Vaba eestlane , June 25, 1985

              l k . 6: VABA EESTLANE teisipäeval, 25;juunil 198^ ~Tuesday, to^^^^ 1935 Nr. 48
ILMUS KOGUTEOS
Toronto eesti noor tenidsemängi-
|a 13-aastane Laura Randmaa on
saavutanud uusi esikohti ja auhin­du.
Ontario Tenöiseliidu korralda­tud
Ontario Winter Circuit Playoff
Tournamendil 13^14-aastastele 4,
-^5. mail Mayfair West Racquet
Clubi juures, võitis ta finaalis oma
vastasmängijaid Karin Kerr'i 6:0
ja 6:2, Jennifer Bishop'i 7:6 Ja
6:1, endist Kanada meistrit Mau-iresn
Drake'i 6:4 ja 6:3. Laura
Randmaa võitis suure karika ja ra­halise
auhinnana $250.
Rolex Grand Prix Free Master
turniir peeti samas sisehallis. Lau­ra
Randmaa võitis Jennifer Bis-i
6:3 ja 6:1, teisena Lisa Sa-
.'i 6:2 ja 6:2, nende võitudega
pääses ta finaali, mängides seal
Jane Yates'iga, keda treenitakse
elukutseliseks tennismängijaks ja
ennustati turniiri võitjaks. Esimese
seti võitis Laura Randmaa 7:6, tei­se
kaotas 2:6, kuid võitis kolman­da
seti 6:3. Turniiri võitja sai aii-humaks
kuldkella ja karika.
JiiriTcamBfi UMt
Purjelaual 60 km tunnis, 25-aas-tane
austerlane Michael Pucher te­gi
Marseilles'i lähedal Prantsus­maal
purjelaudade kiirusrekordi,
tema keskmine kiirus oli 59,912
km tunnis. Endine maailmarekord
oli 57,08 km tunnis ja ameerikla­se
Fred Hayv70odi nimel.
Leselidses peetud kergejõustiku-võistlusel
heitis Jüri Tamm. vasarat
81.90, mis on tänavune parim tu­lemus
maailmas. Möödunud aastal
ta oli maailma kolmas parun tule­musega
84.40. Soomlase Juha Tia-se
möödunudaastane parim tule­mus
oli 81.52.
on andnud kaheksale väikeriigile
loa oma olümpiamängude korral­damiseks.
Esimesed peetakse juba
23.-27. mail San Marmos.
Järgmised riigid vahnistuvad
nüüd oma mängudeks: Andorra,
Küpros, Islandj Liechtenstein, Luk­semburg,
Malta, Monako. Need
riigid on pidanud end varem liiga
väikseiks ja asetatud kõrvale kui
kääbused suurte tugevate spordi-riikide
poolt.
ik
„RunneT'§ World" ajalehe koha­selt
Carl Lewis teenis möödunud
aastal 783.000 USA dollarit. Talle
järgnes tõkkejooksja Edv^in Mo-ses
607.000, maratonijooksja Bill
Rodgers 520.000. Joan Nencit
402.000, Alberto Salazar 360.000,
iirlane Eamonn Coghlan 190.000
ja Graig Virgin llO.OOO.r Arvesta­tud
on ainult USA's olevaid Jooks­jaid.
Rootsis ilmuvas eestm)otslaste aja^^N^s ,,Kiistbon^^ Tore
GJötterberg mälestusi Haapsalö sövituškoha külastamisest 1920-ndail
aastatel. SeUega seoses kirjelflab ta kaTinnä ajalugu kuurordina.
Haapsalu muda tervendava jnõ^
ju „avastas" arst Karl Adam von
Hunnius aastal 1821, ta ülendati
selle eest riiginöunilcuks, poeg jät­kas
isa tööd. Suvitajate hulgas do­mineerisid
Peterburgi elanikud, kes
pääsesid .kohale sõitma otse Peter­burist
aurulaevaga. Keiserlik pere­kond
külastas Haapsalut kc-duvalt
möödunud sajandi keskel, A. 1908
külastas linna printsess Elisaveta
Feodorovna, tema saaijaskööna
hulka kuulus Louise Mountbatten
(hüisem Rootsi kunmganna) ja
suurvürst Dmitri Pavlovitsh (üks
Tuntud on asjaolu, et Peeter
Tshaikovski külastas korduvalt
Haapsalut. 1867 komponeeris ta
seal kolmeosalise klaveripala, müle
esimese osa nimeks sai „Lossivare-med".
Hiljem töötati see ümber
orkestripalaks nime all .^Souvenir
de Hapsal". Tuntud on ju ka „kal-liMari".
motiivi kasutamine ^m-foonias.
\
Teine tuntud Haapsalu helilooja
oli Rudolf Tobias, kes; seal üles
kasvas. Tema poolt kasutatud kla­ver
asus pansionaadis, kus Rootsi
külalised elasid;
Kuulsuseajast oli Haapsalusse al­les
jäänud laialdane vene keele os­kus.
Rida vene emigrante oli asu­nud
linna elama, nende hulgas
vürst Grigori Vokonski, kes omas
niõisaid Eestis.
• - • • -• • • • • - %otsi külalised nägid Haapsalu
tänavail kirjanik Aino Kallast, ke-vat
eesti keeles. Suurema osa suht­lemisest
toimus kohalike sakslaste­ga,
kuna rootslased sel ajal oskasid
küllaldaselt saksa keelt. Eesti rah­vustunde
avaldusi kohtasid nad
Haapsalus peetud laulupidudel.
suures fonnaadfe, 22^
Kaastöölised professorid:
ILSE MHISTE, IVAR IVASK, FEUX'OINAS j.i
Artikleid eesti kultuurist ja muüst
Toimetanud HEINO SUSI
* Saadaval Vaba Eelsüase talituses
Htod $25.— pluss aatekulu $1.5(D
Ajavütmisdks leidus palju võima­tusi:
raamatukogu, sõude- ja pur-
Jepaadid, kasiino, kuurhotell. Enne
kõike kontserdid kuursaalis, kus
esines ka rahvusvahelisi kuulsusi.
TOETAGE POLIITVANGE
¥€itoEes1l0se talituses on s a ^
Eesti yastnpanidiikamise kroonikad I )a ü köide,
äkrikkftite hind $20.00,
Maasiii
KIRSIPUU VARJiS
Mart NiUose Kuke 1^
,,K{dcs kes c! aUstmmd** $34.00, mtdnhi 01^
Mart Niklose > Jüri
34 maiU pMgDflf, p<K>gi^ $3«00, fiaateMii $0.10
Mart Niklnse kirjaüm^^
teina sDimitö&nui^ aadreariga^ ' IMte
M»rt Nikluse, EmTaito, lagl^ Pttdd, TO
MadisBoni, Hetki Ahoiieid>A Pesti
vabastamisenoüdega postkaaidid saatmiseks
ENSVasehaldurileKarl Vainole Talliimasse Ja
NSVL ülemvalitsejale Mihhail Gorbatshovile
Moskvasse . -fmiM
TasBtatAiistele lisada $0.50 saatekpii
Liauletusn 1948—^9
-Hind $12.—^ pluss saatelkulu j(D c.
Müüg^ Vo E. tolfltMses
lilllillillllilllliilllilllillilllilllllllillllillllllliilllllHIIIIillil
Artiklis antakse edasi Haapsalu
lossi ajalugu ja selle restaureerimi­se
katsed. Jutustatud oh anekdoote
Peeter Suurest, kes oli külastanud
ligidal asuvat Ungem-Sternbergi
lossi. Ta OÜ üles leidnud tema eest
peidetud Karl XII portree ja selle
oma käega jälle seinale riputanud.
TaUinnas peetud kergejÕustiku-võ^
use! heitis Eljü Kubi ketast
64.44, mis ^on parem Eesti, rekor­dist.
Navesti ja Halliste jõel toimusid
Eesti meistrivõistlused sportlikus
kalapüügis. Osa võttis 10 klubi 89
õngitseja ja 88 spinningistiga. Üks­ki
õngitseja ei jäänud kalata. Kok-
^^^^^^^ I^
« E E S T l V f BADUSRI^^^ KAVALERir
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse v&ljaandd.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide origbaalkujutused v l ^
trükis. Teos sisaldab elulood koos pUtidega k^ge vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes löid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheii-selt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege­likult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestätud
Eestis on poliitiline kuritegu.
Kirjastus Väiis-Eestift EMP Sto^^
Tellimine saata VABA EESTLASE talitusele Munaga $50.—
RAAMAT SAADETAKSE VÄUA ÕHUPOSTIGA ROOI^IST J
ku püüti 7504 kala ^^^^^^^^ Toronto Eesti Kala-ja Jahimeeste Klubi SUvise hooaja avamise võistlusest osavõtjad.
Tüteriom^g^^^^ Vasakult istuvad klubi elupõUne juhatuseliige kassapidajaE. Saar, teisele köhale tu^^
ningistidest sai kala iga neljas. 25 J. Summa, esikohale tulttudE.Uibopuu ja kolmandale kohaletulnud H. Kore, viies
MüiiGIL VABA EESTLASE TALITUSES:
S. yeidenbaum — TUNDMATA TULEVIKKU $20.—
H. Susi — METSAmKpOL $25.—
AJARAAMAT 264 lk., köites $22.—
A. Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT .... $22.—
Ants Vomm lüSTSõNAD I 2.50
Ants Vomm RISnnSWADn.:.^^^^ 2.25
$15.0
$1.50
$1.—
$1.—
.70
.70
liiuiiUiiiiiiiiiHisisuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin!!^
jUHiiiniisiniHiiiiniHiiiiiiiiiimiHiiiiiiW^^^^
S3
(D O
pääsemise lugut
iBiiitinsiimin
Punane Rist jagas iga päev sup­pi.
Enamasti oli see hernesupp.
Vahetevahel saime Punasest Ristist
terve leiva. Sus oli hea päev. Tan­gusuppi
saime ka vahetevahel, kuid
see polnud nii toitev kui herne­supp.
Harjus ära kui iga päev sai­me
hernesuppi. Ja et suppi koju
tuua ostsin endale 2,5-liitrise man-nergu,
millega siis kord päevas rei­si
läbi linna tegin. Minna tuli üle
turuplatsi, kuhu oli valjuhääldaja
ülesseatud ja saadeti vaheldumisi
muusikal; -/ ja., kõnet, mida keegi
kuulama ei jäänud. Kust Punane
Rist oma kraami sai, mida iga
päev välja jagati, oli meile mõista­tuseks.
Algul räägiti, et Saksa sõ­javäest
mahajäänud väga suured
tagavarad antud Punase Risti kasu­tusse,
biljem oli saadud ka UN-RRA
abi. Abitahtjaid oli sel ajal
tõesti palju. Punase Risti abista-mispunkte
oli igas linnas ja suure­mas
asulas. Seal toitlustati hädali­si,
anti tasuta öömaja, jagati välja
riideid neüe, kes seda tõesti vaja­sid.
Nende abistamistöö oli m kohupiima
suuremõõtmeline, et mul pole sõ­nu
selle kirjeldamiseks. Peale aine­lise
abi võis saada ka muud toe­tust
nii moraalset kui hingelist.
Seal aidati lubade hankimisel ja
tehti ka muud kirjatööd, mis vaja,
• ikka Jumala õnnistust edaspidiseks
soovides, kui ka tuletades palves
meelde meid hälbinuid.
Kuhnse Punase Risti daamide
seas, eesotsas pr. Zga, oli veel kee­gi
ohvitseriproua'Kaisarova, kelle
mees, igatsusest kodumaa ja pere
järele, tuli Inglismaalt Poolasse ta­gasi.
Teiste nimed olen unustanud.
Vene keele •oskajad abistasid meid
vajaduse korral. Usklikud näisid
nad kõik olevat
i POOLAMAA TALUS
I KARTULEID KOORIMAS
Ühel päeval, kui olime koha­pealse
elu-oluga mõnevõrra koha­nenud,
saime ettepaneku ühe poo­la
proua kaudu, et tulgu meie, pr.
Sabe ja mina, tema „Schwägeri"
tallu kartuleid Võtma. Lubati tsent-ner
karpuleid päevapalgaks.. Olime
õnnega koos, iga päev tsentner, see
on ju 60 zlotti päevas, 25-e zloti
asemel, mis saime varem' mõne
juhutöö eest. Vantsisime 6 kilo­meetrit
linnast välja. Perenaine, pi­sut
uhke ja paks talunaine, vahtis
meid ülalt alla. Andis süüa — 5li­baja
kohvi ning saatis harkidega
põllule, kus peretütar juba ees ja
veel üks tütarlaps päeviliue.
Lõunaks saime kanalihasuppi, mil­list
meie suud kaua aega polnud
maitsnud, olime õnnelikud, õhtul
ei võetud enam meiesuguseid kar-tulinaisi
tuppa sööma, vaid toit an-'
ti meile kööki. Oli koorega kartul
''"'""""''^'^.ga. Sõime hea
kõik ära, rais perenaisele nais ole-v^
suurdis üllatuseks ja nagu pa-hiiralt
virutas veel peotäis kartu­leid
meile ette, Kõik läks kui vesi
kuumale kivile.
Teisel hommikul anti jälle või­leibu
ja kohvi, kuid nüüd juba
jaopärast; virutas iga leivaviilukä
kas taldrikule või sööjale ette. Tal
oli niisugune mood: mitte anda,
vaid vkutada. Ka tema omad lap­sed
said leiba jaopärast^ mispärast
meie ei julenud juurde küsida. ;
Võtsime kartuleid hoolega 4,5
päeva. Peretütar vibutas, ees ja
meie lidusime järel, mina ikka
oma vaoga kõige taga. Ma lihtsalt
ei jõudnud. Võtsin küll kogu jõu
kokku, kuid mis teha, teised ikka
ees. Osalt oli süüdi ka oskamatus,
ma polnud seda tööd oma elus ku­nagi
varem teinud. Kartulivõtu
juures oli mul Eestist kaasatoodud
siidikleit üll, see, millega omal ajal
„Estonia^i" sai käidud. Nüüd oli
see vana ja pleekmud. Triikimata
tõmbasm selle selga, hallist tekist,
tehtud jakk peale,. mis juba hkm-sasti
kulunud, kuid veel moodsalt
^ õmmeldud, ja võisin oma müUa-tööd
alata. Jalas olid mul tanksaa­pad.
Tundsin end viletsana, kes
oma viimseid hilpe kannab, ja kel
pole mingit lootust uute saamiseks.
Justkiii: kõht täis süüa ja muud
igatsust ega huvi enam ei ole. Koju
tulles oli meil kaasas perenaise
poolt antud tükk leiba ja pudeliga
piima. Olime õnnelikud, et meil
oli lastele midagi anda. Nemad
olid pidanud ka piskuga läbiaja-ma,
väga harva olid saanud leiba
maitsta. Lapsed keetsid kartuleid
kord päevas ja Sõid neid soolaga.
See oli harilikult laste söögimenüü.
Ka tuletegemine oli raske protse­duur.
Märgade raagudega oli see
omaette kunsttükk. Need ei põle
ega anna sooja, visisevad vaid plü-di
all ja ajavad suitsu tuppa. En­no,
kes olituletegija, OÜ alati tah­mane.
Keedupotti mul õiget pol­nud,
oH vaid paariliitriline. Tuli
keeta kolm potitäit kartuleid, en-ndcüi
pere söönuks sai. Kui lõu­naks
tahtsid toitu keeta, siis tuli
juba hommikul vara hakata sussi-tama
pliidi juures.
Nii oli elu seal viletsas urkas
Ppoianiaal. Ja kuidas ma sain siis
olla veel hea ja inimlik? Kõik, mis
kunagi oli olnud, oli hävinenud tu­haks
ja põrmuks nii materiaalselt
kui ka vaunselt.
Selles toapugerikus veetsime
oma õudsema talve. Novembris oli
juba lumi maas ja puuraage pol­nud
;enam kusagilt korjata. Meie
toas olid lumehanged igas nurgas.
Vesi külmus, samuti ka toiduained.
Voodeid oli meil ainult üksi kus
magas kotai väiksemat. Miffa ka­he
suuremaga ikka veel õlekbtil
põrandal, kus külma pärast ei saa­nud
und. Punaselt Ristilt saime lõ­puks
ühe voodi lisaks, seal maga-sune
Ainoga ja Ennole tegm kotti­dele
aseme. Sellega saime nagu
sammu edasi. Suur õnn oU meil
sulekottide tõttu. Lapsed olid ööd
kui päevad sulekottide all, vasta­sel
korral vaevalt oleksime saanud
elu sees hoida. Enno, vaene poiss,
külmetas põrandal magades oma
varbad, mis läksid mädanema.
Nende ravimiseks kulus tükk aega.
Aino oli saanud põrandal magades
reuma vasakusse õlga. See valutas
tal alati kui ilm muutus külmaks.
Hiljem pakkusid abi mõned poola
perekonnad, lastele sooje lõunaid
andes. Nii käis Aino ühe rätsepa
pool lõunal: tasuks tegi koristamis-tööd.
Matti käis sama hoovi peal
ühes perekonnas — ja Lembi käib
ühe lese härra pool, kel samavanu-ne
tütar, lõunal. See tüdruk oli vä­ga
haige ja surigi mõni kuu hiljem
tiisikusse. Suur abi oli mul neist
lõunatest. Ülejäänud perele tõin
lõunaid Punasest Ristist. Punase
Risti ees oli supisaba alati suur.
Räbaldunud lapsed; ja vanad, mina
ja mu kaaslanna, kel oli küll üks
laps, aga samuti hädas nagu mi­nagi.
Olime kui sandid vanasti ki­riku
^ukse ees. Häbi oli, kuid häda
ei lasknud seda tunnistada.
PÕGENEME: EDASI-Pidasime
aru ja plaani, kuidas
pääseda lääne poole. Selleks andis
tõuke Punase Risti koosolek, kuhu
oli kokku tulnud teadmamehi.
Keegi oli teadnud, et üleminek
§aksamaale pole sugugi raske, et
Stettinis võtavad inglased kahel
käel vastu ja saadavad üle piiri
eestlaste laagrisse. See laager pidi
olema kohe Stettini külje all —
teisel pool Oderit. No, mis siis vi-gal
Olime päris kindlad, et pääse­me
ka sinna, kus on teised eestia-sed
ees. Müüsime maha kõik, mis
müüa andis, et reisiraha saada,
(Järgneb)
eesti
ganiscifsiooiiicl^
VABA lESTLASES!