1980-02-14-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 14. veebruaril 1980 - Thursday, Februaxr M, im
mm
ANDRES KÜNG
23. jaan. — 3. veebr. Mont Ste
Anne'is Quebecls peetud K a n a^
murdmaasunsataümse meistrivõistluste!
saavutati Järgmisi tagajärgi:
MEHED:
, 15 km: 1) Boug Gudwer B.C.
43.05j 2) Pierre Harvey Que. 43.55,
3) Reino Keski-5almi B.C. 44.19.
30 km: 1) D. Gudwer 1.27.54, 2)
R. Keski-^bxii 1.28.C0, 3) P. Harvey
1.30.33.
50 km: D R . Eeski-Sälmi 2.36.50,
2) P. Harvey 2.40.25, 3) Daniel
Auclair Que. 2:42.21. .,
NAISED:
15 ; to: 1) Esther Miller B .C
15.44, 2) Shirley Firth Älb. 16.01,
3) Joan Groo^huyseri'Alb. 16.08.
I 10 km- 1) Shiriey Firth 32.25, 2)
E. Miller 32.42, 3) J . GiWJfthuysen
-33.35.:; : >
20 km: 1) Angela Schmidt Ont.
1.08.38, 2) S. Firth 1.08.42, 3) E .
^ Võisrtiluste tinatüsmehek& ö^^
23-aastasie Pierre Harvey Rimous-
M'st, te M Kajjada parim
jalgrattia: ja suiisatab äinidt uto-y^
nbrfet Jaaguarini.
Naistesit osutus üUätajakjs 20-
aastane Angela Schmidt Honey
Harbourigt, kes võistles esimest
^orda eius 20 km (üstäÄil ja tuii
veteranide ees võitjälks.
Schmidt, Miller, Gr(M)thuysea ja
kaksikõed Shirley ja Sharon F i r th
lähevad Lake Placid'isse olümpiale,
aga mees-suxisatajaid Kanada
üldse ei saada, kuna Beil polevat
l o o l ^ t d l a esimese 16' hulka!
Murdmaästeatajad, kes oa ea-nasbobverdavalt
aastaid treeiiiDUd,
on sellisest negatiivset otsus©^^
väga pelitumid.
ungari odaheitjad jälle parimad
võites kolmed võistlused järgemööda.
Ungarlane Ferenc Paragi
saavutas tagajärje 86-48. Soomlsns
Arto Härkönen vigastas küll oma
selga, ikuid jäi süski võistlema,
soomlane Pentti Sinersaari oli
neljas.
Soomlane Marldm Tuokko võitis
kettaheite tulemusega 62.34, kuna
teisele kohale jäänud ungarlane
ezaFejer jäi paar meetrit vähema
tagajärjega. Reijo Stählberg
võitis kuulitõuke 20.18, jättes teisele,
kohale inglase Gepff Capesi,^
kelle tulemus oli 20.07.
Tribime'i i n r
tematsijonaails^tel kergejõustikuvõistlustel
t « ^ kanadalaiina Deb-bie
Brili uije Kanada rekordi kõr-gushüppes
1.95. Teisele kohale
jäid ungarlanaa Andrea Matay ja
ameeriMaana Louise Ritter tule-mus^
a 1.90. Samal võistlusel Ka-aada
telvastoüpi^ja Earl Bell saavutas
5.58. Pan Ripley jäi kolmaii-
.daks';5.#v.;-
., WeUingtonis,' üus^Meremaal pee-ftud
kergejõustikuvõistlustel olid
Toimetusele
kirjandus
USURÄNDUR nr. 1 - 1980. Eesti
Baptistide Maailmaliidu väljaan-dcl
ilmuva ajakirja uue aastakäigu
esimeses numbris on avaldatud:
Taimi Proos „Vana-aastaohtu'S Ä.
PröOsi uueaastätervitus Armasd
usuvennad-Õed!*v A.M. luuletus
„Eile, täiia Ja homme", Ä. Roos
,,Eil©, täna ja igavesti", O.T. „Usu-mehe
laul", K. VaiMa ,,Meie rõõmu
ja lootuse vöö", E, Toompuu
„T5eteri sõnasalvest, Taevarügi
saladus^', Ä.K. Kaljo Raidi 25. a.
ametijuubel", K. Medri pühendus-luuietus
K. Raidile „Tänulaui" ja
M. Lääneoni luuletus „õnmš^use-karlkas",
M.E.r).,,Uus kalender",
A.M. luuletvs „Me oleme teelised",
K. RaidimälestusMrjutus Miina
Hiiuväinale „Kui ema Iisraelis", R.
Vaikla „Armsa Miina Hiiuväina
mälestuseks", M. Hüuväina isiklik
tunnistus ,,Olen alati Sinuga! **. Lõpuks
teateid Toronto, Adelaide'!,
New Yorgi ja Vandouveri koguduste
eliist.
MONTREALI SÕNUMID nr. 110
—1980. Montreali Eesti Seltsi bülle
tääms oh avaldatud: Leida Helde
„Vabariigi aastapäevaks",
reali Ee^ti organisatsioonide üri
tuste ajatabel> H. Arvo „Meie
kunsti- ja käsitöönäitused —- vää
rikas traditsioon", j^Peäsionäride
Klubi", rohkesti lühemaid teateid
ja informatsiooni sündmusist.
Kir jastns VäUs^ti & EMP
m lk. Hind $14.00 br. + saatebola m
Eesn aSaMrJaiiikQ teos põbineb laialdasele allfiaBiaterjal&e. Ta
analüfisib Soome sise- ja vSUspoSUtl&ai, riigi tfina^eraft ols-
Isorda |a snanda, Nõakognde LUdu Soome-poUitikat» Soome Taltt-
Bost presideodist parteielnni ]a palja maod, toaes Soome sute-sest
huvitatud logejaile palja oosi aitdraeid.
^yügil Vabd Eestlase talituses
Hanno Kompus'e
.«KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
8B
JÄRELE . 0 •
1 saatekulu 85 ^
Mfiügfl^^iraba Eestlase*' taUtoses
Põikread: 4. Üks lastest, 7. Va- Toit, 18. Asula Põhja-Eestis, 20.
rakas, 9. Masininimene, 11. Suur Serv, 23. Magamiskohad, 26. Kõne-turg,
12. Rohkem, 13. Meeskond — toru, 29. Sidesõna, 30. Mitte vanal,
ILMUS
mglise keeles, 14. Karm eluviis, li-hasuretus,
16. Mäed Euroopas, 17.
QD
Einar Sandeni romaan „KGB kutsub
Evet", mis mõni aeg tagasi i l mus
ka mglise keeles, on nüüd tõlgitud
rootsi keelde. Teos ilmus
„ContraFörlagi" kirgastusel Stok-holmis
enne jõulu. SeUe tütliks
rootsi keeles on „Eva ~ en agent
for K G B " .
Raamatut bn juba tisna elavalt
ostetud ja rootsi raamatukogunduse
ajakiri „Bibliotekstjänst" ön
soojalt soovltähud teost raamatukogudele.
Rootsikeelne tõlge on
varustatud autori järelsõnaga, mis
viib Jutustuse iajaliselt tosni ^ a -
j>äevani välja.
BALTIMORE! EESTI ORGANI
SÄTSIOONIDEJ BÜlXETiOT nr.
147 — 1980, Sisus: väljavõte Albert
Kivikase romaanist „nimed mar-mortahvlü",
T.E. „¥eebniar!",
Baltimore Eesti Seltsi kiri USA
presidendile, J . Maiste „Kodumaa
vabastamise ülesannetel", J . Pe-
„,.*.^«^ Maiste 80-aa5tane"
•A.J. Leinjärv „Lahkus Märt
Raud**j M.L. „Ameeriklasist kooliõpetajad
jälle Eesti Majja", H.
Visnapuu 90. siinnipäeva meenuta-
31. Kohanimi Päjnumaal, 32. Naissoost
isik, 33. Hulgast, 34. Kimp.
Püstread; 1. Veespordi vahend,
2. Eesti riigi reetur, 3. Pääse,^ 4.
Kaugemal, tagapool, 5. Lind, 6.
Ühe tuntud teose peategelane, 8.
Kõverjoon, 10. Kuulus teadlane
Tartus eelmisel sajandil, 13. Rohttaimede
perekond, 14. Hoiab laeva
paigal, 15. Riietusesemed, 19. Ring-küsinius,
21. Sööda rammusaks, 22.;
Vorm sõnast tooma, 24. Suur saal,
25. Ese, abinõu, 27. Eesti rahvuslik
tegelane Kanadas, 28. Mhievikku
tähistav sõnavorm, 31. Sama, mis
NSVL. •.:
RISTSÕNA NE. 1019 LAHENDUS'
Põücread: 1. Tihnik, 6. Vapsik,
10. Lapikj 11. Mettus, 12. Valmis,
13. Several. 14. Edev, 16. Eton, 18.
Rike, 19. Dmarine, 22. Toda, 24.
Ballast, 25. Pidurid, 27. Süm^ 29.
Moonakas, 32. Elus, 35. Arne, 36.
Soga, 37. Murillo, 39. Reibas, 40.
Esmalt, 41. Rummu, 42.
43. Ateena.
Ilsekeelne kakaraaiiiaf
Hilja Treumuth Ja Viivi Piirisild
retsept Hind $8.80 - f S UO saat^ola/^!^^
Tellimisi võtab vasto ^Vaba Eestlase*' talitos.
Haamatad saadakse vSlja Los Angdesist.
Püstread: 1, Tambet, 2. Hitler,
3. Ilus, 4. Kasemets, 5. Piletid, 7.
Aval, 8. Samuiti, 9. Keskne, 12.
Valm, 15. Vülane, 16. ErgutuSj 17. |
mine ja luuletus „Impromptu", Onnid, 20, Lapi, 21. Kalor, 23. Otsa, •
„Lehekülg noortele", kahe eesti 26. Imetlema, 28. Istikud, 29. ]
kindrali Jaan Sootsi ja Ernst PÕd- Maarja, 30. Õntika, 31. Kuus, 33.'
deri sünnipäevad, mitmesugust in- Sogane, 34. Mäntna, 37. Madu, 38.;
formatsiooni ja teateid; Osut. ' 1
kirjastusel Ilmunud
raamatud iiiuugil Vaba Ee^^
Järi Uluotsa ..Eestlaste tepiojgad võõraste^
8aJandil*V 2Je
iJku Maarfag „Uda Toonela jõelt" 1.-
» .tPiirldde Pyydes'V
..poetyjp^iü^* --eesti W keeles 6.30
Kalja Lepik — Death häs a CW])d*s Eyes _ .„ 4 ^
Salaso^ ja Salo — Välis-Eesti perioodika „ 2J0
V. S a l o , - R i i k jä Wrikad ....-^^
Anfühnmg m der Etnisciiea Spracb (Esimeüe katse
eesti ^elegranmatika ja, ^s
seks K. Štahli sidest aastal 1637) _._„„
Reedik Wfllem OTmannl „ValmM«' ..^
H. Saia — Eesti vanem kirjandas „._.
^laise Pascal — Mõtted . . _ _ - _ _ _„
Antonio Possevino -~ K i r i Matiitova bertsogiimale
Anip Vihalenmia--^ „__ tn
"Aarand Roos Juntide kuningas Taüim^ S40
2.19
— Kas see — siis vaban
vaid, te ju olete soomlane, aga kas
see teine härra on eestlane?
\ cen pooras pea
l a s ja märkas vanemat
varsti vüekümneteš,
suu-naist,
olevat talle
esitanud küsimuse. Lindsten^ heitis
pugu Vuotilaisele, kelle suu oli
Just avanemas, et tõrjuda kahtlustust
eestlaseks olemises, aga
Lindsten jõudis õigeaegselt vahe-
•le:;' ;V:
— pn, ta on eestlane. Vana tuttav
ain. Tuleb alati vastu, kui siin
•— Meil oleks . . . N a u i e näis vär
he kogelevat enne kui sai välja
pursatud: — Meil= oleks vahe müü-
^'davait!
Vuotilaise käsitusvõime oli peagu
sama kure kui Lindstenil. Ta
ei heitnud Lindstenile pilkugi, kui
oli juba mänguga kaasas:
— Ma võin vähe küll osta. Kuid
mitte midagi eriti kallisst. Ülaha on
vähe. Aga midagi võiksin os^ta
küll.-;,,
; . - - Lähme nüüd süski esiteks
baari poolele asja üle rääkima.
Sea! läheb teie äritsemine libedor
mini käiku, seletas Lindsten.
Seltskond leidis vaba laua ja
Lindsten käis leti ääres oma
tellimisi tegemas üma teiste soove
küsimatagi, vodka ja kvaasi ^ kohalikku
sidrunisoodat —
— See on sõber Tiits. Ta oa insener
Rakverest. TiitsHutisepp,vär
he sepamoodi raiees, kes aina lööb
mö-öda. Minti nimi, on Lindsten,
aga mind nimetavad kõik tuttavad^
Jalluks. J a eks me olemegi tutta^
vad, kui kord juba ollakse soomlased.
J a Tütski on peaaegu juba
soomlane.
Kõlistati klaase kokku ja heideti
fcõnölusest tiitlid, oldi ühest ja samas
grupist, soomlased välismaal
ja peaaegu soomlane.
— Mina olen Ritva ainult, aga
mind nimetatakse alati Rituks,
•esitas end mänguavangu teinud
naine. Tema kaaslane, vähe nooreni,
aga ümarakujulisem, lillelis-se
kleiti looritatud tumedavereline
osutus Eevaks, kellel ei olnudki
3 l ^ ^ g i s u g u s e i d lisanimesid.
^ — Me oleme sim esimest korda,
soetas Ritu. — Meid on siin õigesti
suurem grupp, kogu koor. .
— Tiits on k a laulumees. Kas te
teate kuidas hinnatakse koorHaulu
V^os? Ta on Ernesaksa nõbu
poeg, nü et mitte eriti kaugelt sugulane,
luuletas Lindsten.
— Ernesäks? Kõik koorilauljad
Soomes teavad, kes on Gustav Er-nesaks,
rõõmustas. Eeva. — Oh,
kui saaksm teda kohata! Ta on mi
kuulus!
Gust - me ütleme alati' Gust
- on praegu Tbilisis. Pole võimalik
kohata. Muidu küll Ta on
eesti kooriga kaasas Stalini sünnikodus
laulmas. Päris vastutahtmist
nü talle kui koorile, aga olid
sunnitud minema. Mõtelge ise,
omatehtud keeles Vuotüainen, kel- mi? Selliselt on kidinäpitud inime-lele
oli hakanud meeldinia ta uus si, Rooteiski pidi see naisminister,
osa nii, et juttki libises kergföti. mis ta nimi nüüd oligi, kasti pan-
Sümanui^a OÜ ilmunud pisargi,^^^^^^^^
kui ta Vaatas naisi. • ; i w E i armas sõber, nü ei saa te-
Staain! Seda nieest vihkavad ha. Mxml e i ole siin mingit autot,
kõik Soomeski, ühines jutuga Ri-- M a tulin sama laevaga kui teiegi
tu. ' Aga ega sellist mehejurakat saa
~ E i ole M e , et teda sünVkos ' k a kuhugi kohvrisse või kasti pan-vihatakse
veelgi rohkem. Mõistate na ja süs ära kanda. J a kui toll
Veel ei olnud paremate jookide
aeg, sest vatuutabaaris ei sobinud Eesti vägistaja sünnikodiis. eesti
raisata Soome raha ja varsti tu- koor laulmas. Sügav on selle rah-lete
ülejäMudmblamäe^a rohkes- j va traagika. Nad haldavad nüüd
ti pahandusi ja Mtsikusse Jää- .uuesti sellel maal Stalinit restäu-mist,
•reermia, seletas omaalgatuslikult
varsti, kui vähe räägite siinsete
inimestega. Tütski on saanud rohkem
kui tarbeks selle korra käsu-tamistest,
— N i i . . . ohkas Eeva, tõstis oma
Maasi j a viskas ühe lonksuga selle
sisu kurku. Lindsten käis baarist
toomast teist ringi. Tulles
klaasidega tagasi heitis' ta pügi^
oma ümber, kui kinnituseks, et
kuulajaid ei oüiud kuuldekaugusel:-',:
— Ma võm teüe rääkida midäg;i
eriti usalduslikku: mina katsuh
Tütsu vüa omaga kaasa Soome!
Lauda tekkis hetkeks täielik vaikus,
miMe rikkus Ritu:
— Kuidas siis vüa? -
— Salaja muidugi. Ega ta,siin
muidu kunagi passi ja vüsat ei
saa. Aga sellest ei tohi kellegüe
rääkida! ~ '
—- Muidugi ei räägi me sellest
midagi. Aga kas see ei ole siiski
ohtlik? imestas Eeva.
— Oht on suur. Aga parem on
võtta oht kui orjana elada, kinnitas
Vuotüainen. Kaks uut suurt
pisarat läikisid ametioskusliku
müügiagendi silmis, vaadates lü-gutatult
naisi. '
— Mis ime viisu sä mõtled teda
veel selle kasti avaks! Minu plaanid
on palju lihtsamad äga mõjuvamad.
~ Just nii, siin on selle suurus
ja jõud, kumitas Vuotüainen ise.
— No<h, kuidas süs? imestas Ee-va.
— Mul- on peaaegu samavanune
j a üsna samanäoline töökaaslane.
See laenas mulle oma i>assi ja mina
ostsin siia • kaks sõidupüetit
meie mõlema nimele, aga tulin
s i . Tiits oli sadamas vastas ja
me tulime koos hotelli. Nüüd me
oleme toakaaslased, sest ruum oli
muidugi juba tellitud selle sõbra
nimele. Siis kui läheme tagasi, tuleb
Tiit lihtsalt kaasa selle teise
passi ja paberiteiga.
-.See on väga peen kavatsus, o l i
Rita vaimustatud. — Aga kui nad
siiski märgavad?
— Võivad märgata, see oleks
piirist lubamata üleminek. Seda
karistatakse sün maaU surmaga!
Äga ma ei usu, et midagi märgatakse.
Juba liüüd on tunda, kuidas
vabadus soontes kohiseb ja
oleks kui sundus juba hakata
rõõmsalt laulma!
Parem on siiski, et veel nüüd
ei hakkaks sim baaris rõõmulauluga
I Aga õigesti võüöid daamid
vähe meie ruumis meile laulda.
Korraldame süs samaaegselt need
ärijutudki. Te ju olete mõlemad,
koorilauljad, mistõttu me oma
rõõmuks meelsasti kuuleksime
mõnda kodumaist • laulu. Missugune
see teie koor nüüd oligi?
— Noh, see on nüüd ainult seesugune
algeline. Ega see pole
mingi tuntud koor. Oleme alles
päris asjaarmastajad, vestles Eeva.
•
ütle aga p ^ e g i , kauples.
Lindsten.
— Noh ütleme siis! Ega sellepärast
midagi häbeneda pole. Me
oleme Jänüsevä kirüoikoor, purskas
Ritu oma organisatsioonilise
kuuluvuse välja.
— Jämiseväs ei ole muud koori,
kaitses Eeva oma klaasi.tõstes.—
Egä me selleparast veel nüngisu-gused
nunnad ei ole, aga kui meie
kodukohas toad muusikat harrastada,
siis ei ole muud võunalust.
Ja vaimidik muusüca on peen
muusüca...,
— Muusika on elu, ja elu on
muusika.; Ilma muusikata : poleks
eesti rahvas vastu pidanud ras-
•kustele, ütles Vuotüainen tundliku
tooniga.
— Kas me läheme siis? kürus-tas
Lindsten oma ettepanekuga
enne, kui tunded võinuks muutuda
lüga dramaatüisteks. — Aga pidage
siis meeles, et ruunüs on mikNaised
vaatasid sumad pärani, rofonid. Kui teeme äri, siis ei tohi
vaimustunult ja ka hirmunult jul- \ sellest rääkida, et võiks paljastusilt
viia? Need ju vaatavad nii get ja riskeerivat Tiitsu. Vuotüai-' da kuulajaile, mis on teoksil. Pa-hoolikalt
kõiki pabereid ja muud, nen tundis siiski sisemuses halba rem vüs kõnelusteks on paberile
unestas Ritu. — Kas sa paiied ta enesetunnet, rohkem parkunud kirjutamine, hoiatas ta naisi.
1 kohvrisse või auto pakiruu- Lindsten ei tundnud midagi. 1 \ j (Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 14, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800214 |
Description
| Title | 1980-02-14-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, 14. veebruaril 1980 - Thursday, Februaxr M, im
mm
ANDRES KÜNG
23. jaan. — 3. veebr. Mont Ste
Anne'is Quebecls peetud K a n a^
murdmaasunsataümse meistrivõistluste!
saavutati Järgmisi tagajärgi:
MEHED:
, 15 km: 1) Boug Gudwer B.C.
43.05j 2) Pierre Harvey Que. 43.55,
3) Reino Keski-5almi B.C. 44.19.
30 km: 1) D. Gudwer 1.27.54, 2)
R. Keski-^bxii 1.28.C0, 3) P. Harvey
1.30.33.
50 km: D R . Eeski-Sälmi 2.36.50,
2) P. Harvey 2.40.25, 3) Daniel
Auclair Que. 2:42.21. .,
NAISED:
15 ; to: 1) Esther Miller B .C
15.44, 2) Shirley Firth Älb. 16.01,
3) Joan Groo^huyseri'Alb. 16.08.
I 10 km- 1) Shiriey Firth 32.25, 2)
E. Miller 32.42, 3) J . GiWJfthuysen
-33.35.:; : >
20 km: 1) Angela Schmidt Ont.
1.08.38, 2) S. Firth 1.08.42, 3) E .
^ Võisrtiluste tinatüsmehek& ö^^
23-aastasie Pierre Harvey Rimous-
M'st, te M Kajjada parim
jalgrattia: ja suiisatab äinidt uto-y^
nbrfet Jaaguarini.
Naistesit osutus üUätajakjs 20-
aastane Angela Schmidt Honey
Harbourigt, kes võistles esimest
^orda eius 20 km (üstäÄil ja tuii
veteranide ees võitjälks.
Schmidt, Miller, Gr(M)thuysea ja
kaksikõed Shirley ja Sharon F i r th
lähevad Lake Placid'isse olümpiale,
aga mees-suxisatajaid Kanada
üldse ei saada, kuna Beil polevat
l o o l ^ t d l a esimese 16' hulka!
Murdmaästeatajad, kes oa ea-nasbobverdavalt
aastaid treeiiiDUd,
on sellisest negatiivset otsus©^^
väga pelitumid.
ungari odaheitjad jälle parimad
võites kolmed võistlused järgemööda.
Ungarlane Ferenc Paragi
saavutas tagajärje 86-48. Soomlsns
Arto Härkönen vigastas küll oma
selga, ikuid jäi süski võistlema,
soomlane Pentti Sinersaari oli
neljas.
Soomlane Marldm Tuokko võitis
kettaheite tulemusega 62.34, kuna
teisele kohale jäänud ungarlane
ezaFejer jäi paar meetrit vähema
tagajärjega. Reijo Stählberg
võitis kuulitõuke 20.18, jättes teisele,
kohale inglase Gepff Capesi,^
kelle tulemus oli 20.07.
Tribime'i i n r
tematsijonaails^tel kergejõustikuvõistlustel
t « ^ kanadalaiina Deb-bie
Brili uije Kanada rekordi kõr-gushüppes
1.95. Teisele kohale
jäid ungarlanaa Andrea Matay ja
ameeriMaana Louise Ritter tule-mus^
a 1.90. Samal võistlusel Ka-aada
telvastoüpi^ja Earl Bell saavutas
5.58. Pan Ripley jäi kolmaii-
.daks';5.#v.;-
., WeUingtonis,' üus^Meremaal pee-ftud
kergejõustikuvõistlustel olid
Toimetusele
kirjandus
USURÄNDUR nr. 1 - 1980. Eesti
Baptistide Maailmaliidu väljaan-dcl
ilmuva ajakirja uue aastakäigu
esimeses numbris on avaldatud:
Taimi Proos „Vana-aastaohtu'S Ä.
PröOsi uueaastätervitus Armasd
usuvennad-Õed!*v A.M. luuletus
„Eile, täiia Ja homme", Ä. Roos
,,Eil©, täna ja igavesti", O.T. „Usu-mehe
laul", K. VaiMa ,,Meie rõõmu
ja lootuse vöö", E, Toompuu
„T5eteri sõnasalvest, Taevarügi
saladus^', Ä.K. Kaljo Raidi 25. a.
ametijuubel", K. Medri pühendus-luuietus
K. Raidile „Tänulaui" ja
M. Lääneoni luuletus „õnmš^use-karlkas",
M.E.r).,,Uus kalender",
A.M. luuletvs „Me oleme teelised",
K. RaidimälestusMrjutus Miina
Hiiuväinale „Kui ema Iisraelis", R.
Vaikla „Armsa Miina Hiiuväina
mälestuseks", M. Hüuväina isiklik
tunnistus ,,Olen alati Sinuga! **. Lõpuks
teateid Toronto, Adelaide'!,
New Yorgi ja Vandouveri koguduste
eliist.
MONTREALI SÕNUMID nr. 110
—1980. Montreali Eesti Seltsi bülle
tääms oh avaldatud: Leida Helde
„Vabariigi aastapäevaks",
reali Ee^ti organisatsioonide üri
tuste ajatabel> H. Arvo „Meie
kunsti- ja käsitöönäitused —- vää
rikas traditsioon", j^Peäsionäride
Klubi", rohkesti lühemaid teateid
ja informatsiooni sündmusist.
Kir jastns VäUs^ti & EMP
m lk. Hind $14.00 br. + saatebola m
Eesn aSaMrJaiiikQ teos põbineb laialdasele allfiaBiaterjal&e. Ta
analüfisib Soome sise- ja vSUspoSUtl&ai, riigi tfina^eraft ols-
Isorda |a snanda, Nõakognde LUdu Soome-poUitikat» Soome Taltt-
Bost presideodist parteielnni ]a palja maod, toaes Soome sute-sest
huvitatud logejaile palja oosi aitdraeid.
^yügil Vabd Eestlase talituses
Hanno Kompus'e
.«KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
8B
JÄRELE . 0 •
1 saatekulu 85 ^
Mfiügfl^^iraba Eestlase*' taUtoses
Põikread: 4. Üks lastest, 7. Va- Toit, 18. Asula Põhja-Eestis, 20.
rakas, 9. Masininimene, 11. Suur Serv, 23. Magamiskohad, 26. Kõne-turg,
12. Rohkem, 13. Meeskond — toru, 29. Sidesõna, 30. Mitte vanal,
ILMUS
mglise keeles, 14. Karm eluviis, li-hasuretus,
16. Mäed Euroopas, 17.
QD
Einar Sandeni romaan „KGB kutsub
Evet", mis mõni aeg tagasi i l mus
ka mglise keeles, on nüüd tõlgitud
rootsi keelde. Teos ilmus
„ContraFörlagi" kirgastusel Stok-holmis
enne jõulu. SeUe tütliks
rootsi keeles on „Eva ~ en agent
for K G B " .
Raamatut bn juba tisna elavalt
ostetud ja rootsi raamatukogunduse
ajakiri „Bibliotekstjänst" ön
soojalt soovltähud teost raamatukogudele.
Rootsikeelne tõlge on
varustatud autori järelsõnaga, mis
viib Jutustuse iajaliselt tosni ^ a -
j>äevani välja.
BALTIMORE! EESTI ORGANI
SÄTSIOONIDEJ BÜlXETiOT nr.
147 — 1980, Sisus: väljavõte Albert
Kivikase romaanist „nimed mar-mortahvlü",
T.E. „¥eebniar!",
Baltimore Eesti Seltsi kiri USA
presidendile, J . Maiste „Kodumaa
vabastamise ülesannetel", J . Pe-
„,.*.^«^ Maiste 80-aa5tane"
•A.J. Leinjärv „Lahkus Märt
Raud**j M.L. „Ameeriklasist kooliõpetajad
jälle Eesti Majja", H.
Visnapuu 90. siinnipäeva meenuta-
31. Kohanimi Päjnumaal, 32. Naissoost
isik, 33. Hulgast, 34. Kimp.
Püstread; 1. Veespordi vahend,
2. Eesti riigi reetur, 3. Pääse,^ 4.
Kaugemal, tagapool, 5. Lind, 6.
Ühe tuntud teose peategelane, 8.
Kõverjoon, 10. Kuulus teadlane
Tartus eelmisel sajandil, 13. Rohttaimede
perekond, 14. Hoiab laeva
paigal, 15. Riietusesemed, 19. Ring-küsinius,
21. Sööda rammusaks, 22.;
Vorm sõnast tooma, 24. Suur saal,
25. Ese, abinõu, 27. Eesti rahvuslik
tegelane Kanadas, 28. Mhievikku
tähistav sõnavorm, 31. Sama, mis
NSVL. •.:
RISTSÕNA NE. 1019 LAHENDUS'
Põücread: 1. Tihnik, 6. Vapsik,
10. Lapikj 11. Mettus, 12. Valmis,
13. Several. 14. Edev, 16. Eton, 18.
Rike, 19. Dmarine, 22. Toda, 24.
Ballast, 25. Pidurid, 27. Süm^ 29.
Moonakas, 32. Elus, 35. Arne, 36.
Soga, 37. Murillo, 39. Reibas, 40.
Esmalt, 41. Rummu, 42.
43. Ateena.
Ilsekeelne kakaraaiiiaf
Hilja Treumuth Ja Viivi Piirisild
retsept Hind $8.80 - f S UO saat^ola/^!^^
Tellimisi võtab vasto ^Vaba Eestlase*' talitos.
Haamatad saadakse vSlja Los Angdesist.
Püstread: 1, Tambet, 2. Hitler,
3. Ilus, 4. Kasemets, 5. Piletid, 7.
Aval, 8. Samuiti, 9. Keskne, 12.
Valm, 15. Vülane, 16. ErgutuSj 17. |
mine ja luuletus „Impromptu", Onnid, 20, Lapi, 21. Kalor, 23. Otsa, •
„Lehekülg noortele", kahe eesti 26. Imetlema, 28. Istikud, 29. ]
kindrali Jaan Sootsi ja Ernst PÕd- Maarja, 30. Õntika, 31. Kuus, 33.'
deri sünnipäevad, mitmesugust in- Sogane, 34. Mäntna, 37. Madu, 38.;
formatsiooni ja teateid; Osut. ' 1
kirjastusel Ilmunud
raamatud iiiuugil Vaba Ee^^
Järi Uluotsa ..Eestlaste tepiojgad võõraste^
8aJandil*V 2Je
iJku Maarfag „Uda Toonela jõelt" 1.-
» .tPiirldde Pyydes'V
..poetyjp^iü^* --eesti W keeles 6.30
Kalja Lepik — Death häs a CW])d*s Eyes _ .„ 4 ^
Salaso^ ja Salo — Välis-Eesti perioodika „ 2J0
V. S a l o , - R i i k jä Wrikad ....-^^
Anfühnmg m der Etnisciiea Spracb (Esimeüe katse
eesti ^elegranmatika ja, ^s
seks K. Štahli sidest aastal 1637) _._„„
Reedik Wfllem OTmannl „ValmM«' ..^
H. Saia — Eesti vanem kirjandas „._.
^laise Pascal — Mõtted . . _ _ - _ _ _„
Antonio Possevino -~ K i r i Matiitova bertsogiimale
Anip Vihalenmia--^ „__ tn
"Aarand Roos Juntide kuningas Taüim^ S40
2.19
— Kas see — siis vaban
vaid, te ju olete soomlane, aga kas
see teine härra on eestlane?
\ cen pooras pea
l a s ja märkas vanemat
varsti vüekümneteš,
suu-naist,
olevat talle
esitanud küsimuse. Lindsten^ heitis
pugu Vuotilaisele, kelle suu oli
Just avanemas, et tõrjuda kahtlustust
eestlaseks olemises, aga
Lindsten jõudis õigeaegselt vahe-
•le:;' ;V:
— pn, ta on eestlane. Vana tuttav
ain. Tuleb alati vastu, kui siin
•— Meil oleks . . . N a u i e näis vär
he kogelevat enne kui sai välja
pursatud: — Meil= oleks vahe müü-
^'davait!
Vuotilaise käsitusvõime oli peagu
sama kure kui Lindstenil. Ta
ei heitnud Lindstenile pilkugi, kui
oli juba mänguga kaasas:
— Ma võin vähe küll osta. Kuid
mitte midagi eriti kallisst. Ülaha on
vähe. Aga midagi võiksin os^ta
küll.-;,,
; . - - Lähme nüüd süski esiteks
baari poolele asja üle rääkima.
Sea! läheb teie äritsemine libedor
mini käiku, seletas Lindsten.
Seltskond leidis vaba laua ja
Lindsten käis leti ääres oma
tellimisi tegemas üma teiste soove
küsimatagi, vodka ja kvaasi ^ kohalikku
sidrunisoodat —
— See on sõber Tiits. Ta oa insener
Rakverest. TiitsHutisepp,vär
he sepamoodi raiees, kes aina lööb
mö-öda. Minti nimi, on Lindsten,
aga mind nimetavad kõik tuttavad^
Jalluks. J a eks me olemegi tutta^
vad, kui kord juba ollakse soomlased.
J a Tütski on peaaegu juba
soomlane.
Kõlistati klaase kokku ja heideti
fcõnölusest tiitlid, oldi ühest ja samas
grupist, soomlased välismaal
ja peaaegu soomlane.
— Mina olen Ritva ainult, aga
mind nimetatakse alati Rituks,
•esitas end mänguavangu teinud
naine. Tema kaaslane, vähe nooreni,
aga ümarakujulisem, lillelis-se
kleiti looritatud tumedavereline
osutus Eevaks, kellel ei olnudki
3 l ^ ^ g i s u g u s e i d lisanimesid.
^ — Me oleme sim esimest korda,
soetas Ritu. — Meid on siin õigesti
suurem grupp, kogu koor. .
— Tiits on k a laulumees. Kas te
teate kuidas hinnatakse koorHaulu
V^os? Ta on Ernesaksa nõbu
poeg, nü et mitte eriti kaugelt sugulane,
luuletas Lindsten.
— Ernesäks? Kõik koorilauljad
Soomes teavad, kes on Gustav Er-nesaks,
rõõmustas. Eeva. — Oh,
kui saaksm teda kohata! Ta on mi
kuulus!
Gust - me ütleme alati' Gust
- on praegu Tbilisis. Pole võimalik
kohata. Muidu küll Ta on
eesti kooriga kaasas Stalini sünnikodus
laulmas. Päris vastutahtmist
nü talle kui koorile, aga olid
sunnitud minema. Mõtelge ise,
omatehtud keeles Vuotüainen, kel- mi? Selliselt on kidinäpitud inime-lele
oli hakanud meeldinia ta uus si, Rooteiski pidi see naisminister,
osa nii, et juttki libises kergföti. mis ta nimi nüüd oligi, kasti pan-
Sümanui^a OÜ ilmunud pisargi,^^^^^^^^
kui ta Vaatas naisi. • ; i w E i armas sõber, nü ei saa te-
Staain! Seda nieest vihkavad ha. Mxml e i ole siin mingit autot,
kõik Soomeski, ühines jutuga Ri-- M a tulin sama laevaga kui teiegi
tu. ' Aga ega sellist mehejurakat saa
~ E i ole M e , et teda sünVkos ' k a kuhugi kohvrisse või kasti pan-vihatakse
veelgi rohkem. Mõistate na ja süs ära kanda. J a kui toll
Veel ei olnud paremate jookide
aeg, sest vatuutabaaris ei sobinud Eesti vägistaja sünnikodiis. eesti
raisata Soome raha ja varsti tu- koor laulmas. Sügav on selle rah-lete
ülejäMudmblamäe^a rohkes- j va traagika. Nad haldavad nüüd
ti pahandusi ja Mtsikusse Jää- .uuesti sellel maal Stalinit restäu-mist,
•reermia, seletas omaalgatuslikult
varsti, kui vähe räägite siinsete
inimestega. Tütski on saanud rohkem
kui tarbeks selle korra käsu-tamistest,
— N i i . . . ohkas Eeva, tõstis oma
Maasi j a viskas ühe lonksuga selle
sisu kurku. Lindsten käis baarist
toomast teist ringi. Tulles
klaasidega tagasi heitis' ta pügi^
oma ümber, kui kinnituseks, et
kuulajaid ei oüiud kuuldekaugusel:-',:
— Ma võm teüe rääkida midäg;i
eriti usalduslikku: mina katsuh
Tütsu vüa omaga kaasa Soome!
Lauda tekkis hetkeks täielik vaikus,
miMe rikkus Ritu:
— Kuidas siis vüa? -
— Salaja muidugi. Ega ta,siin
muidu kunagi passi ja vüsat ei
saa. Aga sellest ei tohi kellegüe
rääkida! ~ '
—- Muidugi ei räägi me sellest
midagi. Aga kas see ei ole siiski
ohtlik? imestas Eeva.
— Oht on suur. Aga parem on
võtta oht kui orjana elada, kinnitas
Vuotüainen. Kaks uut suurt
pisarat läikisid ametioskusliku
müügiagendi silmis, vaadates lü-gutatult
naisi. '
— Mis ime viisu sä mõtled teda
veel selle kasti avaks! Minu plaanid
on palju lihtsamad äga mõjuvamad.
~ Just nii, siin on selle suurus
ja jõud, kumitas Vuotüainen ise.
— No |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-14-06
