Vaba eestlane , March 17, 1981

              Nr. 21
, 17. m i Marcli 17, .1981 Lk. 7
maa
luiüetiiskogi
|ga Lõnna-Eesfti Y&-
Sõomest; selle sba-ist,
aga ka oma
is Ja t^elepanoerk.
iiumd kogwSesl.
>0 ceiatl
tAUTUSES
in
iberis"
m
m L A M A T UD
Idamisele kuuluvate
Y^jaannete koond-md
laamatast, 1963
KOKÄRAABIATUS;
Styie
Piirisiid
|ga Caa. $ 13^
J" taltttis.
igelesist.
Ija mcialijcB
ARNO VIHALEMM
jnid kunstnik Eduard
jthise korral tauakse
|a Ja eesti Inmstnike
iT lageda ka Mema-sada
50e)
.ITUSES
tele tekitavat tiirusid ja
[hituse, need; ei saa kel-sõimata,
sest nemad
. . . Ja nüüd kamanda-rka
meest kui eesti t a l u -
I pealegi, et see oma pol-p
juba ammugi venela-istat
ees oli."
^urb jutt. Naised, olgugi
^letasid kõik veel hästi
f i U s a i d põlde. Ja maisi
lel ei mäletanud keegi.
Inukraist kujutlustest vä­ltis
Mari jutu tagasi vär.
pentaalsele külm ale maa-bd:
ehitavad Tälvepalee-
[maja, aga kus need lee-ukrainlased
elavad,, kes
iavad ja siia jäävad?
isinna,.kus ennegi olid,
["ostetakse- koomale, nii
barakid väljaspoole j ^
saavad sirs „ühiselamu"
ai need vabad elavadki,
[ab täpselt sama nari
[vangina magas. Ja nii
asemete peal ^ ikka
Imber ühe posti. Ainult
l'Jt on see nüüd elamis-lle
eest makstakse oma
fngi."
vahepeal tagasi tulnud
iNüüd sai igaüks oma
[a tujule mõjus see pea-itus
intiimsemaks ja op-aks.
)re on siin teie seas olla
liüüdis Jaak. „Aitüma!"
Issid" olid plekist, aga
[laist ei tulnud pähegi,
iusugune tass kah võiks
(Järgneb)
ÄUNDU
Pimedad talvised päevad on
varsti möödumas ja kevadised
elustavad päikesekiired; tubadesse
tungimas. Talvel on meil olnud
mõningaid probleeme toaliHede
kasvatamisega. Alljärgnevas vaat­leksime
toälilledele vajalikku val­gust,
õhuniiskust, väetamist ja
kastmist.
Toälüled enamikus pärinevad
pooltroopilistelt või troopilistelt
maadelt. Saame osta leht- ja õit­sev
aid lüli, mis meie toa madala
õhuniiskuse, ebasobiva tempera­tuuri
ja väikesel valguse juures
võivad eksisteerida, õhuniiskust
sJaame suurendada kasutades mis-kuse
tekitajaid (humidifiers-, vee­ga
täidetud nõusid või asetame
taimed ühte gruppi kokku, mille
piirkonnas on niiskem õhk ja roh­kem
valgust. Teame, et olenevalt
akende asukohast on erinevaid val­guse
võimalusi.
Mäiteks lõunapoolsed aknad võr­reldes
põhjapoolstega m palju
Begooniad ja Aafrika Kannikesed
õitsevad ja kasvavad talvel edukalt
lõunapoolsetel aknalaudadel, suvel
aga valguse -suurenendes peame
need ülevüma põhjapoolsetele
akendele. Lehttaimedest on vähem
valguse nõudlikud Aspidistra Ela-tior
(Gäst Iron Plant), Araujcaria
Excelsa (Norfolk Island Pine),:
Dieffenbachia Picta, Monstera De-liciosa,
Sanseviera (Snake Plant),
Promeliads, Peperomiad jt.
Vähese valguse juures lehttaimed
kasvatavad Iväiksemaid lehti, alu­mised
lehed muutuvad kollaseks ja
varisevad, üldiselt taimed muutu­vad
pikaks ja[ peeneks. Vähese val­guse
korral tbimiib taimede lehter
des väga väikene suhkru tootmine
nn. photsynthesise protsess on pii­ratud.
Tavaliselt 90% toas olevatest
taimedest kannatab üliliigse kast-ihise
ali. Raske on öelda täpselt
palju üks taim vett vajab.
Kastmise järele peab mwld mis-ke
blema aga mitte märg.
Enne järgmist kastmist olgu potis
olev muld kuiv. Liiga tugeva kast­mise
ja ^ähe kastmise tunnused
taimede juures on kahjuks samad.
Lehed närbuvad, nende otsad muu­tuvad
kollaseks ja "need varisevad
või isegi kogu taim hävib. Taime­de
vee tarvidus suureneb valguse
ja temperatuuri suurenedes märt­sist
kuni oktoobrini, süs peab ka
antavat vee kogust vastavalt suu­rendama.
Kastmiseks kasutatav
vesi olgu toa temperatuuriga ja va­ba
mürgistest ainetest (Fluorides).
Ka kasutatav väetise hulk oleneb
valguse tugevusest. Tavalised toa-lillede
muUasegud sisaldavad tai­medele
vajalikke toitaineid. Talvel
ei esine toitainete puudust.
Märtsist k u k oktoobrini vajavad
toalilled Mndjasti kord kuus vees
laliustuvat väetist nagu näiteks
20-20-20, seda pannakse pool ku­ni
üks teelusikatäis üke galloni
vee kohta.
Luga tugevalt väetades esinevad
peaaegu samad tunnused kui tuge­val
kastmisel. Siis tuleks mullast
pesta ülelMged soolad eriti tugeva
kastmisega ja pärast seda lasta
taime potimuld kuivada. Taimedel
võivad putukate s.o. kahjurite kõr­val
esineda ka kloroos (Ghlorosis)
haiguseid. Vümast võivad tekitada
üleliigne väetamine, keemiliste ai­netega
põletamine, madal toa tem­peratuur,
madal õhuniiskus, kõdu-lestade
(Mites) kahjustused jne.
Regulaarselt taimede lehti lapiga
pestes väldime lehetäide, küptäide
jt. kahjurite tekkimist. Kahjurite
arvukal esinemisel peame pritsima
paar kolm nädalat iga seitsme päe^
va järele toalüledele ettenähtud
(indoor plant insect spray) tõrje-ainete
seguga.
E. Kuris
mmmmm
ADVOKAAT-NOTAR
Room im, Royal Trust Towei
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronta
Ont. (Bay & King) M5K IKT
Telefon: 8S9-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
^dvokäat-rfiotar
1133 Richmond St. W., Ste
Toronto, M5H 2LS
Tel. 364-7072
S Ä Ä R .
€hsrtered Abcoun^aRÖ
5 üniversi^-y-Ave.. St«. %m
* Tel. 8S2-7115
Toronto, Ont.
roim@tusel@ smdetud
EESTI KIRIK nr. 1 — 1981.
^EELK häälekandja tänavuses esi-nieses
numbris kirjutavad: R.
Koolmeister „Uus elu kõrveteel'',
E. Kuusler „Kinnitage lõtvu käsi",
R. Koolmeister „Eesti kogudus
Ruas", K: - Raudsepp „Jeesuse
käsk, mis hämmastas tarka
meest", E.Kägi „Viktoria palve­raamat",
P.A. Tammaru ,,200 aas­tat
pühapäeyakooli"> „Anna Haava
viimne teekond" (15, III. 1957), E .
Kägi „Ligimise ja enesearmas­tus",
U. Plank ,vAastav.ahetusel",
„Aga muist kukkus hea maa peale
ja kandis vüja.. ."*, R. Kiviranna
,;Apostliku usutunnistuse tõed meie
hingele", K. Tammer Ustavuse"
vajadus", ViUu Jürjo ja Liili-Anne
Pario vaimulikke luuletusi.
VALGUS nr. 3 — 1981. Evangeel-se
kuukirja sisus Märt Vähi „Altar
ja telk*V H. M-a „Eenoki usuelu",
A. NurmUa ,,Evangeeliumi pidu
roomaaegsetes areenides Lõuna-
Prantsusmaal", toimetaja „Väike-ne
episood praegusest Hiinast",
S.K. „Jumala suurus ja ilu"^ Ö.R.
„EUav vastus", E. Kiü „Nelipüha
ärkamine Eestis", ja H. Ennis
„Vaata Jeesusele!"
USURÄNDUR nr. 2 — 1981. Ees-tl
Baptisti Maaümalndu ajakirjas
kirjutavad: T. Proos „Jutlustaja
haud", O.T.. „Sõna ristist", E.
Toompuu „TQeteri -sõnasalvest:
Risti au", A. Roos „Maa ja rük
on Jumalast", E.R.T.,,Issanda
laud", lühemaid kirjutusi, vaimu-lücke
luuletusi Kenneth Kaasiku, L.
Sundja, V.P., Brigitta V ja M . Lää­neoni
loommgust, järelhüüdeid,
sünnipäevakirjutusi, Toronto ja
Vancouveri baptistikoguduste kroo-nücat.
Misjonitöö rubriigis on öel­dud,
et maailmas on praegu
2Ö.717.206 baptisti, kes kuuluvad
115 baptistiühendusesse ja kel on
116.678 kirikut. 1979. a. suurenes
baptistide arv maailmas 120.677
liikme võrra. Kõige rohlcem on
baptiste Ameerika Ühendriikides,
25.. 378. 187^ teisel kohal on Inda
814.552 liikmega. Järgnevad Nõu­kogude
Liit 545.000, Brasiüia
¥@ib®!b mitte.
t@ elcate siin kunci
teie ise või teie esivanemcid
valisid omä elupaigaks Kanadel
tundes.Kanada riiki ja rahvast
^ mida see neile pakubo
Kanada ©n vabaduse |©i
võimaluste maat see on
riik ja rahvas, kes tervitab
a austab kõiki rahvaid
vaatamata nende tõulisele., usuliseb
ja kultuurilisele kuuluvusele.
Seepärast demegi kanadalased.
uHJculturalism
HonowoWe Jim Fteming L'honoufal)!e Jim Rwrtng
Minister o! State MinisUe d £tat
Multicutturalism Multculturaliim»
Värskemad undised loete
»VABA EESTLASEST"
464.000 ja Birma 357.891 liikmega.
Kõige suurem juurdekasv on nn.
arengumaades. Ka on Iisraelis
baptistide arv peagu kahekordistu­nud,
tõustes 225-lt 402-le.
' USK ja E L U nr. 2 —1981. 35-ndat
aastakäiku ümuvas yabakoguduse
vaimulikus ajakirjas kirjutavad
E S . ,,Mis ma pean tegema Jeesu­sega,
keda hüütakse Kristuseks",
E.T. ,3:as Jumal või - ebajuma­lad?",
S. Jones „Kannatus ja krist­lane",
B. Graham „Hoiduge põrgu
eest!", K. E. „Ülestõusmme — mi­da
see annab meüe?", 0. Smith
„Mis on su eesmärk?", E.T. „Uu-endus"
ja mitmeid lühemaid kir­jutusi
ning nende vahel valik Ira
V. vaimulikke luuletusi.
BALTIMORE EESTI ORaOT-SATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN hr.
158 — 1981. Sisus: Müa Ryan
,, „Kalevipoja" sündmustik". Mee­ta
Liiv „Seaduse eelnõu number
H.R. 6150 on tähtis meile", T.E.
„Elmar Epneri filmiõhtu, ESTO-
80 ja muud põnevat", T.E. „Eesti
Vabariigi 63. aastapäeva pühitsemi­ne
Baltimores", ,,Andkem jõudu
eesti. kirjandusele!", J.P. „Eesti
Vabariigi aastapäeva tähistamine
Washingtonis", lühiteateid ja infor­matsiooni
ning nende vahel „Noor-te
Lehekülg". Informatsoonist üm-neb,
et 12. aprillü korraldatakse
Baltimore Eesti Majas „Kalevipo-ja
päev".
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
majandusliku panusega novembris
kaasmaalased:
Henn Paabo, Karl ja LeUi Paap,
Juuljus Pahapül, R. Pahapill, J .
Paidra, J . Paist, Elmar Pajo, Ju­han
ja Helmi Pajur, Artur Pakri,
Täima Pallandi, August Pallas,
Linda Pallop,K. Palmer, Konstan­tin
Palo, Gustav Paloots^ E. Palu,
Helen Parsohs, Tamara Pedjasalu,
Aleksander Peel, Leida Peepre, S.
Pehme, Aino Pello, Adolf ja G.
Perle, Helen Peterson, Kalju Pihl,
M; Pihlak, E. Piiberänd, Helme-
Rutt Piir, Raimpnd Pürvee, HUde-gard
Pikkand, Ülo Pikkov, Ilse
Pilvet, A. Pint, A. Pirnsalu, Imbi
Plinte, Olaf Poltov, Ed. Poom,
-Valter Pormeister, Mary Prants,
K. P r i i d i k , A . F . Pruul, M. Pruul,
Richard Pulk, Lüs Purre, Alma
Purres, Ida Puusepp, Alice Päri,
Ilse Pärn, Tiiu Pämsalu, Olga
Pääbo, Edgar Püss.
Maret Raag, Robert Raag, Hel­mut
Rae, Tarmo Rae^ Osvald ja
Leida Raidlo, Valdek Raiend, EUa
Raik, A. Rajaste, W. Ramat, Ben­no
Randalov, Alice Randla, K.
Randlaid perekonnaga. Leida
Randlepp, Aadu Randpalu, Ärne
Randsalu, Jaan Randsalu, Karl ja
Helene Ranna, U. Ranne, Arved
^Rannik, Erich Raiinu, Salme Raud,
V. Raudjalg, Martha Randsalu,
K.H. ja Senta Raudsepp, Veronika
Raudsepp, Leida Raudvee, August
Reesalu, E. Reial, Jüri Reial,
Ernst ja Salme^ Reima, Eduard
Reihmaa, A. Reintamm,. E. Rein-rahvuslikku
tegevust toetasid oma
ja detsembris 1980; a. alljärgnevad
tee, Jakob Remmelg, R. Remmel,
Alice Rüsen,Ed. ja 0, Rüsna, Sal­me
Riives, R. Ringsmann, Udo R i -
ga, Oskar Ristmäe, R. Ritsing,
Jaak Roand, Jüri ja Hermüde
Roht, Johannes Roosimägi, Heino
Rosenberg, Ene Runge, A. ja J .
Rõika, Nilolai ja Gerda Rõuk, He­lene
Rähni, August Rätsep.
Alice Saage, J . Saak, August Ed.
Saar, Edward Saar, Erik ja Ing­rid
Saar, Hans Saar, R. Saarits,
Kaljo Saama, Evi Saamok, L.
Saidla, T. Saidla, Enn ja Klaudia
Salurahd, Karl Salurand, Paul San^
der, E, Sandre, Arvo A. Sauks, E .
ja M. Seeba, Richard Sepa, H .
Sepp abikaasaga, Johannes Sepp,
K. Sepp, Juhan Siig, Helene Sild,
Helmi Sillamaa, Toivo- Süläots,
Päuline Sinberg-Snieckus, R. Sini­salu,
Georg ja Helga Soans, R..
Solom, Elmar ja Müde Soiu, Aure-lie
Soo,v Ilmar Soom, Ermi Soo-niet,
V. Soomet, Jaan Soosaar, Al­bert
ja Marie Soosaar, ;A. Soosalu,
Jaan Soots, Tõnu Soovere, Urmas
Suits, Richard Sukmit, Helene
Sultson, August Sumberg, Agnes
ja Lembit Susi, Linda Sutt/S. Suur-mann,
Johannes Säägi.
Karl Taagepera, LeonoreE. Ta-bola,
Alo Tael, Kaarel Tali, T. Tal-ving,'
Elmar Tambek, Martin, ja
Linda> Tamm, Aleks ja Maimu
Tamme, V. Tammemägi, Anette
Tammer, F^rdinand Tammer,
Paul Tammeveski, Aarne Ja Anne
©Jaanuari algupoolel vübis prof.
Feüx Oinas Indiana Ülikoolist ühe
nädala Minneapolises Hubert H.
Humphrey Fondi lektorina. Ta
korraldas rahvaluule seminari
Mäcalesteri koUedzhis ja pidas
kaks avalikku loengut rahvaluulest
ning mütoloogiast -7- ühe Macales-teris
ja teise Minneapoüse Ülikoo­lis.
Kuulajate hulgas oli ka kohalik­ke
eesüasi.
Tammisaar, E. Tammisto, E.
Tammsaar, J, Tanner, Emilie
Tapp, Alice Telmet, Jakob ja Frü-da
Terts, A.E. Tibar, Arthur Tüdo,
M. Tiik; Osvald ja; Erika Timmas,
A. Tinits, August Tomband, Elisa.
bet Toivonen, H. Toome, Inga ja
Tarvo Toomes, Hugo Toppi, Leon
Tretjakewitsch, V. Tretjakewitsch,
Lydia Tuulit, Saline Tuvikene, Pee­ter
Tõnisson, Jaan Täht.
Eduard Uduste, Albert Uustallo.
K. Vaher, Arvo Vahtra, H. Vai­no,
Marie Walderi, A. Valdma, R.
Väliste, Evald A. Wallaste,Walter
ja Nadia Walter, Hartvig Vanasel­ja,
Voldemar Vanaselja, Koit Va­nema,
Jakob Vares, Oskar ja A l ­ma
Vares, Ilmar Wark, Leida Var­ma,
üla Vastopä, A. Veedler, Ma­ria
Veel, Voldemar Veelaid, A.
Veelma, ST Veidenbaiim, T. Vel-lend,
Oskar Vüa, William Vüa,
H. ja V. Vüding, Ed. Vügi, KaUe
Viires, Arvel Viirlaid, Jaak Vüjak,
AUde Vük, M. Wilo-Nirk, Herman
Vüu, Kari Vüu, J . Vüumets, Nigof
Virro, Ema Visman, Karl Voldt,
Adar Woode, E. Voogjärg, Arveid
Voogjärv, Emü Vuks, A. Wällik,
Elmar Väärsi, Elmar õiglane, A.
õunapuu, 0. ja E ^ õunapuu, B.
Zeisig. Toetuste laeSumine jätkub.