Vaba eestlane , April 15, 1982

              Nr. 29
Hr. 29
uuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiinniiflHiniiii
VABA EESTLANE neljapäeval, 15. apriHil 1932 _ Thursday, Aprii 15, 1982 Lk.?
i" TALITUSES
Hind Saate-
$ kohi^
2.— $1.-
3.- 35
18.— .70
10.— .50
5.— .70
10.— $1.—
7.50 $1^
2.— .35
8.— .50
15.-11.00
iBADUS 7.50 .50
... 11.— .85
IlKVIEM 3.50 .35
röõRSILE 10.— .50
3.— .50
>ADEL 3.— .50
,T 9^ .50
5;— .40
IfeegeidDsi 5.— .3
3 ^ 30
KAARELT 2.—
JA
|i)
)go)
togu)
8.—
4.—
2.50
2.25
2.25
2.25
20.—
5.—
8.80
letüskogn) 6.—
30
JO
30
30
.50
30
30
.30
30
30
.40
.40
.40
30
1.50 30
2.75
14.—
30
.50
16.20 .50
1981
1)
5.—
8.—
5.-
.50
.70
.50
18.— $1.—
6.— .70
.STELE:
Ble) 3.— .50
tööraamat
! 4.— .40
tööraamat
J 5.— M
3.— . • .50
2.50 .50
iBiiiiHiiiinigintHHnniuiiiHHflnfflniuiHii
Iris hüsteeriliseks,
[ihnus roosas flanellkuues jä
tehtud juukserullidega. Siis
'tas hädaldama, et ndüd on
mmne tund käes ja et nüüd
fk lõppenud.
pöördus köögitüdruk oma
fgolfikuues ja tuhvUtes ta
|ja ütles: „Noh, kui see sinu
tund on, siis tuli ta sul küll
Ifijal ja ära seda unusta. Kas
jud sul tänane õhtu prii ja
la ei näinud sind oma sihna-
Icui sa läksid veltveebel Ga-i'iga,
üle turu, et minna kin-stasin
veel ütlemast, et
j teiste' muudatuste on meil
|ka kino, sõdurite pärast ni-kui
peaksidki surema täna /
ikslase käe iäbi, siis ole õn-
I viimane; asi, mida siin ilmas
oli Chariie Chaplini uusim
^lii et ma ei saa aru, mis. sa
siin, sa tänamatu loom!"
köögitüdruk. „Kui sa oleksid
näiteks vana Penny, kelle
jeks elurõõmuks oleks tugev
Jahoog jalas —"
ja tuli meil meelde vana
|, ainuke, kes põhud kogu-
Evelyni tuppa. 1
tea, kas ta magas kogu sel-
Ira ajal Ja kui ta ei maga-pis
pidi ta küll hirmul olema,
vanamees."
jimy? Kas see on teie vana
[.kes luusib alati meie laag-ibruses,
otsides küll kruusa,
[ompostimulda ja teab mida
küsis luupainaja kähku,
ta magab pööningul või?
In korraks tema juurde sis-
Heino Ni^raiber^
50-aostan&
Seltskonna- ja polütikategelan©
Heino Nurmberg tähistas 12. veeb-niarü
oma 50 sünnipäeva paljude
sõprade keskel oma kodus Orange
Kalifomias. Juubilar sündis Tallin­nas,
kuid noorelt orvuks jäädes
asus elama oma onu, õpetaja Jo­hannes
Aarikese juurde Karksi
Nuiale, kus sai ka oma algharidu-se.
Põgenödes kodumaalt enne
enamlaste teist okupatsiooni jõuti
Geislmgeni põgenikelaagrisse Sak­samaale,
kus juubüari onu oli aas»
taid eesti koguduse karjaseks. Juu­bilar
võttis osa sõjaväeteenistusest,
olles lennuväes Marokos Casa
Blanca lähedal. Peale oma kohuste
täitmist! jätkas juubüar õpmguid
majandusteaduse alal ning sellele
järgnevalt töötas pücemat aega
Douglas Aircraft raali-psakonnas.
Vüš aastat tagasi asutas juubüar
iseseisva trükikoja Estolith Prm-tingCo.,
mis on edukalt tegutsenud
terve |perekonnakaasabü;
JuuDüar on abielus õpetaja Os*
karPastiku tütre Maiega ja neü
on neli last, tlitred Nancy ja Ing­rid
ning poeg kari täiskasvanud ja
alaealme poeg Arno. Hemo Nurm-betg
on aktüvselt võtnud osa selts­konnategevusest,
olles aastaid Los
Angelese Eesti Täienduskooli lae­kur,
hundude abijuht, lühing Eesti
Maja esimees, Lääneranniku Eesti
Päevade laekur. Eesti Rahvusko­mitee
Ühendriikides Esinduskogu
lüge ja Balti VabadusUidu asutaja.
Akadeemüiselt kuulub ta Korp!
Rotalia liikmeskonda. Juubelipäe­val
tervitas Eesti Rahvuskomitee
r ühendriikides ja esimehe nimel ju-
^ hatusliige Avo PürisUd, ühiskmgi
andis üle Esindukogu lüge Vüvi
PürisUd. '
TÄNAVU SUVEL
FINNAIR'IGA SOOME
¥§i'S'@ reisidi^ (idyk»if %mm^ - SiSipsaeiBifoi lkni kyncigl ^m^m
TP.E.S. Täienduskooli E.V. aktusega tähisfaM ka kooUaasta esimese
poolaasta täitumist. Sei puhul kinnitati lõpuklassi õpUastele rmnale
eesti kooli hõbedane rinnamärk. PUdil klassijuhataja Hella Leivat kii-nitamas
märki Riina Kimdlami rinnale. Foto: Vaba Eestlane
ADVOKAADID
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, RoyalTmst Towen-
Toronto Dominkm Ceiitre
Fostiaadr^ P.O. 326, Toronto
Ont (Bay & King) M5K1X7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
mm
TED ROLAND LAAN
ddvokacit-notar
133 RichmW St W., Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
yABA EBSTUNE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—^3-ni
telefaaid: toimetus 4444823
tahtus 444-4832
Toimetaja) kodus
välja^>ool tööaeg&t
Hannes Oja 481-5316
J^DBlBtnisi v^etalne vastiBS
nädala esimesse ajalehte kurni
esmasp. homm. kella 1 l^ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
] leviku tõttu.
Koolataste hiimad:
tlkfl toUifhel veeral .... H25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eesäase taütiüis
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct
Wülowdale/Ont. M2R m
telefon: 223-0080
Rahutu vaimuga arhitekt
Professor Ants Elken 65-acistcin@
Ants Elken peab ennast rahutuks
ja otsivaks vaimuks. Sellest sele-tuvadki
ta otsimised süa-sinna
muusika, arhitektuuri, kunsti, ke­raamika
valdkonnas. Lihtne küsi­mus
iseendale: kuidas leiab igaüks
oma õige koha maaümas, juhtis ta
hilisemale uurimistööle tajumus­likkude
reaktsioonide alal, mis
omakorda laiendatult psühholoog
giasse ja antropoloogiasse . ning
selle osatähtsuse ümbruse tajumi­sel
andis uue lähenemisvüsi kogu
Toronto arhitektuuriülikooli põhi­programmi
ümberhindamisele ja
kujundamisele.
Ants Elkeni hindamisel ei ole ar­hitektuur
ainult visuaahie kunst
ega rahuldav vorm, vaid meeldiv
kogemus mida tajuvad kõik mee­led,
otsides harmooniat ja koos­tööd.
Arhitektuuses sõnastuses ei
küsita kas midagi on hea, vaid
mikspärast see on hea, kuna iga
asi on nü hea kui reaktsioon, mille
see tekitab.
Elken jagab väärtused kahte
gruppi. Ühes mõistuslikult ratsio­naalsed,
nagu on tehnilised ja ma­janduslikud
kaalutlused või alad,
mis tegelevad inimese tundeliste
väärtuste hindamisega ja. inimese
heaoluga. Teises on ilul oma koht,
aga ta ei asenda heaolu, sest üu
on kergem hinnata kui heaolu. Ini­mese
heaolu tase oleneb tema ta-jureaktsioonidest
kolmes põhilises
jaotuses: antropoloogiliselt; sotsi­aalselt
ja kultuurselt.
tJrgolemuselt otsib inimene kon­takti
loodusega (meie suvemajad),
soovib saavutada teatud kmdlus-tunnet
(bma ase ja peavari), soor
vib 'oUa iseseisev, leida eneseinit-siatüvi,
rakendusvõimalusi ja" seik­lusi.
Otsib sümboolseid väärtusi.
Tunneb; et ta ei ole kõrgeim võim
maaümas (usulised otsmgud).
Seltskondlikult „ei ole hea, kui
mimene üksi'? on. Sellepärast luu­akse
perekonnad, otsitakse läbikäi-misvorme
ja kohti, mängitakse
koos. Vanades ühiskondades andis
sotsiaalne, positsioon kmdlustunde,
kuna lioores ühiskonnas püüab; se­da
asendada majandusük positsi­oon.
Mittekülgesündinüd, õpitud kul­tuuriline
heaolumõõt on mõjutatud
polütüisest ja majandusükust taga­põhjast,
kuhu lisanduvad inimese
isikükudläbielamused ja vanus.
Arhitektuuri ülesanne on kõikide
nende põhinõuete avastamme ja
nende rahuldamiseks sobivate la­henduste
leidmine.
Ants Elken on olnud Toronto üli­kooli
arhitektuuriosakonna õppe­jõud
1959. aastast alates. 1966. aas­tast
alates associate professorina
ning 1981. kevadest alates täispro-fessorina.
Ta iUesanded sooritatak­se
peamiselt kavandusstuudiotes
ja mitmetel erialaloengutel. Eriti
märkimisväärne on ta loengutesari
„Perception and^ Responše", mida
ta hüjuti laiendas häÖelamete lisa­misega.
Alates 1953. aastast on A. Elken
Kanada Arhitektuuriühmgu lüge ja
arhitektuurifü-ma kaasomanik, mu­ie
töödeks on peamiselt ohiud koo-üd,
raamatukogud; kirikud, hotel-üd
ja spordikompleksid. Euna ta
isüdücult juhib projektUcavandusi,
süs on ta ka otseselt ärateenmud
need arvukad auhinnad, mis aas­tate
jooksiü tenia büroole on antud.
Nendest märkimisväärsemad on:
1978 -Süver HexagonAward Mi­lanos
(Päüseseküttega katsemaja).
FiNNBOSSI
ÄRASÕIDUD
Bussisõidud Mirabeü lennuväl­jale
ja tagasi, 25 eriajast leiate
kindlasti sobiva nunekuaja juu­ni-,
juuli-, augusti- või septemb­rikuul.
Bussisõidu ajal pakume
kerget einet Mü-abeU lennuväl­jalt
Finnair DC-10 reisüennuki°
ga Helsingi ja tagasi.
APEX HINDADEGA MAJUTUS
HELSINGI VÕI HOTELLIS
Nüüd on APEX lendusid aM
Helsingisse kui ka Stokhohni.
Fmnah:'i uue sõiduplaaniga on
võimahk reisida süt igal kohna-päeval,
reedel või pühapäeval ja
tagasi kohnap., laup. või püha­päeval.
1964 OAA Turism Award
(Battle Memorial ehitus).
1955 Massey Medal.
Peale selle on ta büroo osa võt­nud
mitmest Kanada ja rahvusva­helisest
võistlusest/ kaasa arvatuni,!
Toronto raekoda ja Ottawa kunsti­keskuse
kavandi võistlus.
' S t . Lawrence veetee süsteemi
väljaehituse ajal oü A. Elken St.
Lawrence Development Commis-sion'i
konsulteeriv arhitekt. Ta pla­neeris
tJlem-Kanada küla ja Crys-tal
pargi ning kavandas Battle Me­morial
ehituse, mis moodustab
keskuse Crystal pargüe. Büroo on
olnud paljude eelkavandite ja uuri­misprojektide
autor, eriti energia­säästu
alal j kavandades Kanada
esimese päü^eseküttega kõrgehitu-se.
Alates aastast 1973 on A. Elkon
harrastanud keraamikakunsti. Ta
on lõpetanud paar tosmat kursust
ja 1980. aasta detsembris oli tal
iseseisev näitus 400 esemega. Tu­gev
vormitunne, üutsev meel ja
tundlik käteoskus annab üu- ja tar-beesemeüe
vanameiisterliku kuju,
mida ta mõnusa muhelusega
omaks võtab, olles uhke oma loo­mingu
üle..
Oma arhitektuurüise hariduse on
ta saanud kolmes üükooüs: Tartus
1935—36. aastaü inseneriteaduskon­nas,
1937—40. aastaü Helsingi po-lütehniüses
mstituudis, müle lõpe­tas
arhitektma ja 194344. aastaü
Müncheni polütehniüses mstituudis,
millfi lõpetas diplomeeritud msene- •
rina arhitektuuri alal. Peale seUe
töötas ta aastaü 1944—49 Baieris
vaütsusele ja 1948—49 Stokholmis
arhitektibüroos. -Akadeemüiselt ta
kuulub E(^p! Vironiasse ja on Tar­tu
CoUege'i asutaja direktor'.
Tänavune kevad on kujunenud
taUe ümberkorralduste ajaks: pea­le
33 aastast ühkooütööd on ta ot­sustanud
professoriameti maha
panna, sulgedes tuhandeisse ulatu­va
üüõpüaste nimekirja, keUede
mälus tõuseb nende kujunemisaas-tate
reas professor EUien heatahtü-ku
sõbrameheliku õpetlasena, kes
on alati abivalmis, kuid samal ajal.
süski krütüise sumaga,, pannes
aga huumoriga näpu valusale ko­hale,
kus hiHsem diagnoos ohiuks
asjatu, üks selHste heade mäles­tuste
hoidja on aUakkjutanu, kes
oü 1949. aastal A. EUieni esimesi
õpüa^si Torontos, kuna sama pere­konna
teise generatsiooni esmdaja
teeb praegu tema juures oma, lõ­putööd.
A. Elken on tänavu ka oma ar-hitektipraktika
ümber korraldanud,
jättes ära firma Ikohustusüku too­ja
jäädes abi andma
Ärasõit
1.26.maü
2.26. mail
3. 26. maÜ
4.26. maÜ
5. 30. maü
6. 30. maü
7. 30. maü
8. 30. mail
9.16. juun.
10.16. juun.
11. 23. juun.
12.23. juun.
13.23. juun.
14.23. juun.
15. 7.juul.
16. T.juul.
17.14. juul.
18:i4.juul.
19.21. juul.
20.21. juul.
21. 4. aug.
22. 4. aug.
23. ll.aiig.
24. 1. sept.
25. i
tulek
16. juun.
30. juun,
14. juulü
25. aug.
30. juunü
14. juuUl
28. juuül
25. aug.
7. juulü
4. aug.
14. juulü
21. juuül
4. aug.
I. s^pt.
21. juuül
4. aug.
2J. juuül
11. aug.
II. aug.
l.sept.
25. aug.
15. sept.
l.sept.
15. sept.
29. sept
Kestvui-
21 päeva
35 päeva
49 päeva
91 päeva
31 päeva
45 päeva
59 päeva
87 päeva
21 päeva
49 päeva
21 päeva
28 päeva
42 päeva
70 päeva
14 päeva
28 päeva
14 päeva
28 päeva
21 päeva
42 päeva
21 j ^ v a
42 j ^ v a
21 päeva
14 päeva
28 ^ v a
Hinnad
Montreal
Toronto
Sudbury
Sault vSte.
.Marie
Thunder
Calgary
MMk juunist-september
augustini
$798.00 $ 987.00
$894.00 $1083.00
$974.00 $1163.00
$960.00 $1149.00
$960.00' $1149.00
$960.00. $1149.00
$1036.00 $1225.00
Mai, septembri juimi,
sõidud juuli,
augusti
sõidud
Hinnad
täiskasvanuüe $763.00 $905.00
Lastele $382.00 $453.00
Sülelastele
(alla 2 a.) $77.00 $ 91.00
10% sissemaksu, mida ei anta
tagasi, tuleb maksta kohareser-vatsiooniga
koos! Reservat­sioon,
samuti püetihind, tuleb
teha vähemalt 30* päeva enne
ärasõitu. Loobunüse juhul pÜe*
tite ostu järel, väljaarvatud hai­guse
või surmajuhtumiga seo­ses,
võetakse püetihinnast 25% o
Hinnas ei ole kanada lennumak-su
$12.50. APEX-hind võimal­dab
7—90-päevase Helsmgi rei­si.
Stokhohn on vastavalt 14—
90 päeva. Reis tuleb reserveeri- >
da ja maksta vähemalt 21 päeva
enne ärasõitu.
AUTODE ÜÜRIMINE
Soome külastuse ajal võib Finn-ak
korraldada teüe auto vahnis
juba lennuväljale. Auto üürimi­ne
nädalas maksab alates
$350.00. Iga Hsapäeva $50,00
juurde.
FINNAIRI
PUHKUSEPILET
Võite lennata Soomes 15 päeva
jooksul piiramata soome lennu-lünidel.
Pileti hind ainult
$235.00.
FINNRAILI PASS
Reisite Soomes raudteepiletiga
edukalt ja mugavasti, Püet õi­gustab
reisima piü*amatult kõi­gis
reisirongides kodumaa liini­del
22 päeva. 8-päeva püet
maksab $72.00 ja 15-päeva pi-
,let-$lÖ5.( ' •
¥õtk@ ühendus r@i§ilbiroogci vSi Finn@iir''ig@
Toiromto-(^16) 36245111
Meie hoteUipakend teeb teie
olemise veelgi hõlpsamaks, öö-bünine
2-immese ruumis mak­sab
vaid $45.00 ööpäevas isi­kult.
HoteUipakend tuleb osta
vähemalt kolmeks ööpäevaks.
Võite ööbida kõigf^ SOKOS-ho-teUides
Soomes või Kalastaja-torpass
või Intercontinent^
Helsingis. Hmda kuulub ka
honumkusöök. HoteUipakend
on maksev ainult juuni-, juuU-ja
aujgustikuul 1982 ja seda
võib reserveerida Finnair'! kau­du.
STOKHOLMI
..RISTLEMISED"
Ainult $189.00 isücu kohta.
Nautige 2 ööd kestjvat edasi-ta-gasi
reisi üle Läänemere Stok­hohni.
Veedate päeva Stokhol­mis,
kus võite kasutada güdide-ga,
turismisõite.
Reisüiinnas on kabimimajutus
laevas, 2 hommUaisööki, 2
tusDöki puhvetiauast, Stokholmi
edasi-tagasi.sõidud turismibussi­del,
2V2-tunnine ringsõit Stok-hohnis.
1
Kui teü on rohkem aega, võite
kogeda Stokhohni täisristlemist,
kus kahes SüjaLine laevas vee­date
unustamata õhtu lisaks reis
Helsingist Stokhohni ja tagasi.
. Teü on võunalus veeta 2 päeva
ja üks öö Stokholmis, kus ma-futuskohaks
on HbteU Reisen
— Gamla Stanis. Hinna sees on
veel ringreisile lisaks 3 honmii-kusööki
ja 2 õhtusööki puhvet­iauast
laeval, hoteUi-majutus,
kabimi-niäjutus oma mugavus^
tega ja edasitagasi sõit turismi­bussiga
Stokhohnis. Reisüimd
ainult $239.00 isikult.
Kõik ülaltoodud eripakkumi­sed
müüakse amult Finnak*!
Atlandi lendudega kbos. Tomü-ge
kiu-esti, sest 1. apr. alates
hinnad tõusevad.
Tähelepanu: kõikide lendude
hmnad on kentivad 1. jaan.
1982. ja võivad muutuda ette
teatamata.
VaECOweir (6Ö4) 6874582 '
konsulteeriva arhitektma. See üm­berkorraldus
algab varasuvise Eu-roopareisiga.
Vaist õigesti vaüda, tõeliste väär-tuste
tunnetamme enne kui need
lõpükku järjekorda korralduvad,
on inimese elu ja töö imetlemis-yäärsemad
oskused. Me kõUc teeme
ja tahame, püüame kasutada oma
tarkusi, võime oUa tubüd, kuid
mõne mehe elu on rikkam ja nau­ditavam,
väärausükum ja tähen-dusrUckam,
kasuks iseenesele ja
teistele. Ants EUcen on temud taUe
antud võimalustest alati isUmpära-sed
vaUkud, juba nooreea päeva­dest
alati, mis nüüd tema 65-ndal
sünnipäeval tagasi vaadates täida­vad
pika rea väärtuslücke aastaid.
Ants Elken on sündmud 25. märt-sü
1917. a. Tartus.
Sünnipäeva puhul soovivad sõb­rad
jõudu ja edu kõigeks seUeks,
mis taüe meeldib teha.
Evald Uustalu
Biiemuaarid ilmusicü
Koos konsul Evald Uustalu sur-mateatega
Rootsist jõudis süa ka
tema sünnipäevaks jaanuaris ümu-nud
memuaarteos ,iTagurpidi sõu-des".
Raamat on 208 ÜJ. suurune ja
seUes on 68 osalt vägagi haruldast
fotot, mis mitte üksnes ei kirjelda
autori enese, vaid ka selleaegseid
elusündmusi.
Mälestused annavad ainulaadse
ülevaate Eesti iseseisvusperioodist
ja seUe saatuslikest ja murrangur
ustest lõppäastatest. Meie memu-aarMrjanduses
paguluses on teos
amulaadne seües mõttes, et autoru
on ohiud kasutada põhjaük ja rik-kaükum
aUikmaterjal kodumaalt
oma perekonna kroonika osas. Ta
on siin kaasabi saanud oma kodu­maale
jäänud sugulastelt ja seda
ka eriti väga ainulaadse ja rikkaU-ku
fotomaterjaü osas. Sdle, kodu­maal
kogutud ja kontroUitud poh-jaüku
allikmaterjali on ajaloolane
ja suure arvu teoste ning kogu­teoste
autor ja toimetaja Evald
Uustalu kokku surunud oma suu­re
selgusega, kokkuhaaravusega
ja loogiüselt ülesenitatud teoses.
Ta kirjaldäb oma, elukroonikat
järgmistes peatükkides."^ Lapsepõli
ve suvedy Tallinnas, t^Ukooüs, Ees°
ti Vabariigi väüsteenistuses, Oku°
patsioonid ja Lõpetuseks. Lugedes
Uustalu raamatut võime kÕüc ko­geda,
kui palju siin kirjeldatust on
ühine ka meie endi elukäigule ja
mineviku radadale kodumaal.
Evald Uustalu elukroomka taga­põhjaks
on 2(var projektsioon Eesti
rahva ajaloost aastavahemUnis
1914-1943.
Raamat on müügü Vaba Eestla-se
talituses hmnagä |18. ^