliga, ori põhjust meenutada kiriku ja ilmalike võimude vastuseisu usulisele liikumisele ja selle juhtide vangistamist. Kes teab, kas nende Ä d n i u s t e meenutaminegi ei eruta mõnede isikute ja ringkondade ^m^ HAUAKIVID. Eesti'^ettevcte. YONGE MEMOEiALS: LTB. 2019 Yonge St.. Toronto ? (Davisvüle & Eglintoni 'vahel) ;487-214T,;; õhtuti' Hl-mff Nidul Virro Torontos tähistatakse juubeli-konverentsiga 30. juuni — 8. juuli vaimuliku ärkamise algust Eestis: .täpselt sada aastat tagasi., Te- ] gemiist on sündmustega, mis kuuluvad märkimisväärsemate hulka ristiusu ajaloos Eesti pinnal, mitte ainuit oma leviku, vaid ka dramaatika tõttu. Toonased olukorrad usuvabaduse alal meenutavad mõneti neid, mis. valitsevad tänapäeval Nõukogude Liidus, ja mil-j lede tutvustäimist on endale ülesandeks : võtnud ms. publitsistid Andres Küng ja Aleks Müits. ' Ristiusu ajalugu on aga algusest peiale olnud tormiline. Mingem mõttes tagasi ristiusu^alga-keelati jä liikumise pooldajaid ,terlus, kalvihišm ja- baptism. kiusati taga. Jaanipäeval, pL toimub St. 24 juunil kell 3 Oatharinesi Paulur se koguduse, vabaõhu jumalateenistus Beamvilies O. Varese kaunis farmis. St Oatharinesi kogudus on igal aastal pidanud kaks vabaõhu jumalateenistust, millest alati üks on toimunud Or Varese juures, kuna möödunud .aastal Inglismaal said Matkurid noor- j teine Jumalateenistus augustikuul Liikumise juht õp. E. Gutslaff su r l märtrisurma. - Siirijuures ei tohiks päris mööda minna kahest usuvahetamise lainest, m i s puudutasid suurt osa eesti rahvast. Ma mõtlen sürdu-miSt^ Msri usku" 1840 ja 1880- ndateil aastatel, kuid sellel olid teatavasti pigem I majanduslikud resip. poliitilised motiivid kui iisu^ lised ajendid. Viimati -on selle usuvahetamise kohta sõna võtnud prof. Gustav Ränk oma äsja-ikriunud mälestusteoses „Sest ümmargusest mafailmast", kus ta t^j.au i-ui. a r dJe_e , emsui.ss e iöj.ap pet.se rmis•at i sut,re ag^ne;^av, u„sj,;„ea ^ l\1 r m ss.o . t.s kiõa.na elsl.ee tbe ,s et,e st^al gaas• i, lkaah uutasvuali,ts etse.ts t ülestõusmisega; Keiser Nero pani toime kristlaste verise tagakiusamise ja lava;Stas nende huikkami-seiks Rooma põletamise. Eestimaa pinnal kujunes Mõõgavendade Ordu misjonitöö, millel oli paavsti õnnistus, eriti julmaks. | Pühakirja levitamiseHe Maarjamaal tegid teinekord ka kristlastest võimukandjad ise takistusi. Teame, et Wanradt-Kõlli katekis- See ärkamine eestlaste keskel, miHe 100 a. juubelit tänavu pühitsetakse, sai alguse .Rootsist saar bunud misjiohäride ja kooliõpetajate tegevusest ning puhkes kõigepealt Vormsis ja Läänemaal. Sisult erineb ta herrnliutlusesi!; selle poolest, et ta peale meeleparanduse ja patukahetsuse rõhutab ka Jumala lapseks saa-mus aastast 1535 sisaldas Tallinna Jõuti arusaamisele, et iga > inime- is,hr^.eiaa.ul „. v lmeir-ta x ae l,t0 s eia.v.-ai ..i. r: tJv•TaR_a am ot,o eiTmntsas e il1 l1.i-v1k kn ie.nug eaunlT ,am tig k1ma jolai,.n^ts spti.ä.sr Krüt^..oa.a kVos.rIk t-l, inv.l seea•M, j apoibäknl , lu Pulo^ädtm äepssa tö. j.aö.a.no tr.^,dld e eummsm^tiu. us asps e.tä. ^Ivs,.: r s t^ ma s:s.api.tl_n.a l ^ed^t.t u.sa a t .n pepse .ou.a ojn,ba -- Vi-lt abi eestikeelse Piibli väljate eesti poiste nõuandjatöks ja isa-ema asemikkudeks kodust sõjakeerisesse kistud . p^ooUastele. See Oli õieti vangilaagrites Atso peolt tehtud töö järg. Kui ta laagrites kuulutas noortele jumalasõna,, siis • hüüd langes pearõhk omakeele, ja eesti meele süvendar mis«le.-..;,. V • ^ V_v • Inglismaalt tulid Matkurid Kanadasse ja jäid peatuma Sudbu^ rysse, kus Atso töötas 10 aastat kuni pensionile minekuni 197L a., Bt Charles Co!lege'is;majahoidr • J^ana.;:: • : Olles üks energilisemaid eestlaste omaelu organiseerijaid Süd-burys, on tal suured teened koiha-liku Eesti Seltsi elus, täienduskooli juures ja LaUrentian*i ülikooli raamatukogu juurde loodud eesti osakonna organišeerimisöl. oli dr. V. Tammemäe kodutalus. .Jutlustab koguduse õpetaja O. Gnadenteich, kuna koraale saadab puhikpillide ansamibel Mark Liho juhatusel. Jumalateenistuse järele koguduse naisring katab kohvilaua, kus haa-ilikultöntu^ die viibitud puudeiluses suvises mugavuses. O. Varese farm asub Queen Elisabethi maantee läheduses, kuhu on võimalik pääseda Green LahiB kaudu kas BeamvlUest või, Vine-landi Victoria teelt. Green Lane jookseb pajralleelselt Queen E l i. sabethi teega. Talu sissesõidu koha juures on sini-must-valge andmise edasilükkamiseks poole sajandi t õ r r a . ; ^ Suurematest usulistest liikumistest eesti rahva seas võiks esi-e tõsta kahte. Mõlemad olid kantud vajadusest süveneda Piibli iodedesse ja mõlemaid takistasid kõrgema maapealse võimu esindajad. Esimeseks laiemaid rahvahulki häarainud vaimulikuks liikumiseks oli herrnhutism ehk vennastekogudus, mis tekkis Pohja-sõjaile järgnenud:rasketes olukordades. Selle jumalakartliku liikumise mõningad jooned, nagu valjusti Jumala austamine, naiste tunnistamine, Kristuse verest kuulutamine ja laulmine, üsiiris-timise nõudmine ja uue teenistusekprra Atso,mäletan Sind na mitm^etel märkumsväärsetel sündmustel. Olid iihekstugisam-baks Põhjä-Ontario .Eestlaste Esimeste Suvepäevade korraldamisel, niijs sai teoks Sault Ste. Mar ries, samuti •ununernatuiks lõkke-vanaks ,ySaare j arve'' hoortelaag-ris ja laagrivanemaks ,,Eestiran-na" laagris. Veetsime üheskoos palju ilusaid päevi, millede sees olid Mati noored, tihti ka minu lapsed. Sellisena, noortesõbrana, Mise isamaalasena ja väsimatu töötajana omakultuuri põUul, elad Sa edasi nii Sudbury; Sault Ste. Marie ikui ka paljude teiste OP T l € AL S TIJ D 10 Ltd. R.SGIBIID, saksa optik Suur valik euroopa prüliraame: Zeiss, Rodenstock, Metzler Špetsiäliseerurtud contact 1586: BLOOR ST. W. 1 tänav pool Dundas'e snbwäy'd TELEFON 535-6252 eestlaste keskel, 1^; nüüd, niü Su ilmalikku ihu katab võõramaa miuld ParMand'! kalmistul Sud-burys. Puhka rahus! : ^.ž :TOINOKALDMA. nib kindla teadmise omandamine Jumala lapseks saamisest. Sellele j ärgneb uusHtestamentlik ristimine, halbadest: kommetest loobumine ning Kristusele pühendatud elu. : " Kehtivate seaduste põhjal võis ainult vaimulik pidada koosolekuid ja jutlustada, kuna ilmlikud •pidid piirduma, perekonna palvustega ja lugemisega konsistooriumi poolt kinnitatud jutluse- ja palveraamatutest. Siiski pidasid usklikud koosolekuid piiblilugemise ja palvetamisega peale talutarede ja: erakorterite ka koolimajades ja suvel vabas looduses ning kalmis-Ärkamisliikumise ulatusest kõneleb asjaohi, et see haaras tu-inimesi' Eösti lääne- ja Aeg-ajalt esineb ilukirjanduses, ka paguluses väljaantud teostes, „lahkusuliste" kooskäimisest .kirjeldusi, milte negatiivset hoiakut 'võib vaid -kahetseda. ^ i Ärkahiine, mis levis Vonrisist Noarootsi kaudu mandrile a. 1879, sai rahulikult edeneda vaid kolm-neli aastat, kuni teised jõud hakkasid sellele vastu töötama Ja valekaebusi esitä- Selle tagajärjel keelati a. 1883 ikuberneri poolt koosoleikute pidamine täiesti ära; Urjadnlkutele ja vai lavanematele anti kõva kask valvata, et usklikud kokku ei tuleks,/;:. • Käesoleva aasta kevadel elavate kirjast lahkunud pastor Richard Kaups kirjutas :ühes teoses baptistikoguduste kohta: ,>Neil aegadel heideti mitmeid Inimesi kirikust välja ja kuulutati lindpriiks,^ mis tähendas, et neil polnud seaduse kaitset, olid teiste pilgata ja tõugata ja ilma vaitnü-liku kõduta.... Nü kuidas varem mujal maailmas us'klifeke vaenati, toimus see ka Eestis ja kõigest sellest võiks kirjutada raama- ,tuid.'';:;' : Takistustest •hoolimata tekkis ometi usklikkude gruppe, kes kogunesid samadel põhimõtetel nagu Uues Testameridis. Seal kir-' jeldatakse suurte' hulkade kui ka üteikute usuletulekut, millele järgnes päästmine ja päästetute lisamine Issanda koguduse Juurde. Nii toimus: k a Eestis, kus hil-j em „priilaste" nime saanud kogudus asutati Ridalas a. 1882. Sellest esimesest ärkamislainest pärinevad priilaste ja baptistide kogudused. -Hiljem on tekkinud tei-sigi,^ nagu evangeeliiumi-kristlaste : ehk nn. marleylaste ja nelipühilaste omad. Eestlaste vabalciriikliküst tegevusest andis Võõrsüviibivate Eesti Baptistide Keskkomitee esimees- dr. Artur Proos hiljuti ülevaate ühele rootsi yaimulikule le-hele. V:^--^ Sõdtiiaste sõpruspäevadi Scsylt Ste. Maries SAULT STE. MARIE (VE) ~ Sault Ste. Marie eestlaste suvekodu „Eesti Rand" kanada ülem-järve Goulais nimelise lahe ääres muutub k!a. 30. juunil ja 1. juulil kogunemiskohaks Põhja-Ontarios eluaset leidnud sõdalastele. Selle luulelisena tunduva sõna ali tuleks mees- kui naissoost eestlasi, kes on . Eesti Vabariigi või selle kodanikkude vabaduse või au kaitsevõitlustes-; se rakendatuna kannud oma tee-nistüsala täliistayat vormirõivastust. ürituse algatajateks on salgake endisi rindesõdureid Sault Ste. Mariest, kes on vastava üleskutse saatnud kõikidesse eestlaste keskustesse Põhja-Ontarios. Päevad algavad piduliku lipu heiskamisega laupäeval, 30, juunil kell 12 päeval. Peasündmuselts on õhtusöök sellele järgneva koosviibimisega ,,Eesti Ranna'; peahoones. Peokõnelejaks on palutud Sault Ste. Mätie Eesti Seltsi esimees Ants Lübek. ^ Peale ülaltoodu on päevade kavas laskevõistlus, kirev eeskava, filmide ja diapositiivide kaudu S. Ste. Marie eestlaste eliüiäigu tutvustamine, saimaskäik ja nõupidamine tulevikusuundade määrit-lemiseks. Laskevõistlus toimub Eesti Kesknõukogu kohaliku esindaja,: V. Kaldma, poolt välja pandud kapale. Kuna „E(5sti Rand" suudab mahutada peolisi ainult suhteliselt tagasihoidlikus arvus,' süs tu-leks silmas pidada nõuet, et osavõtmiseks registreerimine on tehtud enne 25-ndat juunit. Eriti tungiv ja südamlik kutse on korraldajatelt Põhja-Ontario teistesse keslmstesse. Teejuhised on saadetud samadel aadressidel kui üleskutsed. Järgipärimisi võib teha helistades numbriter 705-256-2467, 705-949-1198. ; V Eestlaste suvekodu „Eesti Rand" on heas korras, värskelt möbleeritud, ja varustatud kõige vajalikuga. Suureks abiks selles on olnud kohalik pensionäride klubi. Nende algatusel saadud riiklik tostus nn. New Horizon projekti alusel on lubanud teha Eesti Ranna peahoone mugavamaks ja ilusamaks. Lisaks sellele on saadud varustust, mis aitab korraldada . sisukamaid ettevõtteid. Projekti eesotsas seisis nüüd manalasse varisenud Leida Madisson. Klubi esimeheks on Artur Maasik. ; Sault Ste Marie Eesti Seltsi poolt korraldatav Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine toimub ka ,,Eesti Rannas" laupäeval, 23. . ^^^^Vhandeid , , . ^ f ^ v f ^ ^ " ^ ' põhjapoolsetes osades ja saartel, hainsid aga a m e t l ^ ^ Adalookirjeldustes on see a^ajää-ruutelkonda Hoolimata l i t o i . ^ mainimata; ehkki üikmnisest se^positiwset^t samnudes ; ^ ^ ^ ^ palju amtamist.: aj akir- Piibh: valjaandmme eestr keeles, '^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ ning mõjudest, ms. l u ^ avaliklmses. Võib-oUa , on selle jarsk ^Tahenemii^^ tingitud selle keelustati ^ i s n ka^kirjaja a a s - ^ ^ ^ ^ iseloomust/olgu. tel .1743 hermhutlaste tegenis -j- ^ samasse kategooriasse kmi- Baiimaaüe.,. lub ka Eesti riigikirik, a s e re- Palvdad suleti,; kirjandus' kön-^ formatsiooni hällist võrsus nimelt fiskeeriti, koosolekute pidamine; kolm protestantlikku usuha.ru: lu- : Sault Ste. Marie Eesti Selts on möödunud sügisest alates provintsi valitsuse juures registreeritud organisatsioon ja töötab vastava „charter'i" alusel. ALMER .5295 uusi Ja nii linnas kui ka suvilates Üüritingimuste kohta informatsioom saamiseks esimees N. VALGE poole, tel. 225-6359 JUHATUS Selles ta toob inh. esile, et tänapäeval on Eestis umbes 10.000 baptisti koondunud 80 kogudusesse. Väljaspool Eestit on 1000—1500 baptisti, kusjuures suureihad kogudused asuvad Torontos^ Vancouveris Ja : StoMiolm!s. ^: Rootsis, kus vabakogudustel on üsna laialdane omavaheline koostöö nagu mujalgi, on baptistide juhiks pastor Oskar Loogna. Suurkogunemine Torontos kannab III juubelikonverentsi nime; taolisi peetakse iga viiendal aastal. Motoks on seekord „Austus koguduses", milline mõiste pärineb Pauluse kirjast efeslastele 3'r20—-21 : „ A g a sellele» kes enam kui rohkesti -võib teha Iile kõige selle, mida me .palume või mõistame väga mööda, mis meis on tegev, temale olgu austus koguduses Kristuses Jeesuses ajastute ajastu kõigi sugupõlvedeni. Aamen." Konverentsi korraldajaks on Toronto Eesti Baptisti Kogudus eesotsas heljkunstrukust pastori Kaljo Raidiga ja sinna oodatakse osavõtjaid mitmelt' mandrilt. Rootsi eestlastest esinevad kõnedega pastor O. Loogna, hiljuti Stokholmist Toronto nelipühiko-gud. use pastoriks . kutsutud dr. Allan Laur ning nende ridade kir- Konverentsist osavõtjaile kui ka nendele, kes seal ainult - vai-mus viibivad, ei ole ristiusk vaikselt mööduv nähtus,'vaid t võetav ellusuhtumine, j a eluviis, milles ei puudu ka dramaatikat igapäevases elus.: AARAND ROOS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-21-04
