Vaba eestlane , April 3, 1979

              imirr
•k -4?
^ Põhja-Toronto eesHniia
räHse ja pUdiga varasta^^
lib murdmaasüusätami^ suuskadel. Kirjutises öeldakse,
ee Harri Mvilo arvab, et ta on avastanud mi4agi, mis lõpetaks
murdmaasuusayjäte šnvekuirbuse. Suusad ratastel, ebk ratassuusad
: m kaiks aimminiumsnuska, isailel 01^ dstsas, snm-
- -i?:^
Kanada ajakirjanikule, kes ku­lutas
H. Kivilo löHiü, seletab kü-lastatu
kuidas:- ta avastas ratastel
murdmaasuusatamise spordi. Ta
iileb, et ta ise ja^ta per^ond oli
etsinud midagi suvekuudeks,
rast seda kui lumi oli maast sula­nud
jä nad ei saanud enam
maasuusataipist harrastada.
Selletõttu ta otsis
^ Sastc^a NoriPäil, et
. ssavise
H. Kivilo seletas, et ratassuuski
võib kasutada nii kuiva kui märja
Ümaga ja need funktsioneerivad
paremini siledal tasasel piimal,
nagu asfalteeritud tänavau.
Kui ta (Ml leidnud selle vahendi^
pöördus ta Norra kaubaadüskomis-joni
poole Toix)ntos ja Jcüsis sealse­te
ratastega murdmaasuuskade
töösturite nimesid. Esialgu ostis
oma pere-ms.
a. kauneim eestikeeln© luuletasbog®
©Ma
Silvask psite tfma luules t^^^^^
nemate sünnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, sdle slia-manlikust
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanuerk.
on valitud paremik ta varem ümunuf
, 320 lk. einC $10.00--saatekid
SAÄBAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Eatässuuskadel suusatamine on
väga samane murdmaasuusatasai-sele.
See on & a viis transpordiks,
suurepärane tre^guvüs k^aie
ja sellejuur^ väga odav. Paar
suuski )mai^vad 175 dollarit, kus­juures
saapad ja kepid pole sisse-arvftstatud.
. Eivio m seni importeerinud
M . paari s^seid ratassuusM
Norrast ja • müünudl. ne^^^ - juba
Ta ütleb, et kuna ta töötab täis-ajalise
arMtektina, siis ^^ä miie-ma
hakates, ^^nM üle
oma pojale Mehisele.
Kivilo^ te m-portartifclit
äsja möödunud Sport-saen's
Show'1 ja publiku reaktsioon
oli posiitivne. Inimesed oK^^
siästliküd vöinialuse üle võida ^u-yel
suusatada, ^^Ijaarvatud üks,
fes arvas, et need suusad peaksid
U<araa lühemad ja yarustatud moo-
; Laupäeval, 7. aprillil kell 7.3Ö
õhtul esinevad East York CoUegia-te
Auditoriumis Šuomen Naisten
Liikuntakasirätuä Suonii l^töt
(^ome tudnikud).
riadasse tulnute ^ p i s oh kuus tü­tarlast
Vaasast ja kuus Seinäjo^
keda saadab Maveril M e r i Simxj-la.
Esinexmsed on ettenähtud to^
ronto kõrval veel 5. apr. Montrealis
Concordia Mikooil külalisena; 10.
aprillü Sudburys, 15. aprülü Thun-der
Bays ja i7. aprillü New Yorgis,
Soome naisvõimlejate fcülatok
toimub Torontos asuva soomlaste
Mari-^Tytöt kutsel, kuna sellega ta­hetakse
demonstreerida tüüpüist
soome naisvõimlemist. Ka;vas on
võimlemine, liikumine ja mõnel
määral ka rahyataiitsu. ^
Nagu MarirTytöt võMemisjuht
pr. Halonen ütleb selle eesoleva
õhtu iseloomustamiseks, on see pe­rekondlik
sündmus, kus naised
peäöid olema huvitatud võimlemi­sest,
kuna mehed võiksid imetleda
ilusaid soome tüdiiskuidv Pääsmed
on eelmiiügü &)ome. tJhispang^s ja
kõrvalolevas Furs by Fihii äris, 191
Jürgenssõlmi-
60 aastat
Gustav ja
sid 9. märtsikuu
tagasi Tallinna Kaarli kirikus omä
äfoiehi ja tõotasM altari öes armas^
täda üfctedst ühisel eluteel eluõh­tuni.
Nüüd, kus offi saabunud nende
teemantpulm, on tõeks saanud neid
laulatanud praost A. Ka|^'i sõnad
— mis Jumal m ühte pannud, seda
ä^-gu lahutagu inimene.
Abielust on abieiupaaril poeg ja
lUitar ning kaks täiskasvanud tüt-retütart-
Teemantpulma puhul õn­nitlesid
juubüarei kuninganna Eli-zabeth,
Kanada peaminister Pier
re Trudeau, Ontario peamiaister
William Davis, Scarborpughi lin­napea
Gus Harris ning paljud su­mana-
MÄRTRAUi
Ave.-.East,
H. Kivilo j^eg; Mehis arvas, et
iratassuusad 01 mõeMud sport­lastele,
kes võMad suusatamist
ilõsiselt Ja. tahavad olla ka SMve
treeningus.
® Detroidi näitiisel esijnes,^^^
tiistega ;iVanäd ja tmed^^Ä
nid Wyandöttes" kunstnik, Mvus-väheiise
liige^ Jo-hanhä
Laido-^^^argo, kogüfe nii
summasid Wyandotte ajaloomuu­seumi
rajamiseks. Ta elab ise sel­les
linnakeses: Mõte leidis elava
poolehoiu ja märkimise suure foto­ga
kunstlikust ja ta
ajakirjanduses. Joonised
ti kir japaberiteks, mis müügil Mu-seüm
Guildis. Neü seisab ,^piros
of Wvandotte — Artist Johanna
G. Jürgensi iwrašpaevad möö­dusid
Pärnumaal Soliste vallas isai
talus. Elukutseks valis ta endale
meremehe kutse, omandädežf kut­sehariduse
Narva ja Tallinna Me-rek<
K)lides. Vümaš© õppeasutuse
lõpetas i92i aastd
teni eksami^. Töötas E M x V a ^^
riigi Veeteede Valitsuse laevadel
tiiürimehe ja kaptenina mereiüär-kide
asetamisel, mis oli äärmiselt
vastutusrte ülesaiae. Ta abikaa
sa Aurelie j^rineb Järvamaalt
Kima vallast. Käis M i s Narvas,
kus tutvus ka oma tulevase abi­kaasaga.
Pärast a,bieüumist oli ko­duperenaiseks
ja osales Najskodu-kaitse
töös.
Pärast ^ j a lõppu sõitis kapten
Jürgens Briti lipu all sõitvatel
laevadel esimese tüüründieaai ja
tuli 1954. aastal koos perejsonnäga
Inglismaalt Torontosse. S ik dii ta
Eesti Kaubalaeva Juhtkonna Koon­dise
asutajaliige ja k a u a n e juha­tuse
liige. Äurelie Jürgens on ak­tiivselt
osa võtnud Vana Andrese
koguduse . Naisringi tööst. Neid
Ävuslil^, ühiskondÄe ja kt-riHlüdte
üritusi ei ole palju, müle-dest
teemantpaarpole osa võtnud.
Usk, lootus jä armastus Kõigevä­gevamasse
ja kaasimmestesse on
ejdu pandiks, mis on vünud õnneli­ku
abielupaari läbi nende ühise pi­ka
ja sündmusterikkä eluitee. Ala­ti
sõbralik ja rõõmus olek on kind
lustanud neile lugematuid sõpru,
kes ühinevad sooviga, andku Kõi­gevägevam
neile tugevat tervist ja
veel palju ühiseid õnnelikke aas­taid.
•. •
: ^ AA.
'BBJsm&i m kaoni ^limiisega, arvukad fotod ä r j ^ y a d seda,
mis iraamatiis sõnadega ütlemata on ji&md. T m on bea int*
vumlseis oma rahva ajalooga. Ea siSs koi see on teada,
[. Raoai mõndagi, mis seni teadmata Ja m&> BiiUe
K. PStsi isik ja elatdõ
esile
m
JÄREL! 0 0 0
Bfüügil ,>Vaba E ^ a s e " tamoses
gaas»
ÄNDRESKÜN©
\; 'liiflastiis Vali8-E(6sM^^ EMP.: •
• 3H IL Hind $14X)0 br. -f saateku^^
ajaldrjaai&a t e ^ põbineb laialdasele aSliiiEat@3jalie.f^
analüüsib Soome dse- ja i^Üspolüt^ rfigi ^Mp&evast olu­korda
ja snnnda, Nõnkognde Liidu Soome-poliitikat, Sooma vattft-ms^
f r^id^dist partelelnii ja palja maod, tooes Soom® ssa&sh
sest Imviiatnd Ingejaile p
iil ¥cib€i Eesficis® f0litiis@s
tarna
Küsisin, nagu- muuseas:. .,
;,Kas k l süda põksus, kui
sdmüdt sind Vai^tiniga paari pa-
„Mitte põrmugi!"
„Aga kas siis põksus, kui mina
sul kosjas pisia?"
„Sina? Mimi? Müläl see oli?"
hüüti:;imeslumilt. ; •.
,/Meta meelde! Ra^idteevagunis,
peale õnnetust. Küsisin sinult, kui­das
sulte meeldib olla Marta Mee-
Martale
juures head ööd.
hommi-ifcueinet>
kül Valentin oli tõmbunud
oma tuppa, jäime Martaga mo­mendiks
Ismädi'juurde.
Marta lausus kõheldesi
: ;,,Onü,.nieil oh
(< - •
suldma. Oleks aeg 'kõndida oma
jalul.
„01gu ül Aga selle eest tuled
mulle Biiüd sekretäriks, palgali­seks
muidugi. Aega selleks peaks
sul Jätoma. Mu pabmd on segi
kui jpüder ja, k ^ a d . Kelle kaela
ma selle kupatuse jätan, kui kord
ära kaon?-'
Olin nõus: , ,¥õime kohe alata,
kas või täna."
õhtupoole viis Ismael mind m&
kabinetti, kus akna all seisis ta
ema piõletajtud! kirjade ja raüd-vitstega
tammine veimekiršt.
„Altistame ema kallist kirstust! "
Ismael võttis ktrjutušlaua lae­kast
keeruka keelega raudvõtme,
käänas, seda raginal lukuaugus
ning tõstis üles kriuksuva ja krigi-
1> ja leerituhnistusi, kü-ju, niatus- ,,Vanäišäkäsion väanšeinud. N
te iauMehti — kõik läbisegi. Vaa- tavasti kirjutas, kui surm seisis
asin vneedkl; läbi .-ja." asetasin p^ suu juures." •
Sealsäiüas esüehe vahel lamas
kokkuvoldituit pruuniks-muutunud
ühel pärastlõunal asusin keeras
dama otsmist sahtlit, mis oli täis | Ismael poogna lahti. Nähtavale tu
smaeli poolt emalö saadetud kir- j li ebakindla kä^a kir jutatud pikk
u. Käsi sattus juhtumisi vastu
mingit nuppu ja — sahtliälune puu-liist
kargas lahti! Olin avastanud
saialaeka! '
,,Isma€l!" hüüdsin. ,.Tule kor-aks
siia! Vaata, mis'see önl":
Ismaeli üllatus oli kir jeldamatu:
,Salasahtel!"
V0S."
' „Kas sea; oli siis kosimine?"
imestati. '
,,011 küll. Ja kas sa mäletad, mi­da
sa vastasid^ Et meeldib küll."
„Kas sinul oii siis tõsi taga."
„01i fcüU: Aga kas sihul oli?"
Marta seisatas ja käed tõusid
iiäo ette. Votšdn md^ 0^^
nad muutusid ülearuseks. Haara­sin
ta embusse/
Olime :joudnud oma aiaväravast
ammu mööda. Ega me sel ööl nii­pea
koju saaniÄl.
„Noh, kaUl laskis Hansschmidti
püss täna vilitu!" ütlesin, kui mit-
•.•swvisin
,,Nii-nii! Pime kana leidis lõpuks
ka tera!" patsutas' Ismael mulle
õlale.
. „Kust sina seda tead?" päris
Marta ja punastus.
„Nasn seda teie na
sevä kirstukaaiie. Nähtavale tulid
kuhjad kultumid pabereid, kokku-keeratud
rulle ja vanu raamatuid.
„Siin kõige peal on minu plaa­nid
ja joonestused setet ajast, kui
ehitasin Pärhusmaju", andis Is-
. . . - - j m a e l seletusi. „Allpool näed vana-
^ isa raamatukraami ja päris põhjas
hoidis ema oma mä,lestusesemeid
Vanusepäevü Võis ta tundide kau­pa
istuda kirstu ääres ja vaadeld
Võttis, aga asja sai!" muheles va­bamees.
„ ü t l e nüüd, Villu ^ kas
viid mult tütrekese või tuled mulle
pojaks?".;;' ••• •„>••:•
„01gu meid ka seekord kolm!
Kolm on kohtu seadus."
,,01e siis mdieks tulemast!"
Jüeppisime kokku, et hoiame kih­luse
esialgu saladuses;^
Ismäeliga kahekesi jäädes viisin
Kirst andis tööd mitmeks päe­vaks.
Riiete panipaigaks ei olnud
seda vist kasutatud, sest ieidsin
seal vaid paar vöökest ja sulcame
Ismaeli villaplaänid ja kalkulat­sioonid
sorteeritud ja linnamuuseu­mi
jaoks vatoais pandud, võtsin
käsüe Kotlepi ja ta tütre varaisdu
sed. Sün leidus talurahva kalent
reid mitmekümne aasta kohta, pai
veraamatuid, mõned; numbrid
Januseni „Perno Postmieest" Mi
mu; }n- na
kiri. Ismael kohendas
le. Lugesin üle ta õla:
mna-
, ,Mina vaene patime inimene,
Kotlep Leisik, tunnisitan Jumala ja
inimeste ees ülesse seda ülekohut,
mida. mina oma vanemale tütrele
Munale olen teinud, kui mina pi-
Ta kobas käega laekas: Siin on mödas vihas tema üle kohut mõist-sees
midagi kõva." sin ja tema oma laste hulgast väl-
Ruttasin appi ja ühisel jõul kis- ja tõukasin ja tema pärandusest
ikna jäjtsiii.
Mina tahtsin ollä^vali kohtumõist­ja,
nagu seda oli meie Onnis oi)e-taja
praost Meyer. Ja miöa olin
kusune sahtlist välja suure puu-kaantega
raamatu — piibli.
,,Vahaisa Kotlepi vana piibel!
Siin ema kirstus!"
Vanamees puhus köitelt tohnu ja j unustanud Mäejuthis^ krjasõna,
kandis piibli kui kalli aarde kirju- mis ti^
tuölauale. I ,'Olge armulised, siis ollakse ka
,,See! oli ju kadunud. 1^1 otsiU teie vastu ^armulised!"
ja otsiti, aga ei leitud. Vaata, kuhu Nüüd seisab ka praost Jumala
oli peitu pugenud!' Süt ema kirstust
Kui Jumal minule veel
annab, siis tahan mina oma varari-duse
kõigi oma laste vahel üheta­saselt
ära jaotada. Kui aga Jumala
mind v a r ^ ära kutsub, süs pea­vad
mmu lapsed mmu pärandust:
jagama jumalakartuses ja vennali­kus
armastuses ja üksmeeles.
Minale tehtudialekohtu parandö-misoks
teen mina temale veel ühe
kingituse ja määran temale meie
perekonna vana Piibli Raamatu.
Ärgu tema väsigu seesinast luge­mast
kaanest; kaaneni!
Ja lõpuks olgu minu laste püha
kohus hoolt kanda sdle eest, et
Papissaare uksed ikka laiali lahti
seisaksivad nende vaeste laste ees,
kes üma isata ja emata M jäänud
maaüma tõugata j ^ lükata.
Kiidetud olgu Vägede J^ioova!"
ei mõistnud seda keegi otsida."
Pühalikult, peagu hinge kinni pi­dada
ai-vas vanamees puukaante
v Ä s e pideme. ^ >-
Esilehele oli jKotlep sisse kand­nud
perekonnaliikmete nimed. Esi­mese
lapse Müna nimi oli läbi
tõmmatud, kuid teise tmdiga uues­ti
peale kirjutatud.
,,Naed siin", näitas Ismael näpu­ga
Müna nimedele. ,,Kui vana­isa
mu ema nime uuesti sisse kü^-
jutas- siis tähendab see, et ta voltis
oma tütre täieõiguslikuks l a ^ ks
ja i^erekonnaliifcmeks tagasi"
„Ei
Ismael istus tükk aega tummÄlt.
,,Vaen€ema!" lausus ta šiis/,,Ta
sulges oma sumad igaveseks ja ei
saanud üalgi teada, et isa võttis ta
perekonda tagasi."
„Kotlepi ehitahe pidi olema tu­gev,
kui ta lootis elada ja ise aja­da
asjad korda. Käekirja j ä r^
otsustades oli ta päris põÄihEhne
surma kahetseb immene oma tegu-
Vahnistädes ennast astuma Koi- p d " , avaldasin arvamist, .
kohtu ees ja ininul tuleb pea tema­le
järele minna. Mis kohtumõistja
olen mina surelik inimene, tuhk ja
geväelise kohtujärje ette, kahetsen
mina pattu oma liha ja vere vastu
ja võtan tagasi Mima oma ai-m-saks
lapseks kõikide ji^imise õi^
gustega. Sest jumal oli minu vastu
armuline. Ta ei lükanud mitte
Miinä ihuvälja enesest ära, vaid
öxmistas minu perekonda ja laskis
Mima pojal Išmaelii ki^ifgele'tõüs-ta^
:
Nüüd seisab Miiria hhni jälle mi­nu
vanas
Järäkü ärkas Ismael rammetu-sest:
;•:'••]:':/',-• •
„Nüüd ma taipan Sündmuste
käiku! See oli Audru praost Meyer,-
kes seisis mu emä väijaviskamise
taga! Vana praost oli vanaisale
suur autoriteet. Aga ka temast sas
tuhk ja põrm",, noogutas ta motü.-
kult.
m
r. 28
Norvas ainuli
venelased
Ajakiri „Baltische|
jutab:
Narva kohta on vi
teada, kuigi kõduma?
tihti tounub üle Nai
venelaste pommitai
na peagu täiesti hj
on vanade plaanide ]\
ehitatud barokkstii
Suurejooneiliselt 01
tud Hermanni kindli
pole aga katsutudki
. Varem oli linna sul
tuseks Kreenholmi
5500 töölisega..Nüü(
teks tehasteks jõujat
Külastajate mulj«
neb linna elanikkonj
ditult venelastest,
tõstis hiljuti esile,
vat tomiunüd omal
streigid Eestis .Seal)
ka paljud silmapaistf
mmm
ENNALI
ADVOKAAT.!
1b«m 1912, Royal
Toronto Dominl!
Ii>98tiaadres8: P.O.
Ont. (Bay & Klnj
Telefon:
24-tundi telefoni
aa
RAAMATUI
JOHNLSi
C.A|
Chartered Acj
55 University Al
T a 862-1
Toronto, Öht.
VABA EES
QucrNsr.
r J
LJ < ^ 1
IV
K
UI RiCHtlOl
r
s
f
kiV6
„Vaba Eestlase"
talitase asukc
TOIMETUS JAl
avatud esma/
reedeni kellal
Telefonid: toim(
talitusi
Toimetajad kodu3
väljaspool tööaegf
Karl Arro
Hannes Oja
Kuulutusi voeta|
nädala esimesse
esmasp.homm.
nädala teise ajale
map. homm.
KUULUTi
VABA EES^
on tasuv ajalehd
leviku
Kuulutuste
üks toll ühel veei
esiküljel^ - -
tagaküljel
KUULUTUSI
VAST1
J: Vfba Eestlase
135 Tecumseth
Telefon 364-767J
Postiaadress:
Stn. C, Toroüto]
Talitus väljaspc
Helmi Liivandi|
1. Mrs. Leida ME
149 Bishop Ave]
Wülowdale, Ööl]
Telefon: 223-t