Vaba eestlane , July 19, 1979

              Nr. 54 Nr. 54 VABA fTLAm neljapäeval, 19. juuü^ 1979 - Thursday, July 19.
t t a i d r i i k i d e
lid mainivad, et
havaid käesoleval
tunduvate ma-tagasilöökidega,
tööpuudus suu-tõusevad
läbi-aastas.
Maini-
[duselu väijafeäik
i l põhjustatud
tõusust, mida
teiste läänerüki-ei
suuda absor-
Ljatollah Khomei-
|es valitsuses ker-
3d suuremad mõ-
^ister Taghi Riahl
dspalve. Kaitse-
I sai suure tagasi-li
ta hiljuti vai" •
|iaväelisepolitsei-tif
Amir Rahimi,
tma kohalt lahku-
Ihimi on pidevalt
peminister Ria-ivõtnud
tarvituse-
Ivahendeid Iraani
tfe gruppide vas-
|isc. tuntud arhi-firmas
,,Moc-fürisson"
; on
Igusest as^resi-
^kt Raimond Jü-ibüroo
.asub M i l -
risson on olnud
1'astutavalt tegev
le projekteerimi-i
d alg-, kesk- ja
)oned kui ka üli-
Viimaste&t võib
Vähja Uurimise
hoonet Wiscon-
[^ladisonis. Tema
ige GoUege sise-bs
kõrvalruumide­l
e . •
?{ lisada, et mitr
fde projektid on
igressidel valitud
Dnis, San Fran-
Citys, Atlantas,
Jürissoni büroo
^lilwaukee lennu-ümberehitused
•
bkimiseks garaaz-thitustööd
'oa iõ-li
sson kuulub liik-jiVrhitektide
Insti-j
Zoning Böard of
jlis jne. Eestlaste
sa. kus võimalik,
^go Eesti Maja
Lji ehitusTlõuand-
VES
T U D I O Ltd.
I saksa optik
'3 prilliraame:
tock, Metzler
contact leaside
N: 1 tänav lääne
; snbway'd
535-6252
lilJJIl)
[ver on
r^esteeringi
tunda va
[dusega.
limine.
muusika
[endid.
lUSIC LTD.
Vest, Toronto
rel. 363-1886
SSOEt
Jäekäärul areneb
Jõekääru laste suvekodus are­neb,
elu ja tegevus ilusate ilmade
kaasabil vilkalt ja plaanikohaselt.
Suvekodus valitseb oma kindel ru­tiin
j a kord, mis võimaldab kava­kohast
kasvatustööd iäbil viia, kuid
annab samas võimalusi k a mitme­suguseks
kultuuriliseks ja omaal­gatuslikuks
tegevuseks. •
Suvekodu tegevus algab hommi­kul
kell 7.45 äratusega, millele
järgneb võimlemine ja tarede kor­raldamine.
Kell 8.45 toimub 1 lippu­de
heiskamine ning kell 9 asutakse
E. Rubergi hommikupalvuse järqle
hommikueinele. Kell 9.45 algab su­vekodu
mitmepalgeline tegevus,
Misjuures pannakse erilisi rõhku
mitmesuguste spordialale | viljele­misele,
eriti aga ujumisele. Kell
1 päeval on lõunasöök, mis algab
ühise koraaliga ..Sind Issand Jee­sus
tiiname'• .ja tänuga pereemale.
Kella 1.30—2.30 on puhkeaeg ning
õhtupoolne tegevus toimub kella
3-6-ni. Kell 6.15 langetatakse l i ­pud
ning pärast seda toimub õhtu­söök.
Kella 7.30—9.00 dn ette näh-
. iiid saun ja mitmesugune meelela­hutuslik
tegevus nagu rahvatant­sud,
mängud jne. Kell 10.00"algab
õhturahu ja kell 10.30 kustutatakse
tuled.
Eeloleval laupäeval, 21.. juulil al­gusega
kell 8 õhtul toimub noorte
pidu .,,Jõekääru õhtu" nime all.
Kava esitavad noored ja loodavad
lastevanemate ja nende sõprade
elavat osavõttu.
WASHINGTON — Ühendriikide president Carter on asnnnd üle­maalises
ulatuses propageerima oma aut energiapoliitikat, miQe ta
kuulutas välja pühapäeva õhtul peetud televisioönikõnes. President
esines kõnega esmaspäeval Kansas Citys, kus ta vaüis, et Ühend-riiMäe
uus energiapoliitika, mis taotleb energia kö^mnse I^iibn-damiseks
iseseisvust ja kõigi oma energiaallikate kasntamist ^
väljaareMamist, läheb maksma 145 miljardit ^ l i a r^
President Carter tegi oma kõnes
teatavaks, et ta kavatseb isiklikult
hoolitseda selle eest, et ameerikla­sed
hakkavad ehitama. Alaska
maantee gaasijuhtmestikku, mis
toob Alaska loodusliku gaasi
Alaskast läbi Kanada Ühendrii­kide
läänerannikule j a kesk-osa-riikidesse.
Gaasitorustik läheb maksma 12
miljardit dollarit ja viimasel ajal
liikusid juba kõvad kuuldused, et
selle ehitamisest loobutakse.
Kanada on oodanud suure huviga
gaasijuhtmestiku töödega starti­mist,
kuna see annaks tööd GÖÕO-le
Toronto Eesti Baptisti Koguduse Kolmanda Juubeli Konverentsi koorijuhid. Vasakult: P. Kaüps (Toron­to),-
J/; Medri (Toronto), dr^. J / Duesberg-Roös '(New York),
K . - K a i d (Torontos, A. Vanem (Vamcouver).. ' \ •"
Skautüksus Lembitu Malev pidas oma suvise poisteläagri Kotkajärvel 7 .—15.
tähistas üksuse 30. aastapäeva, koondas nädalalõppudel ligi sada osavõtjat Ja kandis n|nietusl|
„Sõjasarve". Laagris esindasid Rootsi eesti skaute Aarne Avasalu Ja Raul Koger, Ühendriildde ees­ti
skaute Indreks Lusik j a Jaan Taagepera. L a a g r i suürlõke toimus laupäeval, 14. j u u l i l oma
-rit alustavate Rajaleidjate.gaidlipkoma liikmete j arvukate külaliste-osavõtul.-;
Skautüksus. Lembitu Malev, k a - ! roniked, - sest helitausta eest hoo-
Jõekääni Uste suvekodu käesole­va
aasta pillimees EElen Valter.
Foto: J . Säägi
sutab oma tegevuses kõiki mood­said
vahendeid, tegevusalasid ja
-võtteid. Rangelt traditsiooniline
on aga Baden-Pqwelli printsiip,
et laager moodustab, obligatoor­se
osa kasvatustöös.. Spllest tule­nevalt
on Lemb itii 'Malev igal
aastal korraldanud laagreid pois­tele,
koondab laagrisse alati või-,
malikult palju noori jä juhtkon­nas
on vähemasti üks juht iga
viie poisi 'kohta..
Sõjasarve laager Kotkajärvel
oli selles osas heaks tüüpnäiteks.
Kogu nädala • -viibis laagris:145
poissi, nädalalõppudeks suure­nes
see arv paarikümne võrra
nende arvel, kes on seotud töö­kohtadega.
Juhte viibis laagris pidevalt 15.
nädalalõppudel 21. v:
Kolmekünanenda juübedilaägri-na
kandis Sõjasarve teatud rah­vusvahelist
nägu. Laagri avami­sel
7. juulil .kerkisid Kot^kajärve
peavälj aiku lipumastidesse .Eesti
j a Kanada lippude kõrval ka
Rootsi ristilipp j a Ühendriikide
„tähed j a t r i i b u d " . - Rootsis tegut­sevaid
eesti skaute esindasid
kaks Stokhölmi Kalevi lipkonna
skauti: ..Rästiku": salga juht Aa-
• litses vana Lembitu skaut> muu­sikaõpetaja
Ants; Sulev.
Poiste, muusikaharrastus!; vir­gutas
omakorda, üksuse löÖkinst-
;rumentide V - indiaani- \ j a rivi-trummide
andmine noo.
käsutusse. Vanadest rahv;
dešt oli. laagri kavas ,jkilk-' ehk:
„ritsikas", mille noölepoisid ise
valmistasid., j a mis igal poisil ko­gu
laagri kestel rippus kaelas
löögivalmis.
,vSõ j asarve'' laagri iildiseks
tööprojektiks oli sõjasarvede
iheisterdämine. Ülo Sootsi poolt
varutud veisesarvedel lõigati te­ravikud
ja puuriti otstesse huuli­kud.
H i l j em puhastati j a poleeriti
sarved, kinnitati kandenael. ja
Heino Jõe, kes juhatas sõjasarve­de
projekti, joonistas iga poisi
Sarvele tema peremärgi. Järgne­sid
šarvepuhumiše harjutused ja
varsti helisesid Kotkajärve met­sad
poolesaja sõja;S^rve huigetest
j a jörrnäst,
Sarveniuusikast o l i küllastatud
k a suurlõke h i n ^ kõik aplausid;
lõkke ettekannetele puhuti sar-
Kanada töölisele ning Kanada ma­terjalide
käsutamine annab Kana­da
niajanduselule elustava süsti.
Carter kritiseeris neid õlikompa-niisid,
kes produtseerivad õli ja
gaasi Alaskast, kuid on gaasijuht-mestiku
ehitamisega juba kaks
aastat viivitanud.
President
vajadust energia alal Kanadaga
j a Mehhikoga, mainides, et kuigi
Kanada õli produktsioon pide­valt
väheneb, töötavad Ühend­riigid
oma põhjapoolse naabriga
tihedalt Ä s vc
energia kasutamisel.
histüs, mille pidas Lembitu Male­va
õpetaja präöst Oskar Puhm,
kes: pidas juma;lateenistüse; • ka
esimeses eesti skautide laagris
Kanadas 1950; Laagri lipud laajige-tati
pühapäeva pärastlõunal.
Lipulangetamisel sai iga poiss
pronlisist löödud laagrimärgi,
Iilis läheb mälestuseks skaudi-
; vööle. - -
Noolepoiss Eerik v Valterile, ^ kes
sügfisel läheb skaudiks, anti au-hifl-
naks hõbeplaadiga skaudikir-ves,
l^ima ta sooritas hunduna
kõik võimalikud katsed, mis hun-dude
jaoks eksisteerivad. Taolisi
100%-lisi noolepoisse on enne
Eerik: Valterit Lembitu Malevas
olnud ainult kolm.
Evald Oder tegi teatavaks laag­ris
toimunud - võistluste; tulefmu-sed
j a üksikute 'tegevusalade h i n -
.nangud. Läskevõistlustel 20 yar-di
distantsil (lamades käelt saa­vutasid
skaudid 100-st võimali­kust
silmast järgmisi tulemusi: 1.
Ricky Paju>-j 97, 2, Urmas K o ri
— 93 j a 3, Derök Pallandi — 92:
Noölepoisid lasksid samalt; dis­tantsilt
lariiades toelt: 1. Kalju
Kask — 99, 2.: Margus Kask — 96,
Matka- ja veesporti harrastati j 3.' Marcus Silmberg — 94. Laske-laagris
rohkesti. Lembitu maleva võistluse korraldas Arnold Kukk.
R i i a lahe ääres, on käimas hiig­laslikud
ehitustööd uue nõukogude
sõjasadama ehitamiseks, kirjutab
„Latvija America" Washingtonist
saadud andmetel N. Vene uus me­reväe
tugipunkt tuleb Daugava
(Väina) jõe suudme lähedale ja
sellest kujunevat suurim sõjasa-dam
Baltikumis.
Ameerika vastuluure andmetel
ehitatakse sõ jasadama tagamaade­le
hiiglaslikke depoosid, laevateha­seid
ja laoruum. Kõige selle taga­järjel
suureneb vene tööliste sisse­toomisega
venelaste arv Lätis jälle
tunduvalt. Ehitustööd tahetakse
lõpetada kolme, aastaga, kuid ar­vestades
nõukogude ehitamistega,
võib see kesta.tunduvalt kauem.
Venelastel on Balti merel prae­gu
üle 30 allveelaeva ja 50 mitme-
Eehnises „Vaba Eestlase" numb­ris
(17. juulil; 1979) ön Ihk. 8 ilmu­nud
artiklis .,Suur generatsioonide
vahe eesti koorides'^ eksikombel
mainitud, et Asta Ballstadt on To­ronto
Eesti Meeskoori ablkoorijuht.
Tegelikult on Asta Ballstadt H a m
Toi kõrval teine koorijuht. >,yaba
Eestlane palub eksitust vabaiida-da.
•:' • .••
sugust suuremat sõjalaeva 140000
mereväelasega. Suurem osa all­veelaevu
omavad nukleaarrelvas-tuse,
kuigi Moskva seda eitab.
Ehitustöödest on teatanud k a Nõu­kogude
Läti ajakirjandus, kuid
seal kirjutatakse, et käimas ole­vat-
sadama ehitamine kaubalae-vanduse
edendamiseks.
re Avasalu ' j a „Kotka*' salga, omab,kolm:„Pümpkinseed" tüüpi
if^ea kõiki mehaanilisi paran^sl
(mitte keretöid)
?323 Banfforth Ave. Tel. 691-!
RISTO SAARENVIRTA
Puhastan keemiliselt (steamclesip
oing) Teie diivanid ja toolid, vai­bad
seinast seina ja lahtised Teie
oma kodus. — Hei- E r i k Lokbilk
447-9834
Teeme uusi ja parandame v a n i
: nii Imnas kui ka suvilates
Müüme aknaid j a installeerime
. WINDOWS BOUNDS
1916 Queen E , l^oronto
skaut Raul Koger. Rootsi pois­tel,
kes enne laagrit sooritasid p i ­kema
USAmatkä, pii m i t u üles­annet
Nad esindasid^ eelkõige
oma üksust ja.> Rootsi .malevat
juubelMaagris, k u i d olid Samal
ajal ka praeguse eesti peaskaüdi
j a ,<Vikerkaare '80" maailmalaag-r
i juhi Sven T i l l u Hansoni virgat­siteks
ja andsid isiklikult üle
laagrikutse ning peaskaudi kir­j
a l i k u läkituse Lembitule.
Kesknädalal, 11. j u u l i l toimus
laagri lõkkeõhtul vastava' tsere­mooniaga
Lembitu jä Stoikholmi
Kalevi venevendluse lepingu taas-kinnitamine.-;
"ühendriikidest, Los Angelesi
„Tulehoidja" lipkonnast o l i d laag­risse
saabunud Indrek Lusik ja
Jaan Taagefpera. ühendrükide
poisid lõpetasid ; l a a g r i s eesti
skaudikaitse ja, andsid samal lõk­keõhtul
oma sifcuditöotuse —
said kaelarätid, Lembitu s õM
j a tõotusmärgid.
•See - oli esimene: k o r d .LemMtii.
-Maleva - 30-aastases ajaloos, et.
• ;vannutati skaute, kes ei kuulu,
. oma üksusesse. •:
L&kkeõhtud laagris • toimusid
iga päeva lõpul; Saabumispäeval,
kui KotkajäiTvel laagris viibis ka
Põhjala Tütarde gaidlipkond, ol­di
külalisteks nende lõkkel. Suur-lõfckel
olid Lembitu poiste küla­listeks
oma laiagrit a u s t a v a d E a -
jaleidjate lipkonna gaidid j a hel­lakesed.
Kolk lõkked • o l i d lauiu-spordipurjekat,
mis aastate eest
ehitati nuiameeste-vanemskautide
poolt j a m i s laagri a l ^ e nädäla-
Laagi pereemaks o l i Aino Toi-ger
ja teima tublideks abilisteks
Vivi Meipoom, Mai Musta, E r i ka
Potisepp, L i l i a n Puust j a Loreida
lõpul taageldati ning seati sõidu- Teas: Suuriõkkel anti neüe .üle
korda. Purjekad olid,' sõitmiseks laägrimärgiga kaunistatud kase-
Kötkajarvel. Üksuse kuus - k a ­nuud
hajutati ümbruse järvedele
matka meestele tarvitamiseks;
kettast medalid, millega nad ülen­dati
.,Lembitu kullatükkideks",
is tegutsesid juhtidena
Laagri matk.. toimus salkade Allas, Heino Jõe, Olev Jõgeda.
kaupa j a kulges üle W m e j ä r - ! ^ ^ ^ ^ ^^^^^ Jaak JäTO, Lmiie
ve umbes 10 k m kaugusel asuva j ^ ^ ^ ^ K a t r i n Kamiel, H a r o l d ; K i.
dr. Vello Sootsi metsata-re ^^l' ^ . ^ ^ r i , Arnold Kukk, Henn
juurde, kus tutvuneti selle 'f^m Richard Laansoo, Endel
omapärase ehUusega, ööbiti ta- Leis, Evald Oder, A k r
re juures järvesaarel ning mat-' P ^ l ^ a , - dr. Jaan Roos, dr. Vello
kati tagasi teisel päevaL • ^oots. ü b Soots, Ants Sulev^ ^a
Elo Valdsaar. .
EESTI KINNISVARADE VAHETUSFIRMA
BS
Victoria Park Ave.> Süite 165, WiÜowdalOi Ont.
Ostu või miiügi puhul helistage
kontoris 499-4181, kodus 499-3406
£onna-elamud, ärid, korterimajad,
maad, farmid, mortgage'id jm.
V. IVANS
763-3374
R. BÜLOVS
638-5478
7 RIVERVIEWGÄRDENS, TORONTO
(i p l Ä läänepool Jane%Bloori lahedal)
TEL. 769^535
Skautide neli salka olid liikvel ko­gu
nädala j a p a l j u d poisid hinda­sid
ürgloodust läbistavat matka
huvitavamaks ürituseks.
tutvusid eesti paik-tare
eMtuse saladustega Ülo Šoot-^
s i metsamajas, mis asub Orujjär-.
ve kaldal j a kogu laager külastas
gmppide kaupa Jämesääre skau-dimuuseumi,
mis avab p i l d i eesti
skautluse j a Kotkajärve minevik­k
u kuni 1930. aastani. Jämesääre
muuseum tema tööruumis ei ole
permanente süstemaatiline väl­japanek,
kuid sisaldab küllalt
huvitavaid mälestusesemeid, rah­vuslikke
käsitöid ja looduslikke
vaatamisväärsusi, mis eriti linnas:
kaisvanud poistele pakuvad palju
huvi. /;: • • ,-.:
SõjasaiTve laager l u i s k a s lipud
viimast korda piiihapäevahotmni
j a laagris tolmus
: Lembitu Malev alustab uut te-;
gevusaastat pärast suvepuhkust
septembri kuul juhtide maapäev
vaga Kotkajärvel. ^Šaimal ajal
algab uute poiste registreerimine
parvikusse j a teistesse üksustes­se.
Maleva 30. aastapäeva tähista-niine
toimub novembris.
H E I N O JÕE
kes soovib, leiab alalise kodu
samaealise mehe kodus.
Vastused šlt.,,MERI"
RUDY SGHNEIDER
Eaamiat on kauni välimusega, arynkad fotod Mrjeldavad seda,
mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teos on hea tut­vumiseks
oma rahva ajalooga. Ka siis ^k^^^^ see ennegi on teada,
ön sellesi M.Ranal mõndagi, mis seni teadmata ja nas> miUe
.-•.•...r.- esile.:tõuseb..'^'
m IL $tBMy postiga $IM säatekuha :;; • ; •
• , SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES