1987-01-29-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
N r . 8 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 29. jaanuaril 1987 - Thursday, January 29, 1987 Lk. 9 \L^;i "i-n c!U ! u 11 mc. õpetab, et argu me seai ie sees istusu. see on ohtlik, -vea minu teada pole ju !des mürgiseid madusid."^ bf, neid. muidugi mitte, aga )n herila.M." jojah. ekb .hirmuta\ad meid li he|rilased siis seileltkimada- IÕINakult külla tagasi, laed' on endised. Mäed \ana-lad aeslaNelt. Ühest \õi teisest last xariseb \ahete\ahel mingi <uid seda er märka keegi, hiagede ilu ei muutu. Inimene vananeb-margatavalt ja ta ilu-hetus •-võib muutuda samuti |u füüsiline vastupidavus. A l - on endiselt kaunid, kuid see Mltpostkaardi ilu. mis ei haara jurännanut enam sellise siira mustuseea Ra2u. -.end.istel ladel — siis kui mäsedes hul-minu nimega võõras nooruk.. \LMAR K U L V ET (Lõpp) ilepudeli^ uutuvac kakaelalisteks . / n i a r i o • Õl I c p r u u l i | a i c u g i a n d (Brc.vvers Retail i f c s ) Cl võta parast 28. nruari enam \asfu lühikcse-ahsi õllepudeleid, teatatakse juhatuse poolt. Pudelid on utusel v)lnud 6()-ndate aastate usesi saadik la omal a|al kiideti d 0 kui liiatpidi tarnckohaseid. milles õlu pidi cmirü säilima. vUid püüd olevat pikakaelahscd :pudeht need ..niidid^' turult ia. t õ r j u n u d . sest.need ei näge-kullalt . . e h i c " vai a. ..Ena id poleLM kunaizi i l u d u s v õ i s t l u - aok-^ moe dui Lh en se e ila .Mnlsoni ase-president Alex IPP Kinkige sünnipäevaks ,VABA EESTLANE" -1 4 •SM i l - i rahvy§e§t k©emicipr@fess®r i yltrahdi cibil m2i mmmkm:^^ titeadesele ~ eriti obsireetikaleo Kuid Carletoni ülikooli keemik prof. Peeter Kruus ja te° ma uurimisala-kaastööline, doktoritööd tegev teaduse-te« deng Tim Patraboy, mõtlevad sellega midagi muud. • Kruus ja Patraboy on teosta- sel. Nüüd on moodsate vahendi-mas 12-kuist uurmiisprojekti, et te abil võimalik intensiivsemaid, kindlaks teha, kas' ultraheli abil tõhusamaid ultrahelisid produt-on tõepoolest võimalik Alberta seerida ja keemikud on alles tõrvliivaheitmetest kütust välja nüüd hakanud paremini aru saa-võluda. Uurirhisprojekti kulud.ma, mis nende abil päriselt toi-katab Energia, Kaevanduse ja mub. Professor Kruus on üks vä» Maapõuevarade ministeerium ja hestest eriteadlastest uhraheli selle eesmärgiks on mitte ainult alal siinsetes ülikoolides, praegu kasutamata materjali Teda hakkas asi huvitama ju-kasulikuks teha, vaid seda prot- ba siis, kui ta oli 1960-ndatel scduuri teostada teistest tööstus- aastatel õppimas Kopenhaageni test ülejäänud heitevedelikkude ülikoolis. Umbes 10 aastat taga-abil. si külastas ta vahctustcadlasena Nad on seni leiutanud, ct uit- Nõukogude Liitu ja nägi seal üht raheli abil,saab tõepoolest ooda- ultraheli laboratooriumi: Nõuko-tud tagajärgi saavutada ja nüüd gude Liit on sellel alal maailmas keskenduvad nad õiget • sorti juhtival kohal, kinnitab profcsr saastvedelikti 1 leidmisele, mille sor Kruus. - abil seda oleks kõige otstarbeko- Professor KruMS töötab koo§ hasem korda saata. Põhiliselt on selleks tarvis vedelikku, milles voksi-õsakesed mis musta liiva meenutavad, ringi hõljuvad. Se- TÄNANE HA APS AL ü. Posti tänav pritsimajaga. l da vedelikku o evat gaasistamise abil võimalik kütuseks muuta. Praegusel tõrv°iiiva töötleiiiii° sel jääb suur osa tõrva üle. Et sellest sünteetilist toorõli too-nir tööstuse kuB valitsuse -esin- Kuigi madalad toorõiihinnad dajatega. Oma projekti jaoks on võtnud tema projektilt esialg-tarvilikku koksi saab ta Syn- se majandusliku surve, ei tähen-crude ja Suncor^i jfirmadelt ja da see siiski, et seda uurimist po-kemikaalidega segatud heite- le enam tarvis, ütleb professor vett .annetatakse mitmete teis- Kruus. „ E d a s i eksisteerib koksi kvolifeefi Je tööstuste pooSt. probleem, mida ei sa praegu tõ-. Samuti saab ta kasutada Riik- husalt kasutada, ja madalad naf-iku Uurimis-Nõukogu seadmeid, tahinnad ei kesta igavesti. Um-ta, on tarvis tõsta molekulaar- rnis oleks liiga kulukad, et neid selt peame me varem või hiljem set vesiniku ja süsiniku suhet, ii^ev osta, ainult 12 kuud kestva selle probleemi lahendama," kin- Seda tehakse järgnevalt: Tõrv uurimisprojekti tarvis. nitab ta. kuumendatakse, nii et süsinik.bi- — — — ——-——^— . . - - . tumiinist \abaneb. Siis muude- Vahetevahel arutatakse ka okup» Eesti ajakirjandU'" §e§ .üldtuntud probleeme halva kvaliteediga korteritegao Niisiis on ka ajakiri „Aja Pulss" selle probleemi vaatluse alla võtnud. Ajakirjanik Anton. Anti on seda arutanud „Eesti NSV teenelise ehitaja" Anna Valgepeagac takse vesiniku ja süsiniku vahekorda osaiise j süsiniku eemaldamisega. Sellest saadakse koks, mis on 80 protsenti süsinik, 20 protsenti mittesqovitay saastma-terjal, nagu väävel ja mitmed metallid. •• : • Valgepea jutustab, et iga viimist- — siis läheb selle õiendamise ja lusbrigaad peab kuus vumistlema klaarimise peal^ nii palju aega kaks kolmetoalist ja ühe ühetoali- ning kahjuks lõpeb selline sõnasõ- . \, ; se korteri. Niisiis tuleb töötada ko° da ikka sellega, etmeie asi on vä^r^ Nagu meie lehes ilmonud pike^ artikliga terroris- le knresti, mis lihtsalt ei võim vida, kvaliteeti kontrollivad teised hea töä tegemist;^ i Viimistlusbrigaad peab muuseaa Edasi räägib Anna Valgepea, Säärasel koksil, on oma kütte tube värvima ja tapetseerima. väärtus, kuid seda ei saa otse- Hiljuti plahvatas Lääne-Berlii-: Marseille linnas kohe kasutada külgekleepuvate nis Spandau rahvusvahelise leiti surnuna Lään.e-Saksa kirja-ja keskkonda reostavate saast- vangla administratsiooni-hoone nik Alexandra Cordes kuülihaa-materjahde tõttu. Kuna on väga ^eina ääres pomm,: mis tublisti vaga peas. Ta mees Michael kulukas tahk-koksist neid saast- j^Qyri lõhkus; selle vägitöö on Horbach (Horbach oli ka Cor- Püsivad ainult nii kaua, kuni kont-materjale eemaldada, on alusta^ enda peale võtnud nõndanimeta-des'e legaalne nimi) viidi kuuli-\ roll on oliiud, pärast ^^if^n^ami: Äga siis, küi brigaad köhale kutsutakse, on maja veel niivõrd märg, et ei värv ega jää püsima; Lask- sega • tuleb suurem osa ma Anna Valgepea: Põhiline häda on puitmaterjal. kuidas tema brigaad pn nutnud ja värvinud:-'-:.;; • \;'- , ,Nutnud sellepärast, et teeme mõttetut ja halba tööd ning yŽr° vinud sellepärast^ et see on mei© töö ja teenistus." Jutuajamisest selgub, et ehitusettevõtete! on eribrigaadid, mille ülesandeks on viimistletud korteri" te parandamine enne üürnikele tudprotseduuriga, kus vee lisamHtud,,Rudolf HessiVabastusko-d^ Las sega koks kördistatakse, et seda mJtee";teatavasti^^o Hess Span-mise põhjusi ei õle seni teada. siis kuumendamise abil gaasiks (jayv^^^^^ ^ ^„„..„._.,_. . r ^ muuta. Kuid ka see protseduur s^^^^^ Ma ei mäletagi, millal me kuivi ^ ei ole just väga lihtne, kinnitab^^^,^ professor Kruus. „Tuleb lisada rivajd kemikaale l aktivee-mis II maailmasõja liitlasmaa sõjaväelased. Hess, kes on nüüd 92 aastane, oli Hitleri esimene abi 81B. sisukam ja odavam eesta maale len t e h a ' ! . ' et ;I• ega ,,ra Sisseseaded, uuendused ja paraüii^ dused elumajades või ettevõtetesc kokMosakesr vedelas põhja vaju- enne kill ti(^^ mail 1941 Shoti-mast;' ütleb ta. Ta loodab leida vastava heitevedeliku, milles juba vastavad kemikaalid on olemas, et kördjstatüd koksi stabi-. liseerida. Ullraheli tuleb mangu kemikaalide ja kördistatud- koksi segamisel, selgitab professor Kruus. /.-^-^^^M See olevat ka hea viis majoneesi tegemiseks, lisab ta. Sa» muti aitab ultraheli koksi nast puhastada, .seega ta milisele reaktsipoiiüe kaasa aidates. Professor Kruusi arvates on see protseduur seni väga edukas olnud. „Me tegime nõndanimetatud „musta värvi" mis koosneb 70 protscntr vedelikus hõijuvaist koksi-osakestest," jutustab ta. Haiiiiig Litsents nr. E. 1044 - ^ ^ - ^ ^ ^ et ta oli teadlik Dweima massi- Seni olevat kšoostatud umbes 80 rar meestesarg^^ ^ , A o>cm uicvdi Kspobidiuu uiiiucä o ^ f * . _ . ^ u f»i: f ^ n ; ^ ; «A mõrvast, hukatute arv ola ©luud erisegu, mida siis laboratoonu- huvi Rootsis. Sealt tuli tellimme ' .. . mites analüüsiti. 12-est.eri-heite-50Ö0-le flanellist päevasärgile, / veest ei ole ükski täielikult ots- mis^ tuli valmistada veel käesple- Sõjayäeuurijad olid tapmisi inves-tarbekohane, ütleb professor va aasta detsembris. Tuleva aas- tigeerinud, kuid mingit kohut ei Kruus. Kuid nüüd ollakse kin- ta esimesel veerandaastal on tar- peetud ega kedagi ei karistatud, dcl, mida tarvis läheb ja kust vis teha 6000 puuvillasest riidest Massimõrv oli tehtud põhjusel, seda otsida lisab ta särki. Lisaks särkidele hakkab et Iisraeli Sterni liikmed uskusid, Professor Kruusi kohaselt on Tartu mööblikombinaat valmis- et külaelanikud olid röövinud;n p ^ ^ hiljuti teaduslikes ringkondades tarna Rootsile mööblit; esialgul juudi ohvreid, kes olid massunor- Palestiina partisan, kasvanud huvi ultraheli kasuta^ on tellitud 6000 tooli, millele vatud araablaste wolt 9 kuud va-mise vastu seda kahel põhju- praegu tehakse tööjooniseid. vakandist tulevad isegi kõverad, korterisaaja enne sissekoli kaardus uksed. Keeldud värvimast on jii selge, et need tuleb kunagi^^^^^^^^^^^^^^^^^^ keUelgr korralike vastu vahetada ^^^^^^^^^ et ta ise ei tahaks vastu yotta ~". • •;-.. ^ •'. • saiisugust korterit, mis ia ise bn viimistlenud^ Toimetus andis lõpuks kä sõna Lasnamäe üürnikule, kes uude korterisse - äsja sisse koÜSv Tema TEL ÄVIV— PoliitiUselt iseseisev Iisraeli ajaleht a^^^^ teadmata arve Iisraeli massimõrvast plasetiinläste hülgas 1948.aastal et korteritaotlus ometigi on ra-mis pandi tolme Iisraeli põraiiidaaluse t^mriörgani^ , ,KõigepeaIt jäi üldmulje, et kõik on kuidagi lohakas, huupi tehtud. Igal pool vedeles puuklotse, paberit, kivistunud tsementi, pahtlit. Näis, et ehitajad on siit põgenenud nagu maavärina hirmus. Neljast aknast sulgub õigesti vaid üks— ülejäänuid peah kahekest kinni panema. Vannitoa värv koorus maha nagu ülepäevitunud nahk. Tapeedi auster ei Jookse kokku ja kahes seinas on viie erineva tooniga täpee° dipaanid . . ." Vigade loetelu on veel pikk ja lo^ peb resigneeritud kommentaariga: ,,Võiksin olla Õnnelik, korterit andes öeldi, et see on tunnustus pikkaajalise hea, töö eest. Aga kuidas sa oled õnnelik; kui saad tunnustuseks hea töö eest kellegi teise praagi?" v.' \ Daily Hadashot ütles, et sadu mehi, naisi ja lapsi oli hukatud Dweima külas, 32 km Jeruusalemmast edelasse. Hukkamist oli sooritanud endisest Sterns g^rupist koosnev sõja väeüksus. Iisraeli sõjaajaloolane Meir Peü, endine kolonel ja vasakpoolne liige Iisraeli parlamendis ütles. rem
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 29, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-01-29 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870129 |
Description
Title | 1987-01-29-09 |
OCR text |
N r . 8 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 29. jaanuaril 1987 - Thursday, January 29, 1987 Lk. 9
\L^;i "i-n c!U ! u 11 mc.
õpetab, et argu me seai
ie sees istusu. see on ohtlik,
-vea minu teada pole ju
!des mürgiseid madusid."^
bf, neid. muidugi mitte, aga
)n herila.M."
jojah. ekb .hirmuta\ad meid
li he|rilased siis seileltkimada-
IÕINakult külla tagasi,
laed' on endised. Mäed \ana-lad
aeslaNelt. Ühest \õi teisest
last xariseb \ahete\ahel mingi
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-29-09