Vaba eestlane , January 18, 1977

              m. ä VABA EESTLANE teis^^ 18. jsaftuarH l O T - T u ^ y , January 18, m ? Kr. 4 Nr. 4
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
ViULJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 155 Tecumsetli St Torontos.
PEATOIMETAJA: Earl Arro
TOIMETAJA; Harni^ Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, toronto 3, Oist. MftJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TŠmMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-. poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: a|štas
$51.-^, poolaastas-$26.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c . — üksiknumbri liind 35 c.
I
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
^ Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Äsja sai Kanada avalikkusele j
teatavaks, et Kanada valitsus on
maalt välja saatnud viis Kuubas
dlpiomaati, kes on tegelenud siin
seadusevastaste operatsioonide­ga.
Nende seadusevastast© ope­ratsioonide
iseloom ei ole valit­suse
tagasilioidlikust informatsi­oonist
lähemalt selgunud, kuid
nende juured ulatuvad Aarfikas-se,
kus kuuba sõdurid aitasid An-goolas
kommunistid vÖlmuIe ning
üritavad tõenäoliselt samasugu-seid
operatsioone Rodeesias. Na­gu
Rodeesiast saabunud teated
kõnelevad, oli Kuuba konsulaa-dihoones
Montrealis rajatud spi­oonide
kool, kus välja koolitati
mehi, keda saadeti Rodeesiasse
põrandaalust tööd tegema, sala­luure
andmeid koguma ning ette­valmistusi
tegema võimu ülevõt­miseks
kommunistide poolt.
Andmed ei räägi, millisest rah­vusest
isikuid spioonide kooli
värvati, kuid arvatavasti oli siin
tegemist kanadalastega ja amee­riklastega,
kelledel on Rodeesias
lihtsam opereerida ja liikuda kui
kuubalaste!.
Kuuba konmiunistük valitsus
katsub olukorda leevendada, mai­nides,
et sün ei ole tegemist spio­neerimisega
vaid ainult informat­siooni
kogumiaega ning pealegi ei
kahjustavat see informatsiooni
kogumine mingil määral Kana­dat,
kune see toimuvat Rodeesias
j a olevat suunatud nende gruppi­de
vastu ja nende tegevuse jälgi-mi^
ks. kes tegutsevat Ühendrii­kide
Keskluure Agentuuri CIA
huvides. Nagu sellest läkitusest
nähtub, katsub Kuuba valitsus
lihtsate võtete ja manöövritega
vett segada ja oma operatsiooni­dele
Montrealis süütut ilmet an­da.
TegelüoHlt on see rohkem kui
läbipaistev, et kuubalased teevad
Rodeesias samasuguseid etteval­mistusi
võimu ülevõtmiseks na­gu
see toimus Angoolas. Vahe
seisab ainult selles, et Rodeesias
on neid operatsioone palju ras­kem
teostada kiü Angoolas, kuna
Rodeesias tuleb tegemist teha
hästiinformeeritud valgetega, kel­lede
mõjutamiseks ning nende
hulgas propaganda tegemiseks on
vaja hästikoolitatud valgeid
agente.
Kanada valitsus vaataks küsi-musele
väga lihtsalt kui ta paneks
kogu loo kalevi alla ning jätkaks
Kuubaga sõbralike suhete poliiti­kat
üldtuntud parooli „Viva
Castro" vaimus. Kuuba manööv­r
id ja Kanada vastutulelikkuse
j a kergeusklikkuse ärakasutami­ne
Kanadasse spioonide kool!
asutamisega näitavad kuivõrd
vähe peavad kuuba kommunistid
lugu sõprusest Kanadaga ning on
alati valmis Kanada heatahtlik­kusi
endi huvides kuritahtlikult
ära kasutama. Kuubalaste spioo-
Eidekooli tegevus Montrealis la­seb
oletada, et Kanadas vaada^
takse väga kergelt j a pealiskaud­selt
Kuuba ja teiste kommunist­like
diplomaatide tegevusele Ka­nadas
jä ei taheta uskuda, et dip-lomaatide
sileda maski taga pei­tuvad
kõige kardetavamad sala^
kuulajad. See kõik meenutab Ka­nada
valitsuse suhtumist n. n.
Gouzenko afääri 1946. aastal kui
tolleaegne kohtuminister ja pär
rastine peaminister Louis St.
Laurent keeldus Gouzenko vastu­võtmisest,
pidades teda tuhiseks
seiklejaks j a sensatsioonitegijaks
ja peaminister King lubas selle
küsimuse Staliniga omavahel ära
korraldada, kuna tema arvates ei
olnud Stalin teadlik sellistest
ebaausatest spionaaahioperatsi-oonidest
oma sõjalütlase ja relva­venna
vastu.
Lääneriigid on saanud pärast
Teist maailmasõda salaluure alal
palju õppetunde ning isegi selle
ala suuremad spetsialistid ingla­sed
on pidanud imestusest silmi
hõõruma kui mitu nende välismi­nisteeriumi
juhtivat tegelast osu­tusid
N/Liidu spioonideks j a ka­dusid
õigel ajal raudeesriide ta­ha.
Kuubalaste spionaazhikooli
avastamine Montrealis on järje­kordseks
silmade avamise operat­siooniks
känadalastele ja kogu
vaba maailmale. Kas sellest aga
õpetust võetakse, on omaette kü-
1 simusekš. ' • . '
,3'Ia näen, et teie ei olegi nif halvas o M o r r a s - - We olete võimeli ne katma oma mMmaalsed, v:
KOPENHAAGEN (EPL) — Taani väinad on üheks rahvusvahelise poliitika ja sõjalise strateegia
kõige tähtsamaks ja tundlikumaks punktiks Euroopas. Nende tähtsust tänapäeval rõhutab aga eriti
Varssavi-lUdu maade viimasel aja! tunduvalt kasvanud aktiivsus Läämemere lääneosas j Taasai rannikul
Ja isegi Kattegatis ja Skagerrakis.
Neid väinu puudutavatest küsi­mustest
on huvitatud- muidugi kõi­ge
rohkem taanlased ise, kuid
osalt ka NATO juhtivad ringkon­nad
ja norralased. Norra on seni
kartnud kõige rohkem hädaohtu
Põhja-Norra vastu, kuid nüi^d on
pilgud suunatud ka arengule Lää­nemere
alal.
Taani valitsus võttis juba möö­dunud
märtsis tarvitusele seni­sest
rangemad määrused välis-liikuiriise
kJ>Ma
Lugeja kitjuf abt
Ärvi Korki teoseä
Sobivad nooltele
Ajalehe veergudel on korduvalt
kurdetud ilukirjanduse puudust,
mis oleks sobiv teismelistele. Kui­gi
Eesti Kirjanike Kooperatiiv
püüab parimat anda, on ilmne, et
puudub järelkasv kirjanike hulgas
kelle teosed suudaksid huvialaü-selt
köita nooremat generatsiooni.
Nüüd on ümunud juba kaks teost,
„Siilid ja võmmid" ja „RÖövlija-hirs
mis tõesti vastavad teisme­liste
huvidele. Tänu seda Arvi
Korkile, kes on suuteline tänapäe­va
sündmusi käsitlema ja tegema
,seda põnevalt oma ladusas jutusta-
. misvüsis. Need teosed on kerged
lugeda, viimane köidab aga luge­jaid
nii vanu kui ka noori oma põ-ne^
Ai.sega algusest lõpuni. Selles
on IfüHuses • seiklusi, detektüvset
tegevust, laskmisi, se^ksi, internat-sionaalet
tegeviiskohta ja sellega
VIIN — Albaania juht Enver
Hoxha, rõhutades oma riigi isolee­ritust
muust maailmast, on esita­nud
uue põhiseaduse, mis keelab
võõrastel vägedel, kas kapitalistli­kel
või N. Liidu blokki kuuluvail,
oma pinnale astumast.
Kõneledes parlamendis ründas
l a teravalt N. Liitu ja ütles, et uue
põhiseaduse alusel ei soovi Albaa­nia
teiste võõrriikide invasiooni
oma pinnale ja tahab võimalikelt
sissetungijailt ära võtta invasiooni
põhjust.
kasuvat võõrkeelse tagapõhja mil­jöö
loomist. See" raamat haarab
kaasa, täiendab noorte keeleoskust
ja viib sidet eesti keelega sammu
võrra edasi. Eesti vanemad peak­sid
seda raamatut valima oma
noortele kingituse tegemisel.
maa laevade
- Taani rannikul •
ja ka lennukite kohta, kui need
maariduvad Taanis. Nendest teatas
välisministeerium Kopenhaagenis
asuvatele diplomaatlikele esindus­tele.
Need sammud olid loomulikult
sihitud eelkõige Varssavi-liidu
maade vastu, kes olid paljude aas­tate
jooksul pidevalt suurendanud
oma spionaazhitegevust ja laevas­tiku
harjutusi Taani ranniku vahe­tus
läheduses. SeUest tegevusest
olid osa võtnud N. Liidu, Poola ja
Ida-Saksamaa sõjalaevad, spio-naazhilaevad
ja lennukid.
Uute määruste järgi Taani peab
kõiki mõne teise riigi laevu, mida
ei kasutata ainuüksi kaubalaeva­deks,
sõjalaevadeks. N. Liidu, Poo­la
ja Ida-Saksamaa kalapüügilae­vad,
mis olid varustatud kõige
moodsamate seadmetega, ristlesid
viimastel aastatel päris lähedal
Taani laevastiku harjutusaladele.
Võõrad sõjalaevad võivad vee­pinnal
— ka allveelaevad ainult
veepinnal •— sõita läbi Taani ter­ritoriaalvete
ainult sel tingimu­sel,
et sellest on harilike diplo­maatiliste
kanalite kaudu teata­tud
kolm päeva ette.
Nad ei tohi peatada või jääda
ankrusse, territoriaalvetes, kui nad
ei ole nõutanud selleks luba vähe­malt
kaheksa päeva varem. Neil
ei ole lubatud mingisugune teadus­lik
või sõjaline tegevus.
Lennukite kohta kehtivad sama-taolised
piiravad määrused. - Neil
ei tohi näiteks olla fihnlmiseks
kaasas foto- või filmiaparaadid.
Neil ei tohi olla ka mingeid eri­lisi
elektroonseadmeid peale ha­rilike
orienteerumiseks vajalike
Need Taani määrused ei ole siis­ki
ligikaudseltki nii ranged kui
Varssavi liidu enda omad.
Kõige rohkem on taanlased mu­res
selle tõttu, et N. Ludu dessant-üksused,
mis 20 aastat tagasi pi­dasid
oma harjutusi Riia lahes,
toodi esialgu Poolasse ja on nüüd
kontsentreeritud Rügeni saarele
Saksamaa põhjarannikul. Taani
kaitseminister Orla MÖUeri järgi
on kõige tõenäolisem, et kui vene­lased
tahavad Taani väinad oma
valdusse võtta, sünnib see des-santoperatsiooniga.
. '
Varssayi-Iiit on. loonud ka mit-meid
püsivaid laevastiku patr«l-le
Läänemere • lääneosasse.
Neli nendest opereerib Bornholmi
ja Sjaellandi vahel. N. Liidu ja
Ida-Šaksamaa patruUeerimine
Sjaellandi ümber on ^kuuekördistu-nud
pärast 1960. aastat/ Nüüd sõi­davad
need patrullid umbes 40 kor­da
aastas SjaeUendi ümber.
Ka Varssavi-liidu õhujõudude te­gevus
Taani rannikul on silmator­kavalt
kasvanud. Poola lennukid
lendavad korrapäraselt Bornholmi
ümber asuvas õhuruumis. 1970
alustasid venelased nn. Rügeni
lendudega: umbes 50 vene pommi-tuslennukit
lendavad Läänemerele,
pöörduvad Rügeni kahal põhja
Taani ranniku suunas jä keeravad
siis jälle, mõne lennuminuti kau­gusel
Taani piirist, tagasi itta.
Ka nende lendude arv on viima­sel
ajal kuuekordistunud.
Taani üldine rügikaitse on raja­tud
umbes samadele alustele kui
Norragi oma: omad väed püüavad
viivitada nii kaua kuni NATO jõud
jõuavad kohale ja rahu ajal ei pai­gutata
tuumarelvi ega välisväge-sid
Taani tierritooriumile. Taanil
on siiski korrapäraselt ühiseid har­jutusi
NATO jõududega. Bomhol-mile
lubatakse ainult taani üksusi.
Taani väinadel on N. Liidule
suur tähtsus n i i rahu kui sõja ajal.
Rahu ajal käib nende kaudu umbes
40''.') ta mere kaudu toimuvast vä­liskaubandusest
ja sõja ajal on
nende strateegiline tähtsus ilmne,
kuna nende kaudu pääseb N. Liidu
Läänemere laevastik Atlandile.
Väinade kasutamine sõja ajal
eeldab aga, et N. Liit saab need
ja soovitavalt ka Norra lõunaran­niku
koos selle heade sadamatej ja
lemiüväljadega täielikult oma val­dusse.
See on pannud ka norrala­sed
viimasel ajal mõtlema.
Ms. on Norra riigiJcaitse ajakir­jas
Norgjes Forsvar ihnunud selle
kõige värskemas numbris PerFlo-di
artikkel, kus käsitleti neid ^ kü­simusi.
Autor esitas küsimuse, kas Norr
rai ei ole põhjust pöörata seni­sest
rohkem tähelepanu ka Lõu-na-
Norra kaitsele^
Seni oli lähtutud sellest, et seda
lõiku kaitsevad peale norralaste
endi ka Taanist, Lääne-Saksa-maalt
ja Inglismaalt^ tulevad NA­T
O ' ^ d . . :-'--r-
Võibolla toob selgust sellesse kü­simusse
Norra rügikaitsekomisjpni
lähenial ajal ihnuv raport.
Kõige tõenäolisem on aga süski
see, et Norra strateegia jääb —
võttes arvesse Murmanskis Koola
|>oolsaarel asuva baasi tohutut
suurust ja seda, et ka sinna on pai­gutatud
suuri dessantüksusi —
enam-vähem endiseks võibolla
mõningate väiksemate muudatus­tega
Lõuna-Norra kaitse tugevda­mise
kasuks.
Okup. Eestis hakati alates 1. jaanuarist^ šõlniima uue kindlustis-liigma
abiellumiskindiustuši (pulmakindlüstuisi). Selle omapärase
kindlustuse kohta andis kodumaal ilmuvas ajalehes ,Jlahva Hääl"
seletust EiiMiku lündlastuse Peavalitsuse juhataja jfüri Talts, kes
sieletas:., "
„Meie ajal abielluvad mõned
noored 18—23-aastaselt, seega ko­he
pärast keskkooli, 'kutsekeskkool
li, tehnikumi või kõrgkooli lõpeta­mist.
Perekonna ja kodu loomine
nõuab lisakulutusi. Neid ajutisi
raskusi aitab leevendada abiellu-miskindlustus.
Kindlustuslepingud sõlmitakse
'2—15-aastaste laste kasUks. Lepin­gu
sõlmijaks võivad olla lapse va­nemad
. (lapsendajad), sugulased
või eestkostjad..
Seejuures tuleb silmas pidada,
et kindlustusO kestuse möödumi­se
ajaks ei oleks kindlustusvõt­ja
vanem kui 70-aastane.
Kindlustussumma määratakse
kindlaks lepingu sõlmija ja kind-lustusinspektuuri
kokkuleppel, kus-iimres
selle alammäär on 300 rub­la.
Kord kuus tasutava makse suu­rus
oleneb kindlustusvõtja vanu­sest
(lapse: vanust ei arvestata),
kindlustuse kestusest ja kindlus­tussummast.
Vastava tariifi kinni­tas
N. Liidu Rahandusminist-ee-rium.
Maksu saab tasuda sulara­hata
arvelduse korras, sularahas^
hoiakassa kaudu või posti teel.
Kmdlustusmaks on kogu kindlus­tuse
ajal ühesugune juhul, kui ei
soovita kindlustussummat vähen­dada.
Oletame näiteks, et 30-aästa-ne
isa soovib oma kahe ja poole
aastase tütre kasuks sõhnida abi-ellumiskindlustuse
lepingu 1000
rubla suurusele summale. Sel ju­hul
ort kindlustuskestus 15 aastat
ja igakuine kindlustusmaks 5 rub­la
40 kopikat. Kokku tasutakse 15
aasta jooksul 972 rubla.
Kui tütar abiellub 18-aastaseIt,
siis pärast vastavate dokumeh-tide
esitamist makstakse talle
kohalikust kindlustusinspektuu-rist
välja 1000 rubla.
.Juhul kui tütar on puhnadeks 19-
aastane, süs saab ta 1020 rubla,
kuna iga kindiustuskestuse lõpust
möödunud täisaasta eest makstak­se
kaheprotsendilist lisandit. Kui
ta aga ei ole.25-aastaseks saami­seni
abiellunud, . maikstakse talle
välja 114 protsenti kindlustussum­mast,
s.o 1140 rubla."
Demokraatlik riigikord on tea^
tavasti selline riiklik süsteem, te
valitsemine on antud vabade
limiste alusel rahva kätte ning:
kus kõigile kodanikele on kind­lustatud
sellised pohilisedi vaba-düsed
nagu sõnar^, trüki-, usu-,
koosolekute-, demonstratsioon!-
de-, j südametumüstüse-, dukoha
valiku jne. vabadused. Demo­kraatliku
korra alusel seab rah­vas
ise oma valitsejad ametisse
ning vabastab nad Järgmistel va­limistel
jälle ametist kui ta vali­tud
juhtide saavuštüst^a r a M
ei^ole.-.
Kommunistlikkude diktatuuri­de
rajamisega on hakatud sõna
demokraatiat vääralt kasutama
ning võltsdemokraatia sildi all
ajavad kommunistid häbenema­tult
oma valgustkartvat tegevust.
Kui võtame sellise lihtsa, näite, et
kommunistlik Ida^aksamaa kan­nab
niiüd Saksa I^emokraatlikiiL
Vabariigi nimetust, siis näeme, et
demokraatiaga ei ole sellel riigil
vähematki tegemist. Ida^Saksar^
maa kujutab endast tegelikult
suurt vanglat, mis on piiratud l)e
tpotimüüriga Ja okastraattõkete-ga
ning riigis \valitseb kommu­nistlik
partei diktatuuri kõige
rangemate printsiipide kohaselt.
Selliseid põhilisi vabadusi, mida
meie tunneme demokraatlike va­baduste
all Ida-Šaksamaal ei
tunta ning seal võimutseb rahvale
pealesurutud kommunistlik dik­tatuur,
m i d a püiitakse varjata
pettevahnistega. ^ ^
On veelgi ohtlikimi kui kommu­nistid
hakkavad demokraatia sil­di
all oma diktatuuri sisse seüd-ma
nendes kohtades, kus parem­poolsed
diktatutirid on varise-niid.
Seda näeme praegu Portuga­lis
ja Hispaanias, kus kommu­nistlikkude
parteide juhid räägi­vad
häbenematult, et neile tuleb
anda tegevusvabadus, kana see
Olevat ainsaks võimaluseks de­mokraatliku
korra sisseseadmi­seks
Hispaanias j a Portugalis.
Kas ei o2e aeg, et kommunfe
tide poolt ärateotatud sõna „de-mokraatia"
tuleks asendada ime
sõnaga, mis vastab praktiliselt!;
sielle sona sisule.
ühendriikide uius pre^dent
Jlnwny Garter kaalus j a valis
kaua enne kui ta koostas oma
uue valitsuse. Nüüd kus Carteri
kabinet on valmis, selgub, et see
on eluaastatelt ü k s ; nooremaid
kabinette, mis Ühendriilcides ku­nagi
eksisteerinud. Valitsusliik-mete
keskmiseks vanuseks on 51
aastat, kusjuures noorem minis­ter
on 45 javvanim .59 .aastane.
Üheksa Garteri valitsuse 11 mi­nistrist
on ülikooli haridusega,
kuna kaks on käinud ülikooISSr
kuid ei ole Oma õpinguid lõpeta­nud.
Neljal ministril on doktori­kraadid.
Viis ministrit on lõpetar^
nud õigusteaduskonna ja kolm
majandusteadniskonna.
: ^ ^ CJärglk. 3)
22, ja 23. j |
«ST. Tari. tel.
Ajaleht „Si
tab äestlasesti
Hei.singis koi
ja asub nüüc
lageda taeva
Hugo Kerr
Tallin|ias
Soome, ta 01
Soome kodanl
tõrjuja, kuidj
korterita. Su^
^ga Eestis;'
' asutii
isegi nc
i öcUusetasu
on-otsinud td
sobivat. Sami
(la :odavamaij
ajal on Kerr
— Helsingil
ne nn. Eesj
Val)arügi saj
mid presideij
küsimas ja
seadma. Agj
Kdrkonenoi
ct otsuste tel
iniaüikumaii]
md rohken
safctunud
i)ska mulle
mi tegema. |
gamine on
Eesti PÜ
X Austi
tUdtoinkoi
vade märgj
Tinginiiišt
olema „X m. S}
võttb lüIienS
segavöE,
kolme vi
vid oa Ml
valniist
Jfcust suiui
mängi
s&fe feöht
Kavand
aö. märtsil
>,RSmij
a Pöevs
jsey Eestil
Oae^bell
KSW. A l
nine iimbl
VaiÜtud
rafcud Iiü\
Ifliit.
K i i
Bri
Toi
Kl
23 Wl
Rei
. l^st-jfflut,
protest
luterlasi
ka kj
ÜldiseU
mateks I
^ k o g t
to^
Jane
mise
S3mde