Vaba eestlane , May 31, 1977

              m
VABA EESTLANE teisipäml, 31. snaii 1977 — ^May 31,.
VABADE EESTLASTE HäiULEEANBJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St T©roitos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hismies Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, |)Oolaastas $14.^ ja
Veerandaastas $8.—, Idrippstiga aastas $46.—, poolaastas
ja veerandaastas $12.50
teLLMISHINNAD väljaspo^^ Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—,
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudätijs 30 c. — Üksiknumbri hind S t.
T
Published by Free Estonian Pubüsher, Ltd., 135 Teciamsetb St.,
Toronto 3, Ont M6J 2H2
Läänemaailma kremloloogid ja
N. Laidu kommunistliku partej
telgitaguste eksperdid on kuni
äeni ajani arvamisel olnud, et N.
Liidus seni võimul olnud troika
— Brezhnev-Kossõgin-Podgornõi
— on tüiedalt kokkusulatatud
võimumeeste grupp, kes pn loo­nud
omavahelise liidu kõigi täh^
saniate võimupositsioonide orm
käes hoidmiseks ning teiste juhti­vatele
positsioonidele pürgivate
poliitikute kõrvale tõrjumiseks.
Elikki viimastel aastatel partei
peasekretär Leonid Brezhnev su­rus
teised troika liikmed — pea­minister
Eossõgini ja president
Podgornõi — tahaplaanile, vajas
ta siiski ümselt nende abi ja toe­tust
võimul püsimiseks ning oma
poliitiliste plaanide ja ambitsi­oonide
teostamiseks ning selle
tulemusena võis ennustada prae­guse
olukorra jätkumist.
Nüüd tulevad Krendist äkM
teated, et troika on hakanud oo­tamatult
lagunema. Võimul ole­va
kolmiku üks liikmeid president
Nikolai Podgornõi on Järsku N.
Liidu kommunistliku partei kesk­komitee
15-liikmelisest kõikvõim­sast
polütbüroost kõrvaldatud,
mis laseb oletada, et ta kaotab ka
peatselt N. Lüdu presidendi koha
ning tema mäng on läbi mängi-
I Seni puuduvad andmed, mis on
troika lagunemise põhjuseks ning
selle kohta er anna seletust ka
kremli lühike ametlik teadaanne,
mis avaldati Pravda veergudel.
Selles lühikeses teadaandes mai­nitakse
ainult lakooniliselt, et Ni­kolai
Podgornõi on poMitbüroost
lahkunud. Ei mingit põhjendust
ega lähemat seletust, miks vana
?4-aastane teenetega partei vete­ran
ja Brezhnevi kauaaegne kaas­lane
sunnitit oma võimupositsi­oonilt
taanduma.
Mis võiksid olla Podgornõi aja­loo
kolikambri heitmise põhju­sed?
Oletusi on tehtud juba mit­mesuguseid.
Arvatakse, et N> Lii­dus
tuleb lähemal ajal kinnitami^
sele uus põhiseadus, milles ei esi­ne
enam presidendi institutsiooni
ja sec^a tuli Podgornõi parat^
matult kõrvaldada. Teised eksper­did
omakorda kätaleepiväd, et
uues põhiseaduses on tehtud suu­ri
muudatusi valitsemise süstee­mis
hing nihutatud partei esiplaa­nile,
mlHega seoses Brezhnev
saab ametlikult riigipeaks. On ka
neid, kes ktoitavad, et Podgor­nõi
oli 74-aastane ning tal oli aeg
erru minna.
Kõik need , oletused tunduvad
kergekaalullstena ja. Ssegi ebaloo-gillstena.
Meie ei saa unustada, et
N. Liidu presidendi koht ei ole
mingisugune võimupositsioon
kuid samal ajal on kõik poliitbü­roo
liikmed tohutu suurte võimu­piiridega
ning nende otsustest
oleneb N, Liidu sise- ja välispoli
tika. Eui Podgornõi kõrvaldati
poliitbüroost, siis on ta väi ja lüli­tatud
N. Lüdu juhtkonna koos­seisust
ning tema presidendi ko­hal
püsimisel või sellelt positsi­oonilt
kõrvaldamisel ei ole enam
mingit tähtsust. Kui Podgornõi e
oleks kellel^ jalus ees olnud, süs
oleks ta võinud ka presidendiko-halt
iahlmda, kuld ta oleks ikka
edasi jäetud poliitbüroosse.
Kremli müüride taga toimuv
võimuvõitlus on läänemaailma
vaatlejatele ja poliitilistele eks­pertidele
alati olnud suureks
müsteeriumiks ning sinna kate­gooriasse
kuulub ka vana teene­ka
kommunisti Nikolai Podgornõi
kõrvaldamiijiie. Tema eluaastad ei
mängi siin tõenäoliselt mingi
rolli, kuna polütbüroos on terve
rida mehi, kellede eluaastate kur
ve tõuseb üle 70 eluaasta. Võib
ainult oletada, et Podgornõi ja
tema ümber koondunud grupp
jäi kuidagi ette Brezhnevile, kes
vaatamata oma 70-nele eluaastale
ja kõikuvale tervisele tüürib ab­soluutse
võimuga diktaatori ko
hale. Tema kõrvaldamine poliit
büroost peaks märkima suurema­te
puhastüsoperat^ioOnide algust
kuna iga diktaatori võimule pür­gimise
teekond on alati palista­tud
tema võimult kõrvaldatud
vastaste jäänustega. Kes kukuva
järgmistena ja kes ipääsevad nen
de asemele — seda peaks näitama
lähem tulevik.
: K. Ä.
Uus film ökup. se keeles Saksamaal, Münsterjs
asuva läti gõmmaasiiimi õpilasist
need, ifc^ ölavad USA-s, õpivad
Lätlastest baptisti õpetajate' '^äti gümnaasimnis Münsteris
ikaudu toodi Saiksamaait USA-sse Saksamaal,
uus, väüiemait ipooile4uimilise
kestvusega film Rüa -ümbruses
aisuvaitest Vene vangilaagritesit.
Filmi nägid mai algul USA lät
laste ikeskorganisatsiöonl ALA
ssjadikud., kes pidasid oma aasta-
Film näitab laudas vangide koosaleikut Olevelandis. Ka New
Jõuga püstitatakse Riia äärelinna- Yorgis on mõned seda filmi näi­des
tehaseid ja vabrikuid. Näitab nud ja annavad selilele hea hin-sumütööliste
tööga saadud too- naingu.
teid mbrikutest, kuhu nad tööle] Nagu .kuuleme, on fltai ära ost-
^ t u d ja mis vangide ;poks „ud TV süur-saatejaam NBC, M -
ehitatud jne. OnyMeidks.KGB^^:^^^^ ^j^,^^ ^ ^SA
peakorterisnajast Ruas jäselles-^Esialgselt on andmeid, et film tu
se ^sis^evatest teg^astest ja leb nältaniisele NBG-TV saat
X^J T ^ • .... ^ • , teisipäeval. 14. juuml. Et see film
Uus fibn, .mis^on^^^ienduse^. .^^ga paõjuid m^ist' huvitab, on
™ . ^ ^ % . * ^ ° ^ ^ i ? « ^ v ' s o o v i b hoolega NBC saateteavi
dile, mis päring ka Ruast ja nai, jälgida, et teada iitaü esitamise®
tesuhte vanglat poliste vangi-lljj päeva, kui see peaks muuüi-de^.
Film on kokku^ lõigatud ^^^^
Satonaal pikkmpoda_ okup. j Edmist Jühifilmi
L n « - v ^ J a t ^ , fitoWken-;: ^^^lased näinud Seda on näid.-
^deistm^ voetud^aga .teadlikult ^^^.^^ Eesti Majas New Yorgis,
ühe filmi jaoks. Selle kõnetesid ,
on paljud
11^.^^; ^4
^ ^ ^ ^
I
Eesti Pensionäride Klubi Torontos juhatus. Esimene rida, vasakult: E. Terts (klubi perenaine), E . Loos-berg
(endine abiesimame ja esimehe kohuste täitja), F. Terts (uus esiname), H. Mägi. Teine rida: E.
Kumm, 0. Kraav, EPärson. Kolmas rida: A. Pajur, A. tamm, SaarM. PiJdilt puudub, juhatuse luge
Oskar Vaher. Foto: J .
¥@iieia$ed kindlysfav^d omca
Inglise ajakiri „The Economist" on avaldanud ülevaate vähemusralivuste probleemist Vene
ii^peeriumis, kus enamusrahvus venelased kipub vähemuseks jpma. Venelaste positsioonide Mnd^^
Ilustamiseks toimub praegu äge kampaania nn. ühise nõukögudeliku Iniltuuri arendamiseks.;:
See arendamine toimub vene] Kesk-Aasiast ähvardav õM on
keele vahendused ja 'kultuui ise;kõige fbõsisemi Sealsed rahvad
on võimailikult venelik. iKoduimaa
ajakirjanduses ja mujal kultuuri­elus
on need Moskva pürgimused
jätnud juba vägagi selgeid jälgi.
Väljaspool oma piire võitleb
N. Liit rahvaste enesemääramise
eesit ja nn. imperialismi vastu.
Ometi on N..Liit ise suur koloni­aalriik.
Erinevus vanadest kolo­niaalimpeeriumidest
seisab ainult
selles, et N. Liitu ei lahuta tema
kolooniatest -meri, vaid allasuru­tud
rahvad elavad Vi^daste seas
ja nende ümber..
Liidu u. 350 miljonist on
hoiavad rohikemi kinni oma usust
kui venelased omast. Pikas pers­pektiivis
ei saa 'Moskva hoida
Kesk-Aasia vabariike põllumajan­duslikul
tasemel, vaid peab ehita­ma
sinna itööstuslikke keskusi.
Seeitösitab rahvaste majanduslik­ku
ja kultuurilist 'taset — ning
sellega seoses nende rahvuslikku
iseteadvust.
N. Liit on katsimud hoida piir-alasid
kesikvõimti kammitsas
muuhulgas sellega, et ta ei lase
neil majanduslikult saada Isevä-rustajaiks,
vaid annab igale nn.
praegu ainult u. 130 miljonit(osairiigile vaid ühe majandussek-
• SISS© seletuste osas' in"gli-; VES:
venelased — see on väga nspi>
enamus.
Osa vähemusrahvuseid kasvab
kaks korda nii kiiresiti kui "vene­lased.
See keäitib eriti Kesk-Aa-sias
elavate muihameediusuliste
ralivuste kohta, keda on praegu
juba ligi 50 müijonlt.
Teine suur grupp on, ukrainla­sed
(üle 40 miljoni), kes pidevalt
on rahvuslikus opositsioonis
suur venelastega. Raimtuskoldeks
on ka Baltikumi rahvad (6 miljo­nit),
juudid (2,5 miljonit) ja salis-lased
(1,5 miljonit).
Juudid ja sakslased on pidevalt
nõudnud (õigust Venemaalt lahku­da.
Seni on välja rännanud
130.000 juuti ja 30.000 s a k « .
Juutide kul<tuurisümpoosion
Moskvas keelati ära, juutide usu­liste
kommete 'täitmist katsutak­se
igati takistada.
Juudid töötavad paljudel kõr-gestikvalif
itseeritud kohtadel
N. Ludus — ja neid on ohtralt
dissidentide hulgas.
Gruusias on itoimunud pomini-atentäate
protestiks maa venesta­mise
vastu, •üiksikuid protestiakt-sioone
on toimimud Balti riiki­des.
Ukrainas toimus 1967 ja
1972 tõsiseid rahutusi rahvusllM
pinnal. Nende tõttu kaotas oma
positsiooni kohalik parteisekretär
Pjotr Shelest.
Aafrikas ja Aasias toimuv rah­vuste
iseseisvumine, millest sõnu­mid
N. Liidu enda massimeediu­mide
vahendusel jõuavad vähe­musrahvuste
juurde, on tugevasti
inspireerinud neid rahvuslikke lii­kumisi
ja õhutanud rahülolema-
•tust. • • •
1961 võeti parteiprograinmis
vastu kava, ülcsikute osariikide
(peamiselt paberil olevate) i püri.
de ja rahvuslike erinevuste likvi-deerimiseks.
See aktsioon toimub
praegu täie jõuga.
Üks raskemaid süüdistusi täna­päeval
on nn. rahvuslilm natsio'-
nalismi õhutamine ja nn. nõu­kogude
kultuuri mitteküllaMa-ne
viljelemine.
Selle süüdistuse nimel on piira-itud
• tugevasti . mitmesuguseid
ralivusliku kultuuri avaldusi —
kirjanduse, muusika, • teatri jne.
alal. Vähemusrahvuste vastupanu
saab, praegu pürduda peamiseilt
passüvse tegevusega..
tori viljeleda.
Sedagi võtet ei saa lõ;pmatiisehi
kasutada.
.Moskva • kardab,' et teised
suurvõimud —' eriti ÜŠÄ' J
Hiina hakkavad õhutama va-hšmusrahvtiste
vastupanutahet.
Hiina on ^eda juba teinudki. Hii­na
,,raadio on võtnud sõna Ukrai­na
ja Bajlti riikide iseseisvuse
kaitsetes. USA on; olnud tagasi­hoidlikum,
kartes komplikatsioo­ne,
mis võivad kujuneda rahvus­vahelisteks.
• '; - ,
Äga kui praegime nn. pingelõd-venduse
periood peaks lõppema,
siis pole võimatu, et,ka USA hak­kab
oma propagandaaparaati ka­sutama
selleks, ©t Õhutada N.
Liidu 120 miljonisse ulatuvate
vähemusrahvuste iseteadvust.
The Economist on oma artikü
pealkirjž^tanud: Nõukogude hiig­laste
liitekohad nakšuvad. SeUe
naksumise ilmingud on selgesti
märgatavad.
PEKING — Vabamad tuuled on hakanud puhuma Hiina
tuurielus nüüd kui Mao lese Chiang Ghingi võimuaeg on lõppe­nud,
mainivad Hiinas asuvad lääneriikide vaatlejad. Enne möö-^
dunud sügist võimult kõrvaldamist valitses Chiang Ching dik­taatorina
Hiina kunsti ja kirjanduselu üle kümne aasta.
siis õieti oleme — välte-eestlased
või välismaal elavM pÕ-gemkud-
pagulased? Pagulasajastis
esimestel aastatel olime kõik au­sad
poliitilised, põgenikud, kes tor­mist
merd ja surm^htu trotsides
põgenesiid kommunismi eest Rootsi
või Saksamaale, kuid nüüd näiib,
et see nimetus meile enam eriti ei
meeldi Ja oleme põgenikest muutu­nud
väliseestlasteks, kelleks meid
ituleerib ka okupeeritud Eesti aja­kirjandus.
Okupeeritud eesti propaganda­mehed
ei taha meid kuidagi akt­septeerida
kommunismi eest põge­nenud
eestlastena, mida Mnnitab
ka pagulaseestlastega sidemepida^
miseks niiig nende mõjutamiseks
oodud propagandaorgan >,?ais-ega
Kultuurisidemete Aren-amise
Ühing". Okupatsiooni ajal
ilmunud „Eešti nõukogude entsü-mainitakse,
et vääis-aiTU
suurenemine pärast
eist maailmasõda oli tingitud s«l
est, et paljud põgenesid fäshisiäi-kai
mobilisatsiooni või tööteenislu-sesse
saatmise eest, paljud viidi
iselt Saksamaale |a^ 1944.
aastal asus osaliselt Nõukogi^e
yaenuliku propaganda mõjul välis­maale
hulgaliselt sõjapõgfenik|e,
samuti ka fashistllke pku^antldt^
i. Mi et põgeniStke oli^ Iftiid
keegi ei põgenenud kommunl^nii
&^t. Ja nüüd on kõik need ^õgeni-kid
muutunud valiseestlasteks. ^
le entsüklopeedia väide,
et eestlased põgenesid pnnaair^
teistkordselt Eestisse saabnmišd
väUsniaale fashistide prop
on üiiinalt ii&llvne, tuna Iga
välismaale . põgenehui eestjäne
eadis kommunismist rohkem kui
mõni Göbbelsi propagandamuus-
;eeriuml kommunistiike küsimuste
nõunike
Meie staatuse määritlemisel tu-eb
arvestada, et meie oleme kom­munismil
eest välismaale põgene
nud eestlased ja jääme põgenikku­deks
nii kaua kuni kommunistlik
rezhüm Eestis püsib ja meile ei
ole võimalik oma kodumaale ta
gasimmna. Ajaloo ees ei ole meii;
tahtlikult teistesse maadesse süi-dunud
emigrandid, yaid feodu-maait
välja tõrjutud pagtilased,
keda vemelastega Teise maailma­sõja
ajal liitluses olnud ameerik­lased
nimetasid tagasihoidlikult
aced persons", et oma liit­last
mitte pahandada.
Kui mõnele Teise maailmasõja
kodumaalt põgenenud eestla­sele
meeldib ennast praegu nime­tada
väliseestlaseks, siis on see te­gelikult
ainult tõsiolude maskeeri-,
minei Meie võime olla ainult vor-
It väliseestlased kuid sisult ole­me
ikkagi poliitilised põgenikud.
Chiang Ching ja ta kaaslaste
vangistamise järele on Hiinas
uuesti avatud uksed Massikailise-le
kultuuripärandile. Ausse on
pääsenud jälle ka revolutsiooni­eelsest
ajast pärit olevad kunsti­teosed
samuti kui filmid ja oo­perid
„vabariigi" ,,revisionistide"
ajajärgust, nagu nimetataikse ae­ga-
enne kultuurirevolutsiooni.
Samaaegselt on Hünas jälle
hakatud leplikumalt suhtuma
läänemaailmast mõjutatud kul­tuurielule
ja ergutatud uuesti
kultuurivahetust, mis on olnud
väga väike kultuurirevolutsioo­ni
järgsel ajal.
Hiinas on nüüd. esitatud ka
Beethoveni muusikat hüna or­kestri
ja orkestrijuhi poolt. See
on esimest korda pärast 1960.
aastate kesikpaülca, mil Pekingis
kuuldi Beeithoveni, kes koos teis­te
heliloojatega kolm aastat hil­jem
sattus radikaailide ägedate
rünnakute ailla.
Ka Hüna klassiikallist kirjandust
kavatsetakse jäUe välja anda. üks
kirjastus on teinud teatavaks
oma kirjastuäkava, ikus on sisse
võetud kuulsaite Tang- ja Sung-aegsete
luuMajalte -teoseid.
Kirjastuse järgi Chiang Ghing
ja teised „nelja grupi" liilaned
olid vihmastel, aastatel takista­nud
teda sellise kirjaxiiduse väl­ja
andmisel.
Ka kunstilises tegevuses jõu­takse
tagaisi klassikaliste hiina
eeskujude ja ainete juurde, mis
olevat satifcvmud,,^pimedusse** ra-dilcaalsete
juhtide võimutsemise
ajal.
Sellekõrval kaheksa mudel-nüüd
.programmidest ..kadunud
Nende asemel esitatakse oope­reid,
mis on loodud „vabariigi'
algaastail või sellele eelneva
ajail, Chiang Ching (mõistis. n@ed
ooperid ja balletid kultuurirevo­lutsiooni
alul hukka ja keelas
nende esitamise.
Chiang Ohingi ülistati kultuuri-reyoiiutsioonist
alates ,,revolu>tsi-oonilise
kirjanduse ja 'kunsti li­pukandjaks"
ja mõni kütja nime­tas
iteda isegi uueks Danteks.
Ta püsis kunstielu ainuvalitsev
jana kuni möödunud aasta ok­toobrid
johtunud vangistamise
Nüüd näib olevat vaid ajaküsi-mus,
mil Hiina suured oOperi-kompamid
võtavad jälle oma ka­vasse
hiina pärandlikud pekingi-ooperid.
Etteyallmistused -nõua-vad
veel oma aja ^kuna neid soo­situd
oopereid pole esitatud üle
'kümne aasta.
Pekingis on maikuu äiul esita
tud, kaks korda avalikult L. van
Beethoveni viies sümfoonia. See
oli esimest korda pärast kultuuri­revolutsiooni,
kus hiina orkester
seda läänemaailma muusikat esi­tas.
Mõned läänemaised : orkestrid
mängisid Hiinas Beethoveni j
teiste lääne 'klassikute töid pärast
1973. aastail lühiajaliselt kestnud
,,parempoalsete" tuulte hooaega,
Süs alustas Chiang kohe kampaa-niajt
kodanlike tööde keelustami­seks,
mis olevat kodanluse eelük-susteks.
Nende helitööde esitused
mõisteti hukka kui kodaniise kiü
tuuriv sissetoomise katsed, mis
ooperit ja balletti, mis Chiang -looksid eeldused kapitalismi t
Ching tõstis eelistatud töödeks; gasi toomiseks. •
j.ultuurirevoMjšiooni ajal, on' ; . ; ^
Jugoslaavia diktaator Josip Broz-
Tito olu ajanud pärast Teist maail­masõda
Jugoslaavias mõningal
määral iseseisvat polütikat' ning ei
ole täitnud kõiki Kremlist tulnud
korraldusi ja eeskirju. Selle ise­seisva
hoiaku eest on ta kuulnud
läänemaailmast palju küdusõnu
ning Ameerika ^hendiiikidešt on
voolanud Titole ja tema kommu­nistlikule
valitsusele lakkamatu
toetus paljude dollarimiljonite
Kuid Tito ei ole kaugeltki nü hea
poiss kui seda mõned läänemaail­ma
pqiiitiküd ja rügimehed arva­vad.
Kremliga on ta valietevaheJ
vastuolus ainult nendes küsimus­tes',
mis rüyavad Jugoslaavia ja
Tito isiklikke huvisid, kuid kui asi
puutub kommunistliku ideoloogia
ja diktatuuru^ežhiimide kaitsmises­se,
Siis on Tito kähku-kärmelt
Kremli poolel.
Nagu näiteks hiljuti Ühendrükide
asepresident Walter Möndale'iga
kohtamise ajal. Tito tegi Ühendrii-kide
asepresidendile külmalt sel­geks,
et Jugoslaavia on häh-itu?!
inimõiguste küsimuste ülestõstmi­se
pärast president Carteri poolt
ning väitis ülbelt, et ta ei taha
kuulata ameeriklastelt mingisugu­seid
loenguid inimõiguste printsü-pide
kohta. Tito käitumisest võib
järeldada, et ta on saanud Krem­list
hoiatusi seoses eeloleva Euroo­pa
julgeolekukonverentsi järelkon-verentsigä,
mis toimub teatavasti
Jugoslaavia pealinnas Belgradis.
Tito, kes OSI halastamatult heit­nud
vangitorni oma vastaseid ning
inimõiguste respekteerimise nõud-jaidv
kinnitas häbenematult Walter
Mondale'iIe, et tema arvates ei ole
Jugoslaavia deniiokraati^ sugugi
Mr. 40
4. ja 5. juui
Sauks, tel. 46|
Eest! tui
SAN FRÄN
ühislennust
couveii Eest
takse kujund
daltne üi-itus
niga on saa
le põhjal stj
lemiu ajal
märke sõna
nians to V.
1977*'. Kapten
kõne eestlas
tele muulas
vas noored Ej
ilikuid. Samul
ranniku Ees
" jadav inglis
miseks lennu
'Kõik iijiisl
omaivad rahi
neid knnu aj
Jöim Ostra
tatud igale L
Veeritud nin
riböfia,m
t)his!fimiu§
on pikendatuj
lefoneerida:
Carios Tr^\
Estonians to
Huvi^IIIl
Päevade,
on erafaxrdsoj
tanteijäte gn
autodes kohe
San Fr£
võib arvest
ligemale kahj
Teadaai
koosmibu
:M13 p: 1.;
lis, Hjflleät
958 Broaj
Toroi
KülastageJ
STUUDl
\öLSVIAAl
> M
95S Broaj
T«ron<
23 WEü
Rex^
hädaohuni
tavad
did*^ mõi
See on]
mõtlemis
aüa kii
mokraatej
nistümt