1980-02-14-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 13' kus Ühendriikide presl-iri kõikuv väUspoüitika jpikema aja jooksul üksik-v^ tluse ja analüüsi a!l lg kus selle poliitika plus= jiiinuseid detailselt vaada-siin j a seal pilku heide- )äräst Teist maailmasõda Ike juhtiiiud presidentide itikale ning liende valitse-poodü teWdnud poliitUiste-lüöökidele. See pilguheit-jasi ei ole eriti rõõmustav |leeriv, kuna peaaegu, kõik eelkäijad on teinud N. L i i - ; l või teisel juhul väikse-suuremaid järelandmisi, I viinud lõpuks praeguse fcne president Harry S» (st, Teda võib pidada pä= legsete presidentide hul- ^e tugevamaks ja otsuse-imaks poliitikukSj kuna jdas 1947; aastal n.n. Tru- Iktrüni, hoiatades venelasi fe ja Türgimaale tungimise lal aastal rakendas ta ka plaani Euroopa majasi-kaosest päästmiseks, btal tegi ta siiski vea sel-jta hakkas Berliini blokaa-fihusiÜaga Berliini toitma \mel et venelaste hlokaa- I murda. 1950. aastal saatis riikide väed Koreasse pu- |ašitiingi pidurdama. ?es kindral Dwight D. E i - ei olnud presidendina iste tegemisel kaugeltki |ooriline kui oleks võinud I953. aasial surusid venela-tankidega maha Ida-Ber= cMnud tööliste ülestõusu, lisenliower keeldus vahele ist. 1956. aastal likvideeri-flased toorelt ja julmalt ülestõusu. Eisenhower Mnult protestiga, mida ve= [i^oreerišid. 1957. aastal Eisenhower välja oma I, mille alusel töötati kaits-tlda kommunistide agres-istu. 1959. aastal vallutasid ^ömittunistiö Kuuba,- milli-idmusele Eisenhower jäi pealtvaatajaks, [janduse j a teiste massi-jvahendite poolt ülespuhra-fident John F. Kennedy ei mgeltkl nü suur riigimees Ida tema valitsemise ajal jraegu tagantjärele Välja paista. Tema valitsemise )litasid kommunistid 1961. irikuulsa häbivalliga Ber- [da Kennedy lasi takista- [ündida. Samal aastal eba- Kennedy otsustamisvõI= Itõttu ka pagulaskuubalas-lioon Kuubale €ästro rez» itamiseks, kuna Kenne- Idnud kuubalastele lubatud toetust. 1962. aastal oM \l süski mi palju närvi, et >gude strateegiliste raket-stamisel Kuubal blokee-sdriikide sõjalaevastikuga ki, mille järele Hhishtshov fsjraketid Kuubalt minema, jnt Lyndon B. Johnson )inmnnistide agressioonile ide sõjajõududega vastla |stal Vietnamis, kuid pro-äinult tagasihoidlikult sõomusarmeed okupeeri-aastal Tshehhoslovakkis. [ent Nixon koos oma välls-ingeriga rajasid n j i . Ipolütikä, mis taotles tihe- |itlemist ja kaubavahetust iga. Nixõn ja Klssinger st nad suudavad venelasi öäajanduslike soodustuste^ tööle ja tagasihoidlikkusele kuid see osutus pette- |eks. Samal aastal sõlmiti ja t}]ä^dril^de ?ahe! strateegiliste tuumarelya= ^mise kokkulepe, inis o s i - iks venelastele, mt Ford üritas 1975. aas» joola kodusõjas võitlevate imunisüike jõudude ma-pkku abistamist, kuiö 5s otsustas toetHSsmnmaöe ?k loobuda. fs — praegune lääneriikide*, jendav olukord välispolütt-idel ei ole tekkinud üleöö, [te on ligemale 30 aasta väi-arenguprotsessi tulemus, muremai või vähemal naää-istegevad on olnud kõik [Teist mäaümasõda tegutse^ lendriikide presidendid. Nr. 13 ^ • ; i m . M . u i m j L U « i a EESTLARE Ueljž .1 1980 l. \2L 17. veebr. 7231. Mae, tel. 23. ja 24. veeliir. . i r , Kasafi, §32- KINDLUSTUSTEKS •INSURANCE" (Bathurstr-St. OairV •Teleffon-feoHtons 65S-7815 |si' 053-7816 S. Kerson ütleb, et enne fondi loomist tuleb meenutada koosolekut, mis peeti 1. dets. 1969 koos Rootsis asuva Eesti Kultuuri Koondise ju-hatusliikmete M. Üürikese, H. Kiisk! ja B. Görmaniga ühes siinses kodus. 23 WESTMORS Bir., Snite 299 Ont M9V2Y7 (Alguslk.2) ^ ^ -Näib, et' KremU poliitbüroo^. Ja punaarmee ülemjuhatiase käsutuses on niipalju jäiviise ja sõdureid, et nad võivad nendega igal mängida ja naanipiileeridaj tades ja vähen|jades pinevust nii nagu antud momendil vajalikuks osutub. Meie teame, et N. Ludul on suured vägede koondised Hüna piiril, kuid meie teame ka, et neid si^b sadade tuhandete piirides Ida-Euroopas. Meie teame, et Kreml saatis ligemale 100.000 pn-lasõdurlt Afganistani okupeerima, koid nüüd räägitakse juba kümne diviisi koondainisest N. Ludu — Iraani pürile^ kust igal hetkel võib tulla löök lõunasse. Puna-anpee üksuste koondamisest rää-gitakse ka Soome piirile. Kõigi nende suureskaalaliste operatsioonide teostamise! OEI Ki-emlU Euroopa väga lihtne opereerida, kuna tä on te et läänest ei tungi taUe keegi lale ning ta võib siin sõjajõudusid suurendada või vähendada oma vajaduse järele, lagede edasl-tagasi lügntamist kasutatakse ära ühest küljest hirmutamiseks Jä Sealt saadud niõtetfe ja ideedega kutsuti kokku 28. jaan. 1970 Liit Kanadas poolt nõupidamiseks grupp inimesi. 25. sept. 1970. a toimus esimene E K K Kultuurifondi asutamise koosolek. ' Esimesed otsused teM' 7. 1971, kusjuures esimesteks laure* aatideks olid Helmi Betlem^Kaa* irel Söödor^ •'I.E.R.R. :,,Eungla" Ja Biooirtegriapp. „y!kerlased". Fondi esimene koosolek peeti H. Pärkma kokkukutsel 25. nov. 1970. Fondi eesmärkideks oli eesti k u i - tuurüoomingu ja loojate l^damine ning fond asus rahaliste auhindade jaoks vajalike summade kogumisele. Vümase kümne aasta Jooksul on äuhmdadeks jagatud üle $7.000, lisaks tuhandeid dollareid stipen-diumeiks. Viimased jagati 1974. a. Eesti Kontsertbüroo juurde organiseeritud Stipendiumide Fondist, müle juhiks on olnud S. Kerson. Vümane tihines 1976. a. ja Kultuurfond Uitus 1978. a. Eesti Kunstide Keskusega. Stipendiäate on nimeli selt olnud 64, kuid nnõni neist 011 mitmel korral stipendiumi saanud. S. Kerson ütleb^ et sellega on vä • ga palju stimuleeritud eesti muusi • kaelu. Märtsi alul toiimuva Eest! K d ^ ^ _ organisatsioöiul kümme tegevusaastat; Fond oia üks osa Eesti Kultuurikogu Kanadas tegevusest, õieti selle all-organ. Küniiiieiida täSitpäeva eel vestles „Vaba Eestlasega*/;®ndi praegune esimees prof. J . TJmrask ja; Eesti- Kunstide keskuse presldeat j a : Stipendiumide siooni Lisaks esimesele aastale järgne-üued auhindamised. 1972. a. oUd laureaatideks |c: Raid, E. Toi ja E. Ruberg, tuimustuskiri anti Metsaülikoolüe. 1973. a. olidiäure' aadid Salme Ekbaum, Evelyn^ Koop, kuna tunnustuskiri anti EstD '72 fUmitegijaile. 1974. a. olid laureaadid Talvi Jaldre, Oss Tim-mas ja Arvi Kork, toetust anti „Manale". 1975. a. olid laureaadid; Helene Tiidus, EricPehap ja A r -1 ved Viirlaid, tunnustuskirjäd anti i K. Eermele Ja H. Ojale. 1976. a. olid laureaadid Salme Ekbaum, Avo Kittask, Rüna ja Rudolf Lipp. Samal aastal alustati k a K . Eer-me nimelise kirjandusauMnnaga eehnise aasta parimale eestikeelsele kirjandusteosele paguluses, Mis määrati Heino.Susile.. Tunnustuskirjäd anti A. Käbinüe, j A. Kurientsile ja A. Peeprele, 1977. j a. olid laureaadid L.Avesson, A . ' t^iendcs^ OQ jGnd EÜPOIEEKLÄENUD^ 1 ^ ' : - Mnnised 3 s. 13% PERSONAALLÄENUD lahtised^ < 14.7% Persöna^Iaenud on laenuvõtja surma või jäädava Mniüiustatud $10,i)00 ulatuses vastavalt kindlostasüiigimasiäe. 'Frof. I . Timusk ütleli, e4 .eestlaie tegeleb oma võimete kO' Seedrioru, mUle sünnipäevaks oia 5. Juuni 1955> tähistab oma k-> gevuse juubelit Suvihari 1980 peol, laupäeval, 28. Junnil 1980. õhtu* se programmina Seedrioru vabaõhuteatris esitab Eesti Rahvnstea» ter 12-da vabaõhuetendusena August Gailiti samanimelise romaan! ainestikule rajatud laulumängu Toomas Nipemaadi"r Näidend nime all „Nipernaadi teelahkmel" esitati suure eduga EesÜ Päevadel 1968. a. New Yorgis, dramatiseeriüma Hmar Mikiveri poolt. Nüüd kohandab Lydia Vohn selle vabaõhulava nõuetele, oll^süht* lasi lavastajaks. Jüri Mandre loodud muusika vIMkalt väljatoomise eest, nü solistide ku! koori poolt, hoolitseb mnnsikajiiiitoa Kas ta teeb seda Eestüe või annab kanada kultuurde. Neöd eestlased, kes näevad, et neid teiste eestlaste 1 poolt hinnatakse, tulevad oma rah-' ya juurde. Muidu sulame tildisse massi. Kuid eestlastena peab meil olema oma keei j a kultuuri, mis meid teistest eraldab ja on meie oma. Sellega on talendid saanud eesti ühiskonna osaks. Mõnele kes esialgul oli eemal, on see tunnustus püsiva sideme andnud oma rahvaga.:' JÄÄN teiste väärilised. Peaksime süstematiseerima oma annetused teistele rahvastele omastesse fondidesse, mis jäädvustaks mitte ükski saaja- I te, vaid ka 'annetajate niijied eesti kultuurüoosse. Annetamisega ta näitab, et ta siida on õigel kohal eesti kultuuri vastu, jäädes ise oma annetusega eesti kultuuri osaks. M>õm võiks näiteks oma annetuse teha nii, et üks väärikas auhind saaks antud mõne aasta vaheaja Kingissepp. K. Eerme auhind anti ja laulab 1968. a. lavastusest meel- LlvaskUe, tunnustuskirjäd H. Lei- de jäänud Heinz Riivald. Teda võ-vatüe ja P.-P. Lüdigüe. 1978. a. luvateks partneriteks naispeaosa-laureaadid OÜd Lydia Vohu-Viksten des on Erika Veskimets (Anne-Ma-ja Rein Andre, K. Eerme auhind riJairüs), Valve Taü (Ello) ja Ou-antlB. Kangrole, tunnustuskirjäd di Kalm (Maret Vaa). Teistes nimi- Liis Juskele ja T.E. Meeskoorile, osades (kokku 27): Leida Järvi, 1979; a. laureaadid õlid lugeniar Elna Libe, Edgar Kink, Erik Kas- Korjus ja Abel Lee, K. Eerme au- tein, Heino Halling, Harald Vell-hind määrati Urve Karuksüe.tun-nustuskirjad R. Antikule j a -Mall Pühmile. • S • kerson ütleb, et inimesed on teinud etteheiteid sitpendiumifon-dile. Kuid seal valib annetaja ise omale noore, kellele ta oma annetuse määrab. Stipendiumifond esi- Juubeliraamat annab põgusa üle-tabomalt pooU ainult kandidaadid, i vaate Seedrioru sünnisti elust ja Mõnele kandidaadile on sama : tema nütmepalgelisest tegevusest, käendaja olnud mitmel aastal, kes j Raamatu sõnaline osa hõlmab en Toomas Nipernaadi osa mängib kute poolt, kes ühel võl teisel tegevusalal (laul, rahvatants, noorte-ner. Jaan Lents, August Tom-band j.t. Kaastegevad on laulu- ja tantsuansamblid. Juubeliks ilmub Seisdirloni Mrjas-tiisel juubeliraamat „Seedriona 1955—lj980**. S. Kerson arvab, et stipendiumi- ^ „ - ^ , \_ - I de andmine on mõnermääral iga- ^Ta seletab, et . n o « ^J^^^:^^^,^,.,,,^ ees-tahtis anda enesekindlust, mingi y^j^^^^^^ p^^.g^.^^,^^^^^^^ ^j^^^ alMst, et oleme kultuurrahvas, ke ^ ^ ^ ^ ^ edutamiseks, pole vaja oma saavutuste parast sõjaüse surve avaldamiseks, teisest küljpt ka meelitamiseks ja pinge vähendamiseks. Nü tegid venelased sellest sijsure numbri kui nad Idä-Saksamaält ära viisid 20 diviisi ja hakkasid kohe nende arvel lääneriikiäele survet avaldama Euroopa! pinnale toodavatest keskmise lennukau^gega rakettidest loobumiseks. ^Tegelikult oli venelastel neid divüse vaja Afga-iflistani okupeerimiseks ja Iraan! püril surve avaldamiseks. See on tohutu malemäng, mida venelased harrastavad praegu relvastatud jõudude ühest kohast teise tõstmisega ja. nende abü ähvardamisega. Sealjuures ei opereerita mitte ainult oma^ jõududega vaid kasutatakse selleks ka kuuba, vietnami ja isegi ida-saksa sõdureid. On isegi mõeldav, et venelased oma tõelise tegevuse maskeerimiseks ja läänerükideie puru silma-puistamiseks ka Afganistanist suure kisa ja kära saatel mõned üksused välja^ tõmbavad või välja vahetavad, millega tahetakse jätta muljet, et okupatsioonivägesid hakatakse vähendama ja tahetaks se need lõpuks täies ulatuses okupeeritud aladelt välja tuua. Sellised kuuldused on igatahes juba liikvel Sellistel manöövriM on läänemaailmas palju uskujaid, eriti praegju, kus Moskva olümpiamängude boikoteerimise ümber käivad kõvad polt ja vastn läjiin-g5id ning Kreml vajab hädasti kõiki läänemaailma naüvsete inimeste diviise oma punaarmee diviisidele toetuseks; Ja kahjuks on neid naiivsete diviise väga p a l j u— ..isegi T0hkem.;M arvata. •• • • häbeneää. Meie kultuuritase pn kõrvutatav teiste kultuurrahvastega ^ Kanada koolides on juttu ainult anglorsaksi kultuurist. Meie vanemad teame oma pärimusi, nooremad hakkavad oma Tuleks anda toetus! ming! töö tegemiseks, niUlega midagi antak . se tagasi eesti ilMskonnäle. J . Timusk ütleb, et kanname Eesti iseseisvuse nurgakivina eesti ühiskonda. Kui säiütame eesti kul-kultuurijnuri otsima alates eesti tuuri jäädavalt tlldmaailmapildis, lasteaiast peale kuni 18—25 aas- süs see annaks aluse ka Eestüe õi-tastena Metsaülikoolis leiavaö guse oma vabadusele. Eesti nimi oma identsuse, peab tähendama kultuuri, kuid ^ , . V . ^ , „. \. eestlased tuleb oma kultuuri vüje- Sel põhjusel peaks selline noorte: jema panna eestlaste oma poolt an tocrhmdamme jktoetamme edasi^ auhindadega. Praegu tege kestma. ' letakse paljude kultuuri^spektide hoolitseb noore eest. Mõnele aga ei leia käendajat, kuna teda keegi ei tuirne. Kuid see süsteem on süski seni parimalt töötanud; Kandidaatide ülesseadMisel ta m. kasutanud stundiode, kooride ja kirikute esindajaid, kes tmmer oma On kava organiseerida nomineeri-mise komitee, mis koosneks nimetatud stuudiote, kooride ja kirikute esindajaist. Kultuurifondi esimeses koosseisus olid tt. Kareda, S. Kerson, A. Kürlents, E. Martens, H. Oja, J . Olvet, A. Peepre, L. Vohu-V&sten. Aastate jooksul on olnud muudatusi, vahepeal on seal liikmeks olnud dr. J . Daniel, V. Hubel, Tuna Lipp, ü. Karuks j a P. Sepp. Praegu on juhatuses prof. J . Timusk, prof I. Ivask, S. Kerson, M. Landra, L. Ayesšoni^ A. Lee, dr. A. Kurlents, H. Oja, prof V. Šermat ja dr. V. Sootš. V Kes on; siis tänavused laureaadid? Sellele Š. Kerson veel ei vasta, kuid soovitab 9. miärtsü tulla EKK Kontsertbüroo kolmandale seeriakontserdüe, kus kuulutatakse peatükkidena: Seedrioru siünnüu-gu; sihtasutusena inkorporeerimine ja organisatsioon; Seedrioru völ lehitamine; tälgutööd; Seedrioru Noortekodu (1956—1979); Seedrioru eesti rahvüskiütuuri teenistuses: Eesti Laulupäevad Kanadas, 10. Eesti Meeslaulupäev P.-Ameerikas, Eesti Rahvusteatri vabaõhüetendu-sed Seedriorul, valguspeod (incL rahvatants), segakoorüaulude võistlused, rahvatantsurühmade võistlusesinemised, kontsertaktU' sed, jne. jne. Huvitava ösa raamatu sisust kujundaksid mälestused/- kommentaarid prominentsete Isi-kodu, vabaõhuteater j.m.) Seedriorul aktiivselt ja juhtivalt on kaasa temud. Seedrioru elu^a tegevast kirjeldavale tekstUe ^88 lk.) Usandulb esinduslik fotode valik (vähemalt 16 lk), kus tabatud see mitmepalgelisus mida oleme tandma õppmud Seedrionina. Seedrioru Ajaloo Toimkond, mis kujundatud toimetusi kdleegiu-miks koosseisus: p r . Kari Aun — peatoimetaja, Harry P&rkma — tegevtoimetaja, Vello H u b e l— kunstüine kavandaja,^ Jüri Juurand ja dr; y . Tammemägi — toimetajad, bntöcis, alates maikuust 1979. Juubeliraamat tuleb müügile. Suvihari 1980 peol. Ettetellimisi ei or-ganiseerita. Kuid oma huvist ja kavatsusest raamatut omandada on soovitav teatada tc)imetusele. See kergendaks toimetuse tiraazhi m^« ramist. Eriti palub toimetus, et kunagised Seedrioru Noortekodu kasvandikud, kes nüüd eluteele laiali lennanud ja toimetusele leidraatud, endast elumärki annaksid ja oma huvi registreer&sid. Toimetus® postiaadress on: Seedrioru Ajaloo Toimkond, c/o Jüri Juurana, 38 Plymouth Rd., Kitchener, N2G 3G5, tel. (519) 743.493?.' välja uued laureaadid sellele pika- Kuid senine annetuste süteem on ga, kuid keel on üks kultuuri osa, ] le reale siinses eesti ühiskonnas, olnud juhuslik, tm oleme kultuuri- kuigi ka ühiskondlik tegevus on kes on eesti kultuuri teeninud, vü-tasemelt teistega samaväärsed, laiemas iperspelrtiivis osa kultuu- jelenud j a kelle tööd on vastavalt $10.50 I R I P O S T I GA $38.. $21 $11.- USA-ss peaksime ka auhindadega olema ristö ka hinnatud. ühenduses Lake Placidis kokku tiilnud Rahvusvahelise Olümpiakomitee koosolekuga,- kus oli otsustamisel suviste olümpiamängude Moskvast äratoomise küsimus, saatis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ; möödunud nädalal Kanada esinda-jaüe Olümpiakomitees Richard Pound'üe ja James Wörrall'ile kirjad olümpiamängude Moskvast äravümise toetamiseks. EKI»^^ kir^ jades rõhutati, et Nõukogude Liit kasutab Moskva plümpiämänge poliitiliseks propagandaks ja mängude Moskvas pidamine oleks vastuolus olümpiamängude m'õttega. Kanada V li&meid Rahvusyahelises Olümpiakomitees paluti toetada Ameerika seisukohta olümpiamängude Moskvost mujale üleviimiseks. . Koos kirjade 'üleandmisega J : Worrairi büroos Torontos anti R. Poünd'ile ja J . Worrallüe üle oMmpiämängude küsimuses ajakir- Aidake kaasa, et leviks kõikidesse eesti kodudesse \ janduses ilmunud lõigete kogu, kus NÖRMAN, Okla. — Aastase vahe-antav $10.000 suurune Neustadt International. iPrize for Literature mäiäratl veebruaris Toronto, Ülikooli. professorile ja kirjanikule Josef Skvoreckyle. Skvo-recky põgenes Tshehhoslovakkist 1969 ja asus Kanadasse. Ta valiti üheksa teise tänapäevase maailmakirjanduse looja hulgast i2-liikme-lise zbürii poolt, kelle esimeheks on dr. Ivar Ivask. $30.50 $16.— $32.50 r ; LENNUPOSTIGA Aastas $72*—, Aadr^i muudatus 50 centi. veerandaastas $19ir^ Üksiknumbri hind 45 EaJiiads aadressidele palume märkida „POSTAL GODE'^ |a USA aadressidele ,.ZIPCODE" Pangatshekk või rahakaart Free Estonian Pnblishers nimele. kirjutiste-yäljär paljudes kirjutistes oli teravalt rõhutatud vajadust olümT?iamängude Moskvast äravti- Kaleza, mi seks voi mängude Moskvas boikoteerimiseks. Üle 40-leheküljelise väljalõigete kogu „ICas Olümpia- „Ma olen rõõmus, et mind valiti, kuna.võistlus oli väga suur," ütles 56-äastane kirjanduse professor ja kirjanik^ Hsades, et ta yaliti kirjanike -nägu Gunter Gra^si, Miröslav Mulk Radj Anan, Yaniš Ritsos ja Lõüna-Aafrika ja Prantsusmaa kirjanike hulgast. Skvo-recky teosed sümboliseerivad^ kartmatut ja vaba kirjandust, mida 46 Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaastaks / veerandaastaks — tavalise /.kiripostiga alates „ 19 Tellimise katteks lisan $ : rahas 7 t s h ^ g a . / Nimi.:: • : mängud pidada Moskvas?" koostas E K N väliskomisjom lüge L . Koo- i imetlevad nii ta generatsioonikaas kui:ka noored. ' '.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 14, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-02-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800214 |
Description
Title | 1980-02-14-03 |
OCR text | Nr. 13' kus Ühendriikide presl-iri kõikuv väUspoüitika jpikema aja jooksul üksik-v^ tluse ja analüüsi a!l lg kus selle poliitika plus= jiiinuseid detailselt vaada-siin j a seal pilku heide- )äräst Teist maailmasõda Ike juhtiiiud presidentide itikale ning liende valitse-poodü teWdnud poliitUiste-lüöökidele. See pilguheit-jasi ei ole eriti rõõmustav |leeriv, kuna peaaegu, kõik eelkäijad on teinud N. L i i - ; l või teisel juhul väikse-suuremaid järelandmisi, I viinud lõpuks praeguse fcne president Harry S» (st, Teda võib pidada pä= legsete presidentide hul- ^e tugevamaks ja otsuse-imaks poliitikukSj kuna jdas 1947; aastal n.n. Tru- Iktrüni, hoiatades venelasi fe ja Türgimaale tungimise lal aastal rakendas ta ka plaani Euroopa majasi-kaosest päästmiseks, btal tegi ta siiski vea sel-jta hakkas Berliini blokaa-fihusiÜaga Berliini toitma \mel et venelaste hlokaa- I murda. 1950. aastal saatis riikide väed Koreasse pu- |ašitiingi pidurdama. ?es kindral Dwight D. E i - ei olnud presidendina iste tegemisel kaugeltki |ooriline kui oleks võinud I953. aasial surusid venela-tankidega maha Ida-Ber= cMnud tööliste ülestõusu, lisenliower keeldus vahele ist. 1956. aastal likvideeri-flased toorelt ja julmalt ülestõusu. Eisenhower Mnult protestiga, mida ve= [i^oreerišid. 1957. aastal Eisenhower välja oma I, mille alusel töötati kaits-tlda kommunistide agres-istu. 1959. aastal vallutasid ^ömittunistiö Kuuba,- milli-idmusele Eisenhower jäi pealtvaatajaks, [janduse j a teiste massi-jvahendite poolt ülespuhra-fident John F. Kennedy ei mgeltkl nü suur riigimees Ida tema valitsemise ajal jraegu tagantjärele Välja paista. Tema valitsemise )litasid kommunistid 1961. irikuulsa häbivalliga Ber- [da Kennedy lasi takista- [ündida. Samal aastal eba- Kennedy otsustamisvõI= Itõttu ka pagulaskuubalas-lioon Kuubale €ästro rez» itamiseks, kuna Kenne- Idnud kuubalastele lubatud toetust. 1962. aastal oM \l süski mi palju närvi, et >gude strateegiliste raket-stamisel Kuubal blokee-sdriikide sõjalaevastikuga ki, mille järele Hhishtshov fsjraketid Kuubalt minema, jnt Lyndon B. Johnson )inmnnistide agressioonile ide sõjajõududega vastla |stal Vietnamis, kuid pro-äinult tagasihoidlikult sõomusarmeed okupeeri-aastal Tshehhoslovakkis. [ent Nixon koos oma välls-ingeriga rajasid n j i . Ipolütikä, mis taotles tihe- |itlemist ja kaubavahetust iga. Nixõn ja Klssinger st nad suudavad venelasi öäajanduslike soodustuste^ tööle ja tagasihoidlikkusele kuid see osutus pette- |eks. Samal aastal sõlmiti ja t}]ä^dril^de ?ahe! strateegiliste tuumarelya= ^mise kokkulepe, inis o s i - iks venelastele, mt Ford üritas 1975. aas» joola kodusõjas võitlevate imunisüike jõudude ma-pkku abistamist, kuiö 5s otsustas toetHSsmnmaöe ?k loobuda. fs — praegune lääneriikide*, jendav olukord välispolütt-idel ei ole tekkinud üleöö, [te on ligemale 30 aasta väi-arenguprotsessi tulemus, muremai või vähemal naää-istegevad on olnud kõik [Teist mäaümasõda tegutse^ lendriikide presidendid. Nr. 13 ^ • ; i m . M . u i m j L U « i a EESTLARE Ueljž .1 1980 l. \2L 17. veebr. 7231. Mae, tel. 23. ja 24. veeliir. . i r , Kasafi, §32- KINDLUSTUSTEKS •INSURANCE" (Bathurstr-St. OairV •Teleffon-feoHtons 65S-7815 |si' 053-7816 S. Kerson ütleb, et enne fondi loomist tuleb meenutada koosolekut, mis peeti 1. dets. 1969 koos Rootsis asuva Eesti Kultuuri Koondise ju-hatusliikmete M. Üürikese, H. Kiisk! ja B. Görmaniga ühes siinses kodus. 23 WESTMORS Bir., Snite 299 Ont M9V2Y7 (Alguslk.2) ^ ^ -Näib, et' KremU poliitbüroo^. Ja punaarmee ülemjuhatiase käsutuses on niipalju jäiviise ja sõdureid, et nad võivad nendega igal mängida ja naanipiileeridaj tades ja vähen|jades pinevust nii nagu antud momendil vajalikuks osutub. Meie teame, et N. Ludul on suured vägede koondised Hüna piiril, kuid meie teame ka, et neid si^b sadade tuhandete piirides Ida-Euroopas. Meie teame, et Kreml saatis ligemale 100.000 pn-lasõdurlt Afganistani okupeerima, koid nüüd räägitakse juba kümne diviisi koondainisest N. Ludu — Iraani pürile^ kust igal hetkel võib tulla löök lõunasse. Puna-anpee üksuste koondamisest rää-gitakse ka Soome piirile. Kõigi nende suureskaalaliste operatsioonide teostamise! OEI Ki-emlU Euroopa väga lihtne opereerida, kuna tä on te et läänest ei tungi taUe keegi lale ning ta võib siin sõjajõudusid suurendada või vähendada oma vajaduse järele, lagede edasl-tagasi lügntamist kasutatakse ära ühest küljest hirmutamiseks Jä Sealt saadud niõtetfe ja ideedega kutsuti kokku 28. jaan. 1970 Liit Kanadas poolt nõupidamiseks grupp inimesi. 25. sept. 1970. a toimus esimene E K K Kultuurifondi asutamise koosolek. ' Esimesed otsused teM' 7. 1971, kusjuures esimesteks laure* aatideks olid Helmi Betlem^Kaa* irel Söödor^ •'I.E.R.R. :,,Eungla" Ja Biooirtegriapp. „y!kerlased". Fondi esimene koosolek peeti H. Pärkma kokkukutsel 25. nov. 1970. Fondi eesmärkideks oli eesti k u i - tuurüoomingu ja loojate l^damine ning fond asus rahaliste auhindade jaoks vajalike summade kogumisele. Vümase kümne aasta Jooksul on äuhmdadeks jagatud üle $7.000, lisaks tuhandeid dollareid stipen-diumeiks. Viimased jagati 1974. a. Eesti Kontsertbüroo juurde organiseeritud Stipendiumide Fondist, müle juhiks on olnud S. Kerson. Vümane tihines 1976. a. ja Kultuurfond Uitus 1978. a. Eesti Kunstide Keskusega. Stipendiäate on nimeli selt olnud 64, kuid nnõni neist 011 mitmel korral stipendiumi saanud. S. Kerson ütleb^ et sellega on vä • ga palju stimuleeritud eesti muusi • kaelu. Märtsi alul toiimuva Eest! K d ^ ^ _ organisatsioöiul kümme tegevusaastat; Fond oia üks osa Eesti Kultuurikogu Kanadas tegevusest, õieti selle all-organ. Küniiiieiida täSitpäeva eel vestles „Vaba Eestlasega*/;®ndi praegune esimees prof. J . TJmrask ja; Eesti- Kunstide keskuse presldeat j a : Stipendiumide siooni Lisaks esimesele aastale järgne-üued auhindamised. 1972. a. oUd laureaatideks |c: Raid, E. Toi ja E. Ruberg, tuimustuskiri anti Metsaülikoolüe. 1973. a. olidiäure' aadid Salme Ekbaum, Evelyn^ Koop, kuna tunnustuskiri anti EstD '72 fUmitegijaile. 1974. a. olid laureaadid Talvi Jaldre, Oss Tim-mas ja Arvi Kork, toetust anti „Manale". 1975. a. olid laureaadid; Helene Tiidus, EricPehap ja A r -1 ved Viirlaid, tunnustuskirjäd anti i K. Eermele Ja H. Ojale. 1976. a. olid laureaadid Salme Ekbaum, Avo Kittask, Rüna ja Rudolf Lipp. Samal aastal alustati k a K . Eer-me nimelise kirjandusauMnnaga eehnise aasta parimale eestikeelsele kirjandusteosele paguluses, Mis määrati Heino.Susile.. Tunnustuskirjäd anti A. Käbinüe, j A. Kurientsile ja A. Peeprele, 1977. j a. olid laureaadid L.Avesson, A . ' t^iendcs^ OQ jGnd EÜPOIEEKLÄENUD^ 1 ^ ' : - Mnnised 3 s. 13% PERSONAALLÄENUD lahtised^ < 14.7% Persöna^Iaenud on laenuvõtja surma või jäädava Mniüiustatud $10,i)00 ulatuses vastavalt kindlostasüiigimasiäe. 'Frof. I . Timusk ütleli, e4 .eestlaie tegeleb oma võimete kO' Seedrioru, mUle sünnipäevaks oia 5. Juuni 1955> tähistab oma k-> gevuse juubelit Suvihari 1980 peol, laupäeval, 28. Junnil 1980. õhtu* se programmina Seedrioru vabaõhuteatris esitab Eesti Rahvnstea» ter 12-da vabaõhuetendusena August Gailiti samanimelise romaan! ainestikule rajatud laulumängu Toomas Nipemaadi"r Näidend nime all „Nipernaadi teelahkmel" esitati suure eduga EesÜ Päevadel 1968. a. New Yorgis, dramatiseeriüma Hmar Mikiveri poolt. Nüüd kohandab Lydia Vohn selle vabaõhulava nõuetele, oll^süht* lasi lavastajaks. Jüri Mandre loodud muusika vIMkalt väljatoomise eest, nü solistide ku! koori poolt, hoolitseb mnnsikajiiiitoa Kas ta teeb seda Eestüe või annab kanada kultuurde. Neöd eestlased, kes näevad, et neid teiste eestlaste 1 poolt hinnatakse, tulevad oma rah-' ya juurde. Muidu sulame tildisse massi. Kuid eestlastena peab meil olema oma keei j a kultuuri, mis meid teistest eraldab ja on meie oma. Sellega on talendid saanud eesti ühiskonna osaks. Mõnele kes esialgul oli eemal, on see tunnustus püsiva sideme andnud oma rahvaga.:' JÄÄN teiste väärilised. Peaksime süstematiseerima oma annetused teistele rahvastele omastesse fondidesse, mis jäädvustaks mitte ükski saaja- I te, vaid ka 'annetajate niijied eesti kultuurüoosse. Annetamisega ta näitab, et ta siida on õigel kohal eesti kultuuri vastu, jäädes ise oma annetusega eesti kultuuri osaks. M>õm võiks näiteks oma annetuse teha nii, et üks väärikas auhind saaks antud mõne aasta vaheaja Kingissepp. K. Eerme auhind anti ja laulab 1968. a. lavastusest meel- LlvaskUe, tunnustuskirjäd H. Lei- de jäänud Heinz Riivald. Teda võ-vatüe ja P.-P. Lüdigüe. 1978. a. luvateks partneriteks naispeaosa-laureaadid OÜd Lydia Vohu-Viksten des on Erika Veskimets (Anne-Ma-ja Rein Andre, K. Eerme auhind riJairüs), Valve Taü (Ello) ja Ou-antlB. Kangrole, tunnustuskirjäd di Kalm (Maret Vaa). Teistes nimi- Liis Juskele ja T.E. Meeskoorile, osades (kokku 27): Leida Järvi, 1979; a. laureaadid õlid lugeniar Elna Libe, Edgar Kink, Erik Kas- Korjus ja Abel Lee, K. Eerme au- tein, Heino Halling, Harald Vell-hind määrati Urve Karuksüe.tun-nustuskirjad R. Antikule j a -Mall Pühmile. • S • kerson ütleb, et inimesed on teinud etteheiteid sitpendiumifon-dile. Kuid seal valib annetaja ise omale noore, kellele ta oma annetuse määrab. Stipendiumifond esi- Juubeliraamat annab põgusa üle-tabomalt pooU ainult kandidaadid, i vaate Seedrioru sünnisti elust ja Mõnele kandidaadile on sama : tema nütmepalgelisest tegevusest, käendaja olnud mitmel aastal, kes j Raamatu sõnaline osa hõlmab en Toomas Nipernaadi osa mängib kute poolt, kes ühel võl teisel tegevusalal (laul, rahvatants, noorte-ner. Jaan Lents, August Tom-band j.t. Kaastegevad on laulu- ja tantsuansamblid. Juubeliks ilmub Seisdirloni Mrjas-tiisel juubeliraamat „Seedriona 1955—lj980**. S. Kerson arvab, et stipendiumi- ^ „ - ^ , \_ - I de andmine on mõnermääral iga- ^Ta seletab, et . n o « ^J^^^:^^^,^,.,,,^ ees-tahtis anda enesekindlust, mingi y^j^^^^^^ p^^.g^.^^,^^^^^^^ ^j^^^ alMst, et oleme kultuurrahvas, ke ^ ^ ^ ^ ^ edutamiseks, pole vaja oma saavutuste parast sõjaüse surve avaldamiseks, teisest küljpt ka meelitamiseks ja pinge vähendamiseks. Nü tegid venelased sellest sijsure numbri kui nad Idä-Saksamaält ära viisid 20 diviisi ja hakkasid kohe nende arvel lääneriikiäele survet avaldama Euroopa! pinnale toodavatest keskmise lennukau^gega rakettidest loobumiseks. ^Tegelikult oli venelastel neid divüse vaja Afga-iflistani okupeerimiseks ja Iraan! püril surve avaldamiseks. See on tohutu malemäng, mida venelased harrastavad praegu relvastatud jõudude ühest kohast teise tõstmisega ja. nende abü ähvardamisega. Sealjuures ei opereerita mitte ainult oma^ jõududega vaid kasutatakse selleks ka kuuba, vietnami ja isegi ida-saksa sõdureid. On isegi mõeldav, et venelased oma tõelise tegevuse maskeerimiseks ja läänerükideie puru silma-puistamiseks ka Afganistanist suure kisa ja kära saatel mõned üksused välja^ tõmbavad või välja vahetavad, millega tahetakse jätta muljet, et okupatsioonivägesid hakatakse vähendama ja tahetaks se need lõpuks täies ulatuses okupeeritud aladelt välja tuua. Sellised kuuldused on igatahes juba liikvel Sellistel manöövriM on läänemaailmas palju uskujaid, eriti praegju, kus Moskva olümpiamängude boikoteerimise ümber käivad kõvad polt ja vastn läjiin-g5id ning Kreml vajab hädasti kõiki läänemaailma naüvsete inimeste diviise oma punaarmee diviisidele toetuseks; Ja kahjuks on neid naiivsete diviise väga p a l j u— ..isegi T0hkem.;M arvata. •• • • häbeneää. Meie kultuuritase pn kõrvutatav teiste kultuurrahvastega ^ Kanada koolides on juttu ainult anglorsaksi kultuurist. Meie vanemad teame oma pärimusi, nooremad hakkavad oma Tuleks anda toetus! ming! töö tegemiseks, niUlega midagi antak . se tagasi eesti ilMskonnäle. J . Timusk ütleb, et kanname Eesti iseseisvuse nurgakivina eesti ühiskonda. Kui säiütame eesti kul-kultuurijnuri otsima alates eesti tuuri jäädavalt tlldmaailmapildis, lasteaiast peale kuni 18—25 aas- süs see annaks aluse ka Eestüe õi-tastena Metsaülikoolis leiavaö guse oma vabadusele. Eesti nimi oma identsuse, peab tähendama kultuuri, kuid ^ , . V . ^ , „. \. eestlased tuleb oma kultuuri vüje- Sel põhjusel peaks selline noorte: jema panna eestlaste oma poolt an tocrhmdamme jktoetamme edasi^ auhindadega. Praegu tege kestma. ' letakse paljude kultuuri^spektide hoolitseb noore eest. Mõnele aga ei leia käendajat, kuna teda keegi ei tuirne. Kuid see süsteem on süski seni parimalt töötanud; Kandidaatide ülesseadMisel ta m. kasutanud stundiode, kooride ja kirikute esindajaid, kes tmmer oma On kava organiseerida nomineeri-mise komitee, mis koosneks nimetatud stuudiote, kooride ja kirikute esindajaist. Kultuurifondi esimeses koosseisus olid tt. Kareda, S. Kerson, A. Kürlents, E. Martens, H. Oja, J . Olvet, A. Peepre, L. Vohu-V&sten. Aastate jooksul on olnud muudatusi, vahepeal on seal liikmeks olnud dr. J . Daniel, V. Hubel, Tuna Lipp, ü. Karuks j a P. Sepp. Praegu on juhatuses prof. J . Timusk, prof I. Ivask, S. Kerson, M. Landra, L. Ayesšoni^ A. Lee, dr. A. Kurlents, H. Oja, prof V. Šermat ja dr. V. Sootš. V Kes on; siis tänavused laureaadid? Sellele Š. Kerson veel ei vasta, kuid soovitab 9. miärtsü tulla EKK Kontsertbüroo kolmandale seeriakontserdüe, kus kuulutatakse peatükkidena: Seedrioru siünnüu-gu; sihtasutusena inkorporeerimine ja organisatsioon; Seedrioru völ lehitamine; tälgutööd; Seedrioru Noortekodu (1956—1979); Seedrioru eesti rahvüskiütuuri teenistuses: Eesti Laulupäevad Kanadas, 10. Eesti Meeslaulupäev P.-Ameerikas, Eesti Rahvusteatri vabaõhüetendu-sed Seedriorul, valguspeod (incL rahvatants), segakoorüaulude võistlused, rahvatantsurühmade võistlusesinemised, kontsertaktU' sed, jne. jne. Huvitava ösa raamatu sisust kujundaksid mälestused/- kommentaarid prominentsete Isi-kodu, vabaõhuteater j.m.) Seedriorul aktiivselt ja juhtivalt on kaasa temud. Seedrioru elu^a tegevast kirjeldavale tekstUe ^88 lk.) Usandulb esinduslik fotode valik (vähemalt 16 lk), kus tabatud see mitmepalgelisus mida oleme tandma õppmud Seedrionina. Seedrioru Ajaloo Toimkond, mis kujundatud toimetusi kdleegiu-miks koosseisus: p r . Kari Aun — peatoimetaja, Harry P&rkma — tegevtoimetaja, Vello H u b e l— kunstüine kavandaja,^ Jüri Juurand ja dr; y . Tammemägi — toimetajad, bntöcis, alates maikuust 1979. Juubeliraamat tuleb müügile. Suvihari 1980 peol. Ettetellimisi ei or-ganiseerita. Kuid oma huvist ja kavatsusest raamatut omandada on soovitav teatada tc)imetusele. See kergendaks toimetuse tiraazhi m^« ramist. Eriti palub toimetus, et kunagised Seedrioru Noortekodu kasvandikud, kes nüüd eluteele laiali lennanud ja toimetusele leidraatud, endast elumärki annaksid ja oma huvi registreer&sid. Toimetus® postiaadress on: Seedrioru Ajaloo Toimkond, c/o Jüri Juurana, 38 Plymouth Rd., Kitchener, N2G 3G5, tel. (519) 743.493?.' välja uued laureaadid sellele pika- Kuid senine annetuste süteem on ga, kuid keel on üks kultuuri osa, ] le reale siinses eesti ühiskonnas, olnud juhuslik, tm oleme kultuuri- kuigi ka ühiskondlik tegevus on kes on eesti kultuuri teeninud, vü-tasemelt teistega samaväärsed, laiemas iperspelrtiivis osa kultuu- jelenud j a kelle tööd on vastavalt $10.50 I R I P O S T I GA $38.. $21 $11.- USA-ss peaksime ka auhindadega olema ristö ka hinnatud. ühenduses Lake Placidis kokku tiilnud Rahvusvahelise Olümpiakomitee koosolekuga,- kus oli otsustamisel suviste olümpiamängude Moskvast äratoomise küsimus, saatis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ; möödunud nädalal Kanada esinda-jaüe Olümpiakomitees Richard Pound'üe ja James Wörrall'ile kirjad olümpiamängude Moskvast äravümise toetamiseks. EKI»^^ kir^ jades rõhutati, et Nõukogude Liit kasutab Moskva plümpiämänge poliitiliseks propagandaks ja mängude Moskvas pidamine oleks vastuolus olümpiamängude m'õttega. Kanada V li&meid Rahvusyahelises Olümpiakomitees paluti toetada Ameerika seisukohta olümpiamängude Moskvost mujale üleviimiseks. . Koos kirjade 'üleandmisega J : Worrairi büroos Torontos anti R. Poünd'ile ja J . Worrallüe üle oMmpiämängude küsimuses ajakir- Aidake kaasa, et leviks kõikidesse eesti kodudesse \ janduses ilmunud lõigete kogu, kus NÖRMAN, Okla. — Aastase vahe-antav $10.000 suurune Neustadt International. iPrize for Literature mäiäratl veebruaris Toronto, Ülikooli. professorile ja kirjanikule Josef Skvoreckyle. Skvo-recky põgenes Tshehhoslovakkist 1969 ja asus Kanadasse. Ta valiti üheksa teise tänapäevase maailmakirjanduse looja hulgast i2-liikme-lise zbürii poolt, kelle esimeheks on dr. Ivar Ivask. $30.50 $16.— $32.50 r ; LENNUPOSTIGA Aastas $72*—, Aadr^i muudatus 50 centi. veerandaastas $19ir^ Üksiknumbri hind 45 EaJiiads aadressidele palume märkida „POSTAL GODE'^ |a USA aadressidele ,.ZIPCODE" Pangatshekk või rahakaart Free Estonian Pnblishers nimele. kirjutiste-yäljär paljudes kirjutistes oli teravalt rõhutatud vajadust olümT?iamängude Moskvast äravti- Kaleza, mi seks voi mängude Moskvas boikoteerimiseks. Üle 40-leheküljelise väljalõigete kogu „ICas Olümpia- „Ma olen rõõmus, et mind valiti, kuna.võistlus oli väga suur," ütles 56-äastane kirjanduse professor ja kirjanik^ Hsades, et ta yaliti kirjanike -nägu Gunter Gra^si, Miröslav Mulk Radj Anan, Yaniš Ritsos ja Lõüna-Aafrika ja Prantsusmaa kirjanike hulgast. Skvo-recky teosed sümboliseerivad^ kartmatut ja vaba kirjandust, mida 46 Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaastaks / veerandaastaks — tavalise /.kiripostiga alates „ 19 Tellimise katteks lisan $ : rahas 7 t s h ^ g a . / Nimi.:: • : mängud pidada Moskvas?" koostas E K N väliskomisjom lüge L . Koo- i imetlevad nii ta generatsioonikaas kui:ka noored. ' '. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-14-03