Vaba Eestlane, January 20, 1965

              Nr 5 VABA EESTLANE kolmapäeval 30 Jaanuaril — Wednesday Jan 20 1965 Lhk3 ' n
Sai surma liiklas-õnnetus- el
SYDNEY (EPL) — Autoõnne-tusel
saadud rasketo vigastuste
tagajärjel suri jõulu esimesel pü
hal Wagga-Wagg- a haiglas Marga-re-t
Mary Maranik 23 aastat vana
õnnetus juhtus suurel maanteel
mis viib Sydneyst Melbourne'! i
Autot juhtis kadunu abikaasa
tuntud eesti laskur Aado Ma-ranik
Kokkupõrge tekkis selle
tagajärjel et vastutulev auto sõi-tis
valekätt Maraniku auto pais-kus
maantee kallakust alla ning
pr Maranik sai autorusude vahe-le
jäädes raskesti vigastada Ta
toimetati kohe Wagga-Wagg- a
haiglasse kuid tema elu ei suu-detud
enam päästa
Abielupaar Maranikud olid teel
Melbourne'! Eesti Päevadele mis
peeti seal aastavahetusel Nad
abiellusid neli aastat tagasi ning
neil oli kaks poega Uks kahe ja
teine kolme aastane Aado Mara
nik kes õpib New South Walesi I
ülikoolis tegeleb vabal ajal laske-spordiga
Samuti oli laskmisest
huvitatud ka tema abikaasa ning
saavutas silmapaistvaid tulemusi
Ta oli sündinud 9 aprillil 1941 a
Brisbane'is Queenslandi osariigi
pealinnas
Inimene ei jõua elusalt
kuule
LIEGE (EPL) — „Ukski inime-ne
ei jõua elusana kuu peale ja
seda teavad nii USA kui ka N
Liidu maailmaruumi uurijad
kuid nad vaikivad sellest" kirju-tab
ajalehes „Das Bild" Liege'i
ülikooli biokeemia professor
Florkin
„Kõlk senini maailmaruumis
käinud astronaudid on pöördu-nud
maa peale tagasi raskete hin-geliste
defektidega ja nad kan-natavad
peaaju häirete all Nii on
teada et juunis maailmaruumis
käinud N Liidu astronaudid ra-kettidelt
Vostok" 5 ja 6 Valeria
Tereshkova (viibis maailmaruu-mis
70 tundi) ja Valerie Bõkovs-k- i
(oli maailmaruumis 119 tundi)
olid maandumisel varjusurnute
olukorras Jr arstidel tuli rohkesti
vaeva näha nende uuesti ellu ära-tamisega
Prof Florkin võttis osa Itaa-lias
Florentsis peetud maailma-ruumi-lendud- e
ekspertide kong-ressist
N Liidu ja USA esindajate
osavõtul rahvusvahelise biokee-mikute
ühingu esimehena Seal
kogutud andmete põhjal teeb
prof Florkin järelduse et kulub
veel 100—300 aastat enne kui suu-detakse
lahendada maailmaruu-mi
lendude meditsiinilised prob-leemid
Vastava ettekandega esi-neb
ta eeloleval kevadel Buenos
Airesis peetaval kokkutulekul
millest võtavad osa ka N Liidu
ja USA maailmaruumi uurijad
V Lillakas —
„Vaba Eestlase" esin- -
iia Montrealis
„Vaba Eestlase" toimetuse esin-dajaks
Montrealis on hr Valdu
Lillakas kes jälgib eestlaste elu
je organisatsioonide tegevust
ning valgustab seda „Vaba Eest-lase"
lugejatele „Vaba Eestlase"
toimetus on andnud hr V Lilla-kasel- e
lehe nimel volituse kõiki-de
eesti organisatsioonidega kon-taktide
sõlmimiseks Ja loodab et
vastavad asutused Jp institut-sioonid
tema vastutusrikkale töö-le
kõigiti kaasa aitavad
Uui komsomoli juht
N Eestis
Eesti noorkommunistliku ühin-gu
keskkomitee pleenumil 24
dets vabastati kohalt senine esi-mene
sekr J LUUemets Tema
asemele määrati T Suuresaare
nimeline noorkommunlst Lülle- -
„Toronto on mu kodulinnaks"
Kunstnik Ruth Tulving räägib oma muljetest ja tööst San
Franciscos
Ruth Tulving on üks neid noori eesti kunstnikke kes on maalinud ainult mõned aastad kuid
kes on suutnud endale kunstnikuna juba hea nime teha mis ei ole tuntud mitte ainult eestlaste
ringkondades vaid ka kanadlaste hulgas Seda kinnitab kõige kujukamalt kunstniku iseseisev näi-tus
mis toimub praegu Torontos Picture Loan Society galeriis ning on äratanud kunstihuviliste
hulgas laialdast tähelepanu San Franciscost näituse ajaks Torontosse sabunud kunstnik jagab lah-kelt
oma Ameerika muljeid „Vaba Eestlasega" ja vestleb oma praegusest tegevusest ja tulevikuka-vatsuste- st
kunstnikuna
„Meie viibimine Ameerika
Ühendriikides on ajutine kuna
mu mees sai ühe sealse ülikooli
juures uurimise ülesande mis
lahutab teda üheks aastaks oma
õppeülesannetest Toronto ülikoo-li
Juures Tuleval sügisel oleme
aga Jälle Torontos tagasi kuna
see on muutunud aastate Jooksul
meio kodulinnaks ning seda ei
suuda asendada isegi ühendriiki-de
ilusaim linn San Francisco kus
me praegu elame" jutustab Ruth
Tulving
Kuid meri mäed ilus loodus
meeldiv linn sobiv kliima — mi-da
on Torontol vastu panna sel-listele
atraktsioonidele?"
„Meil on usku Torontosse ku-na
see on kasvav ja arenev linn
mis ei muuda oma palet ainult
väliselt vaid ka sisemiselt muu-tudes
päev-päeva- lt kultuurse-maks
Ja kaunimaks
Ning mis kõige olulisem — To-ronto
lähemas ümbruses lei
dub vabadust ja ürgset loodust
kuhu linnakärast tülpinud ini-mene
võib siirduda oma närve
puhkama
San Francisco ümbrus on kahtle-mata
looduslikult ilus kuid see
on tihedalt rahvastatud Te võite
sageli sõita miilide kaupa ja otsi-da
autole parkimiskohta kuid
lõpuks olete sunnitud alla van-duma
ning sõidate tuldud teed
peatumatult tagasi See kõik mõ-jub
närvidele Ja vähendab tun-duvalt
selle linna Ja ümbruse loo-duslikku
võlu"
„San Francisco on teatavasti
üks ühendriikide kultuursemaid
linnu kus viljeletakse kõiki huvi
Kas on teil tekkinud väga raske
sealsete kunstnike kuna seal
võrdlemisi tuuled Vahete- -
„Ei ole mingisugust kanuust
et San Francisco on Uks suure-maid
ühendriikide kunstielu
tsentrumeid kus leidub ka tohu- - f
tui arvul igasuguseid kunstigale-riisid
Kunstnikke on seal palju
ning sealt sai alguse ka nn beat-nike-kultu- ur
— kui nii võiks
nimetada
San Francisco all asub
suur beatnike linnaosa Sausa-Ut- e
kus võite kohata igasugu-seid
ekstravagantseid tüüpe
Olen saanud kunstnikega kontak- -
Artiklis eestlane
Ergas Leps esindas Kanadat 1500
Jooksus
(artikli andmed kogu-tud
ilmselt enne Tokio olüm
Moks võistles Kanada varviae
eest Briti Impeeriumi Mängudel
aastal ja Pan-Ameerik- a Män-gudel
1963 aastal
Eestlaste kohta märgitakse eel-toodule
nad koos lät-laste
leedulaste ja ukratnlas-teg- r
aitanud siin tõsta
ja korvpalli vastu
Citizen" analüüsib kõiki
märkides enne
Tmnnto III) D-ö:- 3I liillllUiin
täitmine silmade proovimine
Suurim valik moodsaid raame Zelss Punktal
X
i VV 1
' ASi r WL
ajr ¥Vafc&
&9BBK -- " aaaaMaHBa
napCaPvSpNvaaiHa s
J ?Ä IL
LHEiiadaK-ii-l 1 [[ fW JBta
BjBjBjnBjBjBjBjBjf PJPJHiJajBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjj
Ruth Tulving
ülikooli Juures kus võ-tan
ühe kursuse kunsti
mis käsitab peamiselt Ameerika
maalikunsti Lisaks sellele olen
saanud hea kontakti ühe sealse
nimeka kunstigaleriiga kellel
osakondi ka teistes linnades"
„Kas olete suutnud San Fran-ciscos
ka kunstilisele loomingule
pühenduda?"
teinud palju skitse maas-tikul
ning kõrvuti sellega olen
maalinud ka portreesid San
Francisco ümbruses väljas
alasid juba maalimine muide üles-sideme- id
ring- - anne puhuvad alati
kondadeea?" valjud
sed?
külje
spor
Arstitahtede
vahel olen siiski pool päeva väi
Jas ning viin tuule oma
päevakava lõpule"
„Kas olete San Franciscos ka
eestlastega kokku puutu
Oleme seal viibinud ainult
pool aastat kuld oleme saanud
nendega päris hea kontakti San
Franciscos Ja selle ümbruskon-nas
elab utibes paarsada kuni
kolmsada eestlast kes arenda-vad
elavat omavahelist läbikäi-mist
Ja seltskondlikku tegevust
ja
ja ka
ja
ja ja
et
m
on
et
on
et
IuUa7 Av
Jt ~-x-- 3
te
on
on
Teist
muutus Kanadas
Jalgpall saabusid
siia ungari Ja
saksa ning
piaadi) ning teine eestlane Hans itaalia
huvi
dialasid Teist
peal
ajaloos
j
j
SYDNEY (EPL) —
Võeti osr ki
riklikest talituslst
tööhoos
sealsete
(soeeer)
Sinna sõitsid os? võtma
k? külalisi
Eestlase" eelmises numb- -
Huvitaval kombel on seal kõik
seltsi noored inime-sed
— 25 kuni 35 aastased kes
viivad eesti elu
edasi
Nad räägivad üllatavalt head ees-ti
keelt ning seltsi elu
mitmes liinis Ja mitmesugustel
aladel Tervo rida eestlasi on seal
silmapaistvad ja tal-vesportlase-d"
Kuidas meeldib San Francisco
elu teie emale — kunstnik Hilda
Mikkelsaarele?'
„Näib et talle meeldib seal
Ta on viimasel ajal
Ees-ti
ajal ka-vatseb
ta oma
„Ja lapsed — kuldas meeldib
neile Vaikse ookeani ääres?"
on kõige suuremad
Vanem tütar kirjutab
iga päev oma siia
kirju Ja ootab millal ta Jälle ta-gasi
saab Toome lapsed juba
suvel siia laste
et nad saaksid tagasi
oma endisesse armsasse ja kodu-sesse
KANADA TUNNUSTUS EESTI SPORTLASTELE
Citizen" tõstab eesti kergejõustiklased ja käsipallimängijad
Kanada Immigratsiooni- - ajakiri Citlien" käsitab oma viimases numb-ris
suurt panust Kanada spordile tõstab sel puhul esile eestlasi kes on silma paistnud
Kanada spordiareenidel Nimeliselt eesti sportlastest kergejõustiklasi odaheltjat
Hans Möksi keskmaadejooksjat Erga Lepsi kes teatavasti esindas Kanadat Rooma Tokio
Rooma olümpiamän-gudel
lisaks
„01en
pärast Maailma-sõda
populaar-seks
veepallimängijad
võimlejad
poksijad
võrkpalli
bumisega
vehklejad
energiliselt
suusatajad
maalimisega
kunsti-näituse"
to-rontolas- ed
sõbrannadelo
kodakondsuse ministeeriumi
uustulnukate
staadionidel märgitakse
märgitakse Artikkel lõpeb et
teistest maadest saa-bunud
sportlased on
kaasa aitanud Kanada
Ja mltme--
Samuti tõid eurooplased Kana- - kesistamisel oma huvi Ja pingu-dass- e
suusatamisspordi mida tustega kehakultuuri viljelemi-enn- e
Teist Maailmasõda väga
vähe
Elavusrikkad pühad
Sydneys
ürituste-rohke
tegevusega möödusid Jõu-lupühad
Sydneys
laulukoorid sportlased
viga
tegelased
arendavad
tegele-nud
portreede
Vabariigi aastapäeva
korraldada
„Nemad
Jõekäärule suve-kodusse
õhkkonda"
esile
märkusega
Kanadasse
tuhanded
tunduvalt
spordielu elustamisel
harrastati
Puuduv rida Ja sellele järg-nev
Järgmiselt:
näitlejal on
kahtlemata oma lemmikosa mis
lon tõenäoliselt tihedalt seotud
tema loomupärase temperamen- -
Vnrralrtntl K3- - Näitleja tunneb mõnesse
Maailmasõda oli Kanada tuntud koosviibimisi käidi suvimatkadel slsseelades nagu teatavat
neamiselt Jäähoki ja lacrosse'1 j jne hingesugulust näidendi tegelase- -
vabastamise põhjusena nl-- ! spordialadel kus ta ei Eriti rohkestl lnlmesi g u ijninuMHuam uu
rahvusvahelistel võistlustel võrd-- ! metati tema üleminekut partei- - jouiuõhtuseie jumalateenistusele 'sfrSnlrinud -t- ööle" (BPB) seid vastaseid Immigrantide saa- - kus JutlusUs 6p E Vaa ££ Jg1
OPTIK
itwrw-- 1 -
Koha
klaasid
'
':
sealse
kiuste
nud?"
risin Marje Parikast Ja pagu- - siirdunud Melbourne'! Päe-vadele
skaudid
ning arvukalt
Eksitav
HVaba
hästi
guses
tekst kõlab
Lydia Vohu: „Igal
osasse
metsa olnud llmus
Eesti luses See osa pani aluse minu
näitlejakarjäärile"
Aas tr peakoosolekul StockK
Majas valiti uueks esinaiseks pr
L)dia Gahlnbäck kusjuures uus
juhatus kujunes ametitejaotuselt
järgmiseks: Esinaise abi pr A
ris ilmunud artiklis „Teie meel- - Tippo majaema pr E Must ma--
divam teatriosa?' on trükikoja jätma abi pr A Kase kassapida--
tehnilise vea tõttu ära Jäänud ja pr S Tihkan ja kirjatoimetaja
Uks rida artikli viienda veeru ai- - pr E Krimm
VAIA 6ESTLANE
jagab kllrusepreemlald 1W5 aasta tellimiste peelt ärgmivelt:
IGA AASTATELLIMISE PEALT KAKS JA POOLAASTA
TELLIMISELT ÜHE
allpoolnimetatud väärtteose
(Peale Milt lub Iga ttlllia tasuta kalendri MAJASÕBER)
Preemioraamatud:
SAADAVAL KÖITES JA BROSHEERITULT:
P Lagerkvist Barrabit IR Güiraldes — Don Segundo
M Waltari — Turm surematu II Sombra
SAADAVAL AINULT KÖITES:
A Kallas — Seltse naitilt
A Adson — Reisiraamat
F Sagaa — Kaks romaani
V Veskimäe — Kolmat võimalus
IL Rajamaa — Varjutatud süda-med
K A Hindrey — SOndmusteta suvi
A Adson — Kadunud maailm
K Lindemann — Maja rohelise
puuga
H II Kirst — Null-kaheksa-vll- s- teist
II Ilang — Isamaatud
V Veskimäe — Igaviku lävel
il Salu — õnneraha
J Timmukuru — Esimesed read
N Monsarrat — Julm meri II
A Sepp — Vaimud ja võimud
F Mauriac — Langenud Inglid
A Dons — Siin kohtuvad kõik
teed
W Faulkner — Võitmatud
A Sepp — Vfcira kutse
A Sepp — Tõotatud maa
W Somerset-Maugha- m — Vahe
tera
R Morn — Tee ja tõde
H Rajamaa Balsameerltud elu
BROSHEERITULT:
M Waltari — Slnuhe II
F Kool — Onupojad
Llnglead
K Lepik — Kerjused treppidel
(luuletused)
I Grünthal —Uni lahtiste silma- -
alates
või nende puhul:
K Einer — Raudne vllepuhuja
R Kõvamees — On lindudel pesad
A Teder — Röövel ristlsambal
M Waltari — Mikael II
V Saretok — Libi udulinlku I
S Undset — Ida Elisabeth
O Wilde — Dorlan Cray portree
V Linna — Must armastus
A Vares — Merel kõrves ja
dzhunglls
M Waltari — Mikael Hakim If
A J Cronin — Hispaania aednik
J Lattik — Teekond läbi öö IV
A Sepp Mehed ja mered II
J Aavik — Muusika radadelt
V Kudrcs — Nuta või naera
K Eincr — Kui aeg saab täis I
K Eincr — Kui aeg saab täis II
T Tuvikene — Urikivist ristimis-astjani
A Sepp — Valgete korallide tem-pel
J Steinbcck — Tortilla kõrgendik
A Maurois — Armastuse heitlik-kus
T Tuvikene — Aegadesse raiutud
niod
E J Woitk — Mälestuste tänav
SAADAVAL AINULT
dega
I Paulson — Päikesele vastu
A Asi — Kui valgus kaeb
(luuletused)
S —
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Käesolevaga palun saata minule „Vaba Eestlane"
aastaks tavalise
poolaastaks kiri- -
Hinna $15 — $8 — (vastav summa alla kriipsutada) lisan
rahas tshekiga money orderiga
Nimi
Postiaadress
Koidueelne
siin-juures
Preemlaraamatutena soovin: sõites ""'———
(köite kohta lisan siinjuures 70 eenti + 10 eenti raamatu
HMHUOnHNmHMIHHHIMIHHHMNHM
laot lõppemise
Karvajalg
(luuletused)
(luuletused)
Tailo
i eee
) Raha saata ainult tähitud kirjaga
(allkiri)
-- postiga
TELLIMISE KOHENE ÄRASAATMINE VÕIMALDAB
TEIL SAADA JUST SOOVITUD RAAMATUT
VABA EESTLANE
ilmub alates 1 jaanuarist 1965 endiselt
KAKS KORDA NÄDALAS
ja maksab
Aastas $15-Pool- aastas
$8—
Veerandaastas $5—
Klripostiga lisamaks ühe kuu kohta: Torontos 50 eenti Kanadas
USA-- s ja Inglismaal 70 eenti Teistesse maadesse Sl—
Aadressi muudatus 25 eenti
ARUSAAMATUSTE
vältimiseks teatame siinjuures: 1 Preemlaraamatuid antakse ainult
neile Kanada ja USA tellijatele kelle teller ne KOOS TASUGA on
lehe talitusse saabunud kuni 31 jaanuarini 1965
ükski teistsugune tellimine ega tasumise viis ei õigusta
preemia saamist
1 Preemiaraametutett loobumine e! õigusta muud huvitust
3 Prtemiaraamat on mõeldud brosheeritult Kes aga kdre rv lisab 7'J cenli sellele saadetakse raamat välja köidetuna
UI
1965
1958
Jf
1