Vaba eestlane , September 27, 1983

              Nr. 71
lUYI
labrite peale
le ausse tõs­tad
läänemaa-
Idendid Mosk-fasnodaris-
on
las) 10.000 lin-
Iküsimuslehed
latsiooui saa-tamilie
pii toi-
, kuid Lääne
koopia aUes
pleht on post-.
Jletud 12 liiki
It; need va ja­lult
alla kriip-lormatsioonile
p kohustuslik,
lanti. Nii^ et
postkasti —
janikud arva-teijuhi
Yuri
[aga korrupt-vaštu.
Kaas­atakse
teiste
[dmeid nagu:
fiitöö kõrval
flist lisatööd;
^ale alimenti-laber
on töö-lagi
vanglas
jätnud lap-baaber
joob
cat, kas naa-le
kriminaal=
ihiskondlikku
[erid märgi^
kas ja kus
iispostkaarte
kasutusele
Rutatakse, et
lolisi kaeba-lil
lUkraina
^italy Fedor-les
Brezhne-is
16 aastat
striks olnud
asendas ta
st
il
Ivaimulik sel­le,
nende üle
vaimulikud.
[Jumalale li-is
positsioo-
^ad kõmmu­le-
eriti, kui
kõrgematel
kohut su- V
teikaasläste
imunist on
rgu hakaku
ima. .See ei
kohta, vaid
Ika kommu-liteks
ilukir-
)a algusest
pr, kes kõik
ri aus ja in-iks
muutub
mõtet haka-fagasihaara-igi
—- enne
kehtestamist
arvustavat
5iis ei tohi
tijinda sarja
toime-mmselt
kir-
U ajal aja-
[ühi jutte.
Inam ei ai-jaja
vallan-ps
luuletus,
[ndsid välja
.Luuletaja
fOgu korja-võis
mõis-üaarse
klr-jallandatakr
[ese avalda-puvääme
ja;
jagiline ees-jõraste
vol­itatud
okas-
)ht*' AR-GI,
kellel iilö=
[it juhtida,
veel 503
le juht oli
liksisse läi"
Nr.' 71 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. sep' — Tuesday, September 27, 1983 Lk. 3
VALVIARST
i>JÄDALALÕPUL
L ja 2. oktoobril
dr. J. Marley,
8., 9. ja lö. oM.
^ dff. IT.
24.9 mifipni
kqiKidalasf
dDa tõusnud 24,9 müjoni lähedale
ja üks igast 10-st on jõndnud
pensioniikka, selgub StatisticsCa-nada
avaldatud andmeist. Elanike
arv oli 1. juuna 24.889.800, aasta
varem 24.625.000.
1981. a. rahyaloenduse ajal oli
kanadalasi 24.343.181, * võrreldes
21.568.300-ga kümme aastat va­rem,
Praegusist elanikest on naisi
12,6 miljonit 12,3 miljoni mehe
vastu, mis tähendab suuremat
mjeeste surevust. '
65^aaštaste ja vanemate osa
elanikkonnast tõusis 10% 1983, a.
8,1%-lt 19711 17-aastaste ja noo­remate
osa langes 1983. a. 26,8%-
ie 1971. a. 35,7%-lt. Töötava
maksemaksva elanikkonna osa 18
•—64-aastaste vahel tõusis 63,2%-
le 56,2%-lt» 1971. a.
ivcsskist soome
(Sijcilebe kuituurikyif©
Soome ajalehe „Helsingin Sano-mat"
kultuurüehekiüiel (31. juuli
numl^ris) puudutatakse kolmes lü-
Martiklis Ivar Ivaskit.
Esimeseks vaadeldakse- tema toi-m
etusel ilmuva ,,World Literature
Today" kevadnumbrit, kus käsitle­takse
„elavaid klassikuid" täna­päeva
maailmakirjanduses.
Teises/vaadeldakse (jällegi WLT
kevadnumbri alusel) eakaid kirja­nikke
maailmas, kus mitmed on
elanud 90 aastanij rohkem aga 80-
ni, viimaste hulgas eesti professor
, Ants Oras. Vanimaks elanud kirja­nikuks
on 'inglane Frank pwimer-ton,
kes jõudis 98-aastani.
Kolmas lühiartikkel on koman­dör
Ivar Ivaskit, kellele see autu­tel
anti tema teenete' eest soome
Idrjanduse ja kultuuri tutvustami­sel.
Tseremoonia toimus. Minnea­polises,
Minnesota, ülikooli rektori
Magrathi õiteküllises aias, kus
Soome peakonsul Erik Heuuichs
meenutas ka Ivasid soomeainelisi
luuletusi. I
Leon KossoH kiri
Tailinna paviijonilt
Juuli lõpul saatis Metro Interna­tional
Caravan president Leon Kos-sar
kirja Tallinna paviljoni komi­tee
presidendile Evelyn I^öopile:
,,Ma iism, et Karavan on kirju-žanud
ametliku tänukirja kõigile
1983 Karavani paviljonidele, aga
t a juhatus tallaks rõhutada seda
spetsiaalset pingutust, mis Teie Ja
teie komitee selleks tegitel
Kui me esimest korda teie ko=
miteega kohtusime, me olime im-poneeritud
sellest kohusetundlikust
iseloomust, mis teie komiteed ise­loomustas
ja faktist, et nii palju
moori oli sellega seotud.
Kui me külastasime teie pavil-
|oni, me nägime, et seal oli hästi­organiseeritud
TaUimia paviljon!
Juhatuse esindus, ettekanded, näi­tused,
samuti toit. Seal oli teatud
värskus ideedes ja kavas, eriti ku­ma
rõhk oli asetatud noortele ini­mestele
loovas protsessis (meile
meeldis sama tähelepanek ka teis­te
Karavani paviljonide juures). .
Me oleme veendunud, et te võite
ehitada sellele alusele- tulevikus
tiäiä tulemusi, kui me vaatame
Tallinna paviljoni osavõtule Kara­van
1984 ajal, samal i j a l kui ees-
&i ühiskond ise võtab vastu palju
internatsionaalseid külalisi Torom-
Seoses Eesti Jahtklubi Kanadas sügisese väljasõidug a valiti ka uus komandör ja sekretär. PUdil uus ja
vana juhatus, vasakult Keet Kasak, niins sekretär Ene Lomp, HMS komaBdör Harry Roman ja endine ko­mandör
Heino Kasafc. Foto: Tommy Tomson
iSTO-84 Rahvuskongress
Eesti Rahvuskongressi informatsioon
ESTO-84 raames on ettenähtud IV Eesti Rahvuskongress, nulle teSa-miliseks
ettevalmistajaks on Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatuse
poolt moodustatud korraldav toimkond, koosseisus Maiki Andre-Lupp,
Henny Aruja, Laas Leivat, Hans Lupp, Ermi Soomet ja Tõnii Tõsine/
Meist on esimeheks E. Soomet ja sebretäriks T. Tõsine.
ESTO-84 Peakomitee poolt kujun- ,
datud Eesti Päevade programmis
on Rahvuskongressi kokkutuleku
aegadeks kavandatud teisipäeva,
10. juuli ja kolmapäeva, 11. juuli,
ennelõunad.
Rahvuskongressi kodukord (pÕhi-kord)
on korraldava toimkonna
poolt 15. augustil s.a. saadetud Üle­maailmsele
Eesti Kesknõukogule
kinnitamiseks, kuid ootamata ko; lähem informatsioon kodukorras,
dukorra vormilist kinnitamist, kor^ Kodukord saadetakse liikmesorgani-raldav
toimkond soovib allpoolse- satsioonide juhatustele tutvunemi-ga
informeerida kohapealseid kesk- seks ÜEKN juhatuse poolt juba en-organisatsioonide
juhatusi ajatabe- ne kinnitamist, või hiljem kmnita-üst,
mis ön olulised Rahvuskong- tuit korraldava toimkonna poolt,
ressi ettevalmistustööde käitami- guna korraldaval toimkonnal
seks: puudub ülevaade ja aadressid koha-a)
Rahvuskongressi päevakorda pealsete organisatsioonide kohta,
võetavad küsimused tuleb kong- kes võiksid võtta osa Rahvuskong-ressist
osavõtvatel kohalikel ressist, '
keskorganisatsioonidel esitada giis korraldav toimkond pöördub
ESTO'84
korraldavale toimkonnale hilje­malt
kaheksa kuud enne kong­ressi
algust (s.o. 10. nov. s.a.).
b) ülemaailmsel Eesti Kesknõuko­gul
tuleb kinnitatud päevakord ta­gastada
korraldavale toimkonnale
Möödunad suvel Inglismaal praktika] olles usutles Salme Pniuden Toronto noort Kristümia Valterit, hiljemalt kuus kuud enne kongres-inseneri
Kristiiiici Vdter vestles omo plaanidest ..Eesti HääleSe
Jcäesolevaga üEKN liikmesorga-nisatsioonide
juhatuste poolt pai»
vega, et teie levitaks kohapeal
informatsiooni Rahvuskongressi
pidamise ja neid puudutava aja-tabeli
osas.
Kirjavahetuseks esimehe aadress:
kelle eesmärgiks om saada tulevaseks õWaevs iiseiieriks. Avaldame seie ,jEesti Hääles" ilmunud vest- si algust. 75 Emmett Ave., Apt. 2110, TO-c)
Eri maade keskorganisatsioo- RONTO, Ont. Canada, M6M5AT
pääsemise võimalused õnnetuse " ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ J ^ ^^^^^^^^^^
/^Msm^ korral suuremad - ettepanekud peavad ajaUselt olema
Kuid kiirusega ei saa õhulaev ^ ^fstat^^'f.*^^f
võistelda lemiuHtega, kuna selle maailmse Ees^i Kesknõukogu rt^^^^
tuse j a korraldava toimkonna katte
hiljemalt kuus kuud enne kongres­si
algust.
Tulevaseks õhulaeva inseneriks
• tahab saada praegune 21 -aastane
üliõpilane Kristiina Valter, kes
Õpib Waterloo ülikoolis -Kanadas,
kus õppetöö on nii korraldatud, et
see vaheldub praktilise tööga —
neli kuud ülikoolis ja neli kiiud
tööl. Praeg:usel suvisel tööperioo­dil
viibis ta Londonis, kus tal õn­nestus
kohta saada Airship Indust­ries
Ltd. juures. Selles ettevõttes
oli tal võimalus tutvuda niihästi
õhulaeva ehitamise kui ka raken­damisega,
millest üliõpilane jutus-
Ta taotles seda kohta, aga kuna
talle ei saabunud veel vastust, sõi­tis
ta hea õnne peale Londoni ja
tal oli head õnne. Ta lendas To­rontost
Pariisi ning sealt rongi ja'
parvega edasi.
Valik läti luulest
saksa keetes
maksimaalne kiirus on 170 km/
tunnis. Selle eest on reis odavam,
mugavam ja huvitavam, linnade­vahelises
lükleniises isegi kiirem.
Kuna õhulaev võib maanduda ka­tusel,
siis jõuab temaga Londoni
südamest Pariisi tsentrumi kiire­mini
kui lennukiga, sest
Septembri lõpul ilmub Saksamaa!,
Memmingen/Allhäus oleva Maxi-d)
Kõigi teiste organisatsioonide milianDietrichi kirjastusel läti Imi-manifesti
ja resolutsioonide ettepap levaMmik. „Lettische Lyrik". Väl-nekud
esitatakse oma asukohamaa jaandiiud ja tõlkinud Edith Zuzena-keskorganisatsioonile
vähemalt Metuzala.
kuus kuud enne kongressi algust. Valimikus on kaheksa läti lüüri-ä
r 7 šŽdud'"!^^^^ võtab esitatu kohta sei- kut, üks vanemast, üks keskgene-am^
soidud leimuvajjale j a sealt ^ ^ j ^ ^ ^ saadab selle edasi üle- ratsioonist (1924-4933), kolm läti^
Kristiina tutvustab smiremat ka- Ke^õukogule ^SA^ j^l
seisukoha võtmiseks ja korraldava- gas Astnd Ivask ]a neh praeguses
le toimkonnale teadmiseks hüje- Lätis elavat luuletajat, Kirjastus
mait vüs kuud enne kongressi ai- iseloomustas teost kui ,,lüürilist
gust. häält ühest väiksest kultmirrügist
Ülejäänud ajatabeli koMa leidub Läänemere ääres".
KEISTHNA VÄLTEE
vandamisel devat õhulaeva „Sky-shipSOOO",
mille kahekordses gondolis OE
, ej^ujiöiähtiid, istekohta 192 ireM|a-Äirsliip
Industries Ott praegu ainu­ke
firma, mis yahnistäb õhulaevu
müügiks. Seni on vahninud; kaks.
\. ':•:.•/. ^- Esimene neist on tehase juures
õhulaeva Wafe: -ülal' demonstratsiooniks Ja/ mitmesu-
;a baUoon täidetakse õhu-.^^*^^^ mis val­mis
ettevõtte Kanada osakonnas,
on üüritud USA-le katsetamiseks
rannakaitse alal. Kõhnas on ehita­misel.
Nõudmine kasvab pidevalt.
Kristiina peab seal kaasatehtust
laeva vabnimisel jä millest võib
Jätkuda kogK õhulaeva 9,du-
;;eäks*V'
Kui ta Boveris. esimest
oma jala Inglismaa pinnale tõs-üs,
nägi ta õhulaeva hõljumas
seal lähedal knidikaljude kohal.
Välguna oli tal läbi mõtte sähva­tanud:
ma saan selle köha! Ja sai­gi.
Ta arvab siiski lisaks, et või­malik,
et isikHk kohaleilmumine
selldcs kaasa aitas.^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
- Kristiina Valterit huvitab kõige- korda aastas täiendada, mitte^ka- huvitavaimaks õhulaevaga õhusvii'
pealt õhulaeva ehitamine ja mü sutamise vaid lekkimise tõttu, bimist, mis oli kestnud tervelt
määral see on praegustes olud^,,Skyship 50^^^
kasutatav. Ta kirjeldab selle firma ne^^^^ Heeliumiga maksab 25.000— Ta Meb et lendur ta ei ole
poolt vahnistatud esimest õhulaeva 30.000 dollarit. Heelium on loo- veel kaugeltki mitte kuid tuleb
Bimega-„Skyship 500", mis tegi duslik maagaas, mida leidub- mit- toime õhkutõusmise ja pööra-oma
esimese lennu 28; sept. 1891 mel pool. * inistega õ hm
^ ^'^M^vi^?'* ^"^^^^ eeli- Maandumme on raskeni: See va»
28. apnlMlS92. ^ y seid: see ei ^vaja õhkutõu^^^ ja barjütamist.
Kuid Xrisrtiina tähtsaima ja M maandumiseks pikki lennuteid Kavatseb seda kursust Kanadas
suurima õsa moodustab sigariku- ja suurt ^^^^k^ jätkata.
juline balloon. See on valmistatud lalt^1^^ ta ära mahub ja Rääkides sõidumuljetest, seletab
polüesterist, on 50 m pikk ja lä-^'""'^''"^'*'^^^^ ^rön,^„^„^ — t r . : „ f ; : _ . i. ^ i - ..-u:_„i.„
ESTLANE
Aastas
Maksab Kanadass
$48^
$26.-
feerandaastas $14.-
$58.—
$31.—
$16.
ra»OSTIGA 4- SAATEKULU
Kanadas: ¥äl]aspooQ
Kainadat:
rästas
bimõõt 14 m, värvitud valgeks,
punase triibuga ümberringi.
BaUoon on täidetud lieeliumiga.
Mõlemas otsas on eraldatud
kinnitamiseks väikesest mastist, Kristiina, et oli nagu viibinuks
mis veoautol- on ühest kohast tei- purjekas, mida lained tõstsid üles
še viidav. Angaari vajatakse ainult ja alla. Suureks erinevuseks oli
ehitamiseks, parandamiseks ja see, et aknad võisid kogu aeg ol-yarjuks
tormi eest. Selletõttu on la lahti, kuna viibiti ainult paari-
t^i•jd .t. a«.-dje^üji d,Rci.^ ga. ID 11 . „ otstarbekas suure- tuhande m" "Bai", ko^kk Fu k^üm^ne ^ist^o^^r^ ^'^^ paikadest, kuhu on raske hgi pää- ori: sees. ja väljas sama. Oli väga
Neist eesotsas kabiinis kaks: - len- P^^^^^^^^i^eks väga otstarbekaks, tuult enese ümber,
durile ja ta abile. Gondeli all 'on ^^^^^^^^ et selle keres Kristiina ärvab^ et selle tööpe°
üksainus ratasi millele õhulaev^^^^ ta üle ootuste
maandumisel toetab. Propellerid ^° palju õppinud. Juhtkonna suhtu-asuvad
'gondeli külgedel, üks Kristiina selgitab ohutuse küsi- "^^^^^^ hea ja samuti vahekord
ühel,; teine teiser seoses saksa õhulae= ^ ^ l ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ i^™
osad valmistatakse erinevate fir- va „Hindenbürgiga", mis New lõpetas oma töö 5. augustil,
made poolt ja- nende kokku mon-jCTseys,y^ Pmoodi lõppu kasutas ta ring-teerimine
võtaks teoreetiliselt ühe laevade ehitamise mitmeks aasta- r^l^^ks, mis viis ta Pariisist His-kuu.
tJhe õhulaeva' müügihind on kümneks seisma pani.. Olemasole- P^^niasse ja edasi Marokosse,
2,5 miljonit dollarit. vad laevad ise^ lammutati 1 maa- uuesti tagasi Pariisi ja sealt Kana-õhulaeva
tüürimineon^^^M^^^^^ ...H .l.n„d iälle
sama nagu lennukil. Sellele tuleb täideti vesinikuga. See gaas on
abiks õhu pumpamine ühest otsast
teise. Kun^helium ^nohust ker-^^^^^
gem, siis tõuseb see ots üles, kust f J^^öunud., En^^^^
õhku ära pumbatakse. Tõusmisel f';^^^^^^ f}^^
ja maandmnisel kontrollitakse {?le^N^d täidetakse b a l ^^
lenmikit keerievate propdleritega «^^^^
$52.— + $39.-
$28.— > $19.50
veerandaastas $15.— + $ 9.25
$44.
$22;
LENNUPOSTIGA aastas $52.--, poolaastas $28.— fa veerand-aastas
$15.— + SAATEKULU — aastas $66^—, poolaastas
$33.— |a veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centS
Kanada aadressideSc palume märkida ,JPOSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP GODE"
Fangatshekk või rahakaart kirjutadsi
Free Estonian Pnbl^heiRS nimele.
kus nüüd on alanud jälle
õppeperiood ülikoolis.
ja lennuki kontrolliga.
Leon Eossär lisas suusõnaliselt,
et ta usub, kui meü külaskäigu
ajal olnuks avatud ka Tallmna pa­viljoni
etnograafiline näitus, süs ta
võinuks eelmiste aastate tasemega
arvestades anda eriaiihinna. Kü­laskäigu
ajal sai ta oma muljeid
ainult gaidide müüginäitusest ühes
Üldse peaks õhulaev olema vä-hemohtlik,
esiteks lendab paljra
madalamalt, umbes 600r—700
m kõrgusel, ega lange sealt k|-
yi kombel alla nagu
Rääkides õhulaeya tuleviku väl^
jalvaateist, vastab Kristüna, et õhu­laeval
on, lennukiga võrreldes ri­da
eeliseid. Kõigepealt on selle
käigushoidmine palju odavam; see
vajab bensiinimootorit propellerite Ka võib õhulaev hadakorras
töös hoidmiseks, mis edasi viib. maanduda peaaegu • igal pool: Kui
Ta võib õhus paigal seista mingit õhupumbas tekib rike võib heeh^^
vajaniata.•..^^.^•^^^^mi .välja-'.;-lasta.; •Sellepärast
^ade ja mööbli
keemiline puhastus
»»Stainguard" hinna sees
i, elutuba ja Isoradioir
Tdflmfne saoto:
VABA EESTLANE
1f551esiie St.. Dan Mills, Ont. M3B 2M3
Palun muile saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
ve«srandaastaks tavalise / kuripostiga alates ..
. . . . . . . . . . . . 19. ..... Tellimise katteks lisan sünjuures
rahas / tshekigsi / rahakaardiga. (Raha saata aiiiiit ^tidrjas).
Nimi
le kortereile hiisiasta-dsis.
Samuti akende pesemin®.
Tdo 690.4961