Vaba eestlane , July 26, 1983

              Lk. 6
-•Y • wTuesday, July 26,198S Nr.55
Juuni alul niliutäs riiöskvalanna
Galina Savinkova kettaheite maa-ihnarekqrdi
73,26 meetrile. Endine
rekord oli bulgaarlanna M. Petko-va
nimel 71,80 aastast 1980.
37-aastane Al Howie Yictoriast
võitis kobnandat korda järjest Ot­tawas
peetud 24-tunnilise ülimara-toni
läbides 195,2 kilomeetrit.
Naistest Judy Adelman Montrea-list
võitis teistkordselt saavutades
133,0 km.
Prints Charles avas Edmontonis
1. juulil rahvusvaheliste Ülikoolide
Spordimängud, mis kestsid II päe­va.
Juuni alul ületati ka kümne­võistluse
maaihnarekord. Jürgen
Hingsen, 25-aastahe 200 cm pik­kune
ning 97 |cg raskune sakslane
ületas inglase Francis Thompson'i
rekordi 34 punktiga saavutades
8777 järgnevast sarjast 10,92 —
7.74 — 15.94 — 2.15 — 47.90
Laupäeval, 16. ,
fAmoreaux Kolledzhi staadionil
Scarborough'! Ontario Masterite:
viie-võistluse meistriyõistkised ker­gejõustikus.
Äärmiselt kuumale ihnale vaa­tamata
(temperatuur 33 kraadi G)
võttis võistlusest osa üle 30 mehe,
nende hulgas kolm eestlast. 60—
64-aastaste klassis tuli Theo Vel-lend
1001 punktiga esikohale (kau­gus
3.58, oda 10,80, 200 m 32,2,
ketas 21,90 ja 1500 m 7.43). Sa­mas
vanuseklassis tuli Lembit
Rand ainult kauguse, oda ja ketta-,
ga teiseks.
75-aastaste ja vanemate meeste
klassis tuli Karl Trei 1700 punkti­ga
ülekaalukalt esimeseks. Tema
tagajärjed olid: kaugus 3.40, oda
23.64, 200 m 36,4, ketas 26.r"
1500 m loobus.
5
15
Underi kohta varem ilmnnud. Raamatuke on välja antud seo-
Raamatake on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas aval­datud
artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte mciesuurluuleta-last
kui inimesest ja on täieudusekis neile teostele, mis Marie
ses Marie Underi 100. a. sünnipäeva tähistamisega.
; SAiy>AVAL¥ABA EESTLASE
Hind $4.—pluss saatekulu 50^
Xi
•3.1
30
^ Vf 25
0/
MWGIL
,,VABA EESTLASE" tlaUtuses ja kooliõhtutel Eesä
raamatute müügilaual.
HEW $6.00 — po^^^^
ILMAR KÜLVETI
- ^ 14,11 — 46,80 — 4,
67,26 — 4.19,8.
amxmmi
Paremales 4. Kohammi Harju­maal,
7. Osa saunast. 9. Mäestik
Lääne-Siberis. IL Riik Euroopas.
,12. Siseelund. 13. Ehk, arhailises
keeles. 14. Kristuse tulemise aeg.
15. Eluhoone. 17. Puhastusvahend.
MasSerite võistlustest omaktüvselt osa mtmä Theo Yelland, keda näe­me
kolmikhüppeL V
.Foto:.:E.-Kulmar
Nagu kõikidel aladel aii ka
jalgrattasõidus kiirused aina suure­nevad.
Võistluste raskemaks tege­miseks
valitakse ka rajad järjest
raskemad ja ohtlikumad. Suure
kiirusega kukkumisi ja vigastusi
juhtub aina rohkem.
Eestlastest sõidab ikka veel kaa­sa
rohkem suusatajana tuntud Ro­bert
Vellend. Ta on ka jalgratta­sõidus
üks tugevainaid Ontarios,
aga kukkumis(te ja vigastuste oht
on teda pidurdanud kõikidest
Võistlustest osa võtma, f a sõidab
sel aastal Londoni Klubis jä on
võtnud siiani osa kuuest võistlu­sest
tulles 3. juulil Paris'is ja 10.
juulil Sudbury's neljandaks. 17.
juulil juhtis ta Ajax'is veerandi
oma 70 km pikkusest võistlusest,
aga väsis lõpuks |ä lõpetas ohtliku
kaheksa nurgaga kriteeriumi 60-e
alustanud ja 30-e lõpetanud A ja
B klassi võistleja hulgas 15-na,
Vend Martin läheb 18. juulil
Ontario meeskonna mänedzherina
Thunder fiay'šse Kanada meistri-
: yõistlustelev
18 Juubelit pidav tööstuslinn Ees­tis.
20.. Monotoonne, üksluine. 23.
Jõgi Indias. 26. Hooletusse jäetud.
29. Lind. 30. Ehitusmaterjal. 31.
Teatud liiki oinas. 32. üks pool­test,
33. Pidulik sündmus. 34.
Saar Eesti vetes.
Ällas; 1. Vajalik janusele, 2.
Eesti noorsookirjänik. 3. Lmn Ees­tis.
4. Selgus,; heledus,, säravus. 5.
Asula tüüp. 6. Mälestusrikas nimi
I maathnasõjast. 8. Mõiste värsi­kunstis.
10. Juhtmõte, tõestatav
väide. 13. Hüüe juubüarile. 14.
Materjal; andmed. 15. Põhjuslik
asjaolu. 19. Kihelkond Virumaal.
21. Vietnami osa. 22. Keraamiline
toode. 24. Hall hüljes. 25. Kris-tallpesa
mineraalis; 27. Eesti kind­ral.
28, Sambla hik.. 3L Keedu-siscaldcib
5 näidendit fotodega^
FARADUSI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN
LAMP EI TOHI KUSTUDA MENIVING
SILD ÜLE MERE
Hind$15.-r-pluss saatekulu 70^^^^
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKAEIAAMATÜST
istonian Style"
Hilja Treuniiitii ja V!M PririilM
retsepti * Hind koos saatekolnga Can.
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talltiESo
Raamatud saadetakse välja Los Ängelesist
Paremales 4. Sadam, 7. Kalur.
9. Laeva. 11. Nimi. 12. Elsa. 13.
Kare. 14. Velise. 16. Pidur. 17.
Ksii. 18. India. 20. Vile. 23. Va^
sar. 26. Kelder. 29., Ader. 30. Pais.
31. Trei. 32. Risti. 33. Runge, 34.
Otsus,- •••
fis 1. Variv 2. Palee. 3. Ka­nad.
4. Sumeri. 5. Mall. 6. Kvass.
8. Liru. 10. Esik. 13. Kirik. 14.
Vader. 15. Einar. 19. Avarus. 21.
Lepik. 22. Elas. 24. Aden. 25. Sei­ga.
27. Dito. 28. Esiti. 31. Truu.
MÜÜGIL
iydla Aruvalla noodiraamat:
e.N00DIDTJ5. TÄIENDUSKOOLIDE
LAULÜÕPIKÜLE;NOORTE UULir
(Noodid $8.--, Noorte laulik $3.—)
Saadaval kooliõhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY,
9 Parravano Ct., Willowdale, Ont. M2R 3S8 ja VABA EEST­LASE
talituses.
• l i ! / »
a
a
a
•a.
a
a
a
a :
aõ a a
0
a
. a
a
: O a
a.^
.'a
a
a
a:
. a.-
a
a
' a.
a
a
a •
a
a
. a
a
a
w
a
.9
a
a
a
ao . a .
a
a
a:
D
'''II
mm. jm,WÄGA KENTSAKAD,
l A T Ä N l N I V ^
|a mese
mõnes tüMsiimber solgitud
D
a
a
a
a
a
a'
a
a'
a .
. B a
a
a-a
a
a
a
a
0
a
a
a
D
D
O. m
a
a
0
a
a
• a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
n
' a
a
a
a
a
a
4eal tõusis igalt poolt karjuse ni­mi
avalikuks, ta valiti ühel meelel
kogukonna peavanemaks ja tõste­ti
sedamaid uue ameti peale.
Kilplased arvasid, küllap see
mees oskab kuningaisanda tereta­mist
vastu võtta ja osavat vastust
anda; Pealegi di ta juba tükk ae­ga
valitsejaametit ausasti pidanud
ja vastutõrklikku . karja niihästi
yiijapõllult kui mudalompidešt
oma pika piitsaga välja ajanud.
Karjus nägi uut. ametiau vastu
võttes nüiüd oma silmaga kuidas
õnn iial õnnetusest kaugel ei sei-^
sa; ei kaugemal kui öö päevast
Sest mineval Ööl oli ta veel kar­jus
olnud, aga täna oli ta kõrgevo-liline,
au sisse tõstetud kogukonna
peavaem EilplaSo
; :.S6:1 ismeteist^küma^es- •
p e a t ü k k . '
la küla sauna, vaid ühte lähemas­se
suurde linna, mis Kilplast kohn
penikoormat kaugel oli.
Teel tuli üks vana tuttav temale
vastu, kes mõni aasta tagasi tema­ga
seltsis karjas oli käimid ja kes
sellest veel midagi ei teadnud, mis
suured asj ad vaheajal Kilplas olid
sündinud.
Kui nüüd mees teadmata kom­bel
vanale sõbrale s i n a oli ütel­nud,
kostis kogukorina peavanem:
„Sina ei tohi nieile mitte enam
sina ütelda, sest et sina - karjas
käid: aga meie ei ole mitte enam,
mis meie enne olime olnud; sest
meie oleme sel puhul üks meie
isand ja kogukonna peavanem
14,
:onna vanen®
sauna läfe ja. mis feeal temale .joSi-
• ;• Seni lui- neid. . keoasid?
päevavalgele kanti, seisis vaene
karjane suures hirmus ja kartuses
natuke maad iteistest eemal, ega
Usaldanud mitte sihni maast üles
tõsta/ ikka kartes, et teised ilusa­maid
sõnu võiksid kuulutada, se­ni
kui tema naise käest õpitud
tarkus tühja tuulde läheks ja te­ma
lootused tühjaks teeks. Ja kus
Üks ehk tein© kusüdl sõnas tema
jutuga ühte näis passivat, seal
sõelusid püksid mehikesel liiva,
seni kui ta lodiseyate hammasite
vahel tasahiljukesi cmia sõnu po­bises,
et need meelest ära ei
: kaoks.: •
juhtiss ja -üks-,teine, nõuisaBd: liüü=
dis: ,,Karjus, astu ette!" —- siis
tuli ta kohidikul näol ja argsel
sanunul ligemale ja Ütles väriseva
m ; . .
5,!sandad! ma astun tuppa,
Naise nimi Margärete.
Veel kenam kui ilusam emis.
Ei ole tal kusagU viga."
sa näed? Kuulgu, kuulge!
Sel jutul on kommet ja kere, sest
võiks juba midagi saada!" hüüdsid
mehed siin ja seal. Aga kui vii­maks
ümberringi igaühelt otsust
oli uputud, kelle jutt kõige pare-
/maid ilusabasid' ••oli , kuulutanudD
Kogukonna peavanema ameti au
ja kõrgus tegi meie karjusele suurt
rõõmu, mis teda ühtepuhku taga
kihutas, nõnda et ta küll kümme
korda igas tunnis oma naisele üt­te
"Vaata, naisuke, seekord on mul
lugu õnne joonele läinud!^' _
Nüüd arvas ta tarvis^ olevat
kõike vana higi, tolmu ja tahma
keha pealt puhtaks vihelda ja ära
pesta,^ nus^ ved eiidisest^^ 8^^^^^^
?l^!^^^^^'.^V^ue seisusega
Igapidi uueks immeseks saada —
näost, jutust, kombeist, riideist ja
muust, nagu lugu tarvitas. Teiste
isandate viisil reisis meie kogukon-narpeavanem,
kui ta ametisse oli
liõstetud, saunas, aga ei mitte
„Ennäe imet!" kostis teine, —
,see lugu oli mul alles teadmata,
minu aus isand kogukonna peava­nem,
andke mulle andeks, kui um­bes
eksisin. Soovin teile õnne teie
kõrge valitsuse ametiks."
„Tänan," andis minu isand pea­vanem
vastuseks: „see on üks kan­gekaelne
harimata rahvas siin
Kilplas. Teised kogukonna-peava-nemad,
auvalitsuse volil meie eel­käijad,
lasksid rabvast oma nmade
peal tantsida, ja võisid nad teha,
mis ise tahtsid, seeläbi on väga
palju segadust tulnud. Meie pea­me
asjakäigud hoopis teisele joo­nele
seadma,-raske vaeva ja tööga,
mis meile mitte mahti ei anna päe­val
leiba luusse lasta ega öösel
magada, |a pea kipub meil mõtle­misest
lõhkema. Aga meie taha­me
neile parema seaduse teha, või
mitte kauemini nende isand ja
meister olla"-^õnda läks minu
isand kogukonna-peavanem edasi ja
jõudis viimaks õhtu eel linna sau­na,
kus ta juba hulga teisi mehi ees
leidis» Saunalaval istudes tegi ta,
kui oleks ta sügavas mõttes, luges
mitu korda oma käesõrmi, kui ta­haks
ta teada, kas kõik kümme
veel alles olid, rääkis vahete-vahel
iseenesega, aga ei lausunud muidu
mitte ühele elavale hmgele sõna­kest,
nõnda et teised, kes teda ei
tundnud, neid veidraid kombeid
imeks pannes arvama hakkasid: see
mees on vist peast nõdraks läinud.
Aga nemad ei teadnud mitte, et
teda valitsejaks kogukonna-peava-nemaks
oli tõstetud ja üksnes kõr­ge
au temale haiget tegi.
Natukese aja pärast küsis meie
isand ühe mehe käest „Kas see
on ka seesama lavalaud, kus peal
harilikul kombel valitsejad isan­dad
istuvad?"
„ J a h on," anti temale vastuseks.
„Kuidas olen ma kogemata nõn­da
osavalt selle õige lavalaua leid­nud!"
ütles kogukonna-peavanem.
5,Ma usun, lava on kohe mind ära
tundnud, et ma Kilpla kogukonna
peavanem olen."—
Kui ta kaua laval oli istunud ja
tugevasti higistanud, astus sauna
peremees timale ligemale ja küsis:
„Hea sõber, kas pesite juba
pead ja lasite oma keha vihaga
nühkida? Kui ei nutte, siis tahan
lehelist tuua ja teid puhtaks pes­ta."
Kogukonna-peavanem, kes süga­vate
mõtete koorma all oli higista­nud,
kostis:
„Armas saunaperemees, ma ei
tea seda tõesti mitte ütelda, kas
ma olen pestud või veel alles pe­semata.
Sest ühel meiesugusel me­hel
on väga palju arvamisi, mõt­lemisi
ja nõupidamisi, et kõiklik
kogukonna tulu kuskil kahju ei
leiaks ja kohtu seadused ja õiguse
otsused parajal korral käivad ja
edasi jooksevad, et meie
neis asjus midagi süüdi ei leiaks.
Ja iseäranis mul, kes selle peale
pean arvama ja mõtlema, kuidas
ma kuningale osavat vastust pean
andma. Sest pane tähele, mis ma
ütlen: mina olen kogukonna peava­nem
Kilplas."
Kui linnamehed seda kuulsid,
hakkasid nad kõik ühest suust
suure häälega naerma ja lasksid
teda siis tema au pärast ja veel ühe
hea tüki pealekauba laval higista­da,
nii et nahk aga tohnas.
K ah eks a t e i s t km nes
p e a t ü k k
Kuidas kogukonna-peavanem omai
emandale uue kasuka ostab ja mis
sealjuures sünnib.
Meie armuline emand peavanem
ei ohiud mitte ära unustanud lu­batud
kasukaostmist isandale sa­gedasti
meelde tuletada, nagu õigus
oli. Ja kogukonna-peavanema-isand
oma meeles tahtis õigeks näidata,
et tema, keda õiguse kasvatajaks
ja kosutajaks oli seatud, tõotust
pidi täitma ja oma emandale seda
andma, mis emandal õigus oli saa-da.
, • ! ^
Kui nüüd isand kogukonna-pea­vanem
oma ametiau pärast küllalt
oli higistanud, tuli tal abikaasale
lubatud kasukas meelde. Sellepä­rast
küsis ta ühe mehe käest, kes
linna väravas seisis:
„Pai külamees, kas võite mulle
teed juhatada, kus üks karvasepp
elab, kes kasukaid müüb?"
Kui ta teed oli kuulnud, küsis
minu voliline isand kogukonna-peavanem
väravavahilt:
1
I 1
¥3
r
ri
Nr.55
Voldemar
60-aastan(
Tuntud Hamili
kirikutegelane
tähistas 19. jm
Juubüar on sün|
niku pojana Suu]
maal. Pärast kc
petamist asus ti
ma kaubaiidusl
Esimeseks samij
oli Tallinna Kai
mine ja selle oht
ne.
Söjavankii lähi
le siirdus ta So«
kus varem onu
teadmiste värall
holmis tekstiili il
Elukutselisele. t(
tevalmistus jiitkj
mi Kaubandusiiis
tel kuid juba 19^
Püüdlikkus leial
hindamist edutal
limia esindaja
Avaramate v<
1951. a. Kanada!
saabumisel asusl
maja ,Simpsoni:j
kust aga varsti
rukaupluse juhtlvj
dis ta aga sidei|
ja üliines Hamill
se ettevõttega te|
seostjana, mis
kogu tekstiiliala
kuses. Ta ou Jl
juurde kuni tän(
Kanadas.jätkuni
mis estiti seisnes
jalikumas õppinj
nes ülikooli astuj
versity* lõpetan)
humanitaarteadi
liseerumisega pl
alal. õppetöö süi]
ne vastu, sest
selle kasu elulmi
Igapäevase leij
maaegse õppetöq
kunud. indu kai
kondliku tegevus
midesse realistlilj
ganiseerimisvõin|
litud mitmeid a;
miltoni Eesti S(
juhatuse liikmcn|
Täienduskooli T(
disoprade Seltsi.|
taid olnud tegev
Luteriusu Koguc
mehena ja abiej
mena. Käesoleva
kiriku nõukogu
kogudust Sinodis.]
Voldemar abiej
Lepaga, kes on
osavõtnud Hamilt|
tegevusest. Neil
jat, tütar, kes pij
liud Torontos mo(
pärast ülikooli
seal spetsiaüseer^
Akadeemiliselt
Üliõpilasselts Liii
Sõbralikkus^ kif
lik süvenemine,
ja otsuste osav
omadused, mis
laialdase lugupic
Sõbrad" ja tutti
Mlarile paljudeks
ja energiat senij
kamiseks.
VABA E
TOIMETUS
avatud es|
reedeni kc
Toimetaja
Telefonid: toii
tal!
tel. 4^
KUULTJ
VABA El
on tasuv Vii
levib
üks toll ühel
kuulutuste küj
tekstis ......
esiküljel ..
Kuulutusi
nädala esimesi
emasp. homm
nädala teise aj
map. homi
tel. 4^
Väljaspoj
Helmi Liivar
Leida Marie}
Postiaadress:]
9 Parravano
Willowdale,