1985-06-27-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
jrary 50 253
.tions Scction
E L A 0K4-
e s 1L J
Nr. 49 (3162) XXXIV aastakäik
SSBOJ
Naljapäeval, 27. juunü 1985 — Thursday, June 27,1985
mmm IGAL TEBIF&BVAIL
JA N£UAFiU£VAL
lilBd70ceii6
Seminaristide 'Eiicsdca! csrv ei sygsdci dsendadcilcifilsyüud pr^esfreld
Üiiendrükide toitud päevalehe „Tlie Baltimore; ^im^i^^^soome'päritoluga Moskva;
korrespondent Antero Pietilä on hiljaaegu külastanud Leedu peäliina Vilniust, Aja-
.eht avaldas MjutiPietilasMestartiMijM
Korrespndent; alustab oma idr-jutist
kohstateeringuga, et 45 aastat
.pärast Leedu annekteerimist R
Liidu poolt on võimud seal iida
üritamas katoliku kiriku mõju ta-salülitamist.
Pietila nimetab kolme
raadiotomi olemasolu jüeedu pealinna
keskel, mida kasutatakse vä-
•iisraadio saadete segamiseks.
Vaatamata asjaolule, et kommunistlik
rezhiim on muutnud Leedu
kaitsepühaJcu Casiniir'i kiriku ateismi
muuseumiks ja lõpetanud jumalateenistuste
pidamise niitmes-kümnes
teises pühakojas on usuline
tegevus elavam Leedus kui kuskil
mujal N . Liidus. '
• Külastades ükskõik^ miUist^VSI-niuse
üheteistkümnest väga hästi
; korrashoitud katoliku kirikust
mõne? pühapäeval on võimalik
laäha Kolme või nelja missatee-miüstustülekpormatudosavõtjas-
Ikonnaga. \
,jKui usk peaks kaduma, siis on
. see pikaajaline' protsess," möönab
EdxardasJuozenas, kes on seUe va-litsusorgani
juhataja asetäitjalcs,
mis kontrollib usulist tegevust Leedus.
Kuid Leedu katoliku kirik on
juba praegugi pidamas võitlusi
edasipüsimiseks.Nagu teisedki usu-tunnistused
N.'Liidus kehtivad katoliku
kiriku puhul seadused, mis
keelavad usuõpetuse an(}mist lastele,
• rahalise toetuse Ikorjamist ja
usulise kirjanduse vaba avaldamist.
Vilniuse peadiötseesi apostooliline
administraator ja piiskop Julijonas
Steponavicius on sundpagendatud
juba 1962. aastast saadik ühte väikelinna
Leedu-^Läti piiri äärde, kuna
ta keeldus allumast kommunistlike
võimude käskudele. Üle poole
Leedu 691-st preestrist on üle 60-e
aasta vanad ja peaaegu neljandik
63Q-st kogudusest tegutseb ilma samas
elava preestrita.
Kaunase Teoloogilise Seminari
poolt ordineeritud preestrite arv on
tagasihoidlikult tõusmas, kuid tänavuse
lõpetajate klassi suurus, mis
oli: arvukaim viimaste aastate jooksul,
oli siiski ainult 19, milline arv
on liiga 7 madal asendamaks isegi
ainult surma läbi lahkuvaid preestreid.
,jAeg ei tööta meie kasuks,"
ütles kurvalt keegi vananev preester.
.
. Krüti ütluse kohadelt Me-neh
seminaristide madal arv
(praegu on neid 98) kommunistlike
võimude kontrollist semuia°>
ri vastuvõtmise üle..
Vastuabmõuna annab.. põrandaalune
ebaametlik seminar korrespondentsi
teel õpetust tulevastele
preestritele. Salaja juba 13 aastat
ilmunud Leedu Katoliku Kiriku
Kroonika informatsiooni kohaselt
on sellel teel väljaõpetatud ka
nunne.
Eelpol nimetatud rezhiimi funktsionäär
Juozenas ei eita nende kor-respondentskursuste
jä nunnade
olemasolu, kirjutab Pietila. Kuid
Juozenas ütleb, et võimud ei tunnista
neid ja lisab, et mõned neist
isikutest on arreteeritud riigivastase
agitatsiooni eest, koos-mõnede
ametlikult tunnistatud preestritega.
Juozenas süüdistab, et „teatud
ringkonnad Ühendriikides ja Lää-ne-
Saksamaal" ässitavad üles poliitiliselt
motiveeritud usulist agitatsiooni
Leedus. Juozenas väidab, et
Vatikan oli möödunud septembris
ühinenud sellise ülesässitamisega
siis kui avaldati katoliku kiriku
ametlik kriitiline seisukoht nn. „va-bastusteoloogia"
. küsimuses. „Ma
elasin aastaid Roomas, aga ma ei
märganud kunagilsarnast antikom-
Kiünismi elementi kui praegu," ütles
Juozenas, kes töötas Itaalias
nõukogude televisiooni kaamera
operaatorina.
Korerspondent. Pietila kirjutab,
et Balti riikide annekteerimisest
saadik aastal 1940 N. Liidu;poolt
on Vatikani suhted Leeduga olnud
komplitseeritud. .
Vatikani • äa N. Liidu vahel ei
ekSsisteeii diplomaatilisi suhteid.
,Pi:avda".. 'peatoimetaja.. Viktor
Afanasjev, ^kes seisvat N . Liidu riigijuhi
Mihhaü Gorbatshovi lähedal,
on hiljaaegu kritiseerinud
paavst Johannes Paulus II poliitikat.
Leedus on võimud piiranud
Poolasse reisimise võimalusi, vaatamata
asjaolule, et paljudel Leedu
elanikel on seal sugulasi, kartes
nähtavasti Leedu katoliku ku*iku
nakatamist Poolas esineva aktivis-mi
polt, kirjutab Pietila.
lühendrükides ja Kanadas elunevad
leedulased on suurearvuliselt
kiilastamas Leedut, nende seas isegi
Leedus sündinud preestrid. Viimastele
antakse siiski viisad, olgugi,
et nende kohaletulek ei ole selgelt
võimudele meeltmööda.
Meed külalised on liigutatud sellest,
mida nad näevad Leedu kn^
roronto Eesti Segakoori viimasel, hooaega lõpetaval lauluharjutusel löödi koori lipuvardasse
ESTO-84 laulupeo mälestusnael. Pildil vasakult Koidu Konze, koori esimees
Alfred Kelder, Georg Teras ja Nelly Hubel. Foto: Vaba Eestlane
Liit keeldus
koostööst ificsailetiicfl'
Ameerika ajalehe korespondent
kirjutab, et mõnikord on preestrid
nende külalistega rohkem avameelsemad
kui välisajakirj anikega. Pietila
poolt tehtud intervjuutaotlused
põrkusid näiteks lühisõnalise keeldumise
vastu. „Vaadake kirikusse
sisse ja lugege sealolevaid inimesi.
See on, mis on juhtumas," ütles
ühe Vilniuse kiriku preester „The
Baltimore Sun'i" Moskva korrespondent
Antero Pietüale. ,
Eesti dukonsyl
• Los Angeleses suri 21.
juunil Eesti aukonsul
nud 7v septembril 1920.
Võttis osa ERNA-grupi
tegevusest. Asus 1951.
Lõppdilaratsioonib 1^
Ettepanek alatiseks inimõiguste ko^m
>Vi^ASHiNGTON N. Liit EKN lüfformatsloon ~ Kolmapäeval, 19. juunil to!«?
mas kindlalt tagasi ^president Qttawas Kanada välisministeeriumi korraldusel in-
Reagani ....pakkumise ...koostööks - . M \ \ . ~ «wo*.*
päästeaktsioonide harjutamiseks ja lormatsioonikoosolek, kus anti Ülevaade äsja toimunud
arendamiseks maailmaruumis, kus inimõiguste konverentsist. Koosoleku juhatajaks oli Ka-austronaudid
kä opereeriksid ja kü- • . , . . , , . . . .
lastaksid üksteise maaUmamumi ^^^^^ ^^^^ esunees Harry
sõidukeid. USA Aeronaütüise ja Jay. Koosolekust võtsid osä Kauäda polütikud, välismi-'
Ma^imaruumi Administrat^oonr^^^ ja Kanada delegatsiooui liikmed.
ametniku James Begg'i andmeil „ ,. . , _ , . ^ , * M**^VWO
peavad ameeriklased taolisi harju- ^^^S^^^^ KäuadaS
tusi vajalikuks, eriti kui tulevikus abiesimees W^^^ Ottawa Eesti Seltsi esinain©
on mõlemil rügil püsivad installat-sioomdmaailnSi^
mis,miUelVÕi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ : ^ .
vat tekkida ka hädaolukordi tehni- Peamiselt arutati põhjusi miks rentsi käiku, kus lääneriigid rõhu-^
liste rikete tõttu. konverents ei jõudnud kokkulep- tasid põhiliste . inimõiguste rikku-pele
lõppdeklaratsiooni sõnastuses. Mst, kuna ida-^^^
Välisministeeriumi esindajad;ja ka gused rahule, tööle ja relvade vä-kohaloleyate
rahvusgruppide esin- hendamisele on tähtsamad kui
dajad nõustusid, et oli parehi niiK inimõigused. . .
te kokkuleppele jõuda, kui aktsep- Harry Jay ütles ka, et N, Liit
teerida niitte-midagi ütlevat dökü- oli konverentsi ajal süüdistanud pt-menti.
koosolekul selgitati konye- seselt Kanada delegatsiooni, et
< ' .. ' • • nende andmed Ida-Euroopa poliitvangide
ja vangistatud vabadus-
. võitlejate kohta õn' fabritseeritud.
Selle süüdistuse tagajärjel korraldati
Kanada ja N, Liidu delegatkoo»
ni vahel erakorralised koosolekud.
Beirut (Reuter -AP) — Teatavasti hõivasid möödu- Huvitav on, et nende erakoosolek
päevadel shiite muhameedlased TWA rdsflennuM ja ''"^ ""^"^^
enese käes 40 ameerika pantvmigi, kelle eest nad
nõuavad 766: shiite .muhameedlase • vabastamist
vangilaagreisto
fsiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiisi
.MiÄ EiSTLÄNr
on valve! eeisdaskoiina
üldbiiTide eest!
liiiiliiillliiiiiillliilllliiililllilllillllllllllillilliillilllillllSIl
kus sai 1954. aastal töö-gatsiooni
esimees Heikki Talvitie.
Erakoo^lekutel Kanadai delegatsioon
kinnitas, et andmed pole
mitte fabritseeritud ja tõenduseks
anti üle Kanada Parliamentary
Gommitee on Human Rights M
EiastemEiirope esildis,
juurde Los Angeleses.
1960-st aastast, kui ei olnud
tal veel ametlikku
konsuli staatust ta kandis
. Iisrael vabastas 24. juunil 31 : gusel valmis sojalistelks
vangi, ent muhameedlaste juht sioonideks.
Nabih Bern ütles televisiooni-in-. gerri esitas oma uue tingimuse sa- ^'''.T'''^
tervmus, et Ameerika pantvangide ^al ajal, kui president Reagan ^^^^^^^^^
nime. 6. veebr. 1970 andis
USA välisministeerium
talle ametliku aüasekon^
suli staatuse. Peale Oldsi
surma 7. juunil 1976 sai
vabastamine ei tule kõne alla enne katkestas oma puhkuse KalifonüaS,'^^^'^^
km Iisrael saadab tagasi kõik 766 et pühenduda täie tähelepanuga '^^^^^^^ , .
shiite muhameedlast- . / pantvangide probleemi lahendami- ..^^^"IfP,^^^^^ toimus ka- teine
' Hiljem ta lisas veel uue tingi- sele. ^ sündmus. Parlaniendi refor-muse.
nõudes et USA sõjalaevad ^. ^ • ^ V^^f^T^ Jame^Mo.
lahkuksid Lübanoni vetest vabastatud shiitest. polnud Grath, kelle ülesandeks on Kana-teadlik
pantvangide juhtumist egä da parlamendisüsteenii juures uute
Berri väitis, et seitse USA-sÕja- lennuki hõivamisest ja vabastamine muudatuste läbivihnine, tegi amet-laeva
on 40-ne Idlomeetri kau- tuli neile täieliku üllatusena.
nud sellel kohal mitmesia-guseid
ülesandeid lääneranniku
eestlaste keskel.
: Teda jäM leinama abi-
Toronto Jakobi koguduse leerilapsed pärast õnnistamist.
Esireas vasakult Ülle Trass, Toomas Hõbe, Kadri Nõm- I ja • tütar Eve-Merike
mik, tagareas piiskop K. Raudsepp ja õp. T. Nõmmik,
iiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiHiiiiiniriiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiBiiitiiiiiiiii^
esmaspäevr 1. iuuii an Kanadas üleriiklik
I siis an „Vaba Eestlase" toimetus, talitus
trükikoda sel päeval suletud. Püha tõttu
eeloleval nädalal uks „Vaba Eestlane",
netfapäevag 4o|uuli kuupäeva.
Vöfea iesWerse" toi 5^ef üs ja fo/ftiis
ilillilDl
liku ettepaneku parlamendile moodustada
permanentne^ inimõiguste
komitee parlamendi juurde. Välja-^
vaated on head, et parlament võtab
selle ettepaneku vastu. Sellist komiteed
on EKN koos Ikestätud
Rahvusgrupiga taotlenud 1975. a,
saadik.' • -
On teada, et konverentsi ajal Kanada
delegatsioon, EKN palvel,
tõstatas üles eesti poliitvangide
olukon^, kaasaarvatud Marft
,;Nikiüs.
isiklikkudes kirjades EKN'ule, nii
peaminister Brian Mulroney kui Jca
välisminister Joe Glark kinnitasid,
et seda oli tehtud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 27, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850627 |
Description
| Title | 1985-06-27-01 |
| OCR text | jrary 50 253 .tions Scction E L A 0K4- e s 1L J Nr. 49 (3162) XXXIV aastakäik SSBOJ Naljapäeval, 27. juunü 1985 — Thursday, June 27,1985 mmm IGAL TEBIF&BVAIL JA N£UAFiU£VAL lilBd70ceii6 Seminaristide 'Eiicsdca! csrv ei sygsdci dsendadcilcifilsyüud pr^esfreld Üiiendrükide toitud päevalehe „Tlie Baltimore; ^im^i^^^soome'päritoluga Moskva; korrespondent Antero Pietilä on hiljaaegu külastanud Leedu peäliina Vilniust, Aja- .eht avaldas MjutiPietilasMestartiMijM Korrespndent; alustab oma idr-jutist kohstateeringuga, et 45 aastat .pärast Leedu annekteerimist R Liidu poolt on võimud seal iida üritamas katoliku kiriku mõju ta-salülitamist. Pietila nimetab kolme raadiotomi olemasolu jüeedu pealinna keskel, mida kasutatakse vä- •iisraadio saadete segamiseks. Vaatamata asjaolule, et kommunistlik rezhiim on muutnud Leedu kaitsepühaJcu Casiniir'i kiriku ateismi muuseumiks ja lõpetanud jumalateenistuste pidamise niitmes-kümnes teises pühakojas on usuline tegevus elavam Leedus kui kuskil mujal N . Liidus. ' • Külastades ükskõik^ miUist^VSI-niuse üheteistkümnest väga hästi ; korrashoitud katoliku kirikust mõne? pühapäeval on võimalik laäha Kolme või nelja missatee-miüstustülekpormatudosavõtjas- Ikonnaga. \ ,jKui usk peaks kaduma, siis on . see pikaajaline' protsess," möönab EdxardasJuozenas, kes on seUe va-litsusorgani juhataja asetäitjalcs, mis kontrollib usulist tegevust Leedus. Kuid Leedu katoliku kirik on juba praegugi pidamas võitlusi edasipüsimiseks.Nagu teisedki usu-tunnistused N.'Liidus kehtivad katoliku kiriku puhul seadused, mis keelavad usuõpetuse an(}mist lastele, • rahalise toetuse Ikorjamist ja usulise kirjanduse vaba avaldamist. Vilniuse peadiötseesi apostooliline administraator ja piiskop Julijonas Steponavicius on sundpagendatud juba 1962. aastast saadik ühte väikelinna Leedu-^Läti piiri äärde, kuna ta keeldus allumast kommunistlike võimude käskudele. Üle poole Leedu 691-st preestrist on üle 60-e aasta vanad ja peaaegu neljandik 63Q-st kogudusest tegutseb ilma samas elava preestrita. Kaunase Teoloogilise Seminari poolt ordineeritud preestrite arv on tagasihoidlikult tõusmas, kuid tänavuse lõpetajate klassi suurus, mis oli: arvukaim viimaste aastate jooksul, oli siiski ainult 19, milline arv on liiga 7 madal asendamaks isegi ainult surma läbi lahkuvaid preestreid. ,jAeg ei tööta meie kasuks," ütles kurvalt keegi vananev preester. . . Krüti ütluse kohadelt Me-neh seminaristide madal arv (praegu on neid 98) kommunistlike võimude kontrollist semuia°> ri vastuvõtmise üle.. Vastuabmõuna annab.. põrandaalune ebaametlik seminar korrespondentsi teel õpetust tulevastele preestritele. Salaja juba 13 aastat ilmunud Leedu Katoliku Kiriku Kroonika informatsiooni kohaselt on sellel teel väljaõpetatud ka nunne. Eelpol nimetatud rezhiimi funktsionäär Juozenas ei eita nende kor-respondentskursuste jä nunnade olemasolu, kirjutab Pietila. Kuid Juozenas ütleb, et võimud ei tunnista neid ja lisab, et mõned neist isikutest on arreteeritud riigivastase agitatsiooni eest, koos-mõnede ametlikult tunnistatud preestritega. Juozenas süüdistab, et „teatud ringkonnad Ühendriikides ja Lää-ne- Saksamaal" ässitavad üles poliitiliselt motiveeritud usulist agitatsiooni Leedus. Juozenas väidab, et Vatikan oli möödunud septembris ühinenud sellise ülesässitamisega siis kui avaldati katoliku kiriku ametlik kriitiline seisukoht nn. „va-bastusteoloogia" . küsimuses. „Ma elasin aastaid Roomas, aga ma ei märganud kunagilsarnast antikom- Kiünismi elementi kui praegu," ütles Juozenas, kes töötas Itaalias nõukogude televisiooni kaamera operaatorina. Korerspondent. Pietila kirjutab, et Balti riikide annekteerimisest saadik aastal 1940 N. Liidu;poolt on Vatikani suhted Leeduga olnud komplitseeritud. . Vatikani • äa N. Liidu vahel ei ekSsisteeii diplomaatilisi suhteid. ,Pi:avda".. 'peatoimetaja.. Viktor Afanasjev, ^kes seisvat N . Liidu riigijuhi Mihhaü Gorbatshovi lähedal, on hiljaaegu kritiseerinud paavst Johannes Paulus II poliitikat. Leedus on võimud piiranud Poolasse reisimise võimalusi, vaatamata asjaolule, et paljudel Leedu elanikel on seal sugulasi, kartes nähtavasti Leedu katoliku ku*iku nakatamist Poolas esineva aktivis-mi polt, kirjutab Pietila. lühendrükides ja Kanadas elunevad leedulased on suurearvuliselt kiilastamas Leedut, nende seas isegi Leedus sündinud preestrid. Viimastele antakse siiski viisad, olgugi, et nende kohaletulek ei ole selgelt võimudele meeltmööda. Meed külalised on liigutatud sellest, mida nad näevad Leedu kn^ roronto Eesti Segakoori viimasel, hooaega lõpetaval lauluharjutusel löödi koori lipuvardasse ESTO-84 laulupeo mälestusnael. Pildil vasakult Koidu Konze, koori esimees Alfred Kelder, Georg Teras ja Nelly Hubel. Foto: Vaba Eestlane Liit keeldus koostööst ificsailetiicfl' Ameerika ajalehe korespondent kirjutab, et mõnikord on preestrid nende külalistega rohkem avameelsemad kui välisajakirj anikega. Pietila poolt tehtud intervjuutaotlused põrkusid näiteks lühisõnalise keeldumise vastu. „Vaadake kirikusse sisse ja lugege sealolevaid inimesi. See on, mis on juhtumas," ütles ühe Vilniuse kiriku preester „The Baltimore Sun'i" Moskva korrespondent Antero Pietüale. , Eesti dukonsyl • Los Angeleses suri 21. juunil Eesti aukonsul nud 7v septembril 1920. Võttis osa ERNA-grupi tegevusest. Asus 1951. Lõppdilaratsioonib 1^ Ettepanek alatiseks inimõiguste ko^m >Vi^ASHiNGTON N. Liit EKN lüfformatsloon ~ Kolmapäeval, 19. juunil to!«? mas kindlalt tagasi ^president Qttawas Kanada välisministeeriumi korraldusel in- Reagani ....pakkumise ...koostööks - . M \ \ . ~ «wo*.* päästeaktsioonide harjutamiseks ja lormatsioonikoosolek, kus anti Ülevaade äsja toimunud arendamiseks maailmaruumis, kus inimõiguste konverentsist. Koosoleku juhatajaks oli Ka-austronaudid kä opereeriksid ja kü- • . , . . , , . . . . lastaksid üksteise maaUmamumi ^^^^^ ^^^^ esunees Harry sõidukeid. USA Aeronaütüise ja Jay. Koosolekust võtsid osä Kauäda polütikud, välismi-' Ma^imaruumi Administrat^oonr^^^ ja Kanada delegatsiooui liikmed. ametniku James Begg'i andmeil „ ,. . , _ , . ^ , * M**^VWO peavad ameeriklased taolisi harju- ^^^S^^^^ KäuadaS tusi vajalikuks, eriti kui tulevikus abiesimees W^^^ Ottawa Eesti Seltsi esinain© on mõlemil rügil püsivad installat-sioomdmaailnSi^ mis,miUelVÕi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ : ^ . vat tekkida ka hädaolukordi tehni- Peamiselt arutati põhjusi miks rentsi käiku, kus lääneriigid rõhu-^ liste rikete tõttu. konverents ei jõudnud kokkulep- tasid põhiliste . inimõiguste rikku-pele lõppdeklaratsiooni sõnastuses. Mst, kuna ida-^^^ Välisministeeriumi esindajad;ja ka gused rahule, tööle ja relvade vä-kohaloleyate rahvusgruppide esin- hendamisele on tähtsamad kui dajad nõustusid, et oli parehi niiK inimõigused. . . te kokkuleppele jõuda, kui aktsep- Harry Jay ütles ka, et N, Liit teerida niitte-midagi ütlevat dökü- oli konverentsi ajal süüdistanud pt-menti. koosolekul selgitati konye- seselt Kanada delegatsiooni, et < ' .. ' • • nende andmed Ida-Euroopa poliitvangide ja vangistatud vabadus- . võitlejate kohta õn' fabritseeritud. Selle süüdistuse tagajärjel korraldati Kanada ja N, Liidu delegatkoo» ni vahel erakorralised koosolekud. Beirut (Reuter -AP) — Teatavasti hõivasid möödu- Huvitav on, et nende erakoosolek päevadel shiite muhameedlased TWA rdsflennuM ja ''"^ ""^"^^ enese käes 40 ameerika pantvmigi, kelle eest nad nõuavad 766: shiite .muhameedlase • vabastamist vangilaagreisto fsiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiisi .MiÄ EiSTLÄNr on valve! eeisdaskoiina üldbiiTide eest! liiiiliiillliiiiiillliilllliiililllilllillllllllllillilliillilllillllSIl kus sai 1954. aastal töö-gatsiooni esimees Heikki Talvitie. Erakoo^lekutel Kanadai delegatsioon kinnitas, et andmed pole mitte fabritseeritud ja tõenduseks anti üle Kanada Parliamentary Gommitee on Human Rights M EiastemEiirope esildis, juurde Los Angeleses. 1960-st aastast, kui ei olnud tal veel ametlikku konsuli staatust ta kandis . Iisrael vabastas 24. juunil 31 : gusel valmis sojalistelks vangi, ent muhameedlaste juht sioonideks. Nabih Bern ütles televisiooni-in-. gerri esitas oma uue tingimuse sa- ^'''.T'''^ tervmus, et Ameerika pantvangide ^al ajal, kui president Reagan ^^^^^^^^^ nime. 6. veebr. 1970 andis USA välisministeerium talle ametliku aüasekon^ suli staatuse. Peale Oldsi surma 7. juunil 1976 sai vabastamine ei tule kõne alla enne katkestas oma puhkuse KalifonüaS,'^^^'^^ km Iisrael saadab tagasi kõik 766 et pühenduda täie tähelepanuga '^^^^^^^ , . shiite muhameedlast- . / pantvangide probleemi lahendami- ..^^^"IfP,^^^^^ toimus ka- teine ' Hiljem ta lisas veel uue tingi- sele. ^ sündmus. Parlaniendi refor-muse. nõudes et USA sõjalaevad ^. ^ • ^ V^^f^T^ Jame^Mo. lahkuksid Lübanoni vetest vabastatud shiitest. polnud Grath, kelle ülesandeks on Kana-teadlik pantvangide juhtumist egä da parlamendisüsteenii juures uute Berri väitis, et seitse USA-sÕja- lennuki hõivamisest ja vabastamine muudatuste läbivihnine, tegi amet-laeva on 40-ne Idlomeetri kau- tuli neile täieliku üllatusena. nud sellel kohal mitmesia-guseid ülesandeid lääneranniku eestlaste keskel. : Teda jäM leinama abi- Toronto Jakobi koguduse leerilapsed pärast õnnistamist. Esireas vasakult Ülle Trass, Toomas Hõbe, Kadri Nõm- I ja • tütar Eve-Merike mik, tagareas piiskop K. Raudsepp ja õp. T. Nõmmik, iiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiHiiiiiniriiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiBiiitiiiiiiiii^ esmaspäevr 1. iuuii an Kanadas üleriiklik I siis an „Vaba Eestlase" toimetus, talitus trükikoda sel päeval suletud. Püha tõttu eeloleval nädalal uks „Vaba Eestlane", netfapäevag 4o|uuli kuupäeva. Vöfea iesWerse" toi 5^ef üs ja fo/ftiis ilillilDl liku ettepaneku parlamendile moodustada permanentne^ inimõiguste komitee parlamendi juurde. Välja-^ vaated on head, et parlament võtab selle ettepaneku vastu. Sellist komiteed on EKN koos Ikestätud Rahvusgrupiga taotlenud 1975. a, saadik.' • - On teada, et konverentsi ajal Kanada delegatsioon, EKN palvel, tõstatas üles eesti poliitvangide olukon^, kaasaarvatud Marft ,;Nikiüs. isiklikkudes kirjades EKN'ule, nii peaminister Brian Mulroney kui Jca välisminister Joe Glark kinnitasid, et seda oli tehtud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-27-01
