Vaba eestlane , September 27, 1983

              Seconddass maÜ
?egistration nmnbef Ä i Ä D J Ä
Nr, 71 (2992) ixxn aastakäik
' ' * " ' Y tm I Illil 'iiWTwrnTTWnfrr*™'!
Teisipäeval, 27. septembril 1983 ^ "^esday, September 27, 1983
OMUB IGAL TEISIPÄEVAL
lANEUAPAEVAL
üksiknumbri hind 60 centi
T. E. Ühispciiik bddcib puudyfäägi kystytades käesote^^ ^asta
iSpyks - YaraiKiyste seis 3 L aygystil $24.634^^^^
Toronto Eesti Ühispanga, esimees ViUem Nool andi ja laekur Ants Kütt andsid Kanada eesti ajaleh­tedele
pressikonverentsi, selgitades panga praegust olukorda. V. Noolandi ütles, et „kuus kuud tagasi T.E.
ühispanga aast^eakoosolekul esitatud 1983. a. eelarve nägi ette tegevuse ülejääki $267.600 ulatuses, aga
möödunud ai^gusti lõpuks oM ülejääk juba $357ÄEeM^^^ aastate puudujääk ®i Ä g a kahamenMÖ
|479.383.1t, |12il93.Ie." ,
\, ' i ~ •
V. Noolandi lisas juurde, et kui
USA ja sellest sõltuv Kanada ma­janduslik
olukord jääb stabiüseks,
siis on võimalik, et ühispank saab
puudujäägist lahti juba käesoleva,
mitte järgmise aasta lõpuks.
Praegu on siiski eriti raske ette
näha intresside liikumist. Augusti­kuul
tõsteti intresse USA-s ja selle
tõttu oli üldme aryamine, et intres­sid
on jälle teel tõusule. Kuid K a ­nadas
tõusid' ainult pikaajaliste
laenude intressid.
Mul majanduslik olukord nii Ka­nadas
kui ka USA-s ei olei veel
küllalt tugev, et võimaldada ül­dist
intresside tõusu^ sus võib
detada, et panganduses suuri
muudatusi ei tule.
Kui samal ajal Kanada inflatsioo­ni
protsent j ^ b k a stabiilseks või
isegi peaks langema, siis on,loota,
et meie ühispanga kulud, mis ei
olene otseselt intressidest jäävad.
ka meie eelarve piiridesse.
Tänavu on Kanada Riigipank jõud­nud
hoida inflatsiooni ja ka „prime
rate'i" enamvähem stabiilsena ja
isegi inflatsiooni määra vähenda­nud.
Kahjuks ei ole Kanada valit­sus
pidurdanud oma ^uiutusi, n i i
on inflatsiooni vastu võitlemine
jäetud Kanada Panga ülesandeks.
Kanada Panga valduses on säästu-paberid
(Canada Savings Bonds),
riigikassa võlatähed (Treasury
Bills) ja teised riiklikult kind­lustatud
võlatähed (Bonds), mille­ga
keskvalitsus Ottawas majandab
oma suuri võlgasid. Lähenevad va­limised
ei anna lootust, et valit­sus
hakkaks kärpima oma kulutu-
* si, kuna on märgata just vastupi­dist
suunda. Tagajärg on, et mida
.suuremaks kasvab riigi võlg, seda,
raskemaks muutub selle miäjanda-mine.
Iga suurema summa ümber-laenutamine
riigi poolt toob kaasa
võiiiiahise, et intress^ määrad tõü-
•vsevad..;:'^';-
Hoidmaks» ära majandusUkke
probleeme; millest meie ühispank
(ja ka teisfidiihispangad) vümase
nelja aasta kestel oii olnud puudu­tatud,
õn vaja võimalikult kiiresti
koguda uusi reserve. Reservide
loomise nõue on nüüd ka ettenäh­tud'
OSDie'ü (Ontario Share and
Deposit Insurance Corporation)
: põhikirjas.-
See reserv majanduslikuks sta­biilsuseks
(Eeserve for Finan-d
a t Staijili^
galt reservi loomist, mis oleks
pool prots. hoiustest 1983; aasta
lõpul j a kolmneljantUkktt prots.
1984. aasta lõpuks, eeldusel, et
Ühispangal puudujääke ei teki.
Kuna OSDIG nüüd peamiselt jääb
kindlustusasutuseks, siis kaob ära
temale senini nõutud põhimaks,
mis asendatakse kindlustatud sum­ma
pealt maksetava preemiaga.
Sellega peaks meie ühispank saa-ma\
tagasi teatud summa.
9) ühispankade Direktori võimu­piire
suurendatakse .tunduvalt. Näi­teks
võib ta kasutada tarviduse
korral kohtu abi, et kindlustada fi­nantsilist
abi nii keskpangale kui
ka üksikule ühispangale.
V. Noolandi märgib, et seaduse j^asteaias ollakse valmis õppetöö alustamiseks. Kasvataja SUvi Verder osa oma õpüastega esimesel ko#. ^""Sf ^^rlnSÄ ^'^'^ Talvi Hess.
pool toodud,muudatused olulised.^^^-^^^r Foto: Vaba Eesüane
V I L L EM NOOLANDI
väärtpaberitesse või lühiajalis-iesse
/ MndlustaM . holustesse
suurpankades, võimailikult kõr-m1
Kui meie Üluspank saab praegu­sest
puudujäägist lahti 1983. aasta
lõpuks, siis on tõenäolUc, et reser­vi
loomise nõue täidetakse 1984.
V. Noolandi lisab, et samuti on
paremaks muutunud GUCO (Credit^
IJiiion Central of Ontario), endise
jiimega Crete TJhion Lelague, ph^^
kord. Isegi nii palju, et CUC:0 1983.
aasta peakoosolekul loodud likviid­suse
fondi nõue on nüüd tühistatud,
miUe tagajärjelvnieie ü^^
majandab selle fondi raha.
Minnes Ühispanga ärilise tegevu­se
juurde, märgib V. Noolandi, et
aasta algusest on meie ühispanga
varad kasvanud $1.070.000 jä üle,
laenud samal ajal $1.733.000 ja
üle. Samal ajal on vähendatud pi­kaajalist
väärtpabereid $1.500,00
võrra. V'
Sellest saadud raha on paiguta^-
Eeltoodust nähtub, et meie ühis­pank
ja tema liikmed on jõudnud
majanduslikust madalseisust üle.
Vümaste aastate majanduslikku­de
probleemide tõttu on Ontario
valitsus täiendanud j a osaliselt ka
muutnud ühispankade seadust.
Käesoleva aasta juunikuu algusest
esimesel lugemisel ja päev enne
parlamendi suvepuhkusele mine­kut,
teisel ja kolmandal lugemisel
võeti vastu ja kinnitati ka kohe On­tario
asekuberneri poolt vastav
ühispankade akti täiendus (Amend-ment
to the Credit Unions and
Caisses Populäires Act).
Muudatustest jä täiendustest on
selles olulisemad:
1) Hoiuste kuidhistus igale ühis­panga
liikmele tõsteti
pealt $60.000-Ie,
• 4.Jaan.: 1983.;
; 2) Ühispankade keskpanga direk­torite
valimine ja määramine
jääb Ontario valitsuse vastavä mi­nisteeriumi
kontrollida.
3) :^6ik ühispangad peavad pal­kama
välisrevidendi, kelle aruan­net
ministeerium arvestab. Selle­ga
jääb ära regulaarne revideeri­mine
riigi poolt. Ühispankade di­rektorile
on aga jäetud õigus saa­ta
ühispankadesse revidente kui ta
seda ühispanga tegevust arvesta­des
vajalikuks peab. ' ,
4) : ÜM^pängad peavad direktori
nõudel pidama kuni 5 prptSi oma
Varadest püsiva kapitalina;
5) ühispangad peavad võrdsus-tama
pikaajalisi laene ja investee­ringuid
pikaajaliste hoiustega.
6> Ühispankade likviidsuse nõuet
muudetakse selliselt, et lühiajaliste
hoiuste pealt nõutakse suuremat
likviidsust kui pikaajaliste hoiuste
ja väärtpaberita pealt.
7) Kohustuslik likviidsuse nõue
keskpanga juures (Bill 151) tühis­tatakse.
8) Ontario Share and Deposit In­surance
Corporation — ÖSDICi
toesanded muudetakso^^^^^t^^
OSDI(: jääb ainult hoiuste kindlus­tajaks
j a -statistika kogiijaks, kao­tades
õiguse sekkumiseks ühispan­kade
administratsiooni. •
Ainult siis kui mOini ühispank sa­tub
tõsistesse raskustesse võib
Ühispankade Direktor volitada
Eeloleval sügisel toimuvad pike-
. mad nõupidamised iihispankade,
keskpanga ja Ontari® vastava
ministeeriumi vahel
muudatuste rakendamise üle arut­lemiseks,
mis avaldataksiB ühis­pankade
Direktori määrustes.
Ta ütles, et nende muudatustega
on ühispangad rahul. Need kind­lustavad
riigi tagatisega ühliji>^-
kade lükmete hoiused j a soodusta­vad
ühispankade segamatut tege­vust.
On väga tervitatav, et OS-DICu
ja ühispankade Direktori
vahekord on nii muudetud^ et täie­lik
kontroll on jälle valitsuse käes.
Muudatusi on veelgi vaja,
nii on liikmete $2000 suuiime eiu-kindlustus
ammugi oma yäärtu°
se kaotanud ja see
kahekordne.
V. Noolandi ütles, et see küsimus
võetakse üles nimetatud sügisesel
koosolekul, kuna kmdlustussumma
on kõigil pankadel sama suur.
Augustikuu lõpul oli T. E . Ühis-panga
büanss $24.634.000. K u i kõik
lootuste kohaselt kujuneb, siis lä­heb
pank oma endise töörutiiiii
juurde tagasi ja võib ka toetusi
jagada, mis puudujäägi ^ j a l o M
keelatud. /
T . E . Ühispanga laekur A. Kütt
arvab lõpuks omalt poolt,
et tõenäoliselt jääb majaniusehi
järgmise vüe aasta jooksul sta­biilseks,
kus pole selliseid üles-alla
hüppeid, nägu viimasel nel­jal
aastal.
Lõyna^Aafrikas
piinatakse rnystad®
' sündi Yusf
Soome ajalehe ,,Uu!si Suomi^V Mos^a-korrespondeni ra
tundiivatest tolMtõstmistest N . Liitu saabuvatelt kaupadelt, mis
tabab nii paMie, kodumaad kül^ JOHANNESBURG— Lõuna Aaf-
^ ^ i k k e . Need ilmsed tõkestamiseks valgete, vähemuse valitsus,
mÄ?ldud tdlid tabavad loomulikult ka eestlasi. Näitena toob soome kartes musta elanikonna plahva-leht
et populaarse kikkohvi toH on tõusnud 15-kord!seks, ulatudes ^"slikfcu suurenemist, kavatseb et-niiül
soome rahas 75-le margale (ca $16). Dzhünpükste toll on 600 samme mustade sündide
marka ($140) jne; TMleb küsida, ^ mak®- vähendamiseks. Samal ajal aga
ma? ' ^ otsitakse teid valge elanikkonna
suurendamiseks. Tervishoiuminis-
Jahvatatud kohvi toll on nüüd Uued tollid teevad kodumaale ter ütles, et valitsus on otsustanud
10 rubla kilolt (varem üks rubla), saadetavate pakkide kulud veel koostada elanikkonna arendamise
nn. pulbrikohvi (kiirkohvi) tolliks kallimaks ja tabavad raskelt kodu- programmi, mis seisnevat suure-sai
15 rubla kilolt (varem ka 1 maale külastuselt tagasipöördu- mate summade andmises musta-rubla).
Viina ja veini tolle on tõs- vaid kaasmaalasi. Kas sihiks on dele sünnikontroUi teostamiseks ja
tetüd kahekordseks. Viimane: ta- valüutaahnus või läänemaiste kau- valgete immigratsiooni edutami-bab
eriti välissaatkondi ja äride pade sissetoomise takistamine, po- seks ning maksude vähendamiseks
esindusi, kes tõid seni ohtralt vii- le teada. Arvatavasti mõlemad. lasterikastele valgete perekondade­na
ja veine välismaalt. EPt le.
Tavalist kodanikku tabab kõige - . . . ' ; . / ;. • ' • ^ " '.. ; .
enam jalanõude ja riiete tolli tõst-niine.
Tavaliste treeningu- või
spordikingade uueks tolliks on
nüüd 15 rubla (senise rubla ase­mele).
Mantli uueks tolliks on 100
rubla (seni 60 rubla). BB-.^^^^^ A
Sametpüksid (miichesterpük- Tanavail demO^^^^
^d) maksavad tollis 80 rubla , J > . « . j .
(neljakordne toll!) ja sama kõr- preSidenCII lankynilST
gele on tõstetud dzWinij^^
Rahutused Filipiinidel
nõuavad
HoIl u 50 rubla). MANILA — Pärast Filipimi opositsioonijuhi Benigne Aquino
Ka vihmavarjude tollücsbn nüüd mõrvamist Manüa lennuväljal jon^Blipimidd demonstrat-Ä
r n e rutta tiWcilt.
Esialgu on muutmata videoapa-raatidetoU
(100 protsenti ostuhin­nast).,".'
sioone ja rahutus!^ mis on nõudnud inimelusid ja põhjustanud vangp-tamisi.
mis mitte üksi T. E . Ühispanga,
vaid kõikide ühispankade majan­damise
raskeks tegi.
Selles optimistlikus vaimus läheb
T . E . ühispank vastu oma 30. aas­tapäevale,
mida tähistatakse 20.
jaanuarüEestiMa]as,kuid selle ük­sikasjust
teatatakse edaspidi.
iZ-^kilöiit
JERUUSALEMM ^ I i s r a e l on
valmis laiendama muistset juudi
hnnaosä araabia linnas Hebronis
okupeeritud Läänekaldal Hebroni
iisraellasest linnapea Zamii: She-mesh
võttis tagasi ülemkohtust
palvekirja, millega tema araabla­sest
eelkäija oli Vblokeermud a^us-tuse
laiendamist üheksa kuud. Heb-ronis
on juutide kuulsate esiisade
Abrahami, Isaaki ja Jakobi hauad.
Lmn on püha nii juutidele kui mu-hanieedlastele.
Juudid elasid Heb-ronis
kuni 1936. aastani, kui briti
ametivõimud evakueerisid nende
ühiskonna araablaste
President Ferdinand Marcos pi- nimetades tema I resigneerimise
das televisioonisaates kõne, luba- nõudjaid „fantaasiamaal" plijaiks.
des sõjaseisukorra jälle kehtima
panna, kui demonstratsioonid Kuigi demonstreerimine on
peaksid jätkuma. T a andis sõdu- kommunistlikule elemendUe mee-reile
käsu protesteerijate ^tulista- lepärane tegevus, on opositsioon
miseks, -kui olukord seda nõuab. Marcosele laienenud ka Filipiini
BRASIILIA - Hiida kuUakama- Opositsiooii pole sellest kõhkle- keskklassile, kes pole rahul Mär­kas,
mis väärt 135 müjonitdoUarit«^^ . ^^J^}^ eose rezhiimiga. ^Eriti pettunud on
ja samal ajal suurim mis iial demonstratsioone korraldada ja tetna pohitikas anrmgkonnad, kes
Brasiüias leitud kaevati üles ühe rahutusi jätkata, kuni Marcos on seni on ohiud tugevamaks kantsiks
kuUaotsija : poolt kes kasutas va- sunnitud oma kohalt lahkuma. presidendi poliitilisele konserva-naaegset
kuUaotsimise vüsL 62 kg Marcos pole siiski näidanud tiivsusele. Olukorra kujunemine
mingeid märke, et ta oleks vai- tekitavat muret välismaade kom­mis
oma kohalt lahkuma, ta ka^ paniidele, kes mässtilises keskkon-vateeb
kandideerida 1987. aas- nas kardavad ettevõtete tuleviku
pärast. •:
suurune ja .80 prots. puhtusega
kuUakamakas, mis näeb välja na­gu
kullatud meteorüt, leiti 2000 km
kaugusel Rio de Janeü-ost loodes.
• \ : •••• . •- k-''-- • •• •
KONTS ERTSARr 1983/84
Reedel, 7. okt. keU 7 õ. Royal Conservatory of Music
BORIS B AGGER >- KITARRI KONTSERT
Elisabeth Stephan---sopran
Pääsmed $7.—, pensionärid $6.-°-, õpilased
Seeriapääsmed kohapeal
HEINZ RHVÄLDI JUUBELIKONTSERT pühap., (5. jsov.
OMAR DANIELI KLAVERIKONTSERT veebruaris 1984.