Vaba eestlane , June 5, 1979

              VABA, m^TLmE teisipäeval, juunü 1979 — Tueeday, Jim© 5,1979 Nr.
Toronto Eesti
düsel toEtmib 7. jiuiiiii Toronto
EeiSti Majas mumis nr. 12 ÜseÜl
7 ^ õhtid iMinWe^^^^to (Kõik!
siialehuvlišl paiutaikse laäiikMt
osa võtte ja c am malesndM kaasa
• t u u a . : •
•„TaiIlHm F e s t IM 79" iraaimides
peeteikse ikafcs niialetumM Te»im-to
Eesti Maoas. Bstoane on iküi^
male turniir (ilO (min.) j a we& itx)i-mub
21. ja 22 Jüuiiil algusega kell
7 õhtul. 1\irnii^
takse. Teine on
suuxmeister Paul KesiBSe males-tusturmir
ja see oilgab M 12
päeval 23. juunil. Mängud peetak­se
kahe niiinusa süst^mis ja
on (käikude
gud. Samuti on kavas korraldada
male- ja bridzhivõistlused. La^e-võižtlüsed
fcoimuivad väikekaliibri-isest
püssist (kai. ^ ) ja püstofet
(kai. 22).
Pallimänge korraldab Anu Bluiit,
laskešsporti Ants Tüksameel ja kõi­ki
teisi spordialasid Taüel Moora.
Registreerimised saata
aadressü: ESTO-80
kond, Box 657, •S-im-56,
Swedesa.;/, • ^ •
oim-ta
tund aega. Esikohtadele tule­jaid
au^aitaikse a u i i i n d a d ^ ja
yõity«!3f8 anfeaikse_ üle kunstnik
Äntš Vommi pooit valmistatud F.
K e r e ^ büst.
Paul Keiies algas oma male kar­jääri
13-aasta5®aa Pärnus. Ta
saa/vutas 1S29. aassta^^^^l^^
võistüusel teise Icdha j a ^ tüvus-tas
nooit maäetaijat edasapidi^lef
saavutustele. Pärnu
Gümnaasiumi õpilasena võttis ta
osa' kotaüest ikoolinoorte tuinli-rist
(193^1-32) võites SOnst Või­malikust
^ 5 punkti ja kolm esi­kohta.
Kirinialest osavõtt viis iioo-niki
raiivusvaheüisele male fooru­mile,
Juba 1935. aastal jagas K e -
T0S Gunnar Priedenxänn*iga Eesti
meistervõlstlustel esikoibta. Ke­res
oli maletalja k d oli võõras
punÜDtide 'han&imine ja ta ..pani
|)eanohu m«defe(Hnbinatsioonide
, arendaanisele ning riskis väihel
' sslleumast tobotamisega. Keres;
püsis aastaiteilmfiieidmasMto
letaja*e edurivis, teuidM ei õn-n^
tunud i f c i ^ ^ maaitoiameisitai
tütait võita. f
24. mai maleõlitül peetiid 5-vo6-
• ruljse miialetumiiri võitis M . Tae
(4^2 p), teiseks tuli V. Puna (4 p.)
Ja kcÖmandaJks L. Jqselin (3^ p.).
)a Mubide keri
tehti esimene tänavune rel
randus JSsstis- Vasaraheitja Km-narLaansalu
ületas kolmel korral
oma senise tippmargi, fcu#iures
kuuendal katsel ületas esmakord­selt
ka 70 m piiri
uueks Eesti rekordiks 70.08.
cmi
Põikread: 1. PõUutöörüst, 4.
y i m Eestis, t. Kolm tähte ^^j^
10. Sundimiiie, 11. Paavsti­de
nimi, 12. Lühend inglise naise­nimest,
13. Mülegi või kellegi
Tänavune kergejõustiku
avamine on olnud eriti edukas
Soome sportlasüe. Juba varakult
Uus-Meremaal^ peetud võistlustel
asus Pentti Sinersaari maaüma
edetabelisse oma suurepärase oda­viske
tulemusegk 93.86.
Los Gatoiä peetud võistlustel hei­tis
MaÄu Tuokko ketast 67-^,
mis oli seekord 13-es parim tule­mus
maailnias ja parandas s e l l ^a
Soome rekordi 40 sentimeetxi võr^
ra. Koos Tuokkoga oli spordi ring-reisü
ka kuulitõukaja Reijo« Stähl-berg,
kes tõukas kuuli 20.86,, mis
Heino Puuste viskas Musta mere
ääres Adleris peetud kergejõusti­kuvõistlustel
oda 82.02, mis on ai­nult
114 sentimeetrit aõrgem Eest^
rekordist. '. •
kutsume kõiki eesti
osa võtma EST0-8Ö spor­divõistlustest,
mis toiniuvad ajava­hemikul
6.~:-13. juulini 1980 Stok-holmis.
Kavas oa prgmised spor-jiialad:.
kergejõustik, tennis, uju­mine,
golf, läskesport ja pallimän-oli
sellal hooaja tipptulemuseks.
Markku Tuokko aga parandas
oma USA spordiretkel veel oma
uut rekordit viies selle järgmisse
meetrisse. Ta parandas oma värs^
ket; rekordi 90 sentimeetri võrra —
68.12, tõustes kõikide aegade ede­tabelis
kaheksandale kohale.
Ka Reijo Stählberg parandas
Fresnos' oma tänavust tipptule­must,
tõugates 21.21, jäädes ainult
5 sm võrra taha maksvast Soome
rekordist; Veidi hüjemtõi^aS ta
jällegi rohkem, tehes Fresnos kuu­litõukes
21.Š9, mis tõstis ta maail­ma
kõikide aegade edetabelis
kuuendale kohale; See on samal
ajal ka uus Soome rekord, eelmine
tema nimel olnud riekord oli 21.2^,
niille t a tõukas 1974v
avavõistiustel heitis Elju
Kubi esmakordselt M a s t üle 60 m
pih^i — 60.40 ja tõusis sellega Ees­ti
rekördiomaniku Helgi Partsi jä­rel
teiseks eesti naissoost ketta­heitjaks.
Samal yoistlusel Helgi
Parts tõukas kuuli 17.12. Tähelepa­nu
äratas 16-aastase Ingrid Sisaski
kettaheide 48.50, mis on uueks Ees­ti
noorterekordiks. Vasaraheites
saavutas Kunnar Laansalü 67.80,
H . ; Loss ,65.52. Praegune Eesti re
kord on 68.42.
Rein Moora — Evald ünsta&a
SOOMEPOISID
^ lk. fotosid) — Hind $14.00 phsfls ©5
Johan Pitisa
olev, 18. Koht Tallinna lähedal, 17.
Tien-.. v — linn Hiinas, 18. PisÜ,
19. Eesti ajakirjanik ja skauditege-
20. Kokkukeeratud kimbuke,
23. Mõiste pallimängudes, 26. Küsi­mus,
27. E e s t i Vabadussõja kange­lane,
28. Jõgi Itaalias, 29. Tervitus-sõna
ladina keeles, 31. Kauba pa­kendi
kaal j 33. Lapse imetaja^M.
Ajaline mõiste, 35. Aktusesaal, 36.
Veekogu, 37. Moodustavad lause,
.üimg, 42. Serv, 43vlJSA osariik,
44; Peen karv, 45. Hoiab laeva pai-
46. Ilmakaar.
Eestis peetud meistrivõistlustel
oU 15. maü, kavas moodsa viie­võistluse
teine ala vehklemine.
Edukamad olid Kalevi*' sportla­sed
T. Tõnise (35 võitu, 1023 punk­ti),
teine R. Russmann (34, lOOO),
kolmas A/ Saan (33^ 977). Mees­kondlikult
võitis vehklemise „K:a-levi"
esinduskoosseis; Individuaal^
selt oli esimene R. Russmann 2070
punktiga, teine A. Saan 2061 p. ja
kolmas T; Tõnise 1987 p.
Moodse viievõistluse ratsutami­sel
oli parim E.Teedla HOO punk­tiga.
Võrdselt 1084 punkti kogusid
tartlased A. Saan ja M. Emesaks.
Püstread: 1. Tugev kaart, 2.
Eesti muinasjutt, 3. Enda, 5. Veer
liBd, 6. Jõgi Venemaal, 7. Tuntud
eesti näitlejatari eesniitii, 8. A.
Mälgu teos, 13. Kingitus, 14. Loo-dusenähe,
15. Lava, kõrgenda.tuö
põrandäosa, 19. Jaatus, 21. Suur
rük, 22. Inglise tiitel, 24. Inglise
mehenime lühend, 3Ö. Sugupool, 32
Vüjarõuk, 33.1 Ikka, kogu aeg, 36.
Koht Põhja-Eestis, 38. Kahe eesti
kirjaniku nimi, 39. Endine eest
ajakiri, 41. Õhtune taeväpuna.
RISTSÕNA NR. 994 LAHENDUS
Põikread: 1. Vaaiemuitie, 7. Tee
9. Albers, 10. ümin, I L Albu, 12
Ankara, 13. Meetod, 15^ Ostu, 16
Antiloop, 19. Maakaart, 21. Kile
23. Alanev, M . Ort>iit, 27. Tall, 28
Enam, 30. Iseikas, 31. Ber, 32. Ve-neetsia.
KoKeseE papasid Eesti Vabadussõda kirjutatad mSlestosnuun^
„värskete" damustcga Eesti vabaduse eest võittemisestaastafl
1914-1919; Raamat ilmas 1972. a. admiral J. Pttka IW.
237 Hind $840
K:iNKI©:i:V:
oma v53rralivnses& s§praM Ees^ ?õitiiise tetvo^^
Evald Unstalst
OR FREEDOM ONIY
Hind $7.(» pluss 51 c s a a t ed
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITU»
I L W S I B JA ON MÜÜGIL MVABA EESTLASE" TALffUSSS
JA NIMEGA
Ddkomditaalteos andekaimast eesti soost spioonist Artiiir Ha-
BianJahan Tiddavast, kes „ p ^ ^ 195S. a. Rootsi ja saaVi-tas
pagnlaskomia ^asaldose; koni 1963. a. K Liita tagasi ffilok
AatoH Mirimine p9 p> iäMBsfi»
Püstread: 1. Viu, 2. Aumees, 3.
Ennatu, 4. Usaldama, 5. Naba, 6.
6. Elimdi, 7. Tera, 8; Esmaspäev,
13. Mormoonid, 14. Etna, 17. To­l
l i n e , 18. Odin, 20. Avitav, 21. K a ­dett,
22. Leihari, 25. Baer, 26, Tase,
29. Maa.
See on mõned aastad tagasi eesti keeles ilmonad ja saart t ä h ^
panu leidnud dolnimentaaljatastase „ K G B katsab Evet" inglis­keelne
väljaanne. Eestikeelse teose ^^^^^^^i^ nimetati seda
rohkem koi tõesti sündinod looks, vaid hoopüi kdigile kodumaad
külastajaile vajalikoks käsiraamatuks^ Võõrastest rahyostešt
see heaks näiteks KGB agentide tööst t o i ^ ^
50 centi
•
^24 lk. Hind $12.50--
H ^pit-<«l^
vanemaist Braunschweigis Saksa- mööda. Ja minu^ silmad nägid ta Ja mina tundsin, kui need kaks
maal, ja esialgu kaubaselliia Liivi- mehist kuju ja tema keha pikkust, noort mimest teineteisele need sa-maale
tulnud^ . ; mida ta ometi kergelt ning vaeva-^ nad laususid, et nende valhelselši-
Siis! juhtus ühel suveõhtul, et ta kandis. Ja tema silmades oli natsel silmapilgul sündiSj mida
julge ning hakkaja pilk, nagu ini-! keegi ei või tegematiiks teha ja
mesel, kelle veri tihti pähe tõuseb, - mis- on kõigi eest peidetud, ning et
ning tema olemine oli ennem pai-' nad teineteise külge seoti ühe kõ-
Barbara tuli oma kahe onutütre ja
veel k^he teise aadlineitsiga jalu-tuselt,
aga lossi väraval tülid neile
vastu härra Jürgen ja kaks ritte-rit
ning ühes nendega Bonnius,
kes oli just pärale jõudnud.
Ja mina seisin eemal aing nägin
seda kõike.
Vana 'Liivimaa komme on see, et
gasõduri kui hanesule tarvitaja
oma. Ka panin mina tähele, et te-va
ja võimsa sidemega, mis peab
kuni surmatuqhini. Aga sellest kõi-ma
kõrvad olid väikesed ja kaunid gest ei teadnud nemad isegi veel
ning ligi pead, mis on tarkuse' midagi.
tundemärk ja tema näol ep olnud
kuskil liiga liha, vaid see oli enne-
Vaid neitsikene Barbara lõi j>u-
' naseks kui pohlamari ja pööras
, .Ja ^ muidu on -ses loöres" neit­sikese
sündinud mutatio elik
lemuutuš, nn et teisedki on võinud
seda tähele panna.
See aeitsiken Barbara on haka­nud
Kiittesakste suitsuonnides käi­ma,
kus need ühes oma lojustega^
armetult elavad, ja on hakanud
kõnelema nende naiste ja tütarde­ga,
nagu ka õpetama neile mõne­suguseid
oskusi, nõnda kui õmble­mine
ning peenem ketramine. Ka
on ta hakanud kulutama aega n i i
tühisel j et mitte öelda patuse kom­bel,
nagu kuulates nende mitte-^
sakste paganlildse nõiasõnu ja lee?
lutusi, mida nad n i i tööl olles kui
ka kodu igal võimalusel laulavad,
pest, Jumal paraku, nad on veelgi
oma südame põhjas selged paga­nad,
kuigi on Kristuse õpetuse vas­tu
võtnud ja Ristimise osalisteks
saanud. Ta on katsunud isegi pab^
riie panna ja üles märkida pookk-taavidega
neid jõledaid lorisid;
millel ep ole sisu ega iaõtet, ning
mis on Saatana meeletus algusest
Ja kord usaldas ta isegi Rõngu
härra Johann von Tödweni kuuldes
kõne, alla võtta, et neid mitte-sak-šu.
või .mitte-inimesi ei
ega nuhelda. Siis t ^ i harf a. Johain
temale selle ometi tarvüikult sel­geks,
et nuhtlus on otse ilmtingi­mata
tarvilik mitte-sskste nü ke­halise
kui iiingelige õnne jaoks, ja
iihtiasi, et naispoolele ei kõlba en-ennast
segada asjadesse, mis käi­vad
üle ta Loojalt saadud mõistu-
Aga neitsi Barbara ei jätnud kõi­gist
manitsusist hoolimata läbikäi­mist
mitte-sakstega, ja näitas nõn­da,
nagu oleks t a l sellest suureÄ
meelelahutus kui istuda auväärt ja
vooruslikkude neitsite hülgas ta
omast seisusest või lõbustada end
süütul ning lubatud kombel noorte
kui aadlikud üksteisega linnades, mini lahja ning terav, nõnda, et ta ruttu ümber oma kandadel ning
Mis lukus selle noore neitsikese
meeles sel ajal ja küs ta mõtted
rändasid, seda teab ükspäinis Loo­ja,
kes ise omä ülitarga ja varjul-hoitud
otstarbe järgi ta maamullast
bn teinud j a võib läbi katsuda ta
südame ning neerud -
Neil ajul sai neitsi Barbara ka­heksateist
ajastaega vanaks j a oli
nõnda siis juba ammu abielu eässe
alevites, mõisates elik külades. haugast meelde tuletas,
kokku saavad, siis nad üksteist
sõbraliku suuandmisega vastu võ­tavad
ja nõnda teretavad. NU ei pärast tundnud,
pea ritterid neitsitest mööda mine- sü:
ma, vaid peatama ja järgemööda j ..Auväärt ja vä^ev ritter, kas sa
igaüht , kaisütania ning temale ei taha tarvitada õigust, mis sulle
suud andma, ka siis, M nad neit- maa kombe järgi lubatud?"
sitele ka tuttavad ep oleks. J a see- \ Mispeale Bonnius vastas vüsa-sinane
komme on maksnud kuni kalt, nagu on alamast seisusest ole-
Mosku sõjani, aga selle jooksul on va'kohus:
ta kadunud. • i „Armuline fröölike eksib, sest
Nitig sest ep ole muud kui head mina ep ole tõepoolest mitte ritter,
öelda, sest see on korralik ja viisa- vaid Rõngu lossi uus kirjutaja."
kas komme ning suuandinine sün-; '
nib kõiges vooruses. 1 Aga mina, Matthaeus Jefemiaš
Seepärast võttis ritteij, Jürgen Friesher, elatanud mees, kes pole
esimesena ja tervitas : iaeitsikesi eales naispoolesse puutunud ega
Aga Jaanipäeva järel võeti Eõn-gu
mõisa uus kirjutaja, nimega
Franz
itsitas ja lobises, nagu ep oleks
,Siis ütleb Barbara, kes polnud midagi olnud. .
veel näinud Bonniust ega teda see- Aga kui mina järgmine kord riä-sel
vii- gin neitsi Barbarat kui ka Franz
Bonniust, oli juba talv ja küünla­kuu.
Ja see sündis karumängu ajal
Rannu lossis, mida nüüd valitses
oma õndsa isa järel eelnimetatud
neitsi > Barbara vend, kõrgesti
suurtsugune härra ja ritter Jürgen
voh Tisenhušön, kes oli võtnud
enesele abikaasaks Edde von Ney-leni,
Gotthardi tütre.
Aga ritter Jürgen, nagu ka pal­jud
teised tema seisuse lükmec
pärishärrad Liivimäal, pidas oma
lossis -ikka kahte või kolme ahela­tesse
pandud noort karu, nmg need
metsloomad olid juba kutsikaten
metsast püütud. Niisama pidas üle-makiiittetatud
härra Jürgen küm
me koera otse nende karumängude
jaoks, kes kõige hoolega õpetud
ja igal koeral oli ka poiss, mitte
sakste hulgast.
Kui nüüd karukutsikad olid saa
nud kaks ajastaega vanaks, siis
süüd andes, ja neitsikešed, tunne lihaliku armastuse rõõmu-lasksid
heameelega nii sündida. • sid, ma tunnen siiski inimesi, nõn-
Mispeale mõlmad võõrad ritterid da kui keldripealik tunneb veini-niišama
suuandmisega teretasid sid oma võlvi all. Sest paljud on
kõiki viit neitsikest, Barbarat, ta minu kae alt läbi läinud ja palju
kahte onutütart ning kahte muud , on neid, kes minule oma südame
Ja neitsikešed olid kõik noore^; on avaldanud ning palju tmmistusi
nagu kastehein tema õitsemise olen mina vastu võtnud, olgugi et
ajal, enne kui ta närtsib ning visa- Augsburgi Confessio järgi pihtüni-takse
ahju. Ja õhtii oli ka pehme ne Jumala tahtmist mööda Lüvi- pandi toime karumängud. Ja o
ja kaynis, ning taevas täis pilvi maal on kõrvale jäetud. valitud suur ja avar koht lossi
otsekui voonakesi. | • Nõnda on inimese, iseloom mulle õues, ning suurtsugused härrad ja
Aga Bonnius, see uüs kirjutaja, 'üpris selgeks ning amsaadavakš emandad olid ehtinud enese kaüisr
peatas ja ootas, •kuni- kõik oleks saaaud.. :. •' ' , v , . ' ; • te nahkadega, lagu tuhkru- : ja
soobli-, aga ka leopardinahk, sest
oli üpris pakane üm.
Siis nägin mina neitsi Barbara
istuvat oma Tädi kõrval t r ^ , •
sanmiaskatuse äÜ. Aga see k^
aja, see Franz Bonnnis, oÜ ka
läinud ühes Rõngu prouaga, aga
püsis eemal, nagu on kohane
tema seisuses olevale.
Ja kogu aeg tegid koerad üpris
valju kisa, vingudes ning ulgudes
Oli marutõves, et neid mitte kohe
caru kallale ei lastud, kuna nende
himu põle$, ja nende süinad olid
pahupidi peas, nü et ainult nende
silmavalged välkusid, nõnda hi-niutsesid
nad karu verd.
Kui nüüd ülälhhnötatud! karu,
kes oli noor ja üpris kange isa-oom,
oli toodud ahelates kes^
avarat kohta, süs päästis taluta ja
ta ^lahti, ning ta hakkas lumes pü­herdama.
Aga süs ässitas ritter
Jürgen, roosk pihus: „SultanI", ja
kohe tormas koer üma haugutama­ta
üle lume karu kallale nuig otse
Icõrvast kinni. Aga nüüd ka karu
urisema ja kaswkat raputama ning
kämblaga kõrvahoopisid virutama,
nii et oleks arvanud koera viimse
tunnikee tulevat. Aga siis õssitas
ritter Jürgen taas: ,,MuriI*^ ja
nüüd lendas Muri karu teise kõr­va
kallale.
Aga nüüd kargas metsloom tagu­mistele'
jalgadele ja hakkas esi­meste
käppadega pead sugema,
nagu oleks tahtnud oma kõrvu pes­ta.
Ja suurtsugused härrad nagu
ka emandad olid üpris rõõmsad
sest pektaalist, mis oli neüe val­mistud,
ja nad kisendasid suure
ga ning ässitasid koeri.