Vaba eestlane , September 27, 1983

              1
I
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 27 ^^^^ ~ Tuesday, September 27, 1983 Nr. 71
VAIÄBE EESILASIE HÄÄLEKANDJA
: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, BOB M
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID; loimetus 4444823, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58,—, pool-aastas
$31.— ja veerandaastas
V Aadressi liuudatus 50 e. tJksiknumbri hind 60 c»
KUULUTUSTE HINNAD tiks toU ühel veerul:
talutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.
FRE STONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
SiiilllUllllliilillllililllillillllllllllllliiisiililllllilluliiliiilltllHIIIillilili^
detente
ÜhenddlMde presidenti Theodo-ire
Roosevdtfl iseloomiistati kui
meest, kes ;,rääki>s leebwd sönii,
kirid kandis rasket keppi.'' See ta-iiendab
seda^^^e^ tagasihoid'^
lik oma väljenduste^ ^^^^]^ oli ko­be
valmis otsastavalt ja kindla­käeliselt
feguisema kui see vajali­kuks
osutus. Seda iseloomustaval
iraaisi kasutatakse nüilil ka pfesi^
dent Reagani jkõnede ja käitumise
Undamisel — kuid hoopis vastu­pidises
kombinatsioonis. Nimelt
leitakse, et president Reagan „rää-gib-
raskeid sõnu,, kuid kannab
jkerget keppi,'^ millega vihjatakse
tema ptooriüstele antikommünist-
Slkele yäljendi^tele, kuid tagasi­hoidlikele
praktilistele sammudele
nendele väljendiii^ele kSalu ja ta­gapõhja
andmiseks.
Kahtlemata on selles hinnangus
üsna palju tõtt, kuna viimasel ajal
võime re^tr^rida terve rea sünd­musi,
lois Reagan ei ole käitunud
pärast Moskva kritiseerimist omai
migete sõnade kohaselt. Seda nä-pcneLÕuna-
Korea reisilennuki äl-latulistam^
e puhul nmg seda
konstateerisime ka tlhendnikide---
N. Liidu kaugeleulatttva vüjamüü-gilepingu
aUäkirjutamišel ning
eksportkeelu kaotamisel õlijuht-mestiku
spetsiaaltraktorite müü­giks
Venemaale.
ŠeUega seoses keiiÜvad pai^^
matult küsimused: Miks Reagan
6U mi tagasihoidlik sanktsioonide
rakendamisel Lõuna-Korea reisi-ienmdd
aUatidistamise puhul? Mi­da
võib järeldada sMsrištmaja^^^
duslikest tehinguist, mis kuidagi
kokku ei sobi Reagani seniste väl-jendustega
Kremli valitsejate ja
konmiunistliku rezhiimi arvel?
Kas oh karta kurilaiulsa detente
polütika uuesti elustamist/^^
Nixoni päevil andis N. Liidule
gUDšed majanduslikud ja poliitili­sed
eellsed, mida president Rea­gan
on pidevalt at^eermud?
Nendele Idisimustele lähenemi­sel
peame kopstateerima, et presi­dent
Reagani' yõiniupiurid ei ole
kaugeltki nii suured, et ta saaks
kõiki oma tõekspidamisi jä kavat-iiusi
praktiliselt rakendada, Tal tu­leb
arvestada olulisi valis- ja sise-polütillsi
tegureldj j mis tema käsi
seovad ja tegutsemisi takistavad.
Kaugeleuli^tnvamiate otsuste tege­misel
peab president kindlasti saa­ma
vajaliku toetuse oma lütlaistelt,
kes N. Liidu ^suhtes asuvad kah­juks
palja leplikumal seisukohal
kui Reagan. See Kitlaste tagasi­hoidlikkus
mõjutas Reaganit mõõ­dukusele
ka Korea reisilennuki al-latulistamisel^^
Ühendriikide
välisminister Shultzi sõnade koha­delt
on ameeriklased alles siis val­mis
rangemaid saiiktsioojne raken­dama
kui sellega kaasa tulevad ka
tleised NATO riigid;
energia tootmiseks. Nende eksper­tide
arutelu kohaselt ei ole sellise
kedu kehtestamine mitte ainult
asjatu, vaid see võib esile kutsuda
KGB tunneb huvi
Venemaal näib naabrite peale
kaebamine olevat jälle ausse tõs­tetud.
Igatahes teatavad läänemaa­de
lehtede korrespondendid Mosk­vast,
et vähemalt Krasnodaris, on
(Musta mere piürkonnas) 10.000 lin­naelanikule
jaotatud, küsimuslehed
naabrite kohta informatsiooni saa­miseks.
Küsimuslehtede jaotamine oli toi­munud
juba jaanuaris, kuid Lääne
reporterid said sellest koopia alles
3. juulü.
Krasnodati küsimusleht on post­kaart,
millel on loetletud 12 lüki
seadustest üleastumist; need vaja-yvad
naabri sulftes ainult alla krüp-sutamist;
sellisele informatsioonüe
allkirja andmme ei ole kohustuslik,
instrueeritakse informanti. Nü et
pole muud kui viska postkasti —
ükskõik kelle vastu.
Läänemaade ajakirjanikud arva-
Balti laskevõistlusel vabapüstolist võiüs eest! meeskond, kuhu kuuIusM(vasakilt) M. Geruig. Ä. Tuiits, vad, et tegemist |)n parteijuhi Yuri
T.'Toms(!m ja 0. Sõrra. ; Foto: E. Gering Andropovi kampaaniaga korrupt-
/ siooni ja logelemise vastu. Kaas-
' ~ — , ; / ;• . •••, • , . > . . "" , ;'• • ... _ Inimeste kohta soovitakse teiste
hulgas ka selliseid andmeid nagu:
kas naaber teeb põhitöö kõrval
veel mõnd muud tasulist lisatööd;
kas naaber hiiüb kõrvale alimenti­de
maksmisest, kas naaber on töö­ta,
kas naaber on kunagi vanglas
ohiud, kas naaber on jätnud lap­sed
hooletusse, kas naaber joob
või tarvitab narkootikat, kas naa­ber
on sooritanud mõne krimmaal-
Iseseisvuse
Mis puutub sij
mõjusfääridesse, siis ei saa möö­da
nunna iaktist, et XJhendriikide
välfei- ja ikaitsepunisteeriuM esfim-davad
juba aastate jooksul N^ Lii­duga
ja teiste kommunistlike m-
Mdega kahte erinevat
voolu. Vällsnunisteerlümis on ^^p
jud mõjukad mehed veendunud,
^et Ühendriigid teeyadsuu^
kui nad keelustavad selliste masi-
Mate- |a/ VarushÄ^^; Ä N.
Kui
väiteid . süs leitakSse
siin ka vastus, jnis tundub aga
kuidagi otsituna ja mis ei taha
kuidagi loogika hammas3'atastega
iihtuda. Nimelt konstateeiiitakse,
et läänerükide huvides on abista­da
N. LiltuB tema rikkalike õli- ja
gaasiväijade yäljaarendamlsel, ku­na
see aitavat rahvulsvahellsel tu­rul
alla vüa õli- ja gaasihindu,
kuld samal ajal pidurdavat vene­lasi
plaanide tegemisel Kesk-lda
õliväljade vallutamiseks; Ja peale­gi—-
resoneerivad selle kooli vä­lisministeeriumi
inehed ~ milleks
keelustada ÜhendrüMde iinnadele
masinate iniiümištN. Liitun kui
venelased võivad i^mu masmaid
osta Lääne-Euroopa riikidest või
Jaapanist? See koolkond saab en­dale
tugeva toetuse ka välisminis­ter
George ShultzOt, kes kaldub
maailmapirobleemidele vaatams
ärimehe pilguga.
Kuid sellele seisukohale m pal°
jn kmdlaid vastaseid Ühendriikide
kaitšeminlisteeriumis, eesotsas
kaitseminister Weinbergeriga. Vä­lisministeeriumi
seisukohtadele
vastukaaluks toonitatakse, et lää-neiügld,
eesotsas Ühendriikidega,
peavad tegema kõlkj et pidurdada
Ni Liidu enei^ia tootmist ning Õli
ja 1 gaasi eksportimist Lääne^Euröo-passe,
kipiaMolskva kasutab saa°
dud tulud oma reh^astuse iÜesehi-tamiseks.
Need argamiendld on se­da
kaaluvamad^ et N* Liit saab
õli ja gaasi müügist lääneriikidele
lõviosa oma kõvast Valuutast. NII
näiteks 1981. aastal tõid need
müügid Moskvale sisise 16 miljar­dit
dollarit, mis juoodustas kaks
kolmandikkiui kõigist N. Liidu sis-setidekililst
kõvas valuutas. Ning
peale kõige muu muutuvad N.
Liidu gaasi ja õli kaisiitavad Lää­ne-
Euroopa riigid oma energiava­jaduste
suhtes olenevaks Mosk­vast,
kes aeid õli- ja gaasikraani­de
klnnikeeramlsega alati võib pl-
Samalaadsed erinevad seisuko­had
valitsevad Ühendriikides kä
teravilja müügllepete sõlmimisel
N. Liidiga. Müügitehingute vas­tased
väidavad, et Venemaa hoiab
Ühendriikidest sisseveetud teravil­jaga
jalul oma pankroti veerele
jooksnud põllumajandust ja toidab
oma mitme^miljonillst armeed, ku­na
müügüepingute pooldajad
konstateerivad, et venelased vÕi-?
vad ühendriikide nisu asemel os­ta
leiva- ja looinatolduvilja Kana­dast,
Argentilnast, Austraallast ja
teistest riikidest, mida nad ka tte-gid,
kui endincf preisident Carter
keelustas pärast punaarmee sisse­tungi
Afgahlstani Ühendriikide te­ravilja
väljaveo N ^ I J ^
Übendrükide valitsuse viimased
sammud Moskvaga kaubanduslike
kokkulepete sõlmimisel näitavad,
et kaitseminister Weinberger oina
pooldajatega on seekord kaotaja
ja välisminüster Shult? välisminis­teeriumi
detente viljelejatega Võlt-
Sriiklde.. põllumäjandise
ALUSTAB
Detsembri jooksul sisenes Puna­armee
Baltimaadesse ilma suure­mate
võitlusteta. Lahkuvad saks-tõi
kogu Eesti Ajutise Valitsuse ikkagi vabadussõda väljast sisse-kontroUi
aUa. Ms põhjustas pöör- tungivate võõraste vastu.
{je? • • • •• - • '
Samalaadne oli üldpilt Leedus, kuriteo või rikkunud ühiskondlikku
ÕNNESTUNUD kus bolshevike kandepind oli veel ^^^^ia 3ue. ,
VASTÜEÜNNÄK ^^^^Selt n^ Eestis, kuna Läänemaade reporterid märgi-puudus
kohalik linnatööliste klass, vad, et ei ole teada, kas ja kus
Lühike vastus on, et hädavajalik Kuigi bolshevikud püsisid võimul saranaseid nuhkimispostkaarte
lacp^ ainnif t,n « n j ^ V " organiseerumine sai lõpuks tehtud Vilniuse piirkonnas hea-mitu kuud, peale Krasnodari on kasutusele
^ t ^ S ^ i^^lr^Sr^fn^^ et asuda vastmrünna- osutus leedu bolsheviWikvaütsus võetud. Ühtiasi^m et
teSs^eW^ mi, haledalt tegujõuetuks, et pür- 198L aastal jaotati taoHsi kaeba- ^rSosSf S veel hädiseks„Leedu ja KGB ülemaks oU Vitaly Fedor-
^a?^ n^S^^ Ja selle usuga vüdi Valgevene Nõukogude , Vabarii- tshuk. Andropov, saades Brezhne-
S D^^^ Pikem; vastus peab giks". .Leedu rahvusarmee asus vi järglaseks, tagandas 16 aastat
' A i p I hõlmama mitmelaadšeid detaile, veebruaris vähehaaval rünnakule, Nõuk. Liidu siseministriks olnud
ent Vilniuse vallutasid lõpuks lee- Nikolai Shtshelokovi ja asendas ta
dtdaste nina alt hoopis poolakad. Fedortshukiga. .
Kuigi piirisõda N. Vene vastu kes­tis
veel kaua, kujuneski sellest
ajast peale Leedule peaprobleemiks
Eesti sõjavägi oli Poola püüe mängida „suurt .ven­da".
•
Mnguidj isegi kui arvuline iilekaal „ , , > T. ... v i . .
OÜ teisel poolele halvasti-relvas-S^^"^^^^^^^^^
tatud ja -varustatud mehed ühtsalt ^^^^^ ^^me^W. Pura-jooksid
tihti laiali. Sõjajõudude arv f d arvu^soome vabatahthke saa-ifiõlemal
poolel oli väga piiratud. '^^"^^^ tõstis tuju. Laanest^saadi
Detsembri lõpus saadi Riia kait- ^^^vi, nü et arvuüselt veel Puna-seks
kokku 700 balti-r ja riigisalšs-
'last 3a 420 lätlast, - kelledest
väest nõrgem
tehni|iselt juba tugevam, ülemju-
Teised lehed:
Fiiha kommunist
pooled mässu tõstsid ja teatasid et ^^tus^l^
nad eeüstävad bolshevikke sakjlas-te
käsutamisele.
Bolshevike edasitung saa\utas
haripunkti jaanuaris 1919. RÜ2 väl­tesse.
Rinde lähenemine TaUinnä- LÄTI VABADUSVÕITLUS
le lühendas eestlaste järelveoteid
ja pikendas Punaarmee omi. Bol-
Keskäjal ei allunud vaimulik sei­sus
tavaiistele kohtutele, nende üle
mõistsid kohut teised vaimulikud.
Kui Eestis ja Leedus toimus üs-Vaiinuük seisus seisis Jumalale li-shevike
võimu tunnetati teravalt na pühtailmeline vabadussõda vä- gemal ja oü püha.
Vene võimuna, kuigi võrreldes üsrünnaku tõrjumiseks ja Soomes Tänapäeval on samas positsioo*
lutašid nad 3. jaaiiuarü ja Vilniuse S bolshevikud aasta varem üsna selgelt kodusõ- nisidarükides tegutsevad kommu-kakspäevaMljem,
milnädoMka tõld as^ rohkem da, siis heitlusi Lätis ei oska ni-nistid. Ka nende üle — eriti kui
ainult 30 km Talünnast. Kaks koi- eesti keelt, tihti esmakordselt. Ees- metada ei vabadussõjaks ega ko-^ad on parteiredeli kõrgematel
mandikku nii Eestist kui ka Lätist ti Kommuunü^^o^^ ühed võõrad puUcadel — mõistetakse kohut su-ja
kõva kolmandik Leedust oli see- ki palju rahvuskultuurilist head t Ja Läti letud uste taga parteikaaslaste
ga bolshevike käes. Süs aga algas ^^^h^^^^^^
Eesti sõjaväe vasturünnak (7. 1.), saUimatus. kirüai suhtes ja eriti tis lai toetus ja Venemaal arvukad ^QL^^ on ühtne* kommunist on
mis nädala jooksul tagasi võttis nende jäik hoiak maaküsimuses: punased läti polgud. Lätisse sisene- j^j^^^ üümene ärgu hakaku
poole kaotatud territooriumist ja ajal, mü maata talurahvas soovis vast punaväest oü küUalt suur osa ^^j^^gj^jj^jj^^j^ . ^j^g^g^^^^^ g.
üprissümboolselt 24. veebruariks tükki mõisamaast, keeldasid boi- lätUik jätmaks tunnet, et omad j^^j^^j ^^^-^^^ ^j^g. .gy^^^ kohta vaid
^;^^:^^^^^^ s ''^^^^ põhimõte on laienemid ka kõmmu-
^ ^ ^ ^ ~ nisti kohta üldse - näiteks üukir-neist„
kolhoose" n « JOM^^K^ sõna pteohhaiu d( kvmeegli kseäe^ kkoahueg eoltU aligigi a ]ap alvjuih. atKuudr amsaakas laosüi Sj^nd^use^s SÄeal g i t Ä ü ^
asja Moskvas alla lepmgule, mille bei)! Nii ei olnud isegi külakehvi- loomuük kogunemispaik neüe saks- wit ii i-h^^^^ ' '
ahisel ameeriMased miiüvadvene-^^^^k^ bolshevüdte lastele, ikes katsusid Baltimaü või- ^fi"i"sea lanenaao, on aus ja m-
Kurvalt naeruväärseks muutub
lastele järgmise vüe aasta jooks^^^^ Ajutise Vaütsuse vastu, kes lubas mu säüitada. Baltisakslasi, oü sin-igal
aastal vähemalt 9 niüjonilm lõ- na kogunenud suhteliselt paksult
tonni teravüja,Jkogusummas^^W^ Kommunü suhteüseltvä- pika Saksa okupatsiooni ajal ja olukord, kui seda põhimõtet haka-müjardi
dollari väärtuses.^^Ä he ütelda võrreldes piinaarmeeko- suurem osa lätlastest oü enne seda takse kasutama ka tagasüiaara-terfilock
avaldas isealjuures arva- mandöridega — ja punaarmee oü põgenenud. Läti Ulmanise vaütsu- vait. Kui keegi kunagi enne
mlst,^^et selle kokkuleppe sõlmimt- valdavalt venelik, üksikuist eesti sel poüiud mingit sõjajõudu ja see Itommunistüku korra kehtestamist
ne tähendab ,,kahetsusväärse pea- üksusist hooümata. Selle vastu Aju- sobis sakslastele oivaliselt: mi — on lausunud midagi arvustavat
tii^'* lõppeniist ühendrilW tise Vaütsuse sõjavägi mõjus eesti olenes ta püsimine nende armust, kommunistide kohta; siis ei tohi
Lüdu suhetes, mUIe peale pres^^^ üksikuist baltisaksa, andis aga ka sakslastele mugava seda avaldada.
dent Carteri; omaaegne vähspolii- soome ja veiieval^ üksustest katte võitluses bolshevike vastu
tiime nõuandja BržezinsMsarkas-hoolimata^^^ ko- „Läti huvides'*.
illlfeelt tähendas, et kogu loo, jaiu- dusõja elemente, oü see üldpüdilt
ireš on kahetsusväärnevamulf see,;' ' I •. :.' ' •
et ,,nimisterBIock roomas põ^^^
Seda sai oma nahal tunda sarja
„Loomlingu Raamatukogu" toime­taja,
ifes avaldas postuumselt kir­janik
Peet VaUaku omal ajal aja­kirjanduses
avaldatud lühijutte.
Eeltsensuurist üksi enam ei ai­ta.
,,Loomingu" toimetaja vaUan-dati,
kui ajakirjas ilmus luuletus,
müle ridade esitähed andsid välja
sõnad „smi-must-valge". Luuletaja
Kuigi need
tugevasti detente poliitika järele,
S S . Ä ^ S s S ^ surmaiuht
munismi suhtes muutnud ning Eestis on käesoleva aasta 1. septembrmi liiklusõnnetuste läbi huk- Bunneü luuletuskogu korja-oma
põhimõtetest üleöö tagane- kunudrekordilme arv mimesi - 189, neist 19 last. Hukkunute hulgas ^^^^ ^^is-nud.
Pigem on Ä tegemist ä^^ on 71 jalakäijat, neist 9 last; 70 sõidukijuhti, neist 1 laps; 39 sõitjat, ^^P^^^^^^e kir-meeste,
töösturite ja farmerite or- neist 7 last; 9 jalgratturit, neist 2 last. ' jandussarja toimetaja vaUandatak-ganlsatsioonide
tugeva survega, ; se kunagi ümunud jutukese avalda-mis
kandub Tälisministeeriumila^ ^^^-^^^
- ressitoibita on äärmiselt naeruväärne ja
Iile smre mõm i mest lalgratturid. Juhtide suul huk- tajat, samal ajal sügavalt ti^aagüine ees^
rooUst kõrvaldatakse ügemale ti kirjandusele, mis võõraste või-poolsada
purjus sõidukijuhti ja mukandjate poolt on asetatud okas-sama
palju neid, kel puudub ju- traadist puuri,
hitunnistus.
1. septembril jõustus uus sead­lus
üiMuseeskirjade rikkujate koh-
„Eesti Päevaleht" AR-GI
Ning selle surve mõju on seda
suurem, et president Reagan kus 127 inimest. Neljal juhul küm-vatseb
1984. aastal teistkordselt ^^^t oüd süüdi eraautode juhid
Valgele M a p kandideerida ^a-^^^^^^ surmajuhtumi põh­jades
seHeks kõigi ringkondade ^^^J^^^^
toetust, mida-ta saab rahvusvahe- ^^^^^^^^^^^
Ilse koostöö otsijana ja rahu Vm^^ ^ «aimest sun suure ku- _ ^
lejaha-kuulutajana. Seda kinnitas tõtüi'^ ta, miUe rakendamisest loodetakse
kõige veenvamal kujul põUutöö- miku vale^ule^amise^^a 7 mooda- ohtiike rikkumiste tõkestamise- . „. , , „ ,
minister Block,kur 4 pC^stV^^ tõttu, mng 58 sellistki meest, kellel tild-jamüügl
lepmgule aUaLjutamist^f ^^t^ Septembri aüil toimus ka kõigil
dekIareerisr,,SeUega on pVes^^^^ Näda- Lisaks seUele pe^ti kmni veel 503
Reaganile farmerite hääled kind- täitunud 25 eluaastat. 509 hibatud kü- niisugust sõidukit, mille juht oü
K. A. on
ruse ületajat, 48 joobnult rooü ta- kehtivate nõuetega pahuksisse läi-ga
• ^
Nr. 71
Li
VALVI
HÄDAL
1. ja 2. oktoobril
dr. J. Marley,|
8., 9. ja 10. okt.
dr. T. Sauks, ü
24,9miljonii
kanadalast
OTTAWA
on tõusnud 24,9
Ja üks igast 10-
pensioniikka, scigi
nada avaldatud aj
arv oli 1. juunil
varem 24.625.000.1
1981. a. rahval
kanadalasi 24.34;
21.568.300-ga küj
rem, Praegusist cl
12,6 müjonit 12,:
vastu, mis tähel
meeste surevust.
65-aastaste ja
elanikkonnast tõusl
8,1%-lt 1971. 17-1
remate osa langes'
le 1971. a. 35J
maksemaksva elai
—64-aastaste vah(
le 56,2%-lt. 1971.
vaskist sool
ajalehe kuli
Soome ajalehe
mat" kultuurilehel
numbris) puuduta]
hiartiküs Ivar Iva J
Esimeseks vaad(|
metusel ilmuva „^
Today" kevadnui
takse ,,elavaid k]
päeva maailmakii
Teises vaadelda]
kevadnumbri alus|
nikke maailmas,
elanud 90 aastanil
ni, viimaste hulgj
• Ants Oras. Vanim|
nikuks on inglane
ton, kes jõudis 9S\
Kolmas lühiartil
dör Ivar Ivaskit,
tel anti tema teej
kirjanduse ja kuü
sel. Tseremoonia
poüses, Minnesota!
Magtathi õiteküü|
Soome peakonsul
meenutas ka Iva^
luuletusi.
Leon Kossai
Tallinna pa'
Juuli lõpul saati]
tional Caravan pr(
sar kirja TaUinna]
tee presidendile
„Ma usmi, et K|
tanud ametliku
1983 Karavani pi
ka juhatus tahab
spetsiaalset pingutj
teie komitee sellej
Kui me esimesi
miteega kohtusime
poneeritud sellest
iseloomust, Uiis tel
loomustas ja (akt)
noori oü sellega s(
Kui me külastab
joni, me nägime,
organiseeritud Ta|
juhatuse esindus,
tused, samuti toit.l
värskus ideedes ja|
na rõhk oü asetal
mestele loovas pi
meeldis sama tähel
te Karavani pavUjj
Me oleme veendi
ehitada seUele ai
häid tulemusi, ki
TalUnna paviljoni
van. 1984 ajal, sai
tl ühiskond ise võj
hiteniatsionaalseid
Leon Kossär lis^
et ta usub, kui
ajal olnuks avatud I
viljoni etnograafilid
võinuks eelmiste a|
arvestades anda
laskäigu ajal sai
ainult gaidide müü|
klassiruumis.