Vaba eestlane , January 29, 1987

              Na-Dionai L i jrary 5:;^
GcHo Aoquisitl*
OTTAWA Ont.
cmss
registration number—• L IL^lUffi IGAL TEISIPÄEVAL
CüSlS
Nr. 8 XXXVlaastakätk Neljapäeval, 29. jaanuaril 1987— Thersday, January 29, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi
nn 0' o«
Eesti Gaiderite Kogu
ajale, kus mitmepäevase pakase järel tõesti igatseti „üle
ja" minekut. Eesti Maja suures saalis oli 350 inimese ümber,
kes jälgisid üritust, mis toimus 17-ndat korda ja on saanud
siinse eesti ühiskonnas hinnatud sündmuseks; pealegi m. see
noortetöö vajaduste tuluõhtukso.. .
kirjeldas mälestusisse jäänud ees­ti
talutare ja mõtles tu
emadele, kelle terekäsi oli kare.
Meie esivanemate juured on pä-
Fandusosana meiega kaasas, selle­tõttu
ehkki oleme väike arvultv^m
oleme siiski spured. Eesti gaidid
on Eesti iaadiküd^^^^^
maailmas, kandes edasi sõprussi-d
e m e i d ja lau 1 de s lau I e
kodumaast, mis on täis ootust.
Tavaliselt on aastati sünd­musega
seotud olnud eesti kirjan­dusinimeste
tähtpäevi; tänavu oli
see Oskar Lutsu 100. sünnipäeva
(7. jaan. 1987) tähistamiseks,
milleks oli pühendatud osa kavast.
Sündmuse avas Anne-Liis
Keelmänn, deklameerides pärast
laudadel olevate küünalde
süütamist Arvi Moori proloogi
, ,Taliharja-peoks-', misjärel
rEGKKK juhataja Lisanne Vaher
tervitas avasõnas kohal oleviiid
gaidmaleva juhte ja viis kuulajad
17 aastat tagasi, mil Talihari rajati
armastusest eesti noorte ja gaidli-ku
töö vastu, aga ka kohustusest
noortetöö ja kodumaa vastu. Ta
<ijlc\-F.sticnnc irKlnikud csiiK^n-^s ..Taliharjal'". F()ti>:;.:H.;vOi:a
(nööpide:: 'lugu ja OOtSJ
Evi Jaaguste andis ülevaate O. koeralugu) ka üks „Tootsi
Lutsust, tutvustades teda kirjani- i^^gj- (j^^s Toots nägi Arno taga-kuna
ja selle kõrval ka proviisori­na.
Kirjaniku vaatlus põhines
peamiselt tema esikteose „Keva­de'*
peale. Ettekande vahele oli
põimitud kaks katket v,Kevadest"
situlekus ohtu oma pulmaplaani­dele).
Needesitas ilmekalt ja teks­ti
elavaks tegevalt Kristiina Val­ter.
'
(Järg. lk. S):
Teadaanne ja kutse osavõtuks
.veebr.
Kanada eestlaste ajalooteose jätkamine, arhiivid,
(ultuurtmuuseum: olukorrad, võimalikud tulevikuprobleemid, alternatiivid
lahendusteks, konkreetsed kavad ja nende rakendamine.
Ettekanded: Robert Kreem, Valdu Lillakas, Heino Taremäe, dr. Endel Arüja, Richard
Antik, Kaljo Urbel, Edgar Väär, Stella Kerson, Rain Rebas, AbelUe, Endla Lüdig, Ene
Runge, Johannes Tanner, Osvald Piil.
Ühised arutlused. Teemade kohaseid väljapanekuid.
Tulge ja aidake latiendušileida! Konverentsist osavõtumaks vabatahtlik.
KONVERENTSI KORRALDAV TOIMKOND
müüd ka anglikaani kiriku esin­daja
Terry Waite, kes Beirutis
pantvange vabaks käis kauple­mas,
ise kidnäpatud. Ta on ka­dunud
juba möödunud teisipäe­vast
saadik ja Kuveiti uudiste-toüroo
teatel: \ilbib • ta „kodii-'
arestis''. Kuna ta kodu ei asu
Beirutis ja ta aresti asukoht ei
ole teada, siis jääb üle ainult üks
võimalus — ka teda peetakse
pantvangina kinni. Nädalalõpul
liaarati veel kaks välismaalast;
see viib Beiruti pantvangide ar­vu
28-le.
onis
vangide kohest vabastamist" ja
kinnitas, et ka. ÜSA kanna­tusel
on kord piirid. :
TERR ,, Kiingla' * esitab
0 0
7.30 õ.
Minkler Aud.itooriumiis,. Seneca Goilege
Külallsgruppidena tantsivad lätlased, leedulased ja
Piletid saadaval ,,KUNGLA" liikmeilt ja Abistamiskomiteest.
Peeter Roose. tel. 731-6250. Juta Metsala, tel. 493-1459
1..
pühapäeval, 22. veebruaril 1987. a. algusega kell 3 p.]
Tellimiskupong lk. 11